1983-01-20-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ifl ALMA TEDER 75 30. jaanuaril 1983 on Alma Tederil 75 aasta sünnipäev ees. Raske uskuda, aga paberid ütlevad. Ta on nii intensiivne ja sädelev, 'kui ta vahel Norrköpingist Stokhol!mi\ Välismaise Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekule tufeb. Tal on nii mitu rolli omas elus olnud. Üksikord näitleja Eesiti Draamateatri laval,. varsti juba, pagulane, yabBkutööline Norrköpingis, vee]|gi hiyam inniistoud tööjõuid Norrköpingi muuseumis. Eihik just iselles osaikönnas, mis vabriikulinna Morrköpingi lähemat minevikku taastas. : • •• :\ ' Ta kõige tsentraalsem ja olulisem roll on siiski kirjanik Alma Teder. ,Ta jõudis kirjandusse ja suurema üldsuse teadvusse romaaniga „Ilusad päevad" (1950), mis liikus veel omal ajal nii suurt populaarsust evinud soomlanna Hilja Valtose zhanris, Eesti suurtalu idüll, ,kus ainsaks probleemiks oli see et igaüks.oma südame kallioma moraalsetes \wmi-des kätte leial^s. • Kui teisiti ei kõlanud ta järgmine raamat, rdmaan„Elu õpilane" kahes köites (1954—56). Ma tahaksin meeleldi väita, et „Elu õpilane" on üks tähelepandavamaid romaane eesti kirjanduses, vähemalt selle esimene osa. Jutt on ilma vanemateta tüdruku,! alguses ainult lapse Karja-Leena Anrie eluvõitlusest moonamaja miljööst Et täi ema siisiki on, kuigi see teda miljöö.sundusest eitab, annab romaanilt ^=veel erilise perspektiivi. Rjidagi Dickensist ja Oliver Twistist 1 tuleb meelde, 'kuigi romaan mängib nii palju hilisemal ajal. 1905 a. siindmused ja tsaariaja lõpp maailmasõja ja revolutsiooni .pööristes 'leiavad 'kujutamist ühel peaaegu fotograafiliselt registreerival ja samal ajal väga tundlikur. kombel. Alma Tederi.kui kirjaniku teel ]i väljendusvõime, 'kui, ta seda tõsiselt taotleb, on midagi õige haruldast. Mõne lühida joonega suudab ta vahel kujutada miljööd ja edasi anda ka-raiktereid, et suu jääb lahti, nagu öeldakse. Ta ei propageeri harilikult millegi ega kellegi poolt, vaid ainult jutustab. Selles mõttes on tal'teatud sarnasust Oskar Lutsuga. Võibolla on 7. jaanuaril ik.a. suri Stella Wei- \ ler Victorias, Briti Kolumbias, oJles . 95 a. vana. Stella Weiter oli üks neid' isiiksusi, kes meie iseseisva Eesti sünni, kaasa tegid. Olles abieus lehe-mees- poliitiik Allelksander Weileriga, langesid nende huvid .suurel määral ühte. Ka asjaolu, et Stella Weiler oli hu>- vitatud ja tegev meie noore riigi naisliikumises, suunas ta oma energia tegelikku töösse. > Tekkisid naisorganisatsioonid — Naisselts ja perenaiste koondised. Sai teoiks ka väiiasemade ja laste kodu Nõmmel. Kõigis neis üritustes oli Stella Weiler agaralt tegev. Meie noore riigi naisõigusluse lii- . kumise tugeddks olid tema sarnased naised. Vaikselt kustus StdHa Weileri elu- 'küünal ja jäävad vaid mälestused 'kõigest, mis kunagi oli. • . — m—• tal' just selle tõttu ka mõned nõrku'- sed ja puudused, mis ka Lutsu raamatutele isellDomulikud olid. "Ma olen kf ta käsikii^jas romaani ,;Külaline-kopumaalt" lugenud, mis nüüd varsti „Välis-Eesti"' kirjastusel • ilmub. See tundub; olevat kirjutatud • sama intensiivse otsekohesusega, kui omal ajal „Elu õpilane". Nü mitu vaatevälja hargneb seal lahti. Esi- ^1€lijs need, kes sajandi alguses maalt Ta linna tulid, et seäl mingit eluõi-gü; t ja eluvõimalust leida. Edasi sellest eluvõitlusest välja kasvanud egoistlikud ja materialistliikud aru-, sa^mised, ^ka nendes küsimustes, mis armastuselu ja suguseltsi puuduta- ' lad. ...Külaline''kodumaalt" on nagu „Forsyte saaga" või mõni teine taga-. ; isiyaade minevikku, millised tänapäe-, vai nii sageH televisioonis lavastatakse. Vaatenurk on sama, vahe on on ainult selles, et küsimuses on Eesti moonamaja ja linnaaguli perspektiiv. Külalise saabumine ja kokku-puiutumine 60-date aastate Heäolu- Rootsiga on ainuilt raamjutustus seal • ümber. Ilma erilise tähelepanuta kuskilt Ipoolt on Alma Teder oma^Nori^kö-pingis aastakümnete kestel toime tulnud vägagi sisurikka ja märki^ misväärse kirjandusliku loominguga. PolitseiSoersant Ol@v Makk saadeti , RAIMOND Alma] Teder, neiuna Papp, on sündinud 30. jaah. 1908 Albu vallas Järvamaal puusepp Mart P. tütrena, õppinud Kehras ja Talumas, lõpetanud õhtükesikkooli a. 1925 ja edasr Eesti Draamastuudio teatrikooli (1927—30). Tegutsenud näitlejana E^ti Draamateatris (1930—34), hiljem raamatupidajana. Alates a. 1944 pagulane Rootsis, algul vabrikutöö-ligie jä hiljem arhiivitööline Norrköpingi niuuseumis'.