1982-04-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,3fieie Elu" nr. 16 (1677) 19fi2 - V - . Oleva aasta esimese poole ürituste hooaeg hakkab lõpW lähenema. Se-laini on see olnud ürituste osas õige tihe jä intensiivne.'Kujutava kunsti osas mitte ja pole märke, et see vas-ftu kevadet ja suve elavneks. Nelja tagasihoidlikku märkust võiksime siiski ära märkida. Esimesena -esines-'MAIE: LANDRA märtsis Karu of Ganada Gallery's, See galerii on kunstnik Alfred Karu raamitööstusega ühises hoones Markhamis, esinduslik ja avar> mis avati aasta tagasi. Maie Ländra oh meie noorema põlvkonna kunstnik, kelle kunstiõpingud kulgenud Torontos Ontario Art Collegels, mille lõpetanud AvO.CA. kraadiga. Siit peale oli aktiivne ja esines sageli näitustel. Mäletame tema suuri öV^ maale plahvatavas värvirikkuses. Hea joonistajana siirdus aga varsti graafikale ja joonistustele. NeiŠt^^ön kunstnik säilitanud c>sa oma väljaantud kunsümapis| „Immortal Wood"; Mõne aastase Vaheaja järele, esinemistest tagasitõmbunud, üllatas ta oma uue äiaga — kunstipäraste seinavaipadega ning antud näitusel olid; need teiste eksponaatide hulgas domineerivad^ ^eed kuigi kuuluvad rakehduskunsti liiki kunst- : käsitöödena, on neis abstraktset maalilisust. Uue kõrval pole Maie loobunud otsesest kujutavast kuns» tost, J^äitusel väärivad tähelpanu valla hoonete^ otse dokumentaalne jäädviistammei mis taandunud ja kadumas uütfe ja uue stiili eest. LEM (LEMBIT) ^OOTS esines sa= mai ajal Merton Gallery's, m^ on väneni ja kunstnikele eelistatud ga= leriiKs. Soots õn asunud pidevamalt kunsti juures alles vanemas eas. Nagu tähtub galeriis tema tutvustamis. kirjeldusest, on ta keskeas, 1975. a. paiku alustanud Torontos Ontario Art Cöllege's kursustel nmg siirdunud seejärel pidevJmalt õpingutele Experimental and Firie Arts osakonnas kuni 1980. aastani. Ta on esinenud grupinäitustel ja mullu erinäitusega Merton Gallery's; " V Tal on julget; hakkamist. Seekordne näitus, ca 20 suuremõõtmelist teostust ühispealkirjaga „Les põseu^ ses" (poosid), pastellis ja koUaazhi lisandustega. Tõeliselt ori need vaid iaktijoonišed nii nagu neid kunsti õpingute ' eelastnies läbivõetakse anatoomia ja liikumise tundma õp-piniiseks. Sootsi inimfiguuride pöö- ' sidest pole ühtki täispoosi —r terviklikku figuuri, vaid üksikud osad ning et eelistab esile tuua naisfiguuride ümaraid osi. Seejuures pn ilm-irae joonistuslik sujuv joon ja koloriit di turirietus. Ees seisab veel küllalt pikk tee kunstnikuni. OSVALD TIMMÄS oli samal ajal Cambridge (Ont.) Art Centreis esinemas oma töödega ühispealkirjaga „New Directions" (uued suunad). Sellest on tieada väid galerii infor- • matsioonist, et on esitatud töid nel-jelt Kanada tänapäeivä juhtivalt akvarellistilt, igalt viis tööd> mis vaM-y t u d galerii kuraatori poolt. •^;:^:;;:AÖEL : L E E ' t arvult :30,:EkK, korraldusel olid esitatud Tartu Gol-legel saalis ühel õhtul (1. aprillil) seoses samas Tartu Instituudi jloen-gu õhtul, mil kõneles Abel IM teemal y,Kobpamaalide$t kuni renessan-smi" ning teistkordselt pühapäeval, 4. aprillil seoses Liina Purje ja Je-remy Viinalassi kontserdiga. See m ikka E K K maneer pista mõne ürituse juurde mõned kunstiteosed ja nimetada esitist kunstinäituseks> mida oma aruandeis .loendatud üle veel-randsaja. Tegelikult on need väid piiratud ajaga ja vaid teatavast üritusest osvõtjaile. Laiemale kui^iftir huviliste ringile jäävad aga nägemata. Abel Lee tööd nõuaksid küll üht tõelist kunstinäitust! 1 Seekord tööd Tar^u Gollegel sei-nai oli iväik^formäadilised, sisult fantaasial ja aknad, Leele omases värvikülluses ja vormikindlad, põhiliselt poeetilise-lüürilise alatooniga, poolabstraktse jsr abstraktse kalla^ kuga. . . P E E T E R KAUFSI '^O^nest tööst, koosnev näitus toimus nädalalõpul 16. ja 17. aprillil E. Baptisti Koguduse noorte ruumis. See oli intiimne näitus nii ruumi kui maalilaadilt. Ei midagi põrutavat, otsivat ja mitte leidvat, ega eksperimenteerivat. Pee. ter Kaups teab, mida tal on ja mida muudab. Ta on realist, õieti naturalist. Mötüvid maastikud, maalituna otse loodusest, heas vormis käsitluses ja värvi tunnetuses. Ta ei paku üle ega jäta midagi puudu, mis annab töödele intiimse ja mõjuva värvingu. Menetluslaadilt on ta see« kord avaram, senine akvarelltelpka oleks nagu jäänud tagaplaanile. 