Meie Elu = Our life, December 30, 1982

              r
<17
MEUAPÄEVAi,- 30; DEtSEMBRIL - fflUlSDAY,
..MEIE ELU'^ ..eyR LIFE" isfoniaü Weekly.
Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Esto­nian
Hpuse, 958 Bjroadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 - Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tei: (201) 262-0773. ;
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadvie]w
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulultjstc vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.
—5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9hm. ---8 õ., laup. k l 9hm.
I „ M E I E ELU" tGllimishinriad :Kanadas 1 a. $37.00, 6 k.
120.00, 3 k. flSm USA^sse — 1 a. $41.00,:6 k. $23.00, 3 k.
'$17.00; Ülemehmaadesse: 1 a, |46.00/ 6 k. 25.00, 3 k.
$19.00. KiFlpostilisa kanadas : 1 a . $24.80,, 6 k.$ 12.40. Kirf-ja
õhupostilisa USA-sse: 1 ä. |28.00, 6 k. $14.00. Õhuposti-lisa
ülemererriaafiešse: 1 a. $51.50, 6 Ic. $25.75ö
Üksiknumber—-.65^.,
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $5.00, tekstis
.50^ kuulutuste küljel $4.25. .
^JVieie Elu" w. S2 (1713) 1962
HÕUKOGUDE RAHVAS VAJAI
VAHillüSTüST
fl[[[i|iif[M«iiii]iin
lllllllillllllllllllllllilllllltiliililililtllilllllltllilllllll^^
lASSUUMB MOSKVA MUUTUDA?
MUREIIK
ilektroonika murrab noorust jq mojandustc
Seoses võimuvahetusega Moskvas
paljud pead mõtlevad, milliseks ku­junevad
võimuvahekorrad uue va<
Htseja Andropovi ajal. Üks mõtle^
jäid on endine president R. Nixon,
kes iseenda võimul olekul võttis isik­likke
kontakte vastaspoole juhtidega
Ja asus elavalt detente poliitika aren­damisele.
Relvastuse vähendamise
küsimus leidis elavaid ^ algatusi ja
USA jäi hägu loorberitele puhkama
lootuses, et Nõukogude Liit teeb se­dasama.
Kuid Nõukogude Liit uinu­tas
vaid teisi ja asus oma relvastuse
paisutamisele. Nüüd teatakse, ka
USA-s, et Nõukogude Liit on relvas­tuselt
ette jõudnud. Seda teab ka Ni­xon.
Nüüd, kiis Brezhnev on Kremli sei­na
all ja Andropov Kremli sees, ar­vab
Nixon, et on saabunud aeg, et
Kremliga uuesti ühendust võtta muu­tunud
tooni ja arusaamadega, et
Nõukogud^ Liiduga kida uusi alu­seid
vahekordades kahe suurvõhnu
vahel. Nixoni arvates pole võimas
lik vahekordi ,hoida ainult vastasti­kuse
kartuse abil Ka ei olevat õige
planguehitamhie majanduslike
sanktsioonidega 'Ja loota, et nõuko­gude
võim selle tõüu'iseenesest va-
.•>^seb. " , J..:.-,
On tõsi, et nõukogude võim sankt­sioonide
tõttu ei varise. See OID püsi­nud
juba kuuskümmend aastad, an­nab
rahvale üha vähem toidust Ja
ehitab üha enam relvi. Kuid l^ixon
unustab ära, et Moskvaga on katse­tatud
kõiki vahendeid, elavat kauba­vahetust,
ühist maailmaruumi len­du,
konverentse ja isiklikke kokku­puutumisi.
Ükski neist ei ole aida­nud.
Mis puutub rahvusvahelistesse
lepetesse Nõukogude Liidu psayõtul,
ka nendel lepetel pble olnud Isegi
paberi väärtust, mlllde need lepped
olid kirjutatud. Üks viimaseid neist
on n.n. Helsingi lepe koos üümõlgiis-iega.
Nõukogude Lüt paneb trellide
fah^ ja saadab hullumajadesse tel-sitimõtlejaid
vaatamata Helslngf
leppele ja Madrlidis toimuvatele jä-
• relkoi^vereutsldele.^ •.' ' .