- Avaldanud lühijutte ajakirjanduses, ikirjutanud näidendeid („Eestla-sed omavahel" jt.). Romaanid: „Ilu-sad päevad" (1950), „Elu õpilane I— II" (1954—56),.,;Röövel ristisambal" '1961), „Üks nendest" (1966). laste-raaimat^/ Napoleoni jälgedes" (1962). Möödu'iiud nädalal saadeti Torontos viimsele teekonnale politseiseersant Olev Makk, kes suri 10.. jaanuaril ajurabandusse. Umbes 500 võttis osa leinateenistusest neljapäeva õhtul Peetri kirikus, kus vaimuliku talituse pidas praost Andres Taul. Jä-relhüüded ütlesid Staff Inspector William Kerr, lennuväepoiste poolt Arvi JTinitSi Kalev Estienne nimel Evelyn Koop, mille järele 12 tütarlast ^setasid igaüks roosi puusärgile. Sõjaaegsete sõprade poolt kõneles Sven Ehvert. Olev Makk oli 55 aastane. Ajalehes „Töronto Star" hindavad teda politseijuhid kui „kartmatut juhti ohtlikus olukorras". Olles seersant eriüksuses „Emergency Task Force" ta oli palju kordi vastastikku relvastatud meestega. Viimati Olev Makk oli vormis politseiseersant 33 divisionis Don Mills'iS, kus ta oli kõrgelt hinnatud oma kaasteenijate poolt. Staff Inspector William Kerr ütles, et ükski jaoskonna ülem ei saaks soovida paremat meest nooremate politseinike juhma. Olev Makk oli innukas sportlane, kes võtnud osa Võistlustest odahei-tes, kettaheites ja kuulitõukes. Olles heas tervislikus olukorras ei puudunud ta 23 aasta kestel politseiteenistuses olles haiguse tõU\^ töölt. Massiivne ajurabandus tabas teda kodus, millele järgnes haiglas paar päeva hiljem surm. Olev Makki jäid lähematest leinama abikaasa, ja lapsed,, sõbrad ja kaasteenijad politseis, kelledest paarsada viibis leinateenistusel. Oleskutseks kõigik Et väärikalt tähistada, ESTO 84 raames, meie rahvuslipu sini-must-valge sündi 100 aastat tagasi, Sinl-must- välge lApu 100 a. Juubeli Koml-iee kutsub üles huvitatuid ja võimelisi kaasmaalasi, eriti kunstiala inimesi, esitama kavandeid millest kujuneks juubelit tähistav eri lipp. luu-heli lippu ei kasutataks mitte üldiselt, vaid ainsana, au-kdhale asetatult, eesti rahvuslippude ja värvide kõrval. Juubeli lipu kavandiks juhised on komitee poolt määratud järgmised: 1. Põhiluie lipu kangas on Mnme, must ja valge. 2. Lipu proportsioonid on 7 x 11. 3. Kaunistatult juubeli lipul tide-vad esile arv ,,100" ja aastate arvud ,,1884—IW'. 3oovitav oleks ka nar^ maste kasutamhie. 4. Lisarvärvina tuleks kasutamisele peamiselt kuld-värv. 5. Juubeli lipp tuleks kasutamisele kahel viisil: a) tavalise lipuna püst-varda küljes ja b) vertikaalselt rippuvana rist-puü küljest. Juubeli lipu kavand ei ole mitte rahaliselt ega ka teistel moodustel auhindamisele määratud. Tarvitamisele võetav kavand kui ka kavandaja tehakse teatavaks ajakirjanduse kaudu. • • . . . Kavandite ettepanekud palume saata võimalikult peatselt, aga hiljemalt võidupühak^>,. 23. juuni, 1983, aadressil: Sini-must-valge Lipu JOO a. Juubeli Komitee, 958 Broadview Ave-nue, Toronto, Ontario M4K 2R6 (Ca- TIIU-MAY ROISER^HOROWIEC Sünd. 1960 a. Lõpetas Ryersoni mart-sis 1982, First Class Honors B.AA kraadiga (Secretarial & Busfaiess Ad-min.). õpib edasi Toronto Üllkoo-iis (Faculty of Education) keskkooli õpetajaks. SINI-MUST-VALGE A. JUUBELI KOMITEE LIPU MALLE JÜRIMA Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas , Northview Heights keskkooli North York'is 1977. a. Alustas õpmguid Toronto ülikoolis, saavutades Bachelor of Science kraadi 1981. a. Jätkas õpinguid sama ülikooli farmakoloogia osakonnas, saades Master of Science kraadi 1982. a. Praegu õpib farmakoloogiat Toronto ülikoolis, Ph.D. kraadi saavutamiseks. Omandas Medical Research Council of Ca-nada stipendiumi 1981—82. a. ja 1982 —83. a. Kuulub eesti naisüliõpilasorr ganisatsiooni Korp! India; Vaipade ja mööbli keemiline samuti akende pesemine. „Scotch stahiguard" hinna sees. Söögituba, elutuba ja koridor §59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel 6904961 