30- nest teostusest on vaid 8 akvarellis. Akrüülis ja õlis maalimine on eelis-tunud (15 tööd). Ka segatehnika ja monotüüpia on esindatud. Parimad teostused näivad olevat siiski akvarellis. Neis on enam kunstniku impn ressiooni, distantsi, õhulisust ja vär-vimuljeid - „§ügisvärvid Musko-kas", > Jalvehelendüs", ./Talvevai^ kus" jt. Õlides tuntub üledetailseeri-mist ja liigset kinnitust motiivi. ILMUS neljas köide mälestusi Hinnad temjaliikmeile: üksik raamat brosh. §9.50, köites ^11.70. Poolsati brösh. $53;00, köites' $66.00. ^—.KaamieMMd mniitteliikHmeile: ' 1112.00, köites $16.00 , . Arved Viirlaid GÄVIKU kuues kogu luuletusi — 112 Ihk. $10.00 Esiridai ad: A. Viiriaid, 63 Glen Davis Cres Toronto, Ontario M4E 1X7; Estonian Publishing Go., ,^Ifeie Elu" 9!8 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 86 Stirlmg Ave. N., Kitche^er, Onta-fio; El Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484- 0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lerik, 51 j Lawr son IlfcLoridon, Önt., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Bawn Rd., St. Cathari-nes, Ont. L2N 4M6; Mrs. LvNormet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. l iL 2C1; K . Pikker, 3876 Pandora St., N. Bumaby, B.G.^ Veed- Ieiv47 ie, Ot [Cent Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 SMfnuel Dri-iwa, Ont. KIG 3G3. EELK Tartu Pauluse koguduse 70. aastapäeva külalisi 31. okt. 1981. a. Vaimulikest on ülesvõttel: Alumine rida: aseop. E. Serm— Avinurme, õp. H. Tammur — pastor loci. aseõp. F:. Ilja — emer.;, aseop. Rahamägi ^ L a i u s e . Keskmine, rida: .aseõp. A.EIjari — Kodavere, aseõpj. K. Mesila — Tartu Peetrj, õp. A. Ein — emer., praost A. Jänni emer., peapiiskop E, Hark, õp. J! Selliov^-, emer. Ülemine rida: õp. Eenok Haamer — Mustvee; õp. Harry Haamer — Tarvastu, õp. 0. Tallinn — Tartu-TVl Pudilt puuduvad: praost K. Kasemaa — Võnnu ja aseõp. Mikker — Käru kogudus, P a r t i i Pauluse kogudus pühitises oma 70; aastapäeva: Usupuhästuspü- M 31. oktoobril 1981. a. piduliku jumalateenistusega kus jutlustas peapiiskop E . Hark. Kirik oli rahvast tulvil. Peeter Kaups oma tööde näitusel. Seinal õlimaalid „Vanas Tallinnas", „TaIvine tee Musko-kas" » ' Foto —B. Piirik • KURIOOSUM. Nii ^ võiks- -alljärgnevat pealkirjastada. Kümnenda Balti Õhtu kavva oli sel aastal esmakordselt kavandatud ka kunstinäitus. Iga Balti Liidu raihvusgrupp osavõtus oma kümne kuhstnikugä* Niisiis oli hea juhus laiemalt ka eesti kunsti paremikku esitada kõrgel foorumil ja näituse kuu aega (16. veebr, kuni 13. märtsini) lahtiolles ka muu pealinna kunstihuvilistele ja publikule Public Archives of Ganada näituse ruumes. Nende ridade kirjutajal on vaid kasutada selle näituse kataloog. Selle põhjal nähtub meie poolset hoolimatust ja diletantlikust. Esitatud on küll 10 kunstnikku töödega, kuid; pooled ndst on tundmatud või algajad. Tuntumaist vaid Andres (kataloogis Jaan) Kingissepp, Abel Lee, Merike Lugus, Eric Pehap, Joann Saarniit /kataloogis Jaan Saarniit). Teadaolevalt meiepoolseks korraldajaks oli EKN kultuuri toimkonna juhataja StellaKersön, kes on, ka EKK president. Kas siis EKK kunstikogudes, millele i)tsiti juba aastaid tagasi poolemiljonilist pänipaika, ei olnud ühtki tööd esitada Ottawas? i ESTO '84 kavandatava kunstinäituse teadaannet-üleskutset, niis avaldatud kõigis eestikeelseis ajalehtedes, näituse toimkonna juhataja Ants Vommi allkirjaga, on võõrastav lugeda. Selles on; märgitud, et näitusest võivad osa võtta ka kõik muulased kunstnikud, kel abielusi-demed eestlasega, rahvuse ja rassile vaatamata. Pole teada ega ka usutav,; et ESTO '84 peakomitee sellise uudsuse meie rahvusliku suuriiritu^ se läbiviimisel on omaks võtnud. Näib, et see on ühe toimkonna või isiku mõte ja algatus. Taolised ja üldse kõik põhimõttelised küsimu* sed peaksid olema pidustuste peako-mite aktsepteeritud, kontrollitud ja maksma pandud, mitte aga üksi — toimkonna heaksarvamisel \ja äranägemisel. , •: Eestikeelsed teatrietendused on viimasel ajal kujunenud harukord-seiks sürilmusil^s, huviga oodatuiks Ja täniigE.: vastuvõetuiks. Tundiib Ssegi, na§u oleks meie professionaal-, sie näitu atepere end energiast, et-tevõtlitki sest ja öriginaalseist ideist tühjaks inmiutanuid. Seda rõõmul-tavam ö n kogeda ühe tuntud vane-mapõlve näitleja originaalse lavateose esiiakordšet esitamist, vaatamata sellele, et ta, on ise juba loobunud ai ;tüysest näitlemisest ja lavastamisest. Ta mõte tegeleb aga edasi U|atöö ja loova draama juures, puüil es omalt poolt aidata meie põüasi teatrielu elustada ja edasf kasvada. „Läbi tormi" on Kaarel Šöödon esiknäidehdj arvatavasti aga mitte ainuke ega viimane. Näidendi pealkiri kapseldab endasse lühidalt teose idee, nii autori kui ka kogu meie rahva eluränne •I jiud ja on ka. kajastal kesel Euid vihjab laiemas mõistes wle, Küna autor on kasVa- ; ivakogemusi saanud Eestis, J >omuIik, et ta esiknaidend lõiku sellest ajastust, väi- SEJkrel kusägii maismaa vahetus läheduses. Nii miljöölt kui kom? bestilcult tundub tegevus aga toimu-vst k|auj[es minevikus, niipalju ori ajad, läriisaamad ja elulaad vahepeal muu Väädi leituste müstik liijtliku lijelt J id. uha läbi autori noorusemä-roösade prillide, on simd- |ugevasti romantilise ja idea-ooniga, ja seigad dramaatik urendatud