Meie Elu = Our life, March 24, 1983

              Elu" nr. 12 (1725) ms
ÄEV SYDNEYS
vahel Ta pöördus küll noom
Ipoole üleskutsega ühineda öletmäfr.
,^}ic Elu"mll2 (n2S) MEUAPÄEVÄL, '24. MMITSSL , MARCH 24
[)levajte oi^isatsioonidega, ikuid
Idis sifekl vaijaliku olevat niitmfdiseU
•niimetada ühte eesti naisteadlast, kes
loik lasknud ennast mõjutada puna-
_ ^ piiypagandast ja t^tsevat ak.
Itiivselt ISänemaaillma aataminelvade
Ivarumise vastu.
Positiivselt mainis Iqöaieloja meie
/abaTidgi 20 aastat kestnud üleski'-
[tärnist ja 40 aastat kestnul vabaduse
J taastamise nõudimist, millel on ohiud
[head tulemused. ,/Balti küsimus on
liiüüd palju laialdasemalt tuntud, kud
[see oli 40 aasta eest, ja kommunismi
lipettusi tunneb nüüd ka juba kolmas
|maaiilm." Lõpulks luges kõneleja ette
JABSL'esimehe Uno Metsari. läkituse
I eesti rahvale Austraalias.
Tervituste 6sas tõi tervitusi, aimu-
[kesena Kanada eestlaste poolt Vally
Johanson, kutsudes kõiki Esto^4 To­rontosse,
et elustada ja ühtlustada
meie labvuslikjfcu identsust ülie.
Imäailmses ulatuses.
Edasi esitas noor Helani 'Levand
[klaveril,Elmar Rajaloo Fantaasia—
Eesti viisid nr( 3. J i t e i Peiipman esi»
tas vioolal Augustin 'Pung'i ,;Hälli-.
laiilu" SylViia Palm-Peipmani iklaveri-saatel.
Lea Arp esitas Kaliju Ahvena
dramaatilise ,yEi iialgi", Jäjqgnes Ees.
ti Meeskoor -Austraalias esitusel E.
Rajaloo ,iKodumaa" 'ja Leo Wiric-ihausi
,yHümn kodule". Juhatas Uno
I Polikarpüs. Kuna Elmar Rajaloo oli.
ise ka kuulaijaskönna seas, siiSi
|-jääd\n4Stati ka tema reaktsioon 'kaug-läätsega
filmile. -
'Lõppsõna lausus Tiiu Simmul.
, • '.VJ. ;
1
Al. NEW YORGI
kannatava Kodumaa' (?est võideMa,
kuni jälle oal vafeaEesIti rii'k...
Aktuse ilradik osa jatkiis kiriScu
seltskondilikes ruumes. Kavalises
osas esinesid külaliskunstnikud.
Näitleja Vdly Kerjan deklameeris
isamaalüürikat.
õpet. Kiviranna meenutas iKalevi-poja
180., Suits^ünderi 100. tähtpäe-
' v i . : . ^ - z . y /'••/•/^
ESMitös A. Ersmeenutas^^^l^^ j
] qmaitoolselt eešt|' 'Hiihvalui^^ ^"^^ile ^ ]
ammdndamÄli^Änevä^^ kdii jgi ''
jõudu ning insipiratsiooni.
Ermi SOOMET
: täitmine
Koldndeppeks helistada 247-315®
irs
teie võite
Indadega ringsõite
isijuhtidega
fse, Stpkhölmi,
)ealinnadesse
mrooga või
362-1511
14282-1173
504687-7582
)proval
lävel
iyltd.
ÄIgoma Street
^ I ^ . P 7 B 3 B 9
Country
'Street
y; Ontario P7B1R9
II
jston iravelW^^^^
ton, Ontario -
tossa: SuloHutko
?51-9775;
yaovalt kaks aasSM tagasi ilmus
iuuletajalt, romaanikirjanikult ja kir-jendusloolaselt
Bernard Kangrolt
nahukas teos ,^rbujad", mis käsitles
noore luuletalate gonerateioohi (Tal­vik,
Alver, Masing, Viiding, Kangro,
Sang, Merilaas) esiletõusu. Nüüd on
Kangrol valmis ja ilmub peatselt uus
6eo8 pelBk|rjag& "Arbujate kaasaeg"
Kui antoloogia "Arbujad" ilmumins
(DH omal ajal kiranduslikuks sünd-enuseks,
siis oli sündmuseks ksi
Kangro teose "Arbujad ' ayaldami-
036. Mitte vähem ei kujune selleks
sama autori uus teos "Arbujate kaa-
Pöördusime sel puhul Rootsis, üli­koolilinnas
Liindis elava autori poo­le
mõningate kommentaaride saami­seks
teose kohte.