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ;UHU MINNA? ^ Neljap., 20. jaan. Pensionäride Klubi tervisvõimlemise ringi ja naiskoori pärastlõuna-kohv Eesti Majas algusega kL 2.30 p. i( Reedel, 21. jaan. dr. Arvo Saultsi loeng „Inimese arenemine hällist kuni hauani" Eesti Majas algusega kl. 8 õ. i^c Laup., 22. jaan. EKL korporat-sioonide- vahellne võrkpallivõistlus Toronto Ülikooli Šcarboro Collegeis algusega M. 1.30 p.L TÜr Laup., 22. jaan. ,4Sstonia" Orkestri aastapäeva pidu Eesti Majas algusega kl 7 õ. ir Pühap., 23. jaan. T.E. Meeskoor! Fop-kontsert Eesti Majas algusegai kl. 4 p.l. iJr teišip., 25. jaan. Liina Uivamäe loeng „Elu tänapäeva Himas" Tartu College'is algusega kl. .730 õ. ' ilr Reedel, 28. ja^n. ,J«Jäärikuu mürgel" Tartu Collegeis algusega M. .7.30 õ. , Laup., 29. jaan. Võitlejate Ühingu 30. aastapäeva pidu Eesti Majas algix-sega kl. 7 õ. i( Pühap., 3Ö. jaan. „Talihari '83" Eeö-ti Majas algusega kl. 3 p. :iSr Teisip., 1. veebr. Vello Mändvere loeng „Papua, New Guinea" tartu College'is algusega kl. 7.30 õ. iJr Laup., 5. veebr. Saariaste ühingu Küünlapäeva pidu Eesti Majas algusega kl. 6 õ. KATRIN AIME KÜTTI Sündmud 1959. a. Torontos. 1978. a. lõpetas Northview Heights Secoiw dary SchooVi. 1982. a. lõpetas Toron-to Ülikooli School of Physical & Health Education B.P.H.E. kraadiga — erialaks Health Science. Kavatseb edasi õppida. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. URVETAMBERG Sündhiud 18. aug. 1959. a. Torontos. Lõpetas Scarlett Height Collegiat© Institufi 1978. aastal. 1982. aastal .15- petas Toronto Ülikooli Bachelor of Science (Physical Therapy) kraadiga. Praegu töötab St. Michael haiglas füsioterapistma. Jätkab õpinguid York Ülikoolis — Master of Business Admmistration alal. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. •SS. LASTEAED OTSIB „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu- 088., -'. sooviavaldused ja soovitused esitada hiljemalt 31. märtsiks Maie Ilves'ele, 27 Bessborough Dr., Toronto, M4G 3H6, tel. 423-0223 § 9 s I s a 5 S i s 3 § 3 a I s 5 S iBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIIIIIIIIIIBnilllllllllllIlllllllimUDIIIIIDUDIIltlOIIBIIIIIIIIIIIBIIIIIIIimiDIIIIIOIIOIII I i vesfe i lUI OLEKSIN RIIGIPEA 1 Rahva hulgas on sageli väga pal'jü urisemist, cl riigi seadused ei.kõlba. Ühed urisevad, et toe^ tatakse rikkaid, teine arvab, et on antud liiiga palju voli ametiühingutele, ikells bossid' pole seal ka mööda käinud, kus tööd tehafkse, kolmandad teeksid nädalas ainult nii palju tööd, et tuua pa'lk: kontorist ära ja nii edasi. Vähe on ineüviide, kes oleksid valitsusega raidul. Ka need mitte, kes suspendeeritud ametnikena saavad kuus töölise viie kuu palga ning vdlvad 'kas kõrtsis või patseerimas käia." Mida teeksin ise, kui oleksin piiramatu võimuga riigipea? Mõned väiksed,muudatused demö- 'kraatias võiks siiski ette võtta. Kõigepealt sellte, et iga nägu, kes tahab kandideerida parlamenti, peaks esitama psühhiaatri tõendi, et ta oa normaalne inimene. Üsna sageli ajavad need kõrged aukandjad parlamentides segast juttu, mida normaalse aruga inimene ei saa võtta tõsiselt. Edasi seaksin sisse ka parlamentides vanusefpiiri, sest põhi^ seaduse järgi on kõik kodanikud seaduse ees võrdsed. Kui üks väike raamatupidaja või muidu 'kanteleirott saadetafoe pärast 65-ndat eluaastat pensionile, süs peab sellieks ka põhjus olema. Aga parlamentides wiivad istuda kasvõi saja-aastased eided4aa-did, kelte mõtlemist piirab ehitusmaterjal kolbas. Seega kõiik pärast vanusepiiri pensionile. See aitab muide ka. vähendada noorte tööpuiudU&t. Ega see parla-menditöö pole niisama lihtne, et seda võiks teha vanaisa või vanaema. Parlamendid on liiga suureks paisutatud. Mõrii mees istuib kuskil tagareas 30 aastat ega tee suudki lahti. Võtab kõrge palga ja saab pärast suure pensioni. Töö parlamendis laheks kiiremini kui oleks vähem suuga jahvatajaid. Valetamine on väga ebamoraalne asi. Meie kodumaal öeldi, et kes valetab, see varastab. Aiga paljud poliitilised vaglarauad ei saa visti ilma valetamata läbi. Igatahes 'kehtestaiksin seaduse, et kes rahvale valetab või muidu demogoogit teeb, Ibfidab parlamendist priiiküüdiga välja ja ilma pensioniõiguiseta. Kuidas