proportsioonlder i tormi" on äjaviitenäidend sille pi^temas mõttes, pakkudes põ-nävusmpmente, romantikat^ mälestusi kaugesi Eestist ja seitsme inimese lõngad n tiivad u igaval saarekesel, kelle elu-yiivuks pooljuhuslikult põi-ja siis jällegi omaette laiali hargneyad. Sel saarel ei juhtu palju nüdagi, seal omandab iga sündmus elanike ie erilise tähtsuse, isegi nii, et vah(5l tuleb sündmusi provotseerida iargipäeva elustamiseks. „Saaje kuningaks" kutsuti tuletor-r i üleipat, erruläinud mereväekaptenit, keda kehastas Ernst Vähi kõi-liti väärikalt. Seda domineerivat rolliiellistas ta mõõdukalt Ja inimli-luItilleiBbelt. Hea rüht, sujuv lavalisus, vajlietü kontakti saavut^ine n!l laashäptlejate kui publikuga, elustatud jrolii sisseelamise dünaamikast, {ndsid usutava Ja meeldejääva ka-lakterpsa. Tema noort, igavlevat Ja tujukat iiaist riängis Oudi Kalm sijure ahip-ituijdi ja vilumuslikkusega. Ilusa ja toketeeriva naisena valis ta oma ühjade päevade ajaviiteks noore iijaten ja, üliõpilase Ilmar Tamme-i, aimamata sellest johtuvat kriitt-ist konflikti ja oma tõeliste tunne-e ära undniisele jõudmist. Näitleja- :ar mängis eriti oma dramaatilisi Stseenfe balanseeritud temperamen-i ka rannamehena, kes oli parajaks paarimeheks koristaja Amaliele; Nende dialoogid olid nauditavad ja näidendi pariniad, kutsudes esile südamlikke naeruhooge publikust. Kahjuks läjks osa dialoogi kaotsi. Leida Järvi Ämaliena oli järjekordselt nauditav tema poolt kehastatud oiyäliste karakteriseeringute pikas reas. Ta rahvapärane naljasoon ja sädelevü$ haarasid kohe publiku poolehoiu. Kaarel Söödof tõendaä taas, et ta pn võimeline pulslikut lõbustama mõntiša huumoriga; Lavastaja teeneks tuleb pidada dramatiseeringu tiheäakoelišt sünd-mustekäiku, pinge dramaatilist tõusu ja osakarakterite detailset välja-voölimišt. Vaatamata algvaatuse aeglasele arengule, tousid hoog Ja pinge juba esunese pildi lõpupoolel, kulgedes dramaatilises haripunktis ja raugedes „õnrielikus lõpus". Teat» ripõua all kannatav publik täitis pe^gu kogu Leaside'i keskkooli aula; elas innukalt kaasa tegevusele ja võttis esitatu vastu tänulike aplauside ja lilledega/ Sobivalt ajakohased kostüümid^ olid Endla Komi'lt. Meeldiva lavakü-junduse autorks oli 'vanameister Arthur Mihkelsoo, pakkudes sobivaid merepanoraame. Lydia Vphü pälvis suurima kiituse näidendi la^ vakohastamiset ja näitlejatekaadri ühtlaselt täiuslikuks ansambliks su° latamise eest. Märkimata ei saa ka-jätta iJeli. Ja valgusefektide loojaid ning jteisi nägematuid lavaabilisi, kelleta' lavastus ppleks täiele mõjule pääsenud. Näidferidi lõppedes said rambitule ette reastunud osalised hulgaliselt lillii Erika Veskimets tänas sooja-sõnaliseUlavasitaJät Lydia Vohu't, ulatades lilli temale ja lavakujundajale Arthur Mhkelsoole. lipuks meelitati aplausi saatel lavale ka au. tor Kaarel Söödor, keda austati nÜ lillede kui kingituse ja tugeva äplau- , Tervitusi tõid Tartu praöstkonri praosti k;t. Ja Võnnu koguduse ,õp€' täja Kalle Kasemaa^ kes märkis, et Pauluse kogudus bn^viimase kümne aasta kestel kaevanud suurimaks praostkonnas, emakoguduse Tartu- Maarja nimel õp. 0. Tallinn, Õp. J. SeHiov (koguduse õp. 1959—1979) pühendas oma tervitussõnad kõigile kaastöölistele /koguduse töös. Praegune koguduse hingekarjane H. Tammur mälestas endisi hiTigekarja-seid Ä. Habichti, A. Jürgensoni ja A. Võsut. V. Jumalateenistuse pihtikõne pidas õp. Harri Haamer (kog. op, 1933— kelle õlul olid ka esimesed šuurmured kirikuhoone taastamisel. Jumalateenistusel osalesid veel õpetajad Mesik Tartu-Peetrist, ]Ee-nok Haamer 'Mustveest, Eljad Kodaverest, Rahamägi Laiuselt, Serm Avinurmest ja õp. emeritused Ein, Ilja ja Jaoni. Kirik oli rahvast tulvil. Esinesid koguduse laulukoorid, perek. Haameri vokaaltertsett ja pr. M. Haarnlr soololauluga. . Pidulikult lõunalauast võtsid osa ka koguduse juhtivad tegelased ja kutsutud . külalised eesotsas peapiiskopiga. : - • Koguduse juubelit' arvestati seekord tema riiklikust registreerimisest aastal 1911.; (Selle sõnumi'ja pildi Tartu Pati-lus<?_ koguduse 70. aastapäevast aval"- das Stokhoimis ilrtiuv Eesti Kirik.. Autorina märgitud J. Selliov.) Kantsler Helmut Schmidt selgitas möödunud laupäeval, et USA-s toot-miselolevad keskmis^ lennuulatuse-ga tuumlaenguga raketi(jl tuleb tuua Euroopasse selle ^kcii^inendi kaitseks. See on ainukene moodus kuidas saab ära hoida, et N. Liidul ei teki tahet rünnata NATO riikide territooriume. N. Liit respekteerib ainult sõjalist jõudu ja šeda peab lääneriikidel küllaldaselt olema, kü! hakatakse N. Liiduga rääkima relvastuse vähendamisest. Lääneriikide ebavõrdsus relvastuse alal N. Liiduga on suuremaks ohuks rahu tagamisele Euroopas. •N. Liit lõpetas hiljuti 3®0 keskmise lennukaugusega tuumlaenguga raketi (SS-20) positsioonidele asetamise oma territooriumil. Igal nendest m 3 eriti suure lõhkevõimega tuura!