Moskva agressioonid ei tulene vas­tureaktsioonina
halvale käitumisele
läänest. President Reagani tugev toon
Moskva suhtes ja oma relvareservi-de
šuurendam?[(ei plaanid on USA
vastureaktsioon Moskva poliitiliselt
agressiivsele käitumisele. President
Reagani toon ja suhtumine Moskvas^
se on vald üks faas Ameerika püüd­lustes
vahekordades Nõukogude Lii­duga.
Pole ühtegi kahtust, et kui
Moslcva lõpetab agressiooni ja õõ-nestustöö
demokraatlikes ja kolman­da
niaailma maades, tõttab USA va­rakult
Nõukogude Liidule vastu ja
pakub kõige, mis tal pakkuda on.
Nixon propageerib kahe suurvõi­mu
vahekordades kõlge{>ealt ,4õ€^
tust" vahekordadeks. Mis lootust
saab Ameerika külvata ühele maale
Ja tema punastele juhtidele, kui sel­le
maa oma Inimesed elavad lootu­setus
olukorras. Revolutsioonis agi-teerltl
töörahva valitsust ja proleta­riaadi
diktatuuri, kus töötavad masr
sld pidid võimelised olema Iseendid
valitsema. Nii massiliselt ei ole töö­tavat
rahvast kusagil petetud, kui
Nõukogude Lildu^. Selle asemel, et
valitseda, on töörahvas elanud aas­takümneid
peagu orjuses, pooltüh­ja
kõhuga, tagasihoidliku riietusega,
liikumisvabaduseta, sunnitult vaiki­vas
olukorras. Nixon peaks teadma
kõike seda, kui ka seda; et Nõukogu­de
Liit ei ole oma vahekordades aus.
Kuldas saab sellisele pinnale kül­vata
lootuse seemet nii, et see kasva­ma
hakkaks. Nähtavasti on Ameerika
ühendriikides lõpuks sellest aru saa­dud
ja reagerltakse ka vastavalt. Pre­sident
Reagan ei ütle venelastele
Kremlis lõpuks muud kuf tõtt. Kui
see tõde Kremlis ei meeldi, sUs on
olukordade parandamiseks uks en­diselt
lahti ja see tähendab seda, et
siseriiklikult ja rahvusvaheliselt asu­takse
aususe phmale ja selle järgi
ka käitutakse^ Ilma. selMa peab
Nõukogude Liit elama edasi oma po­liitilises
kõhuvalus, kuhu ta is^i on
enda pannud.
TALES FROM ESTONIA
MUINASJUTTE
; Inglise keelde ümber jutustanud
• • I • . • ••• .. • • • •
Hind $6,95. Postiga tellides pluss 75 Co
„MEIE ELU''talituse
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
%% Broadview Ave.,' Toröinito,
M4K: 2R6 • : •
ühenduses on jõiad
Valgest Majast slia-slnna tuikuva­tele
rahustusjuttudele vaatamata vo­havad
USA argielu näiliselt rahuliku
pinna all suured mured, millele saab
jälile nii ajakirjandust „ridade va­helt"
lugedes kui ka kõrvalseisjana
sõpradevahelisi vestlusi kuulates.
Kuigi esikohal on majanduslikud
mured seoses jätkuvate streikidega
ja ennekuulmatute hindadega, hak­kab
isegi keskpärase naise ja mehe
: pilk suunduma tänapäevast ettepoo­le
tulevikku. Hakatakse nagu pikka­mööda
taipama, et kõik tänane paj
neb aluse tulevasele.'Siiri ei ole välj
javaated kuigi heledavärvilised, vüij-jates
mulde väga selgesti teadlaste
ja tööstuste vastutustundetüsele.
Kõige akuutsemalt päevakorral on
praegu õhus ölev 5-sendine nn. „ka-sutusmaks"'
lisaks senisele bensiini»
hinnale. Valge ,Maja ^rahustamine",
et see täihendab autootnanikule ai­nult
30—35 dollarit aastas, ei ole
ieidnud soodsat pinda ja asjatundja­te
arvates tähendab see lisaniäks
ke&k- ja vaesemasse klassi kuuluvale
ilutoomanikule 70—100 dollarit lisa­kulu
aastas, niis sunnib autosõitusid
veelgi vähendama ja kasu asemel
kahjustab majandust. Sellele ]i's:aks
kahjustab selline kava veeligi rohkem nii presidenti, tema kaudu valitsust
ja parteid, sest sam.ail ajal, kui isegi
sissetulekutega vanu sel viisil ilma
erandita — km omatakse autot —
maksustatakse, seisab presidendi
kavas endiselt maksude alandamine
10% võrra rikastere. Kuid 5-sendine
.Jkasutamismsüks" bensiinile tühjen­dab
ka nende taskut, kellel autot ei
ole, sest sellega koos tõusevad ka
busside sõiduhinnad, mis juba prae­gu
on liiikumas selles suunas.
ELEKTROONIKA
Ei suudeta külilalt ära imestada
teaduse ja ärimeeste koostöö ulatust
nooruse hävitamisel. Ükskõik millise
• kataloogi sa praegu ka avaksid või
miilisesse ärri sisse astuksid, ikka
^tervitab" sind igasuguste elektroo­niliste
aparaatide, mängude ja män­guasjade
üliküllus. Noored on hullus­tuses
ega häbene laskumast kodus
ja väljaspool vargustesse, et saada
raha niängimisteks või mängude ost-misieks.
Selliseid juhuseid on esine­nud
juba hulgaliselt. Kustki ei ole
seni aga selgunudi kuidas ja kuivõrd
need, mängud arendavad noorte aju
ja vastutustunnet ning millise aja
jooksul hakkavad ilmnema nendest
tulenevad tervisehäired. Oluliseks li-saküsimusieks
seejuures on, milline
on sellise jouluturu ja üldse turu
ülepjkkumise praktiline tähendus
I majandusele. Nende hind' on kõrge,
kuigi eluiga enne prügimäele või liht­salt
kolikambrisse rändamist.lühike.
• Turule ilmub üha uusi ja ,Mvitäva-
' maid" võistlejaid. Mõnelgi puhul
' kuuleb juba märkusi, et raske aeg
I peakte kasvatama ka „teaduse" ja
I ärimeeste vastutustunnet, suunates
I seda suuremade praktilisusele.
f MAJANDUSLIK ALLAKÄIK
Mis puutub majandusse, siis on
ilmnenud viimasel ajal märke, et ise­gi
presidendi lähemad nõuandjad ei
suuda kauemini jagada tema opti-mistlikke
„rahustusjutte" olukorra
paranemisest ,ilähemate kuude jook­sul".
iKui presidendi n.ü. peanõuand­jalt
majanduse alal, prof. Martin
Feldsteinilt küsiti, millai oodatakse
tööturu normaalseks muutumist, siis
ams ta, et töötute arv võib umbes
1986/87. a. paiku langeda ca 7%-le.
Kuni selle ajani (see ennustus tun­dub
muide üleliia optimistlik) jätkub
seega rnajanduse alhkäik ühes ilm-
. se töötutearyu kasvamisega, ettevõ­tete
likvideerimisega ja hindade tõu­suga,
kuigi mitmesugustel kaalutlus­tel
ei kardeta otsest 30-ndate aastate'
depressiooni i kordumi&t. Igal juhul
peab näitama juba jõulueelne kau-
''bandus, mis ootab ettevõtteid tuleva
2«šta esimese veerandi lõpul ja tei­sel
veerandil
OLÜMPIAÄlilMURED
1984. aaasta olümpiaad' L Ange-
. lesis on küll veel kenakesti eemal,
kuid ettenägelikumatel nägudel võib
•märgata juba tumedaid murepilvi.
Meenutatakse sündtausi olümpiaadil
Münchenis, fakte seoses plümpiakat-iega
Venemaal ning rahvusvahelise
(Olukorra vahepealset halvenemist.
' Mjudele otse masendav on jälgida
tv-ekraani kaudu venelastest „sport-laste"
üliküllust võitlustes üSA-s ja
Kanadas. Neil on kõikjal vaba lii­kumine,
vabadus vestelda ja ,yteha
kaupa" igaühega ilma „vahepealsete
kõrvadeta". Kas USA-s ja Kanadas
.
ikka veel ei teata, kui suur arv nende
..sportlaste" 'hulgas on KGB ohvitse­rid
ja ametnikud? Kas Kanada pro­fessori
roll punase reeturina; kõrgel
köhal ei näita „räha võimu" ja au­tunde
hääbumist? Või kas Juri And-ropovi
kui Venemaa ja maailma vilu­nuima
ja külmaverelisima luure-,
terrori ja mõrvajuhi tõusmine puna­seks
,;tsaariks" ei ennusta üle­maailmselt
midagi, mis ei saa jätta
avaldumata ka eelseisvail olümpia­mängudel
üSA-s? Kustki Idä-Euroo-past
ulatus mitte väga kaua tagasi
iäände hääleke, et Kreml ei ole unus­tanud
kaihijusid ja kadtusi seoses
Moskva olümpiaadiga. Mõistetagu se­da
lihtsameelsete neeger-sportlaste
peres U'SA-s kuidasfahes, ' kaaliika-matele
paistab sellest ähvardusest
silma selge ja varjamatu vihje mõ­ningatele
oodata olevatele sündmus­tele
Los Angelesi olümpiaadil. Veel
•cn vara, et see tumestaks asja ees­otsas
seisjate leilikuuma vaimustust,
kuid loodetakse, et valgus saabub
siin enne kui on liiga hilja. Kas vene­laste
osavõtt olümpiaadist on vajalik
ja kas tuleb see kasuks või kahjuks ?
le uus juht Yurl Andro-pov
on seadnud oma esimeseks üle&>
sindeks vaimustada nõukogude rah*
vast uute suurprojektide alustamiseo
ga, mis tõstaksl. rahvuslikku uhkust
ja näitaks kogu maailmale, eriti aga
kommunistliku korraga riikide rah­vastele,
mida ^kommunistlik ühis­kond
võib korda saata tehnilisel alal.
Andropovi esimeseks projektiks cai
280 jala pikkuse raketi valmistami­ne,
mis võiks maailmaruumi kanda
150 tonni raskuse satelliidi ja me-hitada
see pideva teadlaste grupiga,
kes uuriks kosmost ja oleks vahe­jaamaks
teiste planeetide uurimisel
ning kasutamisel teaduslikuks ja või­mailik,
ka sõjaliseks otstarbeks. Selle
projekti teostamiseks N. Lüt vajab
kümneid tuhandeid teadlasi ja tehni­kuid,
keda N.Liit on suuteline ise et­te
valmistama ja tööle rakendama,
Eeltingimuseks sellele ja teistele
suurprojektidele, mis Andropovil on
kavas, tuleb N. Liidus likvideerida
laialtlevinud korruptsioon ja taasta­da
range töödistsipliin. Selleks And-ropov
on ümbritsenud end usaldus­väärsete
KGE kindralitega, on too­nud
Bakust Moskvasse ja nimetanud
poliitbüroo liikmeks Geydar Aliye-vi,
kes sai seal' kuulsaks kui effektiiv-ne
korruptsiooni vastu võitleja. Tei­seks
tahab Andropov elustada büro­kraatia
tegevust, panna ametkonnad
- tööle (nagu tegi seda Peeter Suur) ja
elustada üldiselt N. Liidu seismajää­nud
arengut.
N. Liidu olude tundjate arvates Yu-ri
Andropov seisab oma kavade teos­tamisel
tohutute raskuste ees, mis
on suremad kui Hrushtshcvi omad,
kui tema tahtis nõukogude rahvaste
olukorda parandada J a rahva enese­tunnet
tõsta uute uudisimaade raja­misega
Kasahstaanis. See ebaõnnes­tus
ja Hrushtshev kaotas oma koha.
Andropovil tuleb suurendada partei
järelvalvet kõigil aladel, et ametkond
ja töölised tõesti hakkaks viljaka­malt
töötama oma praeguse tühja
kõhu juures ja teadlased hakkaks
projekteerima viimistletud elektroo­nilisi
kompuutereid, mis hädavajali­kud
tehniliste suurprojektide juu-
. res.
N. Liidu raskused Siberi gaasitoru
ehitamisel näitavad kui kaugel taga
on venelased nende kujundamisel ja
olenevad lääneriikide tehnikast.
Andropov tahab kindlasti viia lõpu­le
gaasitorusfiku ehitamise nii kii­resti
kui võimalik, müüa Lääne-Eu»
roopale gaasi ja siis osta saksa mar­kade
ja prantsuse frankide eest rah­vale
toitaineid läänest. Ta loodab
selle teel hakata nõukogude rahvast
kiiremini toitma kui Hrushtshev üu^
dismaade loomisega. Andropovi ka­vad
olenevad sellega Siberi gaasitoru
ehitamisest ja jälle on lääs see, kes
teda hädast välja aitab.
Jaht sõjakurjategijatele
PROTSESSID VÄHENDAVAD ETNILISTE
GRUPPIDE TOETUST REAGANILE
Moskva aitas saja ai^ivalmis tunnistajagca
USA kõrgem liidukohus keeldus
ukrainlase John Demjanjuki apelli
arutusele võtmast. Varem keelduti
ringkonnakohtus tema küsimuse kä­sitamist
kohtuliku zhürli ehk nn.
vandekohtu abil. Avalikes ameerika
publikatsioonides ja kohtuministee-rluml
eriosak. süüdistusis üteldakse,
et ukrainlane J. Demjanjuk olla tee­ninud
sõja ajal okup. Poolas Treblln-ka
KZ laagris relvastatud valvurina,
kus tapetud 9(H)-tuhat juuti. Iisrae­list
toodud viis tunnistajat tõenda­sid,
et Demjanjuk, hüüdnbnega Ivan
Hirmus olnUd Trebllnkas gaaslkamb-rl
operaator, mille järgselt kohus
võttis temalt ära USA kodakondsuse
Ja teda ootab deporteerlmbie. - '
J. Demjanjuki perekond on alga­tanud
ühenduses nende protsesside­ga
laialdast omapoolset selgitavat ja
küsitlevat kirjavahetust. Kuna KZ
laagris olevat surmatud ligi iniljon
juuti, siis Lydia Demjanjuk i küsis?
andmeid palju oh samast rahesest
isikuid kohtuministeeriumi eriuuri­mise
osak. poolesajalises am'etkon-nas?
Viimase juhataja Allan R^an—
kelle lauale lõpeks maanduvad kõik
loendamatud eriosak. tegevuse koh­ta
käivad kirjad, vastas, et on juute
ja on ka teisi. Ta andis.enese isiku
kohta andmeid, mitte aga ametkon-.
na üle.
MOSKVA ABIVALMIS
Sellega ühenduses VES andmeil on
eriuurimise osak. kasutanud seni A.
Ryani seletusel üle saja N. Liidult
varutud väga abivalmi tunnistaja.
Samuti on N. Liidu asutused teenis-tusvalmilt
eriosakonnale kaasa aita­mas
kommunismivastaste „sõjasüüd-laste"
USA ühiskonnast ja pagulas-
Iga uus „MEIE gLU" tallija aitQb kooi^
se sisukamale Gjalehoto.
lUPERESTO
SÄRGID!
•organsatsioonidest kahjutuks tege-imises.
Seni on kimbütatud umbes 500 isi­kut,
kelledest üle kahesaja kohta as-atõimetus
käigus. Eriuuriniiste
bsak. saab aastas 2,3 miljonit doll'.
riigiraha. Kohtulikus käigus tehakse
nii suuri kulutusi, et isegi L.-Florida
distr.kohtunik Roettger konstateeris
ukrainlase Fedorenko protsessi pu­hul:
„Kunagi ei ole kohus näinud'va­litsust
selliseid kulutusi tegevat.»,
maksumaksjate arvel ja inimeste ta­lentide
rakendamist ei ole varem
selles kohtus juhtunud tõsiste süü­distuste
puhul sellisel kujul..." Kui
aga maailmakuulsuse omanud Ifedu
põgenik Simas Kudirka tahtis anda
eriuurimise osak..-s seletust N. Liidu
kohtukorralduse ja valetunnistuste
kasutamises, siis ei võimaldatud te­mal
kasutada tõlki, misläbi (Kudirka
ei saanud kõigist küsimutest aru ja
seletus kujunes ebaselgeks. |
VALEINFORMATSIOON
Eriosak. ametnikelt antakse amee­rika
pressile sihilikult valeinformat­siooni
„natsidest sõjakuritegijatest".
Näit. K. Linnase viimase, proisessi
puhul, et Tartu koonduslaagris sur­matud
12-tuhat isikut, nende seas
2-tuhat juuti. Samal ajal Iisraelis
tehtud ja Jeruusalemmas trükitud
uurimuses juutidte nn. holocausti
kohta „Yad Vashem Studies, Vol.
XL" seisab, et pärast evakueerimist
ja hävitarnispataljonidesse astumist
jäi enne Saksa okup.vägedö tulekut
kogu Eestisse vähem kui üks tuhat
juuti. ,
Need protsessid on vähendanud
ukrainlaste j.t. etniliste gruppide
hulgas poolehoidu jä toetust R. Rea­gani
administratsioonile. Mitmed
rahvusgrupid on alustanud ühiseid
aktsioone eriosak. tegutsemisviiside
vastu protesteerimiseks ja küsünuse
laialdasemate rahvahulkade ette vii»
miseks.
ODAVAD LAENUD
Informatsiooniks helg&tacia
465-4659
accBBn
BON AIR APPLIANCE SERVICE
FARANDAME
külmutuskappe ja pliite — Igat Mlkl
i( 31 aastat tööpraktikat
Tel 533-9334 - Peter
USA ajaleht kaitseb
jkestatute huve
Mitmete USA ajalehtede hulgas,
milliste veerud ei ole suletud kom­munismi
ja eriti N. Liidu tõelise pale
valgustamiseks, omab juba mitmed
kuud New Yorgis Ilmuv päevaleht
„The News World" erilise slhna-paistva
positslcbnl. Märgitud ajaleht
pühendab Igal reedel terve lehekül­je
Ikestatud rahvaste küsimustele
pealkirja all «Captlve WorldC'. Ka
okupeeritud Eesti küsimust on seal
saadud korduvalt esile tuua. Neil
päevil Ihnus pikem artikkel sellel
teemal jutuajamise korras ERKU
abieshnehe Juta Rlstsoogä, milles ta
vastas umbes tosinale probleemile.'
J.R. rõhutab, et N. Lüt kasutab prae­gu
Balti riike ka eksperlmenteerlml-sekSr
eriti põllumajanduslikus sek­toris
ja et elavnenud vabadusideede
liikumis2s on saadud tõuget Poola
sündmustest — tegutsedes rezMlmi
v?stu mStte-pollltlUsel viisil ^
Atentaat paavstile
KGB poolt
organiseeritud?
Itaalia kohtumbilsteerlum andis
korralduse kolmanda bulgaarlase ar-reteerlmlselks,
kes on Bulgaaria saat­konna
ametnik Roomas. Tal on dlp-lomaatlllse
töötaja staatus ja teda ei
saa arreteerida. Valitsus saab ahiult
keelata tema lahkumist Itaallast.
Tebie Isik, kelle kohta tehti arrete^
rlmlse otsus, jõudis enne selle rakcii.
damlst ItaaUast lahkuda. Kõiki neid
kobne süüdistatakse paavst | Johsi
Paul II tapmiskatsele kaasaaitami­ses.
Utaalla politsei on teinud kindlaks,
et neil bulgaarlastel on olnud kok­kupuuteid
N. LUdu KGB ametnikega
v.T"i\ J 1 1 1 j i J ^i^^'^"^ Yurl Andropov Oli KGB üle-
Vaiksed, keskmised ja suured, maks N. Uldus. Itaalias klnnlpeeta-
Hind 18.00. Postiga tellides va Sergei Ivanov Antonovl vabasta-
T\/i_i- miseks Bulgaaria valitsus oh pakku­nud
kahte Itaallast, keda Wnnl pee­takse
Bulgaarias ja püüab näidata
J10.00. Müügil „Meie Elu" tall-ses
— 958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6 meeleheitlikult, et Itaalia kohtu
poolt süüdistatavatel bulgaarlastel
pole olnud mingit kmtmi KGB-ga.
„MeieEIu"nr. 52(1713) mi
Esto 84.
(Algus esiküljel)
C 0
n
\
(k
k
'v
s
KAUU TORI
Eesti Võitlejate Ühingute liit
Kanadas esimees
NOOREMATE AKTIIVSUS
Eesti Võitlejate Ohlngutc Liidu
esimees Kalju Torii
„Meie ühiskonnas on olnud posi­tiivseks
nähteks kõikide organisat­sioonide
lugev koostöö Bslü 84 ette­valmistamisel.
See suurürilus vSaab
järjtkordseli tõendama meie ühte­kuuluvust
ühi.se, tugeva eestlaste pe­rena.
Me taotleme ühel häiilel va­badust
meie okupeeiitud kodumaa­le.
Rõõmustavaks nähteks on ka meie
noorema sugupõlve järjest smuvncv
aktiivsus meie rahvuspoliitilisel töö­põllul.
Eriti heameel on olnud luge­da
noorte kirjutisi Toronto iiiglis-keelsetes
ajalehtedes, kus noored
mõjuvalt kirjutavad meie rahva ras­kest
olukorrast okupeeritud kodu­maal.
Need selgitavad sõnad kom­munismi
karmusest ja olui&t, on ka-nadalaslele
selgelt loelavad.
Meie oma organisatsiooni tegevu­sest
oleks nimetada Hamiltonis,
märtsikuus, peetud Liidu Esindus­kogu
koosolekut, kus valiti erakorra­liselt
tugev 12 liikmeline juhatus
järgmiseks kaheks aastaks. Saiputi
õnnestusid hästi Põhja Ameerika
Eesti Sõjameeste suvepäevad Seah"i-orul
augus!ikuul.
Liidu esimehena olen valitud ka
Esto 84 sõjanieesle ürituste toimkon­na
esimeheks. On moodustatud vas­tav
toimkond, kelle ülesandeks on
korraldada Sõjameeste Kongress kol­mapäeval,
11. juulil 1984 ja samal õh­tul
Süduriõhtu. Toimkonna koossei­su
on vabatahtlikult astunud Toron­tos
ja Hamiltonis tegutsevad Eesti
sõjameeste organisatsioonid'. USA
liidu poolt on vali'(ud sidepida;jaks
R . Tralla.
, Uuel aastal on meie suurimaks
ülesandeks aktiivne välisvõilJus. Sel­le
organiseerimine ja läbiviimine la­sub
kahtlemata meie valitud keskor­ganisatsioonil.
Üldrahvusliikud akt­sioonid,
mis puudutavad kogu meie
riihvasi, saavad olla ainult selle or­ganisatsiooni
ülesandeks. Soovin kõi­kidele
rahvuslikult mõtlevatele kaas­maalastele
head ja õnnelikku Uut
Aastat."
»V' '
1
ALFRED SEPA
Eesti Abistamiskomitee
Kanadas esimees
„EHATARE" - SAAVUTATUD
EESMARK
Eesli Abistamiskomitee Kanadas
esimees Alfred Sepa:
„Kui leha lagasivade läinud aasta
tegevusele, siis F,es(i .'\bistamiskumi-tee
Kanadas tegevuses läheb eesji^
rahva ajalukku „Ehalare'' avamine
]\ käiku rakendamine „Ehatare" on
Eesli' seenioride pulikekodu millele
on raske k-ida võrdsel teiste rahvus­gruppide
juures Kanadas või teistes
maades ükskõik kus mandril. „Eha-tare"
valmimise ja käiku rakendami"
sejga 1982. a, Eesli Abistamiskomitee
Kanadas on saavutanud oma unista-'
tud cesniäi-gi, rajada kodu eesti see­nioridele
kõigi mugavustega, kus iga­üks
oma päevi võib veeta rahvltsJi-kus
vaimus. „Ehalare" on auväär­setes
aastates eestlaste kodu.
„Ehatare" käiku rakendamisega oli
EAK suuremaks probleemiks kvali­fitseeritud!
personaali leidmine,^ mis
on õnnelikult lahenenud, tänu hõi­muvendade
scjmiaste ab"e. On rõõ­mustav,
ei ..Ehalare'- elanJkud tunne'
vad ennas ühise perena jõulupühi
e
tähistades ja UU:!L' a:"s:aL' vasla