oodata rahvalt ausust, 'kui rahva^ juht valetab? Igas demokraatlikus riigis on probleeme, mis tingitud ülilibe-raaisusest. Võtame 'kasvõi täna-varöövimised, vaateakende sisse-peksmi^ ed või, muudliiki „jõua(k-tid". Seejuures jäävad roimarid enamasti anonüümseks, saavad Icas kerge karistuse või saadetakse psühhiaatri juurde. Enamasti süüdistatakse ühisilcondai s 2 i » s i s eo S 5 B - s a S i kes teinud oma vanemad mõrvanud nooruki vaeslapseks. Ja vangimajad? Need ei hirmuta enam 'ledagi. Riigijuhina kasutaksin siis karmimat kätt. Kuriteole peab järgnema kohe karistus ja kahjude hüvitamine. Alaealisi nolke, kes tihti kriminaalsed', aitaks kõige paremini ihunuhtlus. Selle võiks viia läbi kuskil dis-koteegis. Ega väljast keegi kuule, kas 'keegi saab pinna peale või katsub laulda. Euroopa ametiühingud on pu-nastega pooleks. Ehkki nende bossid teavad, missugune vabadus on ametiühinigutel nendes maades, kes kannavad nende ideesi. Pealegi nad topivad oma nina liiga palju poliitikasse, tnil^ lest nendel põlfe palju aimu. Igakord pole palgakõrgendu&ed õi^ gustatud. Kui on tegemist rahaahnuse või bokside prestiizhiga, siis võilks selli'stele streikidele vastata lökaudiga Umbes nii, nagu president Reagan tegi õhu-lootsidega. Loomulikult ei tohiks tööandjad teutada omavoli. Kes seda teeb, peab hakkama ise tööga teiba teenima. Väga palju patustatakse keskkonna vastu just nagu tuleks pärast meie generatsiooni suur veeuputus. Keskikonna rüvetajatele väänaksin sellised rahatrahvid, et 'filterseadeldise ehitamine tööstusse tuleks odavam kui oma vingud õdiku või heitveed jõkike lasta. Sama on maksev ka nende kohta, ikes võltsivad toiduaineid. Need isikud suunaksin töödele, kus nad ei saa kahjustada kaaskodanike tervist. Politseile annaksin rohkem' võimu. Nüüd on lugu nii, et mingi hulgustejõuk pöõnutab maan-tel ja takistab liiklust. fPoJitsd peab need tüübid õrnalt minema tassima. Kerge nähvakas kumminuiaga paneks need kujud kii-reisti liikuma. Demcykraatlikes' riikides tehakse liiga palju viigu. Ei taha diktatuuri ega hirmuvaltsust. Aga kõrvemat korda ja normaalse-mat mõtllemiist võiks siisJd nõuda, et demokratjatest ei kujuneks anarhiad'. g B s sa s a S D 5 3 m a m a s CI a HSHEiiotioiiDiiiDiiaiiQiionBitiiioitoiiiiiiiiioiioiiBiiSHQHDiiiinBiioiiiiiBnonoiiiiiiDiiaiioiiBiioiisiiitiiaiiDiiiiion^ CD NALJAD MOmsÄHVATusi mm Hea kasvatus 'keelab täis suuga Sekretess vanemõe kolleegile: rääkimise, aga mitte tühja koluga ,,Sa võid väga ruttu oma pensioni rääkimist, saada." ,;Kuidas on see võimalik?" „Viska oma pass minema ja lase Kolmekümne kuuest jiõgenomislii-om^ vanuS' hinnata." gist 6n mmemajoolcsmine kõige pa- " . . . rem. ^ ^ • • „Kas Nõukogude Liidus on lubatud demonstreerida?" ^ „Põhimõtteliselt küll. Ameerika ja Hiina saatkondade ees on vastavad platsid olemas." „Härra oober!" käratab ItüMne. „Mida tähendab Icohvipaks mu tas^ sis?" „Ma olen kelner. Küsige hiromandi käest." Vestleb kaks jahimeest. Üles kiidab: Ja siis kargasin ma surmapõlga-valt tügri kallale ja lõikasin tal saba maha." „Miks sa pead ära ei lõiganud?' „See oli juba ära." ' Iga loUUs leiab kedagi, kes seda teeb. 'Soiurilniaks konKplimendiiks, mida meeis saab naisele teha, on ettepanek aibiellumiseks. Aga kahjuks on see ka vümaselcs komplimendilos. * • 'Kannibale saab kasvatada sel viisil,- kui neid toita pedagoogidega. Timuka seisukohalt võetuna on suveräänsus vabasurm. Kes nõulcogude valimistel oma hääle ära annab, ei tohiks imestada, et tal pole hiljem enam midagi öel- Honecker ja .'Schmidt vestlevad ja- ^ lutuskäigul Verbeün järve ääres. Ho-necker küsib: Naine kaenlas on nauding, naine ,yMis maksab teil meeste päeva- kaelas on nuhtlus, särk?" ,,Umbes 20 marka. Ja teUr ik • • "Umbes 50 marka." Mõni inimene elab kslcsitelu: Ha , Ja mis maksab üks klaas marme- logeleb kahe eest laadi?" , „Üks marfj. Ja teil?' itr . ,.Krüks mark. Ja näete nüüd kd- .i ^ ^„ ^ ^ ^ ^ ^ .^ leeg Schmidt _ sotsialismi eehseid. bulate Jõi&nsel. Meie juures voite saada paevasaiip eest 50 klaasi marmelaadi." JKoguiiBid NIHITS
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 20, 1983 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1983-01-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E830120 |