^ pommi, mis suunatud Läähe-Euroo» pa poliitiliste ja sõjaliste keskuste vastu. Kantsler Schmidt luges ebaõigeks lääneriikides relvastumise keelustamiseks korraldatavaid demonstratsioone. Neiöd teenivad N. Liidu huve. -J- Ühe magamistoaga KORTER garaashiga müüa Eesti kodus.' Helistada peale kella 6 j tel. 787-4338. Soome kasvab ta di ja UAAEG 2S. aprillist kuni 31/oktoobrini 1982 Linnapea pn proklameerinud suvise kellaaja Toronto linnas 1981 .aastaks. Üleininek suvisele kellaajale toimub pühapäeval, 25. aprillil kell 2 öösel ja kestab kuni 31. oktoobrini kella 2 öösel Palutakse'kellad üks tund edasi lükata. ^ ° • . EOY^V. HEMDERSON . City Clerk unnetusega. Harri Mürki kehastuses kujunes noore mereväelase osa psühholoogi, iselt läbunõelduks ja realistlikuks. Ometi paistaks 25 aastane noormees tänapäeval väheusutav oma elukoge-nematuse, romantilise idealiseerimise ja kergesti naise võrgutusis^e lahi gemisj poolest. Samuti on raske uskuda, et tühise flirdi tagajärjena meese salised mõlgutavad mõtteid enesesurmast või mõrvast, mis on motiveerimatu. Meieväelage Troosti kõrvalosas esine^ Tõnu Naelapea tähelepandava hoo, ^larjise ja puhtaima eesti keele-ga. Samuti oli tubli Allan Teder teise mpeväelase osas. Tuleb rõhuta-da, et kõik kohn noort näitlejat oii lootusrikkalt andekad ja lavaliselt head, neid peaks võimaluse korral üh? enam lavatöösse rakendama eesti teatri tuleviku huvides. Erik Kastein oli jõukohane motc rist. nmimsrina, toredalt ^ l^möosi» Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust toetasid oma majandusliku panu^ga 1982. a. veebruaris ja märtsis aUjärgnevadl kaasmaalased r Martin H. Alaots, Milvi Amo,lins, Väino Brambat. J. Haiko, Ilmar Heinsoo, Telma Holmberg. ^ Sven Ehvert, Heino Elken,M. Jen- ..sen. E. Kalkis, Fritz Karnask,J. Karu, Jaak ja Marta Kivik, E. Kopa, Amo Koppel, Hilja Kuutma, H. Kõrb, K.' Kõrgesaar, Almä Kõvaski pärandus-tomp. Arnold La,as, Robert ja Olga Laats, Hella Leivat, Aleksander ja Hilda Lepismaa, Paul Lepmets, Kustas Lii- ' varnagi, V. LinarinLinholm, G. Lind-ström, Elfriede Loosberg, Aksel ja Tiiu Loospere, Hilda Luukas. ' Joomas Metsala, Liina Müüripeal. •Rudolf ja Irene OUjum, Fileida .Ozog. f . H. Raudvee, V. Reiljan, A. Rump, Alver Rõika. aSarlaste Ühing Xorontos, Volde-niar Salurand, Leo Sepa, Harald SeT ren, Aino Soots, Ants Soots. ' t). ja E. Tamre, E.EJL.K. Thunder Bay kogudus, Toronto Eesti Pensionäride Klubi, Konstantin Treialt. Oskar Viia, Kalle Viires, Jüri Vil-lem, Julius Vähi. Arne Õunapuu, Alfred Üleoja. Toetuste laekuminei Jätkub, i aasta rahu-kasvatuse auhind on annetatud . skaudiliikumisele UNESGO (Ühendatud Rahvaste kasvatuse, teaduse ja kultuuri organi- .satsiooni) poolt. See oli esimene aasta selle, auhinna annetamiseks/ milline võrdselt ja(-. gati Helena Kekkoneniga, Soomest — tema võimete ja oskuste eest kasvatuse radadel. Skaudiliikumise oli auhinna peale esitanud dr. Abdullah Nasseef, ku-mingas Abdulazize ülikooli president Saudi-Araabiast. Üheksa tiikmelise zhürii, erimaadelt, otsus oli ühehääleline. 1 „Kasvatus rahuks on skautluse põhiline juhend jai,õpetus''i — ütles Laszio Nagy, skjautluse maailmaorganisatsiooni (Rahvusvahel. Skaut. Büroo) peasekretär. Tema oli kõne- Käesoieva aasta algusest saadik on Soome ; pindalaks 338 127 ruutkilomeetrit, _ seega IICO ruutkilomeetrit rohkem kui 1934. a. Läänidest on kõige enam kasvanud Vaasa, teisele kohale paigutub Oulu lään, : Maad on uuest pindalast momen-dil 304 643 jä vett 33487 ruutkilo> meetrit. -l ^ -- ^ Aga kui näiteks Vaasa lään kasvas 457 ruutkilomeetri võrra ja Oulu 429, oli seevastu Lapimaa areng vas» tupidine. See vähenes 261 ruutkilomeetrit, millest on mäiadf 93 062 ja vatt 5875 ruutkilomeetrit. . Vähenemine sõltub uute mõõtmis- ja kaar-distamisviiside täpsustumisest 50 aasta jooksul. ' ' Soome Põhjalahe i rannikualadel tõuseb maa umbes 90 sm saja aasta kestel ja nii soonilased „valluta-vad" pidevalt maad ilma relvadeta, rahulikult. i ' lejaks UNESCO rahu-auliinna' üle= andmise tseremoonial Pariisis, Briti skautide organisatsiqon avas skautluse 75 a. juubeli aasta jaanuaris Briti Saadikutekojas (Höuäe of Common). , Juhataja .