— Milline on side eilse ja tänase
mamatu vahel?
Eelmine raamat käsitleb nende
kaasaega, seega peamiselt meie vaba-digiaegset
kfrjänduselu. Aga see on
äseseisevteos ja eelmise andmeid see ei
korda, Ühte jaadi on käsitlusviis, raa­matu
kujundus ja kai maht. Mõlemate
teoste alapealkirjaks on, ..märkmeid,
mälestusi ja mõtisklusi".
— Nü| et ka see raamat on kokku
pandud justkui mitmest osast?
— Kui nii ütelda, siis jah. Tegelikult
on teema üks ja sama — vaatlen seda
aega. milles arbujad arenesid ja tegut­sesid.
Sellele teemale on allutatud ka
mälestuste osa, mis võtab umbkaudu
kolmandiku raamatu mahust. Kui ma
esimese kolmandiku jooksul käsitlen
meie kirjanduse peamisi probleeme
luule ja proosa arenguteelt ja viimases
osas arbujaid ühiselt generitsioonina, j
siis mlestuste osas isiklikumat laadi j
vaadet sellele ajale, peamiselt muidugi
30-ndatele aastatele.
Need ei ole mitte minu isiklküd mä­lestused,
vaid ainult need, mis puudu­tavad
avaliku elu küsimusi, üldisi meie
kirjanduse probleeme, ma kohtan kõi­gile
tuntud kirjanikke ja jutustan neist
mii nagu nad olid inimestena ja kir­janikena.
Arvan, et nii on võimalik
edasi anda elu, nagu ta tookord oli. Ja
kuna ma^ olen väheseid, kes seda aega
kaasa elas ja tegi, samal ajal ka vaatles
(mul on isegi päevikumärkmeid lõpu
poole kasutada olnud), siis pidasin oma
kohuseks seda jutustada.
— Milliseid aastaid või sündmusi
käsitleb see mälestuslik osa?
— Aastaid 1932-43, seega umbes
kümne aasta jooksuL^^^^e on uliõpi-
Iaspolvesi,''aj^pt litw ja teadusl-llku
stipendiaadina fartu ülikooli juu­res
kirjandusteaduse alal, aga ka muust
tegevusest, muu hulgas ka ajast teat-ijidramaturgina
..Vanemuises".
V Toon sellest ajast ja ka üldse ära
palju huvitavaid, suurelt osaU mitte
kunagi avaldatiid pilte. Nii meeldetu­letused
sellest kadunud ajast kui k i
fotod... tahtmatult tegi see mind nuk­raks,
nostalgilised tunded kerkisid. Ja
need ei ole kindlasti kaugel vahest ka
lugejastki. Sest vaevalt leidub eestlast,
kes sealt ei leiaks midagi tuttavat. Ju=
ba üliõpilasaeg, juba Tartu, juba meie
tolleaegsed kõigile tuntud vanemad
kirjanikud, kelledest on elavate hulgas
ainult paar inimest, juba meie tollea­egne
kultuurielu, juba kogu see vaba
õhkkond, muretu aeg. nooruslikkus
meie elus üldse... *
- Mainisiid pilte. Palju neid on?
Kuid^ oli neid võimalik hankida?
— Pilte on suhteliselt palju, ütleme
225 või rohkemgi fotot ja faksiimilet.
See polnud tõesti kerge neid hankida,
sest kust on siin eksiilis nii võtta pilte,
mis tehti pool sajandit tagasi! Kõiki,
mida tahtsin, muidugi ei õnnestunud
saada, palju, mis sai, jäi ülegi, sest
raamat sai isegi mahult suur. lähene­des
300-le leheküljele. See on kahes
veerus, teksti maht umbes kaks romaa­ni
suurust.
Pilte hakkasin hankima juba kaks
aastat tagasi. Peamiselt muidugi kodu-maalt.
lgaüks teab, kui pikad ja eba­kindlad
on praegu teed. Aga siin nad
on! Peame tänulikud olema oma mine­vikule*
Mis mõte on meil muidu eksiilis
ALEKSANDER SUUR TORONTO
— Kuulda oli, et raamat on valmi­mas.
Kas seda on veel võimalik tel­lida?
Nagu teame, jäid ju paljud, kes
ettetellimist ei teinud, eelmisest, see on
..Arbujatest" ilma, trükk lõppes varsti.