Description
Title | 1983-01-20-08 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ifl ALMA TEDER 75 30. jaanuaril 1983 on Alma Tederil 75 aasta sünnipäev ees. Raske uskuda, aga paberid ütlevad. Ta on nii intensiivne ja sädelev, 'kui ta vahel Norrköpingist Stokhol!mi\ Välismaise Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekule tufeb. Tal on nii mitu rolli omas elus olnud. Üksikord näitleja Eesiti Draamateatri laval,. varsti juba, pagulane, yabBkutööline Norrköpingis, vee]|gi hiyam inniistoud tööjõuid Norrköpingi muuseumis. Eihik just iselles osaikönnas, mis vabriikulinna Morrköpingi lähemat minevikku taastas. : • •• :\ ' Ta kõige tsentraalsem ja olulisem roll on siiski kirjanik Alma Teder. ,Ta jõudis kirjandusse ja suurema üldsuse teadvusse romaaniga „Ilusad päevad" (1950), mis liikus veel omal ajal nii suurt populaarsust evinud soomlanna Hilja Valtose zhanris, Eesti suurtalu idüll, ,kus ainsaks probleemiks oli see et igaüks.oma südame kallioma moraalsetes \wmi-des kätte leial^s. • Kui teisiti ei kõlanud ta järgmine raamat, rdmaan„Elu õpilane" kahes köites (1954—56). Ma tahaksin meeleldi väita, et „Elu õpilane" on üks tähelepandavamaid romaane eesti kirjanduses, vähemalt selle esimene osa. Jutt on ilma vanemateta tüdruku,! alguses ainult lapse Karja-Leena Anrie eluvõitlusest moonamaja miljööst Et täi ema siisiki on, kuigi see teda miljöö.sundusest eitab, annab romaanilt ^=veel erilise perspektiivi. Rjidagi Dickensist ja Oliver Twistist 1 tuleb meelde, 'kuigi romaan mängib nii palju hilisemal ajal. 1905 a. siindmused ja tsaariaja lõpp maailmasõja ja revolutsiooni .pööristes 'leiavad 'kujutamist ühel peaaegu fotograafiliselt registreerival ja samal ajal väga tundlikur. kombel. Alma Tederi.kui kirjaniku teel ]i väljendusvõime, 'kui, ta seda tõsiselt taotleb, on midagi õige haruldast. Mõne lühida joonega suudab ta vahel kujutada miljööd ja edasi anda ka-raiktereid, et suu jääb lahti, nagu öeldakse. Ta ei propageeri harilikult millegi ega kellegi poolt, vaid ainult jutustab. Selles mõttes on tal'teatud sarnasust Oskar Lutsuga. Võibolla on 7. jaanuaril ik.a. suri Stella Wei- \ ler Victorias, Briti Kolumbias, oJles . 95 a. vana. Stella Weiter oli üks neid' isiiksusi, kes meie iseseisva Eesti sünni, kaasa tegid. Olles abieus lehe-mees- poliitiik Allelksander Weileriga, langesid nende huvid .suurel määral ühte. Ka asjaolu, et Stella Weiler oli hu>- vitatud ja tegev meie noore riigi naisliikumises, suunas ta oma energia tegelikku töösse. > Tekkisid naisorganisatsioonid — Naisselts ja perenaiste koondised. Sai teoiks ka väiiasemade ja laste kodu Nõmmel. Kõigis neis üritustes oli Stella Weiler agaralt tegev. Meie noore riigi naisõigusluse lii- . kumise tugeddks olid tema sarnased naised. Vaikselt kustus StdHa Weileri elu- 'küünal ja jäävad vaid mälestused 'kõigest, mis kunagi oli. • . — m—• tal' just selle tõttu ka mõned nõrku'- sed ja puudused, mis ka Lutsu raamatutele isellDomulikud olid. "Ma olen kf ta käsikii^jas romaani ,;Külaline-kopumaalt" lugenud, mis nüüd varsti „Välis-Eesti"' kirjastusel • ilmub. See tundub; olevat kirjutatud • sama intensiivse otsekohesusega, kui omal ajal „Elu õpilane". Nü mitu vaatevälja hargneb seal lahti. Esi- ^1€lijs need, kes sajandi alguses maalt Ta linna tulid, et seäl mingit eluõi-gü; t ja eluvõimalust leida. Edasi sellest eluvõitlusest välja kasvanud egoistlikud ja materialistliikud aru-, sa^mised, ^ka nendes küsimustes, mis armastuselu ja suguseltsi puuduta- ' lad. ...Külaline''kodumaalt" on nagu „Forsyte saaga" või mõni teine taga-. ; isiyaade minevikku, millised tänapäe-, vai nii sageH televisioonis lavastatakse. Vaatenurk on sama, vahe on on ainult selles, et küsimuses on Eesti moonamaja ja linnaaguli perspektiiv. Külalise saabumine ja kokku-puiutumine 60-date aastate Heäolu- Rootsiga on ainuilt raamjutustus seal • ümber. Ilma erilise tähelepanuta kuskilt Ipoolt on Alma Teder oma^Nori^kö-pingis aastakümnete kestel toime tulnud vägagi sisurikka ja märki^ misväärse kirjandusliku loominguga. PolitseiSoersant Ol@v Makk saadeti , RAIMOND Alma] Teder, neiuna Papp, on sündinud 30. jaah. 1908 Albu vallas Järvamaal puusepp Mart P. tütrena, õppinud Kehras ja Talumas, lõpetanud õhtükesikkooli a. 1925 ja edasr Eesti Draamastuudio teatrikooli (1927—30). Tegutsenud näitlejana E^ti Draamateatris (1930—34), hiljem raamatupidajana. Alates a. 1944 pagulane Rootsis, algul vabrikutöö-ligie jä hiljem arhiivitööline Norrköpingi niuuseumis'.