(The Speaker) kutsel olid kohale: ilmunud 74 maa tuntumad skauditegelased. Kohal olid ka end peaminister Harold Wilson ja aukülalisena (The Stär Guest) — Arthur Prinlmer, veel ainukesena Baden-Powelli esimesest laagrist Brownsea saarelt ^ 75 aasta eest. H. MICHELSON JOHN E. SGOSMli, CA. Chartered Accountant ' Sulte 6Ö0,55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 8627115 „Meie Elu" nr. 16 (1677) 1M2 KIRIKLIKKE TEATEID EELK PEETRI KOGUDUS 817; M. Pleasant Rd., Toronto. Ont. M4P 2L1 (Op. 0. Puhni (pikaajalisel puhkusel) Hooldaja Õpetaja Udo Petersoo Organist dr. Roman Toi ' "Laupäeval, 24. ^aprillil SINODI JU-MAUTEENISTUŠ kell 5 pl. Jutlus- . tab pastor P. Vanker. Teenivad sinodist osavõtvad õpetajad. Laulab T.E. Meeskoor C. Kipperi juhatusel. Pühapäeval, 25. aprillil õpetaja OSKAR PUHMI 70 AASTA SüNNIPÄE-VA JA ERRUMINEKU TÄHISTAMISE PIISKOPLIK JUMALATEENISTUS. Jutlustab piiskop Kl Raudsepp. , Leerieelsed. Teenivad, praost R. Kiviranna ja praostkonna õpetajad. Laulavad Cantate Doriiino G. Kipperi^ juhatusel ja noortekoor, ..Lootus" ReetVoksepp-Lindau juhatusel. Leerieelsed. /•.;;, Ingliskeelne jümatoteenistus kell 9.30. Teenib pastor E. Hahn; . Pühapäeval. 2. mail LEERILASTE •ÕNNISTAMINE kell .2 ,pl. St. Paul'! 'kirikus. Teenivad piiskop K. Raudsepp ja pastorid U. Petersoo ja E. Pähn. Laulav,ad Helmi Betlem ja Cantate Domino. ' , _ " Igal pühapäeval PHBLlfUND kell 10, PÜHAPÄEVAKOOL kell 11. NAIS-RING kolmapäkiti kell 5\pl.-: Pastor U. Petersoo KÕNETUNNID tel. 624-6128 esmasp. ja neljap. kl 7—9. Kantselei tunnid teisip. 6—8 ja neljap. kell 2-4. Kiriku te efon 483 5847. : ••• i "-^ TORONTO EELK JAKOBI / KOGUDUS Kirik: Redeemer Lut. Kirik, Bloor & Indlan Rd. Op. T. Nõmmik 501 Davlsvillej^ve., Toronto M4S V Tel: 483-2478 ja 1.327-0410 Pühapäeval, 2.. mail kell 17.00 ElMi DBPÄEVA JUMALATEENISTUS PÜHAPÄVAKOOL. Solist Kad N^ riimik. Järgneb Emadepäeva t histamine. . » ÕPETAJA KÕNETUNNID: ig ne japäeval kell 18.00-19.30 öm; kodus 501 Dayisville Ave,, Toront ning iga esmaspäeval kell 18.00^ 19.00 Hamiltoni kiriklas,' 3 Mapi side Ave.. Hamilton, tel. 527-0410. E E L K TORONTO VANAANDRES ^ KOGUDUS Vana-Ändrcse kirik Garl^ohl ja Järvise nurgal. Op.jAndres Taul 17 Frank Cr^s., Toronto M6G SKl Tel. 656.52ji8, kirikus: 023-5171 Pühapäeval, 25. aprillil kogudu AASTAPÄEVA JUMALATEENISTl keil 4 pl. Jutlustab praost Rudolf 1 viranna. Solist sopran Liina Pur Kohvilaud, i Eeskava: Liina Pur TÜna Kük, Kristina Nops. Pühapäeval, 2. mail JUMAUTE NISTUS kell II hommikul. ÕPETAJA! KÕNETUNNID teisip vai ja neljapäeval kl. 6—8 õ. kiri käärkambris. OTTAWA E E S T I EV. LUTERI USU PAULUSE KOdUDUS Kirik: King Edwardi Ja Wilbitn tJKnavAte nurgal JUMALATEENISTUS on laup väi, 1. man kell 4.pl. Külalisena 1 nib. õpetaja Aulis Jalonen. Mina olen ülestõusmine ja elu. ARMAST K MA sündin sun mäle T( Ki ARiVUST KODUKÜLA Nii MÄIUE
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, April 22, 1982 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1982-04-22 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E820422 |
Description
Title | 1982-04-22-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | ,3fieie Elu" nr. 16 (1677) 19fi2 - V - . Oleva aasta esimese poole ürituste hooaeg hakkab lõpW lähenema. Se-laini on see olnud ürituste osas õige tihe jä intensiivne.'Kujutava kunsti osas mitte ja pole märke, et see vas-ftu kevadet ja suve elavneks. Nelja tagasihoidlikku märkust võiksime siiski ära märkida. Esimesena -esines-'MAIE: LANDRA märtsis Karu of Ganada Gallery's, See galerii on kunstnik Alfred Karu raamitööstusega ühises hoones Markhamis, esinduslik ja avar> mis avati aasta tagasi. Maie Ländra oh meie noorema põlvkonna kunstnik, kelle kunstiõpingud kulgenud Torontos Ontario Art Collegels, mille lõpetanud AvO.CA. kraadiga. Siit peale oli aktiivne ja esines sageli näitustel. Mäletame tema suuri öV^ maale plahvatavas värvirikkuses. Hea joonistajana siirdus aga varsti graafikale ja joonistustele. NeiŠt^^ön kunstnik säilitanud c>sa oma väljaantud kunsümapis| „Immortal Wood"; Mõne aastase Vaheaja järele, esinemistest tagasitõmbunud, üllatas ta oma uue äiaga — kunstipäraste seinavaipadega ning antud näitusel olid; need teiste eksponaatide hulgas domineerivad^ ^eed kuigi kuuluvad rakehduskunsti liiki kunst- : käsitöödena, on neis abstraktset maalilisust. Uue kõrval pole Maie loobunud otsesest kujutavast kuns» tost, J^äitusel väärivad tähelpanu valla hoonete^ otse dokumentaalne jäädviistammei mis taandunud ja kadumas uütfe ja uue stiili eest. LEM (LEMBIT) ^OOTS esines sa= mai ajal Merton Gallery's, m^ on väneni ja kunstnikele eelistatud ga= leriiKs. Soots õn asunud pidevamalt kunsti juures alles vanemas eas. Nagu tähtub galeriis tema tutvustamis. kirjeldusest, on ta keskeas, 1975. a. paiku alustanud Torontos Ontario Art Cöllege's kursustel nmg siirdunud seejärel pidevJmalt õpingutele Experimental and Firie Arts osakonnas kuni 1980. aastani. Ta on esinenud grupinäitustel ja mullu erinäitusega Merton Gallery's; " V Tal on julget; hakkamist. Seekordne näitus, ca 20 suuremõõtmelist teostust ühispealkirjaga „Les põseu^ ses" (poosid), pastellis ja koUaazhi lisandustega. Tõeliselt ori need vaid iaktijoonišed nii nagu neid kunsti õpingute ' eelastnies läbivõetakse anatoomia ja liikumise tundma õp-piniiseks. Sootsi inimfiguuride pöö- ' sidest pole ühtki täispoosi —r terviklikku