— Raamat on praktiliselt valmis, ees
on osa tehnilist protsessi. Täpne ilu-misaeg
oleneb ettelellimiste kiirusest
ja suurusest. Sest ka sel korral ei ole
kirjastusel võimalik raamatut lattu seis­ma
trükkida. Ja me ei garanteeri hili­nejatele
selle saamist. Praegu on või­malik
veel tellida ja koguni ettetelli-mishinnaga.
See on juhul, kui oma tel­limisi^
absoluutselt kohe selle sõna ot­seses
mõttes ära saadate. Kõige kiirem
on kirjastusele aadressil: Eesti Kirja­nike
Kooperatiiv, Box 3001, 220 03
Lund, Sweden või ka kohaliku esindu­se
kaudu.
— Mis on ettetellimishind Kanadas?
— Ettetellimishind, mida praegu ra­kendame
(juhul kui tellimine tuleb tše­kiga),
on 0 25.
— Nii et võime siis raamatut peal­selt
oodata, sel kevadel näiteks?
— Kindlasti peatselt, kindlasti keva­del.'
Raamatu ilmumiskiirus oleneb
seekord rohkemjkül ilfiuidu tellijäist ^
(see on eeltellijaist); sest' kui jõuame,^
trükime raamatusse enesesse ka tellija
nime. Sest see oh tegelikult kultuuri­looline
dokument, misnäitab pagulas­konna
rahvuslikku huvi ja kultuUri-tahteliste
eestlaste isiklikku koosseisu
aastal 1983. ,
PoeteBs Marie Under20-ndatiB aastate algul
!ada aastat Maria sünnis!
'Pühapäeval, 27. märtsil 1983 möö­dub
sada aastat eesti suurima poetes­si
Marie Underi sünnist. Torontos tä­his
tataikse seda Tartu College's kel
4 p.L Eesti Kirjanduse 'Sõiprade kor­raldusel.
õhtu sisustajaks on 'kutsutud Ök-lahomajst
prof. Ivar Ivask, kellel oli
iMklik tutvus ja pikajailine kirjavahe­tus
Marie Underiga.
Luuletajana on Ivasikil sügavani
tunnetus Undferi loomingu mõistmii-seks.
Kirjandusteadlasena on ta rah­vusvaheliselt
timnustatud, olles aja­kirja
.„World Literature Today" pea­toimetaja,
kus retsenseeritakse kõi­gis
maailinakeltes ilmunud uusimat
viääriskirjandust. Ivask on ka rah­vusvahelise
kirjandusauhinna „Neu-stadt
International Prize for Litera­ture"
asutaja ja valifetoimkonna esi^-
mees. $25,000 suurust auhinda, mida
määratakse iga kahe aasta tagant
. rahvusvahelise zhürii poolt, peetakse
Mobeli Laureaadile paralleelsöks au­hinnaks.
Seega pn. Ivask jgati .sobiv
isik meie suurpcetessi loomingut
analüüsima rahvusvahelisest pers-.
pektiivist. Ka on Under olnud Nobeli.
kirjandusauhinna kandidaat, esitatu­na
soomlaste poolt.
õhtu on ainulaadne veel mitmest
aspe'ktist. Ivasiki teema „Elav Under:
tema hilisaastate portree isiiklike,
kohtumiste ja -kirjade põhjal" viitab
luuletaja portreele elava isikuna, kes .
oma loomingus ei kaota elujõudu ja
värskust. Underi kii^ju pole seni veel
avaldatud. Esmakordselt analüüsi­takse
siin tema luidet isiklike jutu­ajamiste
ja kirjavahetuses avaldatud
mõtete kaudu. Teatavasti keeldus
poetess oma värsse ise avalikkuses
lugemast. Prof. Ivaskil on kaasas 15-
minutiline helisalvestus kus Under
ise loeb oma luulet ja nü avaldub
Toronto publikule ainulaadne võima­lus
kuulda meie suurpoetessi ise oma
loomingut esitamas. Sellega on Unde­ri
austamise õhtu maailma esieten­dus
mitmes mõistes. Underi sajandal
sünnipäeval taaselustub luuletaja
Isik tema enese hääle ja sõfia kaudu
kaasluuletaja Ivar IvasM vahendu­sel.
'
õhtu muusikalist osa sisustavad
sopran Liina Purje, saatljana klaveril
Liina Teose, ning Estonia koor dr.
Roman Toi juhatus^'.
Prof. Ivaskü on kaasas foto- ja do-kumentaalimaterjali
mis oh ekspo­neeritud.
Ivar Ivask esineb veel reedel, 25.
märtsil Toronto ülikoolis Hart Hou-se
Debates Room'is kell 7.30 õhtul
ingliskeelse loenguga „Finland and
World Literature Today", õhtu or­ganiseerijaks
on Canadian Friends of
Finland ja kõik on ka sellele üritu­sele
teretulnud. ,
(Aleksander Suur Torontos!" —
mii reklameerivad kohalikud raadio»
jaamad, Kuningliku Ontario Mm-z^
umi (Royal Ontario Museum —
ROM) avatud suurnäitust Näitus®
ametlik nimetus on ^The Search for
Alexander", hõlmates kreeka kuns-tivarasid
neljandast kuni teise sajan­dini
e.Kr. — 5. märtsist kuni 10. juuli-m
k.a. kestva näituse vSljapanekudl
pävad hiljem elatiselt Kreekasse.
„Alexandria" — selle üldnimetaja
ell tutvustavad Toronto kreeklased li­saks
ROM'i suurnäitusele ürituste see­riat,
mis algas veebruari lõpul ning kes­tab
maikuuni.
Kohalike kreeklaste eesmärgiks on
esitada kanadlastele kreeka tsivüisat-siooni
rikkusi ja kreeka kultuuripäran­di
läbi sajandite kestnud erakorralist
jätkuvusi.
Ürituste kavas, neis enamik muu­seumi
ruumides, on rahvatantsud,
kunsti ja käsitöönäidiste esitamine, au­tentsete
rahvarõivaste näitus ning
kaasaegse Kreeka kultuurüise panuse
tutvustamine kirjanduse, teatri, loen­gute,
filmide ja muusika kaudu.
Maikuu on kuulutatud ..Kreeka
kultuuripärandi kuuks".
VASTUVÕTT MEEDIALE
„The Greek Community of Metropo­litan
Toronto" ja „The Pan-Macedo-nian
Associationi" ühiskorraldusel toi­mus
veebruari lõpul kultuur-sündmus-te
sisukaks avataktiks vastuvõtt ko­halikule
kanada ja etnilisele meediale
pressikonverentsi ja kokteelõhtu näol
..Hellenic" kultuurikeskuses.
Avarasse kreeka motiividel dekoree-1
ritud saali oli kogunenud peale pere­rahva
arvukalt külalisi. ROM'i ja mee-
* dia esindajaid, keda tervitasid vastu­võtvate
organisatsioonide juhtivad
isikud ning Kreeka peakonsul J. Tho-moglou.
Peakonsul on küll sündinud
Egiptuses, kuid päritolult kreeklasena,
on ta Kreeka konsulaaresindusis töö­tanud
Liibanonis ja Shveitsiš ning vii­mased
19 kuud Ontarios. Kreeka kon­sulid
on Kanadas veel Manitobas ja
Vancouveris.
Kreeklaste koguarvu Kanadas ar^
vestatakse 350 tuhande ümber, neist
Suur-Torontos 80—85 tuhat. Kreeka
ühiskondlik elu Torontos on väga
elav, samluti tegutsevad edukalt täien­duskoolid,
milledes õpib üle 5000 õpi­lase
1. kuni 12. klassini.
Meedia-vastuvõttu sisustasid kava­lises
osas kreeka rahvatantsijad suure­arvulises
koosseisus. Eestlase silma
jaoks oli üllatavaim ja meeldivaim osa
nende ettekandeist esinejate rahvarõi­vaste
sini-must-valge värviskaala. I
Naistantsijad kandsid valge tikandiga
musta põlli, musti sukke ja siniseid rä­tikuid,
mida nad must-valge taustal
lehvitasid. Meestel olid väga lühikesed i
tihedalt volditud valged seelikud, mus­tad
vestid, valged sukad ja sinised
vööd. Värvide üldmulje väga põhja­maine
ning meil$ tuttavlik.
iff
sele oodatakse pool miljonit külasta- ,
jat.
Umbes 200-st kunstiesemest koos­nev
väljapanek esitab kreeka kunstl-varude
hiilge-näiteid skulptuuri, vää-risehete,
medaljonide, metalltöö ja
müntide alal Kreeka, Põhja-Ameerika
ja Euroopa avalikest ja erakogudest.
Loengute seeriad tutvustavad helle­nismi
ajajärku kreeka kultuuris ja
Aleksander Suure pärandit.
Väljakaevamised 1977. a.' PÕhja-
Kreeka külakeses Verginas viisid
maailina pärast 2300 aastat enam kui
kunagi varem lähemale teadmisele ja
arusaamisele Aleksander Suure vane-.
mate — isa Philippos 11. ema Olym-pias'e
ning Aleksander Suure lapse­põlve
kohta Makedoonia pealinnas,
Pella's. Makedoonia oli tollal valitse­valt
kuningriiklik, vallates ül6 Ateena
ja Thebese. J
Aleksander Suure õpetajaks Pella'8
^oli Kreeka suurim füosoof ja õpetlane
Aristoteles, kellelt noor Aleksander saS
oma poliitüis-filosoofilise tagapõhja.
Samaaegselt juhatas Aleksander juba
teismelise noorukina sõjavägesid ning
oli oma isa saadikuks Ateenas. Ta
ülimaks ideaalkujuks oli Homero8'i
„Ilias'e" kangelane Achilleus. Alek;'
Sander Suur, kes sai kahekümne-aas-taselt
kuningaks, alustas oma sõjalisi
võidukälke Kreekast ning vallutas
maid Doonaust Gangesi jõeni Indias.,
Aleksander Suure poolt rajatud maail­mariik
lagunes pärast ta surma, kuid
vallutuste tagajärjel levis kreeka kul-^
tuur üle maailma.
maan, EKK Lund 1982,188 lk.
Aili Helmi teine raamat „Vägival-lamaa"
(varem on ilmunud „Kuradil
ei ole varju") jutustab vangitapiga Si­berisse
saadetute elust mitmesu-;
gustes laagrites. Ka' siiii jooksuta-takse
vange ühest laegrist teise, et
neil kuskil mingisuguseid juurena?-
maid ei idjaneks. Romsiani pi&ategela-
EiG on noor ja tubli teise kursuse
r ipohuteaduse üliõpilane Mari, kellel
jätkub loomupärast rõõmsat meelt,
hakkamist ja viisakust. Tema relvaks
on sageli lapselik otsekohesus ja
naiivsus.
Rafimatutt m mõnevõrra raske kr
geda, kuna esineb palju venekeel­seid
sõnu ja Joiuseid, laagrite zhar-gooni,
ametiasutuste nimetusi ja
nende arutuid lühendeid. Esineb ka
saksakeelset teksti. Tõlkeid pole an-
• tud... . •
Vorkuta antratsiidi kaevandustes
on koos igasugustest rahvustest van­ge
ja on otse uskumatu kui totralt seal
asju aetakse. Lugege näiteks lk. 27
kirjeldatud põrandapesemist varre
otsa kinnitatud lauatüki abil. Samas
kirjeldab autor ka täbikäigulaagri
naisvalvurite armetut riidevarustust.
Lk. 29 õpetatakse Marile venekeel­seid
vangiriietuse nimetusi. Riietu­seks
on vatipüksid ja ülekuub, müts
ja jalatsid autokummist taldadega.
Kui ta tõölaagris ristpirdudest krohv-
^ matti naelutama saadetakse, selgub
et naelte asemel on armetud, kõve­rad
traadiotsakesed. Üks vangilaagri
kurioosumeiil on seegi, et sealt lei­dub
n.n. teatri barak, kuhu poolakast
eestvedaja abil ka mõnedel eest­lastel
õnnestus pääseda.
Teatrihoone barak oli ehitatud ja
majandatud tsiviilametkonna mee­lelahutuseks.
Osava poolaka eest-;
kostmisel kujunes trupp õige rah­vusvaheliseks.
Seal olid poola maaS-:
rid ja puusepad, saksa bassid ja te-
^ norid, eesti tantsijad, karjalasest,
suflöör, austria akrobaat ja ungari'
ning 1 juudi kutselised muusikud. Kui
mõelda sellele kui palju talenti, os­kusi
Ja andeid roiskus vene vangi­laagrites
enne ja peial® Teist oiaaü-masõda,
siis on see vastu igasugust
inimmõistust.
RaanÜatus on mitmel pool puuduta­tud
ka n.n. laagri abielusid, kus ad-minstratsiooni
ametnikud, brigadii-rid
jt. sõlmisid naisvangidega mingi
kokkuleppe abielu, andes naistele^
^lasuks kergemat Hiõi lioatoiM. Cfm-'
berpaigutuste puhul muidugi säära­sed
abielud katkesid. Kuid kuulda­vasti
kujunes ka vahekordi, mi^ pea­le
karistusaja ärakandmist legalisee-riti.
Neist abieludest sündis ka lapsi,
keda emad pealje lahtisaamist oma
kodumaale'yiisid ja neist oma rah-yalikkmed
kasvaltasid.
Naiste töö on raske nagu N . Liidus
naiste üheõiguslus seda tagab ja kuu­lutab.
Ehitustöödel tassivad naised
tsementi, liiva |a vett, tirivad tse-mentblpkke
ja röögivad lund; nad on
laadijateks raua— ja metallbaasis ja
mõned isegi kaevandustes rakenda­tud.
•
juudi arst Bronsbtein sokutab'pea­tegelase
Mari lõpuks ambulantsi töö­le,
kus tütarlapsele on toekaks sõb­raks
leedulasest registraator, vana­härra
Toliusis. Viimane õpetab talle
vene keelt ja julgustab õe töökohta
vastu võtma.
Dialoog on elav, kuid segi vene­keelsete
sõnadega, mis teeb lugemS-se
kohati vaevaliseks.
Esineb ka üldtuntud nimesid nagu
endise siseministri abikaasa He^Imi
Veermaa ja prof. Peeter Tarval. Aja­loolase
Tarvel suu kaudii väljendab
autor huvitavaid mõtisklusi: Lk.l92
—193" ..kui mind siin vagunist välja
laaditi — paari aasta eest, siis ar­vasin,
et naen und. Ma olin ju aja­loolane,
ja vaata mis tahad või katsu
mis ette juhtub — kõik nagu VI sa­jandil
Mingi Wellsi ajamasin või
Mark Twaini kui^ingas Arthuri õu­kond
oli siin kõige karvasemal kujul
igal lagunemist. Vaadake, see ongi
minu arust uks vigur, mis, paljudele
märkamata jääb: meid ei ole toodud
ainult teise kohta, Nikolai II arvates
inimesele elamiseks kõlbmatusse
kohta, vaid ka teise aega, väga vanas­se
aega, millega meil on raske harju­da,
ja kogu see nende suure suuga
kuulatatav progress on uks selge ja
põhjalik tagasiminek, mitte loodu­sesse
kuhu Rousseau kutsu8,v vaid
le
,,The Search'for Aleksander" suur­näituse
kaudu Royal Ontario Mu-seum'is
saame kahtlemata ainulaadse
ja ilmeka ülevaate Aleksander Suure ja
Kreeka majanduse, militaarse ja kul­tuurielu
hiilgeaja kohta — Kreeka na­gu
ta kunagi oli!
' ' V.A.
^^^^^^^^^^^^^^^ 1 ^
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevusi toetasid
omamajandusliku panusega detsembris 1982. a. alljärgnevad kaas­maalased;
Arno Aarma, Alfred Aasma. H. Aa­vik.
Mihkel Alas, Martin A. Alaots,
Armilda ja Ervin Aleve, Leo Aljaste. V.
Allase abikaasaga. Helene ja Hugo A l -
lisma, A. AUosaar, Anne ja Peter Alto-saar,
Elmar Ani, A. Anelin, Endel Ar-ro,
Nikolai Arget, Jaan Arenberg,|
Kristjan Arro, H. Arus, Aino Asor, Hil-i
ja Aun.
Agnes Barylski, Kersti Biro, Gertr-rude
Blum.
Meery Devergnas, W. Donald.
R. Edari, J. Eüau, Ene Elken, Rein
Ende.
Helmi ja Ants Haljasmaa, Vello Hal­jaste,
Ida Hansmann, Ants ja Hilja
Hansson, K. Helenurm, Jaan Helmes­te,
M. Holmberg, S. Holmberg, Helmut
Höövel.
Adele Ilves. P. Ilves, Rudolf Ilves,
Uno W. Kaarelirs.
August Jaagumägi, H. Jaaguste, Ülo
Jaason, N . Jaus, A. Jostman, Herbert ja
Meida Jurgman, Paul Juttus, Enn Jõgar
abikaa,saga, Kalju Jõgi, Enno Järve, E.
Järvlepp.
A. Kaarna, Dagmar Kaasik, Maie
Kahur, Arnold Kaert. H. Kaimer, Emi-lie
Kalkun, Ed. Kalkun, E. ja L. Kallas,
A. Kallasmaa, Viktor Kangro. Kristjan
mõttes..."
laamat lõpeb Mari edasisaatmise­ga
n.n. rezhiimilaagr^se, mille üle
tal on tegelikult isegi heameel, kuna
sinna läheb teisigi tuttavaid ning mi-nejail
on kõigil n.n. "isamaa araand
Tekst on kohati katkendlik ja dia­loogid
jooksevad mõnikord tühja.
Võiks öelda, et autor pole mitte vilu-küllaldaselt
annet ja andmeid edasi
anda elamuslikke pilte.
On kasutatud sõnu millel on korra­likud
eestikeelsed Vasted olemas ja
mille tarvitamine tundub tarbetuna,
näit. lk.36 biheevior (behavioi') pro
käitumine, lk. 167 imbetsill pro nõr­gamõistuslik,
lk. 105 purgaa pro ma­ru,
lk.l66 kaasha pro puder jne. Lei­dub
ka 8õnu,mille mõiste jääb sega­seks
nagu lk. 195 püknikuhing.
Eestlased peaksid Aili Helmi raa­matuid
lugema.. Kas või ainult sel­leks,
et värskendada oma mälus N.
Liidu ebainimlikku ja mõistusevas°
tast korda. Ka on meil meie suhte­liselt
flegmaatiliste ja sageli lepliku­le
iseloon^ude juures vahel vaja
meeldetuletavat tuulepuhangut, et
vihasade Meie südametes ei kustuks.
, S.S. ,
ja Aino Kangro. Endel Karmo, Fritz
Karnask, V. ja M. Karri, Arnold Karu,
Meta Kasak, Leida Kask, Karin Kattai,
.1. Kattemaa, Olev Kaunismaa, V. S.
Kaunismaa, H. Aime Kaur, T. Kas­vand,
Juhan Kesamaa, Leo Kuma, Jaan
Kiis, K. Kilu, A . Kippar, Linda Kirik,
H. Kirst, Herbert Kirves, A. Kivi, E.
Kivistik, Jaan Klaas, J. jaE. Klemmer,
H. Koidu, Richard Kollina, 0. Kont-kar,
Arnold ja Helga Kontus, S. Kon-dor,
Leo Koobas, Meinhard Kopa. A.
Koppel, W. ja H. Koppel. E. J. Koop.
Härm Kore, Fred Kraav, Lydia Kreek-man,
0. Krepp, Linda Krupp, Julius
Kruuk, M. Krusement, Hans Kukk,
Kustav Kurg, Erich Kõiv, August ja
Liivia Kõre, j . Kõrgemaa, H.Kõrb, A.
Kõre, V. Käresaar, W. ja R. Kõvamees,
£• ja M. Käärmann, R. Külama, K.
Kürig.
A. Laaman, Heino Laaneots, A. Laa-nep,
August ja Malle Laansoo, Hella
Laame, Adolf Laas, R. Laigar, G. E.
Laikve, E. Laur, M. Leemet, Erich
Leesnurm, Arvo Lehari, F. Leinveer, R.
W. Leitham, Helgi Leppik.E. Liigend.
Kustas Liivamägi, E. Liivet, Herbert
Lilles, A. Lind, H. Linnard, Heino Loo,
William Lohuaru, Evald Lootus, Hilda
Lootus. Endel Luik, E. ja A. Luhaäär,
H; Luks, B. Lõbu.
Karl ja Herta Maasik, Leida Madis-
80, E. Maidla, Aleksander Mardimäe,
Jaanus, ja Reet Marley, Ellen Martens,
Rita Matiisen, H. E. Meema, Linda
Meema, 0. Meidla abikaasaga, W.
Meisterman, August Mellikov, A.
Mets, G. Metsakond, RaoulMerits,
Enn Merivee, Toomas Metsala, L. Mi-jal.
Asta Mitt, H. Moks, A. Muru-nurm,
Viive Musta, Peter Musting,
Raimond Mägi, Herbert Mänd, V.
Männik, H. Mölder, Friedrich ja Väida
MoUer, L. Müüripeal. '
Anna Neemre, Adele Neivelt, Luise
ja Ea. Nemm, Alfred ja Agnes Nii, H.
Normet abikaasaga. Kari ja Heljo No-vek,
A. ja V. Nõmm, H. W. Nõges.
OfKar Oja, E. Oder, L. E. Onno, Paul
ja Elvme Osko, Endel ja Aino Ott, Ma-nivald
ja Aita Ots.
L. Paap, J. Pa
«ALEKSANDER SUUR
TORONTOS"
Kultuurikeskuse peolaual asetsesid
aukohal Aleksander Suure kaks büsti,
millede originaal leiti Volantaza'st
ning pärineb 3. sajandi viimasest vee­randist
e.Kr. Sama marmorist büsti
foto on Royal Ontario MuseumM rek-laamtrükisel.
Näitus oli originaalseU
kavandatud National Gallery of Art.
Washington. D.C. poolt. Torontos toi­mub
rändnäituse ,.The Search- for
Alexander" viimane esitamine. Näitu-
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsu-kirläd
,^eie Elu'' toimetvi-sele
saata m a s i n k i r j as
Ja võimalikult varakult enn®
lehe ilmumist.
W00OOC»000CO00OO0OÕOO0O0@J
TULUMAKSULEHTEDE TÄITIVIINE
Mark Tuomola, B.Ä.
Ave. £., Toronto, Ruimi 206 — Soome
maja. Avatud: eismasp. — reedeni kl. 10—10,
laup. 10-3. TEL. 488-1801
Paidra. ReinPajo. August Pajur. Juhan
Pajur. G. Pajus, A. Pallas, Gustav Palo-ots.
L. Palumäe, Leida Peepre, E. Pe-de,
Aino ja Mart Pedel, Aino Pello, G.
Perle, Jenny. Petersoo, Harold Peter-ison,
E. Piiberand. Valter Piigli, Kalju
Pihl, Meinhard Pihlak, Ülo Pikkov, A.
Pindam, M. Poom, Mary Prants, Ilo ja
Mall Puhm, Larissa Pühvel, Richard
Pulk. Maria Pulst, Ants ja Maimu
Purje, August Põld, Tiiu Pärnsalu, R.
. Pärtelpoeg, Edgar Püss.
Maret Raag, E. Raik, Ramat Auto
Service, R. Rammul, Jaan Randsalu,
Heldi ja Uno Ranne, Ly ja Rein Ran-nala,
Otto Rannamäe, Erich ja Vaike t
Rannu, H. ja A. Ratas, Salme Raud, V.'
Raudjalg, Arnold Raudsepp, August
Reesalu, Jaak Reichman, A. Reitav, R.
Remmel abikaasaga. U. Riga. Endel
Rist. Jaan Romet, Albert Roost, A;
Rump, Eugen Ruus, A. ja J. Rõika, B.
, Rätsep.
Leo Saar, E. Saar, Kaljo Saama, Ida
Sadam, Valden Sadul, V. Saliste, Otto
Sarma. Elli Sandre, Endla Schäer, E.
Seeba abikaasaga, Richard Sepa, Hans
SepV. A, Siidra,. Toivo Sillaots, L Slld^ ;
oja, 0. Silm, Aleksei Simisker, Pauline .
Sinberg-Snieckus, G. Soans. Milde ja '
Elmar Soiu, H. Soolepp pscekonnage,
Volli Sommers, Jaan Soosaar, Alfred
Soosalu, Ülo Soots, Vaher ja Magda
Spirka, Rein Stamm, A. Steinberg, Jul-iaiStern,
St. Catharines'i Eesti Selts, T.
Sultsön, Meeme Sultson, Linda Sutt, S.
Suurmann, Evald Soerd, Johannes Saa­gi-!
Edvin Talback, K. Tali, Elmar Täm-bebek,
Harald Tamm
V. Tammemägi, Vera Tammearu, E.
Tammisto, Otto Tarkus, J. Terasmäe,
Martin Tiisler, E. Tigane, Voldemar
Tilk, A. Tinits,'Alma Tomson, Anatol
Tooms, Paul Toomsalu, Teodor ja
Chariotte Tondi, Asta Toppi, Julius
Tuulik, Lydia Tuulit, Vilbert Tüll, Too­mas
Türk.
Albert Uüstallo, Elvine Uuesoo, Alf­red
Üleoja.
Harry Vaino, Kari Vaher, Julius Va-,
hi, Arvo Vahtra, Ludwig ja Leida
Wahtras, A. Valdma, Nikolai Valge
Jun., H. Vallner, Nadia ja Walter B.
Walter, E. Vanaselja, Milda ja Hartvig
Vanaselja, Vancouveri Eesti Selts, Ja­kob
Vares, Oskar Vares, A.Veedler, S.
Veidenbaum, Marta Vent, M. Veski,
Aimeta Westenberger, Edward Viigi,
H. ja V. Viiding, HjalmarVilbaste, Au­de
Vilk, Leo P. Villman. Ülo Vlllmöe.
Maret Wilo, E. Vilums, R. Voltre, Ag­nes
Voogjärv, Boris Zeisig.
Toetuste laekumine jätkub.