- Avaldanud lühijutte ajakirjanduses, ikirjutanud näidendeid („Eestla-sed omavahel" jt.). Romaanid: „Ilu-sad päevad" (1950), „Elu õpilane I— II" (1954—56),.,;Röövel ristisambal" '1961), „Üks nendest" (1966). laste-raaimat^/ Napoleoni jälgedes" (1962). Möödu'iiud nädalal saadeti Torontos viimsele teekonnale politseiseersant Olev Makk, kes suri 10.. jaanuaril ajurabandusse. Umbes 500 võttis osa leinateenistusest neljapäeva õhtul Peetri kirikus, kus vaimuliku talituse pidas praost Andres Taul. Jä-relhüüded ütlesid Staff Inspector William Kerr, lennuväepoiste poolt Arvi JTinitSi Kalev Estienne nimel Evelyn Koop, mille järele 12 tütarlast ^setasid igaüks roosi puusärgile. Sõjaaegsete sõprade poolt kõneles Sven Ehvert. Olev Makk oli 55 aastane. Ajalehes „Töronto Star" hindavad teda politseijuhid kui „kartmatut juhti ohtlikus olukorras". Olles seersant eriüksuses „Emergency Task Force" ta oli palju kordi vastastikku relvastatud meestega. Viimati Olev Makk oli vormis politseiseersant 33 divisionis Don Mills'iS, kus ta oli kõrgelt hinnatud oma kaasteenijate poolt. Staff Inspector William Kerr ütles, et ükski jaoskonna ülem ei saaks soovida paremat meest nooremate politseinike juhma. Olev Makk oli innukas sportlane, kes võtnud osa Võistlustest odahei-tes, kettaheites ja kuulitõukes. Olles heas tervislikus olukorras ei puudunud ta 23 aasta kestel politseiteenistuses olles haiguse tõU\^ töölt. Massiivne ajurabandus tabas teda kodus, millele järgnes haiglas paar päeva hiljem surm. Olev Makki jäid lähematest leinama abikaasa, ja lapsed,, sõbrad ja kaasteenijad politseis, kelledest paarsada viibis leinateenistusel. Oleskutseks kõigik Et väärikalt tähistada, ESTO 84 raames, meie rahvuslipu sini-must-valge sündi 100 aastat tagasi, Sinl-must- välge lApu 100 a. Juubeli Koml-iee kutsub üles huvitatuid ja võimelisi kaasmaalasi, eriti kunstiala inimesi, esitama kavandeid millest kujuneks juubelit tähistav eri lipp. luu-heli lippu ei kasutataks mitte üldiselt, vaid ainsana, au-kdhale asetatult, eesti rahvuslippude ja värvide kõrval. Juubeli lipu kavandiks juhised on komitee poolt määratud järgmised: 1. Põhiluie lipu kangas on Mnme, must ja valge. 2. Lipu proportsioonid on 7 x 11. 3. Kaunistatult juubeli lipul tide-vad esile arv ,,100" ja aastate arvud ,,1884—IW'. 3oovitav oleks ka nar^ maste kasutamhie. 4. Lisarvärvina tuleks kasutamisele peamiselt kuld-värv. 5. Juubeli lipp tuleks kasutamisele kahel viisil: a) tavalise lipuna püst-varda küljes ja b) vertikaalselt rippuvana rist-puü küljest. Juubeli lipu kavand ei ole mitte rahaliselt ega ka teistel moodustel auhindamisele määratud. Tarvitamisele võetav kavand kui ka kavandaja tehakse teatavaks ajakirjanduse kaudu. • • . . . Kavandite ettepanekud palume saata võimalikult peatselt, aga hiljemalt võidupühak^>,. 23. juuni, 1983, aadressil: Sini-must-valge Lipu JOO a. Juubeli Komitee, 958 Broadview Ave-nue, Toronto, Ontario M4K 2R6 (Ca- TIIU-MAY ROISER^HOROWIEC Sünd. 1960 a. Lõpetas Ryersoni mart-sis 1982, First Class Honors B.AA kraadiga (Secretarial & Busfaiess Ad-min.). õpib edasi Toronto Üllkoo-iis (Faculty of Education) keskkooli õpetajaks. SINI-MUST-VALGE A. JUUBELI KOMITEE LIPU MALLE JÜRIMA Sündinud 1959. a. Torontos. Lõpetas , Northview Heights keskkooli North York'is 1977. a. Alustas õpmguid Toronto ülikoolis, saavutades Bachelor of Science kraadi 1981. a. Jätkas õpinguid sama ülikooli farmakoloogia osakonnas, saades Master of Science kraadi 1982. a. Praegu õpib farmakoloogiat Toronto ülikoolis, Ph.D. kraadi saavutamiseks. Omandas Medical Research Council of Ca-nada stipendiumi 1981—82. a. ja 1982 —83. a. Kuulub eesti naisüliõpilasorr ganisatsiooni Korp! India; Vaipade ja mööbli keemiline samuti akende pesemine. „Scotch stahiguard" hinna sees. Söögituba, elutuba ja koridor §59.95. Pensionäride korteritele