figuuri, vaid üksikud osad ning et eelistab esile tuua naisfiguuride ümaraid osi. Seejuures pn ilm-irae joonistuslik sujuv joon ja koloriit di turirietus. Ees seisab veel küllalt pikk tee kunstnikuni. OSVALD TIMMÄS oli samal ajal Cambridge (Ont.) Art Centreis esinemas oma töödega ühispealkirjaga „New Directions" (uued suunad). Sellest on tieada väid galerii infor- • matsioonist, et on esitatud töid nel-jelt Kanada tänapäeivä juhtivalt akvarellistilt, igalt viis tööd> mis vaM-y t u d galerii kuraatori poolt. •^;:^:;;:AÖEL : L E E ' t arvult :30,:EkK, korraldusel olid esitatud Tartu Gol-legel saalis ühel õhtul (1. aprillil) seoses samas Tartu Instituudi jloen-gu õhtul, mil kõneles Abel IM teemal y,Kobpamaalide$t kuni renessan-smi" ning teistkordselt pühapäeval, 4. aprillil seoses Liina Purje ja Je-remy Viinalassi kontserdiga. See m ikka E K K maneer pista mõne ürituse juurde mõned kunstiteosed ja nimetada esitist kunstinäituseks> mida oma aruandeis .loendatud üle veel-randsaja. Tegelikult on need väid piiratud ajaga ja vaid teatavast üritusest osvõtjaile. Laiemale kui^iftir huviliste ringile jäävad aga nägemata. Abel Lee tööd nõuaksid küll üht tõelist kunstinäitust! 1 Seekord tööd Tar^u Gollegel sei-nai oli iväik^formäadilised, sisult fantaasial ja aknad, Leele omases värvikülluses ja vormikindlad, põhiliselt poeetilise-lüürilise alatooniga, poolabstraktse jsr abstraktse kalla^ kuga. . . P E E T E R KAUFSI '^O^nest tööst, koosnev näitus toimus nädalalõpul 16. ja 17. aprillil E. Baptisti Koguduse noorte ruumis. See oli intiimne näitus nii ruumi kui maalilaadilt. Ei midagi põrutavat, otsivat ja mitte leidvat, ega eksperimenteerivat. Pee. ter Kaups teab, mida tal on ja mida muudab. Ta on realist, õieti naturalist. Mötüvid maastikud, maalituna otse loodusest, heas vormis käsitluses ja värvi tunnetuses. Ta ei paku üle ega jäta midagi puudu, mis annab töödele intiimse ja mõjuva värvingu. Menetluslaadilt on ta see« kord avaram, senine akvarelltelpka oleks nagu jäänud tagaplaanile. 30- nest teostusest on vaid 8 akvarellis. Akrüülis ja õlis maalimine on eelis-tunud (15 tööd). Ka segatehnika ja monotüüpia on esindatud. Parimad teostused näivad olevat siiski akvarellis. Neis on enam kunstniku impn ressiooni, distantsi, õhulisust ja vär-vimuljeid - „§ügisvärvid Musko-kas", > Jalvehelendüs", ./Talvevai^ kus" jt. Õlides tuntub üledetailseeri-mist ja liigset kinnitust motiivi. ILMUS neljas köide mälestusi Hinnad temjaliikmeile: üksik raamat brosh. §9.50, köites ^11.70. Poolsati brösh. $53;00, köites' $66.00. ^—.KaamieMMd mniitteliikHmeile: ' 1112.00, köites $16.00 , . Arved Viirlaid GÄVIKU kuues kogu luuletusi — 112 Ihk. $10.00 Esiridai ad: A. Viiriaid, 63 Glen Davis Cres Toronto, Ontario M4E 1X7; Estonian Publishing Go., ,^Ifeie Elu" 9!8 Broadview Ave., Toronto, Ontario, M4K 2R6; V. Kokla, 86 Stirlmg Ave. N., Kitche^er, Onta-fio; El Kivestu. 588 Westluke Ave., Montreal, Que. H4X 1P7; tel. 484- 0685; V. Kurm, 368 Toledo St., Thunder Bay, Ont.; V. Lerik, 51 j Lawr son IlfcLoridon, Önt., N6G l Y l ; W. Metski, 6 Bawn Rd., St. Cathari-nes, Ont. L2N 4M6; Mrs. LvNormet, 343 Cannon St. E., Hamilton, Ont. l iL 2C1; K . Pikker, 3876 Pandora St., N. Bumaby, B.G.^ Veed- Ieiv47 ie, Ot [Cent Ave., Sault Ste. Marie, Ont.; V. Spargue, 2313 SMfnuel Dri-iwa, Ont. KIG 3G3. EELK Tartu Pauluse koguduse 70. aastapäeva külalisi 31. okt. 1981. a. Vaimulikest on ülesvõttel: Alumine rida: aseop. E. Serm— Avinurme, õp. H. Tammur — pastor loci. aseõp. F:. Ilja — emer.;, aseop. Rahamägi ^ L a i u s e . Keskmine, rida: .aseõp. A.EIjari — Kodavere, aseõpj. K. Mesila — Tartu Peetrj, õp. A. Ein — emer., praost A. Jänni emer., peapiiskop E, Hark, õp. J! Selliov^-, emer. Ülemine rida: õp. Eenok Haamer — Mustvee; õp. Harry Haamer — Tarvastu, õp. 0. Tallinn — Tartu-TVl Pudilt puuduvad: praost K. Kasemaa — Võnnu ja aseõp. Mikker — Käru kogudus, P a r t i i Pauluse kogudus pühitises oma 70; aastapäeva: Usupuhästuspü- M 31. oktoobril 1981. a. piduliku jumalateenistusega kus jutlustas peapiiskop E . Hark. Kirik oli rahvast tulvil. Peeter Kaups oma tööde näitusel. Seinal õlimaalid „Vanas Tallinnas", „TaIvine tee Musko-kas" » ' Foto —B. Piirik • KURIOOSUM. Nii ^ võiks- -alljärgnevat pealkirjastada. Kümnenda Balti Õhtu kavva oli sel aastal esmakordselt kavandatud ka kunstinäitus. Iga Balti Liidu raihvusgrupp osavõtus oma kümne kuhstnikugä* Niisiis oli hea juhus laiemalt ka eesti kunsti paremikku esitada kõrgel foorumil ja näituse kuu aega (16. veebr, kuni 13. märtsini) lahtiolles ka muu pealinna kunstihuvilistele ja publikule Public Archives of Ganada näituse ruumes. Nende ridade kirjutajal on vaid kasutada selle näituse kataloog. Selle põhjal nähtub meie poolset hoolimatust ja diletantlikust. Esitatud on küll 10 kunstnikku