Meie Elu = Our life, February 12, 1981

              sündinud 24/mair 1893 Eestis
surnud 2. veebruaril 1981 Nürnbergis
perekond LOHUÄRUB
1 • • (
194
Minu ja perekonna südamlik tän
kõigile, kes minu armsa abikaasa
MAIMU TUTT peretainaga
FELIKS
tema viimasele puhkepaigale Roe-hesteris
osa võtsid, tema kalmu lille=
•dega kaunistasid, kaastunnet aval=
dasid ja tema muldasängitamisest
niisuurel arvul osavõtsid. Minu eri»
line tänu aga õpetaja Und Plank'ile/
kes Baltimorest, vaatamata oma ter-vislise
seisukorra poolest arsti eri­loal
minu abikaasat tuli matma ja
väga südamliku matuseteenistuse
toimetas; Suurim tänu kõigile.
,J^eJe Elu" Ar-6 (1617)1981
JN^islinnanõuiiikuci tohavadi
^lld e,saadqvor
Toronto linna 8 naisnõunikku on
esitanud kaebusi linna sekretärile, et
neid ei; tohiks nimetada' Mrs, Miss
ega. Ms, vaid kuidagi nii, et oleks nä­ha
et nemad on saadaval. Nad Raba­vad,
et kõiki neid ehitatakse nimeta­des
Mrs. Linna sekretär kahtles kas
sellest on küllalt, et viibata nende
^.saadaval" olekule, kuid nõustus
siiski, et kõiki naislinnanõuhikke
siitpeale nimetatakse Mrs.
Eesti arst vqlvtkorrcis
l. Ja 15. veebruaril
dr.|T. Sauks .........461-0912
l. ja 22. veebruaril
dr. A. Mae 493.7231
L veebruaril ja 1. märtsil
dr. J. Marley . . . . 921-7777
Sügavat ;a
• 5
Piiskop Danell kõnelemas Göteborgi-eestlastele kodumaalt põgene­mise
aastapäeval. Kaelas kannab ta Platoni ordenit, eesti ortodok-skiriku
teenetemärki Tartus Krediitkassa kelMs bolshevike poolt
mõrvatud kirikupea Pl&tonimälestusekB. Danell pidas tihedat oiku­meenilist
sidet ka ortodokskirikuga (Foto kopler).
ven
surma
T.E,
ARMAST
RUDOLF OLLJUM perekonnaga
liiitniiitiiiiiHiiiniiiiniitiiiiiiiiinniiiiHnw
KUHU MINNA?
-^Reedel, 13. veebr. „Püha Valentü-niuse
Mäss" Tartu Collegels alguse­ga
kl. 8 õ.
STÖKHOLM (,EPL) — Ersta Dia- Oma seitsmest Eesti-aastast kirju- Jr ^ L^^^ 14. veebr. Toronto Eesti
konissanstalti haiglas suri pärast pi- tas ta raamatu Kuldrannake'', mis Meeskoori E.V. aastapäeva koosvii-kemat
haigust üks suuri Eesti ja, originaalkeeles ,,Guldstrand'' ilmus blmine Eesti Majas algusega kl. 7 õ.
eestlaste sõpru Rootsis - piiskop alles enne tema surma uustrükis ^ Reedel, 20. veebi-. sümfooniakont-
Sven Danell 77-ndas eluaastas. Rootsis. Sellest raamatust ilmneb, et ^^^^ York Collegiate Institute'5s
Piiskop Sven Darielll noor
Vabadusvõitlejate Äbistamiskeskus;^^^^^^^
on vabastatud poliitvangide kaudu b u s Ä aastat pärast õpetajaame- ; , J •
• • * ' • • ' ftnitn 7 Tema sudä tuksus ka eestlastele
tisse pühitsemist 1930, et. teenida ^iijen,, M see^ iseseisvus riisuti'ja ^Pühap., 22. veebr. Eesti Vabariigi
kümned tuhanded eestlased otsisid 63. aastapäeva aktus Toro|nto ülikoo-
Kuna.Noarootsikoguduses jagune- uut koduga varjupaika tema kodu- li aulas"Convocation Hallis algusega
sid eestlased ja rootslased peaaegu maal. Seda vaatamata mõningatele kl. 3 p.
pooleks, siis õppis Sven Danell ära ebameeldivustele, mis olid seoses ^ Laup., 7. märtsil TERR ,JCungla"
ka eesü keele ja avansseerus eesti tema lahkumisega Eestist ja tulene- esitab„Kodumets ja kauged rannad"
ev. luterf kirikus Saarte-Lääne abi- sid mõne poliitiku lühinägelikule §eneca College'i aulas algusega kl.
praostiks, olles samal ajal ka kooli- võõrastevaenulikkusele. Sven Danell
õpetajaks Pürksi eestirootsirahva^ on oma Eesti-aega märgistanud ka
ülikooHs ja Haapsalu rootsi erägüni- ühele tütrele, puhteesti nime „Õie';
naasiumis. - andmisega; :
STOKHOLM'—Eesti Vangistatud
saanud teada, et Venemaal, Permi
oblastis, Kopaino jaama juures asu- j^ o o t s i kogudust,
vas sunnitöölaagris nr. 389/36 suri
1980 Eesti poliitvang Leonhard Pin­dis,
kes senini poliitvangide nimes-tikus
ei ole' esinenud.
kan Ghurch, 270 Gladstone Ave. algu­sega
kl. 8 õ.^
7 õ.
ÄMAST KAUMEGSET SÖPkA
Puhka rahus ja
® Mis on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie anname teile tänase turuhinna,
® Meie müüme MLS kaudu või eksklusiivself^
: ; ' M E I N p. 'P Ä R A L U •
Real Estate Broker
REAL ESTATE LTD., ReatfOK
1014 Queen St. E ; (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont. M2M 2t9
— 21 a. kogemusi kinnisvarade vahendamisel —
Suusaspordi täpsuspüss — laos uus mudel,
iüügil erinevaid mudeleid.
Avaldame südamlikku
ASTATOPPIle
ga
MARA PÜTSEP abikaasaga
jaHAMS AflüS
Ootamatult lahkus igaviku radade-
.le, mõiii kuu enne oma seitsmeküm­nendat
sünnipäeva, Hugo Toppi, kes
kodumaa päivil oli tuntud veešport-lane
ja veespordi juhte, f
H. Toppi sündis 27. juunil 1911. a.
Tartus, kus ta veetis oma kooliaas­tad
kuni ülikooli lõpetamiseni. Ko­dulinnast
viis teda yaid' aastaks ee^
male sõjaväeteenistus, mis lõppes sõ­jakooliga,
Tondil, lipniku auastme
saamisega. .
Kuueteistkümne aastaselt, Hugo
Treffneri gümnaasiumi õpilasena,
'kaotas ta oma isa. Vaatamata tekki-nud
majanduslikele rasikustele saa­vutas
ta oma varakult seatud ees­m
ä r g i ^ akadeemilise hariduse. Hu­go
oli sõna otsemas mõttes „self-made
man".
Gümnaasiumi lõpetamisele 1929. a.
järgnes ligi kümme aastat kestnud
tihe side „Mauruse'- kooliga, esialgu
Vilistlaskogu, kuid 1934. a. peale
giimnaasiumi asjaajajana kuni üli­kooli
lõpetamiseni. See viis teda kon­takti
paljude õpilastega mitmetest
lendudest.
Aastal 1934 astus tä Tartu Ülikooli
'majandusteaduskonda. Õppides ja
töötades saavutas ta diplomi; 1938. a.
Sellele järgnes asumine Tallinna,
Aedvilja Keskühisuse pearaamatüpi-daja
kohale, kuhu ta jäi kuni 1944. a.
suveni. Idast lähenevate kommunist­like
.okupatsioonivägede eest õnnes­tus
Hugol, pärast paari nädalalist
sakslaste vangistuses viibimist, vii­masel
minutil, perekonnale Rootsi
järele põgeneda. Pärast ^laagris vii-biimist
'ja keeleliste raskuste ületa­mist
töötas tä Rootsis kuus aastat
raamatupidajana.
Rootsi ei näinud polntiliselt.kül^
lalt kindlana ja ta otsustas maalt
•lahkuda ning saabus koos perega
1951. a. Kanadasse, Sudbury linna,
kus rakendus oma erialal kohaliku
. kaevanduse kontoris. Kuna enamus ,
sõpru kodumaa päevilt olid asunud ^^^^Päs^sid ~ kaks tähendust: olum- mata, vee puudumise tõttu viljatu
Torontosse, siis tuli temagi siia kus
alates 1958. a. töötas algul golfi muvad rähvüsyahehsed spordivõist- kõrb, kõrve, kõrbe—-laas, põline
• bis pearaamatupidajana ja hiljem ^^'^^'^^^^^^^ ajayahemik suur mets. '
Rootsi firma Asea Toronto esinduses olümpiamängude vahel. Nimetust ei sõnastik ^ väikese ulatusega sõ-.
' sobi tarvitada juhuslike või kitsa nade nimestik koo
koosseisuga spordivõistluste kohtan
tunnistama — (üles) tunnistama,
oma teadmist või veendumust .teata- navaraline nimestik toos tähenduse
vaks tegema, näit. (kohtus) tunnista- seletusega või tõlkega omaette raa-jaks
olema, usku tunnistama.
ttEsmisstama — õigeks, kehtivaks,
^ Pühap., 8. märtsil Kaljo Raidi he­litööde
vaimulik kontserti Convoca-tion
Hallis, algusega kl. 4 õ.
^ Pühap., 15. märtsil virulaste kok'*
kutulek Tartu CoHege'is algusega kl
2.p.- \ :
HiHiiniiimniniiiiiiiiiiiii^
kORTERlD
ÜÜRILE ANDA
!
möbleeritud ehk ilma; Vaikne maja.
Va^em daam eelistatud. Odav üür.
Helistada tel. 782-8871
Tellige nüüd, et kevadeks kätte saada
M on avatud õhtuti— teisip, — reedeni kell S
inavtan \^mss
032 CoxwellAve., Toronto,'Ont. M4C 3GS
Tel. äris: 425-0638, kodus: 429'-3726
tusega, näit. raamatu lõpus.
Froua KOIDU VASILA palub teatada, et tema poja
ÄMBRIKS ¥ A S I LÄ^^;^^^^ ,
mälestuseks mittei lilli säat^ ega lehtedes surmakuulutusi
avaldada, vaid selle asemel teha annetus Toronto Eesti Ühis­panga
arvele iir. 6421 Ö (Vasila mälestusfond). Annetu­sest
laekunud rallia^ jaotatakse omaste äranägemise järele
spordiaühinnaks eesti noorsoole jä TrinityCollege koolile
V : eesti noore Andrus Vasila mälestuseks.
arveosakonna juhatajana kuni puh­kepaigale
minekuni.
Noormehena oli Hugo
sportlane. Tol ajal oli kodumaal vee^
spordi harrastamine tõusuteel ja see
hakkas tedagi huvitama. Spordi en-tusiastina
ja võistlussportlasena va. i ••, • ^
iitakse' teda Tartu Veespordi Klubi väärtusbkuks pidama, nait. riiki de _ ^
juhatusse, kus tal avanesid võhnalu^ tumuistarha, tunnustatud kirja- .^.^^^^^^vus.
sed kaasarääkimiseks selle spordiha-u
organiseenmisele ja edutamisele,
.iikooli lõpetamise järele pealinna
sõnaraamat — suure ulatusega sÕ-. masinat)
või reas kõige viimane liige,, millele
enam järge ei tule.
kõva ~ konkreetne, kombatav
omadus (kõva 'kivi).
vali — abstraktne mõiste (vali
hääl, sõna, tuul). Järelikult: rääkis
valju häälega, valjusti, mitte kõva
häälega, kõvasti. ,;Kõva. kord ase­mel
on õigem ütelda „range, vali,*
karm k|ord".
arvestama (mida) — arvesse võt-,
ma. .
arvutama — matemaatiline tege­vus,
näit. kiiremini, õigesti arvuta­ma.
omama (midagi) — omanik olema.
onjiandama — ompnikuks saama.
elunema — elanikuna asuma.
elutsema r - kiratsevalt elama, ve­geteerima.
säilima (mitte: säiluma) -—alal
hoiduma. >
säilitama — alal hoidma.
käsitama — aru saama.
käsitlema — vaimselt millegagi te­gelema
(käsitlema probleemi, küsi­must).
- käsitsema — füüsiliselt millegagi
tegelema (käsitsema relva, tööriista.
matuna. /
enamik ^ suurem osa.
enamus.-- arvuline üleolek, näit.
läbima — läbi minema,
läbistama ^ läbi torkania,' läbi
pistma, läbi puurima,
jaa— jaatus (jaä-sõna).
jä. — sidesõna (maa ja.meri).
võib' olla — iseseisvad verbid. Ta
toiduained — ained, milledest toi­tu
valmistatakse: teravili, liha, kala,
tagajärg-r-järgneb mingile ,põhju- võib olla kus tahes.
sele. võib-olla — vahest, ehk. Ootame
siirdumisel valitakse teda Veespordi pün^' 1^"^^^^ Jne.
Liidu juhatusse, kus ta saab omake - tni^.,.,;
gemusi. rakendada juba ülemaalise
organisatsiooni tegevuses.
Hugo eluküünla kustumine on
asendamatuks kaotuseks abikaasale ' '' ' • •'. '—'• ' '
J h ! ! ^ M ' jf„a lu lesfseT k^asy' afta nu"df 'kfatk"s™ tu^"b"'l.^i tP^ oe^^,J' ^l'^uis^; a t,k pau kupadaaulsjvsutõ itü^tleel iij.õsa ipd. i,l astsro-es pefrfl^nts e rilsiti.iv di• k aT, orontor
Hugo alatisest sõbralikust ja hea-järeldus
— p õ h i n e b olemasolevail veel, võib-olla ta tuleb,
toitainedl — toiduainetes sisaldu- andmeil, tuletatakse nendest. („loõgi- , eri (lahkukirjutatult) — erinev, lah
vad toitvad ained: valgud, rasvad, sü- ^^"^ järeldus"),
sivesikud, vitamiinid, mineraalained. Wtuurilme kultuurialane, hari-iorb,
kõrbe, kõrbet — suur asusta- duslik.
: ': •• ' • . ' : kultuurne — - kõrgel kultuuritase­mel
olev, kultuurinimesele omane.
— käesoleval korral vii-kuminev,
erisugune; eraldi olev. Seal
on inimesi eri aladelt..
eri» (kokkukirjutatult) spet-siaal-,
spetsi-aalne, eriline. Eriala,
eriarst, eriteadlane,
järele — järele minema, järele kü-masena
esinev7millel^^vŽb ^data^^ , ^ •
jarge. järgi— põhjal, kohaselt. Seaduse
viimne — kõige viimane, absoluut­selt
viimane (viimnepäev). Ka sarjas
järgi, dokumentide järgi]
•^, HELMI ELLER:(EPL)'