hinna-alandus. PEETER VALING - Tel 6904961 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii ;UHU MINNA? ^ Neljap., 20. jaan. Pensionäride Klubi tervisvõimlemise ringi ja naiskoori pärastlõuna-kohv Eesti Majas algusega kL 2.30 p. i( Reedel, 21. jaan. dr. Arvo Saultsi loeng „Inimese arenemine hällist kuni hauani" Eesti Majas algusega kl. 8 õ. i^c Laup., 22. jaan. EKL korporat-sioonide- vahellne võrkpallivõistlus Toronto Ülikooli Šcarboro Collegeis algusega M. 1.30 p.L TÜr Laup., 22. jaan. ,4Sstonia" Orkestri aastapäeva pidu Eesti Majas algusega kl 7 õ. ir Pühap., 23. jaan. T.E. Meeskoor! Fop-kontsert Eesti Majas algusegai kl. 4 p.l. iJr teišip., 25. jaan. Liina Uivamäe loeng „Elu tänapäeva Himas" Tartu College'is algusega kl. .730 õ. ' ilr Reedel, 28. ja^n. ,J«Jäärikuu mürgel" Tartu Collegeis algusega M. .7.30 õ. , Laup., 29. jaan. Võitlejate Ühingu 30. aastapäeva pidu Eesti Majas algix-sega kl. 7 õ. i( Pühap., 3Ö. jaan. „Talihari '83" Eeö-ti Majas algusega kl. 3 p. :iSr Teisip., 1. veebr. Vello Mändvere loeng „Papua, New Guinea" tartu College'is algusega kl. 7.30 õ. iJr Laup., 5. veebr. Saariaste ühingu Küünlapäeva pidu Eesti Majas algusega kl. 6 õ. KATRIN AIME KÜTTI Sündmud 1959. a. Torontos. 1978. a. lõpetas Northview Heights Secoiw dary SchooVi. 1982. a. lõpetas Toron-to Ülikooli School of Physical & Health Education B.P.H.E. kraadiga — erialaks Health Science. Kavatseb edasi õppida. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. URVETAMBERG Sündhiud 18. aug. 1959. a. Torontos. Lõpetas Scarlett Height Collegiat© Institufi 1978. aastal. 1982. aastal .15- petas Toronto Ülikooli Bachelor of Science (Physical Therapy) kraadiga. Praegu töötab St. Michael haiglas füsioterapistma. Jätkab õpinguid York Ülikoolis — Master of Business Admmistration alal. Akadeemiliselt kuulub Korp! Indiasse. •SS. LASTEAED OTSIB „MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu- 088., -'. sooviavaldused ja soovitused esitada hiljemalt 31. märtsiks Maie Ilves'ele, 27 Bessborough Dr., Toronto, M4G 3H6, tel. 423-0223 § 9 s I s a 5 S i s 3 § 3 a I s 5 S iBIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIBIIIIIIIIIIIBnilllllllllllIlllllllimUDIIIIIDUDIIltlOIIBIIIIIIIIIIIBIIIIIIIimiDIIIIIOIIOIII I i vesfe i lUI OLEKSIN RIIGIPEA 1 Rahva hulgas on sageli väga pal'jü urisemist, cl riigi seadused ei.kõlba. Ühed urisevad, et toe^ tatakse rikkaid, teine arvab, et on antud liiiga palju voli ametiühingutele, ikells bossid' pole seal ka mööda käinud, kus tööd tehafkse, kolmandad teeksid nädalas ainult nii palju tööd, et tuua pa'lk: kontorist ära ja nii edasi. Vähe on ineüviide, kes oleksid valitsusega raidul. Ka need mitte, kes suspendeeritud ametnikena saavad kuus töölise viie kuu palga ning vdlvad 'kas kõrtsis või patseerimas käia." Mida teeksin ise, kui oleksin piiramatu võimuga riigipea? Mõned väiksed,muudatused demö- 'kraatias võiks siiski ette võtta. Kõigepealt sellte, et iga nägu, kes tahab kandideerida parlamenti, peaks esitama psühhiaatri tõendi, et ta oa normaalne inimene. Üsna sageli ajavad need kõrged aukandjad parlamentides segast juttu, mida normaalse aruga inimene ei saa võtta tõsiselt. Edasi seaksin sisse ka parlamentides vanusefpiiri, sest põhi^ seaduse järgi on kõik kodanikud seaduse ees võrdsed. Kui üks väike raamatupidaja või muidu 'kanteleirott saadetafoe pärast 65-ndat eluaastat pensionile, süs peab sellieks ka põhjus olema. Aga parlamentides wiivad istuda kasvõi saja-aastased eided4aa-did, kelte mõtlemist piirab ehitusmaterjal kolbas. Seega kõiik pärast vanusepiiri pensionile. See aitab muide ka. vähendada noorte tööpuiudU&t. Ega see parla-menditöö pole niisama lihtne, et seda võiks teha vanaisa või vanaema. Parlamendid on liiga suureks paisutatud. Mõrii mees istuib kuskil tagareas 30 aastat ega tee suudki lahti. Võtab kõrge palga ja saab pärast suure pensioni. Töö parlamendis laheks kiiremini kui oleks vähem suuga jahvatajaid. Valetamine on väga ebamoraalne asi. Meie kodumaal öeldi, et kes valetab, see varastab. Aiga paljud poliitilised vaglarauad ei saa visti ilma valetamata läbi. Igatahes 'kehtestaiksin seaduse, et kes rahvale valetab või muidu demogoogit teeb, Ibfidab parlamendist priiiküüdiga välja ja ilma pensioniõiguiseta. Kuidas oodata rahvalt ausust, 'kui rahva^ juht valetab? Igas demokraatlikus riigis on probleeme, mis tingitud ülilibe-raaisusest. Võtame 'kasvõi täna-varöövimised, vaateakende sisse-peksmi^ ed või, muudliiki „jõua(k-tid". Seejuures jäävad roimarid enamasti anonüümseks, saavad Icas kerge karistuse või saadetakse psühhiaatri juurde. Enamasti süüdistatakse ühisilcondai s 2 i » s i s eo S 5 B - s a S i kes teinud oma vanemad mõrvanud nooruki vaeslapseks. Ja vangimajad? Need ei hirmuta enam 'ledagi. Riigijuhina kasutaksin siis karmimat kätt. Kuriteole peab järgnema kohe karistus ja kahjude hüvitamine. Alaealisi nolke, kes tihti kriminaalsed', aitaks kõige paremini ihunuhtlus. Selle võiks viia läbi kuskil dis-koteegis. Ega väljast keegi kuule, kas 'keegi saab pinna peale või katsub laulda. Euroopa ametiühingud on pu-nastega pooleks. Ehkki nende bossid teavad, missugune vabadus on ametiühinigutel nendes maades, kes kannavad nende ideesi. Pealegi nad topivad oma nina liiga palju poliitikasse, tnil^ lest nendel põlfe palju aimu. Igakord pole palgakõrgendu&ed õi^ gustatud. Kui on tegemist rahaahnuse või bokside prestiizhiga, siis võilks selli'stele streikidele vastata lökaudiga Umbes nii, nagu president Reagan tegi õhu-lootsidega. Loomulikult ei tohiks tööandjad teutada omavoli. Kes seda teeb, peab hakkama ise tööga teiba teenima. Väga palju patustatakse keskkonna vastu just nagu tuleks pärast meie generatsiooni suur veeuputus. Keskikonna rüvetajatele väänaksin sellised rahatrahvid, et 'filterseadeldise ehitamine tööstusse tuleks odavam kui oma vingud õdiku või heitveed jõkike lasta. Sama on maksev ka nende kohta, ikes võltsivad toiduaineid. Need isikud suunaksin töödele, kus nad ei saa kahjustada kaaskodanike tervist. Politseile annaksin rohkem' võimu. Nüüd on lugu nii, et mingi hulgustejõuk pöõnutab maan-tel ja takistab liiklust. fPoJitsd peab need tüübid õrnalt minema tassima. Kerge nähvakas kumminuiaga paneks need kujud kii-reisti liikuma. Demcykraatlikes' riikides tehakse liiga palju viigu. Ei taha diktatuuri ega hirmuvaltsust. Aga kõrvemat korda ja normaalse-mat mõtllemiist võiks siisJd nõuda, et demokratjatest ei kujuneks anarhiad'. g B s sa s a S D 5 3 m a m a s CI a HSHEiiotioiiDiiiDiiaiiQiionBitiiioitoiiiiiiiiioiioiiBiiSHQHDiiiinBiioiiiiiBnonoiiiiiiDiiaiioiiBiioiisiiitiiaiiDiiiiion^ CD NALJAD MOmsÄHVATusi mm Hea kasvatus 'keelab täis suuga Sekretess vanemõe kolleegile: rääkimise, aga mitte tühja koluga ,,Sa võid väga ruttu oma pensioni rääkimist, saada." ,;Kuidas on see võimalik?" „Viska oma pass minema ja lase Kolmekümne kuuest jiõgenomislii-om^ vanuS' hinnata." gist 6n mmemajoolcsmine kõige pa- " . . . rem. ^ ^ • • „Kas Nõukogude Liidus on lubatud demonstreerida?" ^ „Põhimõtteliselt küll. Ameerika ja Hiina saatkondade ees on vastavad platsid olemas." „Härra oober!" käratab ItüMne. „Mida tähendab Icohvipaks mu tas^ sis?" „Ma olen kelner. Küsige hiromandi käest." Vestleb kaks jahimeest. Üles kiidab: Ja siis kargasin ma surmapõlga-valt tügri kallale ja lõikasin tal saba maha." „Miks sa pead ära ei lõiganud?' „See oli juba ära." ' Iga loUUs leiab kedagi, kes seda teeb. 'Soiurilniaks konKplimendiiks, mida meeis saab naisele teha, on ettepanek aibiellumiseks. Aga kahjuks on see ka vümaselcs komplimendilos. * • 'Kannibale saab kasvatada sel viisil,- kui neid toita pedagoogidega. Timuka seisukohalt võetuna on suveräänsus vabasurm. Kes nõulcogude valimistel oma hääle ära annab, ei tohiks imestada, et tal pole hiljem enam midagi öel- Honecker ja .'Schmidt vestlevad ja- ^ lutuskäigul Verbeün järve ääres. Ho-necker küsib: Naine kaenlas on nauding, naine ,yMis maksab teil meeste päeva- kaelas on nuhtlus, särk?" ,,Umbes 20 marka. Ja teUr ik • • "Umbes 50 marka." Mõni inimene elab kslcsitelu: Ha , Ja mis maksab üks klaas marme- logeleb kahe eest laadi?" , „Üks marfj. Ja teil?' itr . ,.Krüks mark. Ja näete nüüd kd- .i ^ ^„ ^ ^ ^ ^ ^ .^ leeg Schmidt _ sotsialismi eehseid. bulate Jõi&nsel. Meie juures voite saada paevasaiip eest 50 klaasi marmelaadi." JKoguiiBid NIHITS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-01-20-08