töödega, kuid; pooled ndst on tundmatud või algajad. Tuntumaist vaid Andres (kataloogis Jaan) Kingissepp, Abel Lee, Merike Lugus, Eric Pehap, Joann Saarniit /kataloogis Jaan Saarniit). Teadaolevalt meiepoolseks korraldajaks oli EKN kultuuri toimkonna juhataja StellaKersön, kes on, ka EKK president. Kas siis EKK kunstikogudes, millele i)tsiti juba aastaid tagasi poolemiljonilist pänipaika, ei olnud ühtki tööd esitada Ottawas? i ESTO '84 kavandatava kunstinäituse teadaannet-üleskutset, niis avaldatud kõigis eestikeelseis ajalehtedes, näituse toimkonna juhataja Ants Vommi allkirjaga, on võõrastav lugeda. Selles on; märgitud, et näitusest võivad osa võtta ka kõik muulased kunstnikud, kel abielusi-demed eestlasega, rahvuse ja rassile vaatamata. Pole teada ega ka usutav,; et ESTO '84 peakomitee sellise uudsuse meie rahvusliku suuriiritu^ se läbiviimisel on omaks võtnud. Näib, et see on ühe toimkonna või isiku mõte ja algatus. Taolised ja üldse kõik põhimõttelised küsimu* sed peaksid olema pidustuste peako-mite aktsepteeritud, kontrollitud ja maksma pandud, mitte aga üksi — toimkonna heaksarvamisel \ja äranägemisel. , •: Eestikeelsed teatrietendused on viimasel ajal kujunenud harukord-seiks sürilmusil^s, huviga oodatuiks Ja täniigE.: vastuvõetuiks. Tundiib Ssegi, na§u oleks meie professionaal-, sie näitu atepere end energiast, et-tevõtlitki sest ja öriginaalseist ideist tühjaks inmiutanuid. Seda rõõmul-tavam ö n kogeda ühe tuntud vane-mapõlve näitleja originaalse lavateose esiiakordšet esitamist, vaatamata sellele, et ta, on ise juba loobunud ai ;tüysest näitlemisest ja lavastamisest. Ta mõte tegeleb aga edasi U|atöö ja loova draama juures, puüil es omalt poolt aidata meie põüasi teatrielu elustada ja edasf kasvada. „Läbi tormi" on Kaarel Šöödon esiknäidehdj arvatavasti aga mitte ainuke ega viimane. Näidendi pealkiri kapseldab endasse lühidalt teose idee, nii autori kui ka kogu meie rahva eluränne •I jiud ja on ka. kajastal kesel Euid vihjab laiemas mõistes wle, Küna autor on kasVa- ; ivakogemusi saanud Eestis, J >omuIik, et ta esiknaidend lõiku sellest ajastust, väi- SEJkrel kusägii maismaa vahetus läheduses. Nii miljöölt kui kom? bestilcult tundub tegevus aga toimu-vst k|auj[es minevikus, niipalju ori ajad, läriisaamad ja elulaad vahepeal muu Väädi leituste müstik liijtliku lijelt J id. uha läbi autori noorusemä-roösade prillide, on simd- |ugevasti romantilise ja idea-ooniga, ja seigad dramaatik urendatud proportsioonlder i tormi" on äjaviitenäidend sille pi^temas mõttes, pakkudes põ-nävusmpmente, romantikat^ mälestusi kaugesi Eestist ja seitsme inimese lõngad n tiivad u igaval saarekesel, kelle elu-yiivuks pooljuhuslikult põi-ja siis jällegi omaette laiali hargneyad. Sel saarel ei juhtu palju nüdagi, seal omandab iga sündmus elanike ie erilise tähtsuse, isegi nii, et vah(5l tuleb sündmusi provotseerida iargipäeva elustamiseks. „Saaje kuningaks" kutsuti tuletor-r i üleipat, erruläinud mereväekaptenit, keda kehastas Ernst Vähi kõi-liti väärikalt. Seda domineerivat rolliiellistas ta mõõdukalt Ja inimli-luItilleiBbelt. Hea rüht, sujuv lavalisus, vajlietü kontakti saavut^ine n!l laashäptlejate kui publikuga, elustatud jrolii sisseelamise dünaamikast, {ndsid usutava Ja meeldejääva ka-lakterpsa. Tema noort, igavlevat Ja tujukat iiaist riängis Oudi Kalm sijure ahip-ituijdi ja vilumuslikkusega. Ilusa ja toketeeriva naisena valis ta oma ühjade päevade ajaviiteks noore iijaten ja, üliõpilase Ilmar Tamme-i, aimamata sellest johtuvat kriitt-ist konflikti ja oma tõeliste tunne-e ära undniisele jõudmist. Näitleja- :ar mängis eriti oma dramaatilisi Stseenfe balanseeritud temperamen-i ka rannamehena, kes oli parajaks paarimeheks koristaja Amaliele; Nende dialoogid olid nauditavad ja näidendi pariniad, kutsudes esile südamlikke naeruhooge publikust. Kahjuks läjks osa dialoogi kaotsi. Leida Järvi Ämaliena oli järjekordselt nauditav tema poolt kehastatud oiyäliste karakteriseeringute pikas reas. Ta rahvapärane naljasoon ja sädelevü$ haarasid kohe publiku poolehoiu. Kaarel Söödof tõendaä taas, et ta pn võimeline pulslikut lõbustama mõntiša huumoriga; Lavastaja teeneks tuleb pidada dramatiseeringu tiheäakoelišt sünd-mustekäiku, pinge dramaatilist tõusu ja osakarakterite detailset välja-voölimišt. Vaatamata algvaatuse aeglasele arengule, tousid hoog Ja pinge juba esunese pildi lõpupoolel, kulgedes dramaatilises haripunktis ja raugedes „õnrielikus lõpus". Teat» ripõua all kannatav publik täitis pe^gu kogu Leaside'i keskkooli aula; elas innukalt kaasa tegevusele ja võttis esitatu vastu tänulike aplauside ja lilledega/ Sobivalt ajakohased kostüümid^ olid Endla Komi'lt. Meeldiva lavakü-junduse autorks oli 'vanameister Arthur Mihkelsoo, pakkudes sobivaid merepanoraame. Lydia Vphü pälvis suurima kiituse näidendi la^ vakohastamiset ja näitlejatekaadri ühtlaselt täiuslikuks ansambliks su° latamise eest. Märkimata ei saa ka-jätta iJeli. Ja valgusefektide loojaid ning jteisi nägematuid lavaabilisi, kelleta' lavastus ppleks täiele mõjule pääsenud. Näidferidi lõppedes said rambitule ette reastunud osalised hulgaliselt lillii Erika Veskimets tänas sooja-sõnaliseUlavasitaJät Lydia Vohu't, ulatades lilli temale ja lavakujundajale Arthur Mhkelsoole. lipuks meelitati aplausi saatel lavale ka au. tor Kaarel Söödor, keda austati nÜ lillede kui kingituse ja tugeva äplau- , Tervitusi tõid Tartu praöstkonri praosti k;t. Ja Võnnu koguduse ,õp€' täja Kalle Kasemaa^ kes märkis, et Pauluse kogudus bn^viimase kümne aasta kestel kaevanud suurimaks praostkonnas, emakoguduse Tartu- Maarja nimel õp. 0. Tallinn, Õp. J. SeHiov (koguduse õp. 1959—1979) pühendas oma tervitussõnad kõigile kaastöölistele /koguduse töös. Praegune koguduse hingekarjane H. Tammur mälestas endisi hiTigekarja-seid Ä. Habichti, A. Jürgensoni ja A. Võsut. V. Jumalateenistuse pihtikõne pidas õp. Harri Haamer (kog. op, 1933— kelle õlul olid ka esimesed šuurmured kirikuhoone taastamisel. Jumalateenistusel osalesid veel õpetajad Mesik Tartu-Peetrist, ]Ee-nok Haamer 'Mustveest, Eljad Kodaverest, Rahamägi Laiuselt, Serm Avinurmest ja õp. emeritused Ein, Ilja ja Jaoni. Kirik oli rahvast tulvil. Esinesid koguduse laulukoorid, perek. Haameri vokaaltertsett ja pr. M. Haarnlr soololauluga. . Pidulikult lõunalauast võtsid osa ka koguduse juhtivad tegelased ja kutsutud . külalised eesotsas peapiiskopiga. : - • Koguduse juubelit' arvestati seekord tema riiklikust registreerimisest aastal 1911.; (Selle sõnumi'ja pildi Tartu Pati-lus meetrit. -l ^ -- ^ Aga kui näiteks Vaasa lään kasvas 457 ruutkilomeetri võrra ja Oulu 429, oli seevastu Lapimaa areng vas» tupidine. See vähenes 261 ruutkilomeetrit, millest on mäiadf 93 062 ja vatt 5875 ruutkilomeetrit. . Vähenemine sõltub uute mõõtmis- ja kaar-distamisviiside täpsustumisest 50 aasta jooksul. ' ' Soome Põhjalahe i rannikualadel tõuseb maa umbes 90 sm saja aasta kestel ja nii soonilased „valluta-vad" pidevalt maad ilma relvadeta, rahulikult. i ' lejaks UNESCO rahu-auliinna' üle= andmise tseremoonial Pariisis, Briti skautide organisatsiqon avas skautluse 75 a. juubeli aasta jaanuaris Briti Saadikutekojas (Höuäe of Common). , Juhataja .(The Speaker) kutsel olid kohale: ilmunud 74 maa tuntumad skauditegelased. Kohal olid ka end peaminister Harold Wilson ja aukülalisena (The Stär Guest) — Arthur Prinlmer, veel ainukesena Baden-Powelli esimesest laagrist Brownsea saarelt ^ 75 aasta eest. H. MICHELSON JOHN E. SGOSMli, CA. Chartered Accountant ' Sulte 6Ö0,55 University Ave., Toronto, Ontario, M5J 2H7 Tel. 8627115 „Meie Elu" nr. 16 (1677) 1M2 KIRIKLIKKE TEATEID EELK PEETRI KOGUDUS 817; M. Pleasant Rd., Toronto. Ont. M4P 2L1 (Op. 0. Puhni (pikaajalisel puhkusel) Hooldaja Õpetaja Udo Petersoo Organist dr. Roman Toi ' "Laupäeval, 24. ^aprillil SINODI JU-MAUTEENISTUŠ kell 5 pl. Jutlus- . tab pastor P. Vanker. Teenivad sinodist osavõtvad õpetajad. Laulab T.E. Meeskoor C. Kipperi juhatusel. Pühapäeval, 25. aprillil õpetaja OSKAR PUHMI 70 AASTA SüNNIPÄE-VA JA ERRUMINEKU TÄHISTAMISE PIISKOPLIK JUMALATEENISTUS. Jutlustab piiskop Kl Raudsepp. , Leerieelsed. Teenivad, praost R. Kiviranna ja praostkonna õpetajad. Laulavad Cantate Doriiino G. Kipperi^ juhatusel ja noortekoor, ..Lootus" ReetVoksepp-Lindau juhatusel. Leerieelsed. /•.;;, Ingliskeelne jümatoteenistus kell 9.30. Teenib pastor E. Hahn; . Pühapäeval. 2. mail LEERILASTE •ÕNNISTAMINE kell .2 ,pl. St. Paul'! 'kirikus. Teenivad piiskop K. Raudsepp ja pastorid U. Petersoo ja E. Pähn. Laulav,ad Helmi Betlem ja Cantate Domino. ' , _ " Igal pühapäeval PHBLlfUND kell 10, PÜHAPÄEVAKOOL kell 11. NAIS-RING kolmapäkiti kell 5\pl.-: Pastor U. Petersoo KÕNETUNNID tel. 624-6128 esmasp. ja neljap. kl 7—9. Kantselei tunnid teisip. 6—8 ja neljap. kell 2-4. Kiriku te efon 483 5847. : ••• i "-^ TORONTO EELK JAKOBI / KOGUDUS Kirik: Redeemer Lut. Kirik, Bloor & Indlan Rd. Op. T. Nõmmik 501 Davlsvillej^ve., Toronto M4S V Tel: 483-2478 ja 1.327-0410 Pühapäeval, 2.. mail kell 17.00 ElMi DBPÄEVA JUMALATEENISTUS PÜHAPÄVAKOOL. Solist Kad N^ riimik. Järgneb Emadepäeva t histamine. . » ÕPETAJA KÕNETUNNID: ig ne japäeval kell 18.00-19.30 öm; kodus 501 Dayisville Ave,, Toront ning iga esmaspäeval kell 18.00^ 19.00 Hamiltoni kiriklas,' 3 Mapi side Ave.. Hamilton, tel. 527-0410. E E L K TORONTO VANAANDRES ^ KOGUDUS Vana-Ändrcse kirik Garl^ohl ja Järvise nurgal. Op.jAndres Taul 17 Frank Cr^s., Toronto M6G SKl Tel. 656.52ji8, kirikus: 023-5171 Pühapäeval, 25. aprillil kogudu AASTAPÄEVA JUMALATEENISTl keil 4 pl. Jutlustab praost Rudolf 1 viranna. Solist sopran Liina Pur Kohvilaud, i Eeskava: Liina Pur TