Meie Elu = Our life, December 30, 1982

              t'.
KfiUAPXEVAi, 30. BSTSEMBRlt - TSÜRSDAV, DECIMBES
- )
,J^eie Elu" nr. §2 (HB) 1982 ,^^le Elu" nr. 52 (171S) I98Ž
MEIE MONTREALI NAISVOIMLEJATE
EDÜTEE
.T.E.S. Lasteaia jõulukuul esines :e u. 0 Foto — 0. Haamer
EESTUSED NOORTE UJUMISVÕISTLUSTEL
North Yorgi ujumisklubi korraldu­sel
peeti Kanada ülemaalised noorte
ujumisvõistlused Etobicoke Olym-pium'i
ujulas 25 m distantsil, kus^
Valia Relnsalu (13) võitis hõbemeda­li
'ja Kla Puhm (10) pronksmedali.
¥õlstlused kestsid 4 päeva. Eestlase
tiCSt võttis võistlustest osa veel: Gi|aig
Potsepp, Roderik Bürkl, Kenny Ahl-berg
ja Robert Relman. Võistlused
olid individuaalsed ja ka klubldeva-hellsed,
tobnudes „Youth CupT' nl-amtuse
all.
Võistlustelt võttis osa 59 klubi ?57r
yõittejaga Kanada vanusegruppide
uusi rekorde ujuti 6.
EESTLASTE SAAVUTUSED» ' v^:^
Tütarliapsed: 'Kia Puhm (10 a.)
võistles 9-1 alal. Tuli kolmandaks 200
m vabalt teateujumise naiskonnas..
Tuli •neljandak.s 200 m konipleks4ea-teujumise
naiskonnas. Individuaal­selt
võib tema parimaiks saavutuseks
arvestada 17-s koht 38 võistleja hul-gat
100 m vabalt ujumises ajaga
1.16,46.
Valia Reinsalu( 13 a.) tuli võistle­ma
haigena. Võistles esmakordselt
13—14 a. vanusegrupis, võistles 8-1
alal. Tuli teiseks 15 ja vanemate 200
m kompleks-teateujumises, ujudes
. Nortlh York'i A.C. „A" naiskonnas.
Individuaalselt võib tema parimaks
saavutiseks arvata 21 koht 5^ võisfe
ja hulgas 100 m seliliujumises ajati
. 1.14,63. .,
Poisid: Graig Potsep (9 a.)i võistles
10 a. ja nooremate vanusegrupis 10-1
aial. Saavutas 8. ikoha 100 m liblik-ujumises.
'Seltes vanusegrupis esiko­had
kõikidel ailadel võideti enamas­ti
10 a. poiste poolt. Kui tema saavu-tisi
võrrelda omavanuste poistega,
siis on ta momendil kolmas parim
9 a. võistleja Kanadas.
Roderik Bürki (12 a.) võistles ri—
12 a. vanusegruipis 12-1 erialal. Saa­vutas
7. koha 50 m vabaMuijumises
ajaga 29,28. Osavõtjaid 92. Saavutas
8. koha 100 m seliliujumises ajaga
1.15,42. Osavõtjaid 53.
13—14 a, vanusegrupis Kenny Aht
berg (13 a.) võistles 8^1 erialal. Saa­vutas
Consd'ation Finaris 8. koha
100 m vabaltujumises ajaga 59,31.
Osavõtjaid 74.
Robert Reimän (14 a.) saavutas 400
m vabalt teateujumises kuuenda ko­ha,
ujudes North York'i meeskon­nas.
Individuaalselt saavutas parima
tagajärje 1500 m vabattujumises tul­les
19-ks ajaga 14.25,53. Osavõtjaid
40. '
PETTUMUS EESTLASTELE
Jälgides võistlusi leidsin võistleja^
te hulgast kaks eestipärase nimega
võistlejat, õde ja vend Sylvia ja Mar­tin
Tamme Montrealist, kelledel mõ-lemil
juba laupäevaks oli võidetud
kaks kuldmedalit, peale nende veel
hõbe- ja pronksmedaleid. Küsitledes
selgus, et nad on sakslased, mida |ca
hiljem nende treener Tom Arusoo
kinnitas.
Pealtvaatajaid oli ligikaudu 1000,
enamus nendest võistlustest osavõt­jate
vanemad. Kditunikest oli kolm
eestlast: Valdür Reinsalu, Ilo Puhm
ja Joh. Reiman.
HARALD RAIGNA
meie noori
tüdrukuid ja neidusid Montreali Ees­ti
Spordiklubist, kes tulid kokku klu­bi
esimestes võimleniisgruppides ja
nüUd loeme uudiseid, kust leiame
neid juba Kanada võimlemise rah^
vusnaiskonnas. Tohiks ehk olla huvi­pakkuv
üks ülevaade nende tööst ja
tegevusest.
Montrealis tegutseb elujõuline
v^imlemisklubi Questo Rhythmics ja
leiame selle Mubi juhtkonnas all­järgnevad
eesti nimed: Hilja Paul,
Agnet Tõke, Sirje .'Laanemets ja Maa­rika
Paul. Hilja Paul — kahe oma
võimlejast tütre Maarika ja Siiri
ema, on Questo klubi peatreener,
üks Quebeci moodsa võimlemise lii­du
asutaja ja edasi selles tegev teh­nilisi
alal. Samuti on ta elavalt
kaastegev olnud Kanada föderatsioo­nis
Spectra programmi algatajana
ja läbiviijana, Spectra I autorma ja
treenerina Kanadia treenerite senür
narides.
Noortest AGNET TÕKE — endine
Montreali Eesti Spordiklubi võim­leja,
on nüüd Kanada Level I tree­ner
ja tal cn olnud samuti suur osa
Montreali Questo klubi töös ja tege­vuses.
SIRJE LAANEMETS, samuti endi­ne
eesti klubi liige, on juba aastaid
olnud tegev võimlemiskohfimikuna,
on nüüd Quebeci grupi esinaine ja
kuulub omakorda Kanada Föderat­siooni
juhtkonda.
MAARIKA PAUL — ema tipu saa­vutanud
n.n. eliit- ja võistlusvõimle-jana,
on Kanada Level II grupi tree­ner,
kuulub Quebeci föderatsiooni
juhtkonda ja samuti Questo/klubi
noorte võistlusgrupi treener.
Väga aktiivne Montreali ja Que­beci
võimlemisorganisatsioonides ja
laialdaselt tuntud on HILLE SUTT,
kes alustas oma karjääri samuti
Montreali Eesti Spordiklubi võimle-misrühmas
ja on tegev olnud mit­mes
grupis treenerina.
SIIRI PAUL on üks neist kahest
võimlejast, ikes kuulub Kanada rah-vusnaiskonda.,
Möödunud septembris
'külastas Suri koos Kanada naiskon­naga
Puna-Hiinat, kus esines võist­lustel
ja dem<>stratsioonidel Pekin­gis,
Nankingis ja Shanghais. Sellel
reisil olid tema ema Hilja ja õde
Maarika kaasaj treeneritena ja öirje
Laanemets koHtunikuna.'
Oktoobri alut HIUA PAUL võttis
osa treenerina koos oma klubi võim­leja
Aimee Brenederiga Atlantic Ci-tys
toimunud rahvusvahelistel võim-lemisvõišstlustei,
kus viibisid nais­konnad
'Lääne-Saksamaalt, Jäapa»
nist, t)hendriikidest ja Kanadast
Võistlustel tuli üldvõitjaks Regina
Weber Lääne-Saksamaalt ja Aimee
Breneder oli parim Kanada võimle­jatest.
Ja oktoobrikuu lõpul oli Hilja Pau­lil
järg olla kohtunikuks valikvõist-liistel
Monctonis New Brunswickis,
et selgitada naiskonda novembrikuul
Uus-Meremaale sõitnud Kanada esin­dusnaiskonnale.
Siiri Paul valiti sel­lesse
gruppi ainukest eestlasena
võimlemises, kuna kohtunikuna
sõitsid veel kaasa eestlastest Anu
Jõe Torontost ja treenerina Mall Ve­sik
Brifish Columbiast. Muide Maü
Vesiku võimleja Lori Fung oli kat­sevõistlustel
seal osutunud pari-mak
Võistlused Aucklandis kestsid
kuni 5. detsembrini ja "eale seda
lendasid võimlejad edasi Austraa­liasse
ja jõudsid tagasi koju jõulu­pühade
eel. Siiri Paul — pärast viie­kuulist
änaolekut leidvat siis veel
küllalt aega treenimiseks oma uuteks
võistlusteks järgmisel kevadel.
Vahepeal toimusid Hilja Pauli.klu­bi
korraldusel võimlemisvõiistlused
kodulinnas Montrealis, kus Mary-mount
High Schooli võimlas leidsid
aset n.n. invitational-võistlüsed.
Ja mis puutub rohkem meisse en­disse,
siis Hilja Paul ütleb, et tema
ja ta tütred oleksid rõõmsad, kui
Montreali eestlasperes leiduks roh-
. kem ufit huvi moodsa rütmilise
võimlemise vastu, kuna ees seisavad
uued Eesti Päevad ja need ootavad
noori osavõtjaid jälle igalt poolt meie
eestlaste keskustest. Võibolla, Mont­realist'
leitakse veel uus järelkasv
meie tüdrukute ja neidude hulgast.
HENN ARVO
Lasteaia jõiilupuud ei unustanud muidugi ka jõuluvana. Kolme­aastane
Leila Hess püüab tuletada meelde ^almi. ;
Foto — 0. Haamer Normah Reintammi
ikonfserf
c vastu alates jaapuadsl
. Mae arstikabinetis
CLOVERCREST RD. WILLOW0ALE — TEL. 439.723Ä
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pfiu - xm
QiiuiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiNiiiiQieiNtaiainMiNiutHtataitQ
surnud
Saarlaste ühing Torontos tradit­siooniline
küünlapäeva-pidu on järje­kordselt
saabumas (29-sas) 5. veeb­ruaril
1983. a.^Eesti^ Majas. Kogune­me-
ja veedame lõbusa õhtu koos
sõpradega!
Tantsuks m^^ngivad V. Gustavson
ja KüljipiUimehed. Eeskavaks Kai
Kääridfi tantsugrupilt midagi l'õbu-
, sat ja 3alju muud.
Laudade ettetellimiseks palume he-i
listada^i Pilvi Niit 223-3469, Ärni Kää-i
rid 225t5595.
Floridas suri 21. detsembril kirjan­dusteadlane
prof. Ants Oras 82-aastar
sena. Nädalpäevad varem oli tal sü­dameatakk,
millest ei paranenud.
Ta sündis 8. dets. 1900 Tallinnas.
Lõpetas 1923. a. Tartu ülikooli, oli
seal õppejõud ja i934.aw professor
inglise filoloogia alal. Pärast Eestist
lahkumist 1943. a. oli professor USA-s
S949—72 aastani. On avaldanud uuri­musi
ja esseid peamiselt inglise kir­janduse
kohta. Prof. Ants Oras on
iuntud viljaka tõlkijana.
Soovita firmamärki
om@ kuulutusse?
ja jahimeeste seihe
juhatys tänab
21 nov. 1982. a. selts tähistas oma
25. aastapäev^, õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi juhz^tus tSnab lugia^
peetud peokülalisl, meie lahkeid va­rustajaid
J. Ratas Optika /a Kella-sepaärl
ja kõiki teisi,
, kaasa peo heaks kordaminekuks.
: . • i ^ JUHATUS
„MElEELUr
on see tasut@i.
ECäeulatuse kaugusel on meile, to-roritolastele
olnud noor, juba silma­paistev
muusikamees Norman Rem-tamm,
kuld esmakordselt tutvunesl-me
temaga Peetri kirikus pühagäe^
vai, 19. detsembril tema orelikont­serdil.
Tihe õppetöö ülikoolides ja
seejärelc diplomeeritud muusikuna,
on teda viinud Kanada ja Inglismaa
muusika ringkonda. Elukohaga Ha­miltonis,
õpphiud orelit Toronto ja
Hamiltoni ülikoolis ning vlhnases lõ­petanud
muüsikafakulteedi oreli-kunstniku
diplomiga. Andnud sealses
eesti- ja teistes kirikuis kontserte
ning seega hästi tuntud küll sealsete­le
eestlastele.
Toronto kontserdil oli pearõhk
Bachi muusika esitamisel. Bach on
kiriku- ja orelimuusika alal suurim
nimi ja ka raskemüil mängitav. Eriti
raskete käikudega kiire „Trlo Sõnata
nr. 1 in E Fiat Major". Veel oli
Bächilt „Toccata, Adagio, and Fugue
in C", koraalpi^lüüd ,,In Dulci Juhi­le".
Lisztilt „Fantasia and Fügue on
BACH". Siis Brahmsi koraalprelüüd
„Üks roosike on tõusnud", Healey
Willani prelüüd ,Ave Maris Stella",
R. Toi lühipal^ „Ja karjased olid õit-sel",
Hhidemithi „Sonate nr. 2" ja
lõpuks 19. sajandi romantiku C. M.
Wldori „Symphony nr. 5" esimese
osa. Kava oli mitmekesine ja var-fundiküllane,
milles esitaja võis esi­le
tuua küpsust, andekust ja või­meid.
Kahjuks kuulajaskond ei ulatunud
üle poolesaja. Kontserdi korralda­jaks
E. Kunstide Keskus.
M. Reintamm teadaolevalt on L
Avessoni kõrval meie teine diplomee­ritud
orelikunstnik (vähemalt Põh-ja-
Ameerika osas). Ta on ka dirigent
ning omab dirigeerimise alal BBC
diplomi Inglismaalt Music Collegellt
toimides seal Amici Orchestra diri-gendüia
nhig BBC kraadi omandaml-sel
debüteeris Mahleri 8. sümfoonia
dirigeerüriisel. Ta täiendab ennast di­rigeerimises
tuntud dirigentide \m-ires
Inglismaal.
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-ses.
Skautide ja gaidide
metsa jõulupuy
Jõulunädala esmaspäevaks oli To­ronto
linn saanud erakordse ehte tal-vetaadilt:
paar päeva tuulevaikuses
sadanud lumi kattis mitte aüiult
maapinna, vaid dekoreeris lavalikult
kõik puud ja põõsad; isegi elekfii*
ja telefonitraadid olid mässitud val­gesse
lumeköide. Sellisel üliilusal
looduslikul tagapõhjal toimus gaidi­de
ja ^autide metsajõulupuu Wilket
Creek'i pargis. Õhtuhämaruses, ee^
mai suurUnna liiklusest, kuld siisld
linnametsas, pidas jõulujutluse õpe­taja
Albert Roost. Altariks oli lume-hunnik,
millele asetatud põlevad
küünlad. Oreliks oli metsakogudus
ise: lauldi selleks otstarbeks trüki­tud
laululehtedelt.
Vabaõhu kirikulisi oli seitsmeküm­ne
ümber: noor|, juhte ja lastevane­maid.
Lühikese ülevaate metsajõulupuu
tradtsiooni tekkimisest Eestis andis
skautmaleva juiit skni. Egbert Run-ge.
Tänusõnu õpetajale lausus gaid-maleva
jtiht ngdr. Anne-Mai Kaunl&-
maa, kutsudes ühtasi kõiki tassi ka­kaole.
EKK muusika°
võistlused
toimuvad 26. veebruaril 1983 Toron­tos
Peetri kiriku juures saalis. Ta­lentide
klaasis jääb vaba valik keel­pillide,
klaveri, laulu ja teiste inst­rumentide
õpilastele. Eesti helitöö­de
klassis pn võistluste toimkond
valinud järgmised palad' klaveri alal:
I klass — Kasemets „01,d Macdo-nald";
,
Il^klass — Aavik ,yEmak€" ja
^Laulge, poisid^';
III klass — Aavik ,)Kevadel"
IV klass — Saar „PillTlugu";
V klass— Päts ,;Karjamaar;
VI klass - Raid „Hällilaul" ja
„Juku"; '
VII klass — EUer „Pastoraal";
VIII klass — Kapp „Val'ss stet-sando"
või ,3^enuett";
IX klass - Bleive„Ketraja";
X klass — EUer „Liblikas" või Saar
„Improvisatsioon".
' Lauludb nimestik ilmub hiljem. In-formatsio(
Hi ja registreerimine enne
1. veebr. Margit Viia, td. 222-6359,
Siiri Paul võimlemas.
Aktsioon ,,tuhat
sini-must-vdgef
lippu'''
Nädalapäevad ^igasl peeti ^nS^
must-valge lipu 100. a. juubeli komi­tee
järjekordne koosolek 17 osavõt­jaga.
Koosolek kinnitas, vahepeal
juurde kopteeritud juhatuse liikmed
ja astus samme 100. a. juubelllipu
kavandi leidmiseks, võitluste ja akt­sioonide
korraldamiseks.
Komitee juhatuse koosseis on kin­nitatud
järgmiselt: Udo Petersoo —
esimees, Valdek Raiend — abiesi­mees.
Mehis Vahtra — abiesimees,
Ingrid Heinmaa — kirjatohnetaja,
Reet Petersoo — kirjatohnetaja, Sil­ver
Kask laekur, Karl Aun —
ametita liige.
Koosolek arendas tööd kolmes suu­nas:
^ — Esiteks arutati slni-must-valge
, 100. a. juubelilipuga seotud küsimu­si.
Eelmisel koosolekul otsustati ka­vandada
lipp, mis oleks meie slni-must-
valge lipu 100. a. juubeli süm­bol
ja mis tuleks £sto^4 üritustel
ja paraadil kasutusele aukohal. Sobi­va
kavandi leidmiseks tehakse eesft
ajalehtede kaudu ülemaailmselt
üleskutse, et anda võhnalust asjast
huvitatud isikutel oma kavandid esi­tada
komiteele valiku tegemiseks.
— Teiseks arutati võistluste korral­damist
selleks, et ellu kutsuda kul­tuurilist
looioingut sini-must-valge
teemal ja selle kaudu jäädvustada
meie lipuvärvide 100. a. juubelit.
Võistlusi korraldatakse viies ka-tegoorlas;
heliloomhig, kirjandus
(luule ja proosa), kujutavkunst,
noortekirjandus (luide ja proosa) ja
noorte kujutavkunst.
— Kolmandaks astuti samme, et kor­raldada
aktsioon ,,1000 sini-must-val-get
lippu Torontosse Esto-84 ajal^
lesti muinasjutud
inglise keeles
Eesti muinasjuttude tõlkija Giseb
McBride, kelle „TaIes from Estonia"
ilmus äsja USA-s, viibis Torontos ja
külastas ka Eesti Maja. Selgus, et
Toronto oh talle olnud kodulinnaks
aastatel 1957-59. Pärit Lääne-Berill-nist,
siirdus Inglismaale, sealt Ka­nadasse
ja elab nüüd USA-s.
Saanud päraiidina kogu raamatuid,
leidis ta nende hulgast saksakeelse
eesti muinasjuttude kogu ja nagu ta
ütleb — «sümpaatiast nieie maa ja
rahva vastu" tull mõttele tutvustada
eesti, jutte Inglise keeles, lisades va­bandavalt,
et kahekordse tõlkimise
tõttu originaaltekst on muidugi kan­natanud.
Kogu ei ole mõeldud ka
otse lasteraamatuks, kuna selleks
oleks pidanud vastavalt lood ümber-jutustama,
mida tõlkija vältis.
84-leheküljelises kogus on toodud
70 lühijuttu, neist vUmasena Kalevi­pojast.
Gisela McBride kavatseb
järgmisena tõlkida ukraina jutte ja
hiljem Aafrika omi.
„Tales from Estonia" on ilmunud
autori väljaandel ja saadaval ka
Elu" talituses.
Aktsiooni kavandata)(se Rootsis toi­munud
ja hästi õnnestunud Esto-80
lippude aktsiooni eeskujul, kusjuu­res
organisatsioonidel, ettevõtetel ja
eraisikutel on võimalus osta eesti
lippe ja neid Esto-84 ajaks laenata
üritustel kasutamiseks ja lüma välja
panemiseks.
Täpsem informatsioon ja tähtpäe­vad
100. a. juubelllipu kavandite esi­tamise
ja kultuurilise loomingu
võistluste suhtes ilmub eesti ajaleh­tedes
lähemal ajal.
T. KÜTir,
Euroopa eksiilajakirjtmikc konvcre
prof. dr. Bossle, dr. S. Marinoff, J. H
EUROOPA EKSIIL]
KONVERENTS
GEISLNGEN (ME.) -~ Eksiilajtj
oma konverentsi Münchenis esindij
ten" ruumes. Koos oli üle 50-nc ajal
ne-Euroopa riikidest. Eestlasi eslndj
la. Balti Seltsi president dr. Olgrcj
Kokk.
iKoi)ve!rentsi avas tervitusega koos-olijatelei
Vaba Pivssiliidu pivsident
dr. Slcfkii Mariäiofr. Järgnejaid ter­vitused
I3jaieri Maapäevalt, Baieri
Ajakirjanitvc Liidu ja üksikute maa­de
eksulajakirjanikc esindajötc
pooU. Eci li ajakirjanike nimel Skan­dinaavias
lci'vitas Juhan ^Kokla.
REFERAADID •
Esimeseks referendiks oli dr. Ste­fan
Marinoff, 'kes andis ülcvaatlik\i
pildi alalistest kriisidest vai>ustalud
N. Liidust. Referent toonilas, et M. •
Liit on püsinud tänu lüäneriiikidc
majanduslikele kaitudole. Vajalik
oleks astuda otsustavalt vastu seni
alahinnatud sovcttide propagandale.
Prof. dr. Ijothar Bösslc refeivcris
teemal „Vaboduse maailniaüiitlus
Euroopa ülesanne olevikus". Kõnele­ja
taunis nimimctatud rahuiiikumisi
lä'änes, kus nad' teenivad sovetlide
huvisid, Pahenijixwlsc ideoloogiaga
piimoslalud grupid' koosnevad isikur
test, kes on võiniclud vat^tulust kand­ma.
On 'kahetsusväärne, et seda väär-õ)
x;tust sisendavad nooilesse pixla-googid
ja vaimulikud'. Sellistele lii- '
kurnis tele tuleb avaldada umbusal­dust
ning otsustavalt tõega vastu ase­tuda.
Sisukat ivferaali katkestasid
spontaansed aplausid'.
Teemal „Atlandi Liit — garantii
Lääne vabadusele" refereeris dr. Vic*
tor von Stankovidi Pariisist. Ta ix)-
hutas, et vabadus on imiimcslole üli­maks
varaks. Seetõttu i^eavad' lääne­riigid
end kaitsma kommunistliku
oligariiia vastu. 'N. Liit ise ei taha ,ka
sõda, aga ihaldab iVjaaiilma valitse­mist.
Edasi teatas kõneleja, et NATO-liitu
koondunud riikides valilsieb sel­les
osas üksiinccl hoolimata valilsuse
poliitilisest kallakust. NATO kaitsc-konspekti
tulevikus kuulub konvent­sionaalse
relvastuse tugevdamine, et
vältida nukleaarsOja puhkomi^sl.
Puuduladcs Madriidi konverentsi,
märkis referent, et see on viljatu
ning võib Jäi la venelastele mulje, ru>-
gu oleks lääneriikidel Vingiimala
vajalik sovettidega rääkida.
k\
u
lõi
J;j
tJ
v;l
hi
sJ
nl
lil
iJ
8
V
d
t|
d
aj
j
tj
(j
inoiiiMiHiuatiiiiiiioiigiipiiDiiaiiBiiBiiiiiitiiiiiiiiiiiiiauiiiiiiiniMiiiiu^
Ilmar Rebane
Mälestil
kadunud nd
iiiiiiaiioiioiiiiiBiiiiieiitiiiiiiiioiiiiiBiiaiitiioiiDiiiiiDiiDiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiij
JAAGI, RAAGI V
USKUJA
^ Ega üht linna ci moodusta ainult
majade fassaiulid, tänavale räga jai
mustavee lorusliik, vaid nagu igal,
ajajärgul, nii' ka linnal on oma valm,
ja need kaks kokku annavad oma
iseloomustuse antud ajale ja koliate.
See vaim võib ,.välja lüüa" igal pool.
kus kodanikud liiguvad, nagu näiteks
saunas. Saunu oli Tartus mitmeid,
lähtsamaks, aga „Bmajõe" saun selle
poolest, et sinn^ ehitati ka.supelbas-sein,
nagu nähtud.Soomes, välja ar­vatud,
et puudusid naispesijad mees-
• tele ja vastupidi, ikuid oli olemas nn.
numbrisaun, omaette kabiinike, ku-
H\ igaüks võis ise oma seljapesija
kaasa võtta. Aga „Pargi" sajinas oli
(yicmas nn. üldnumber, mis täJien-i'as,
f4 pesuruumis oli^ kasutada su- •
ri.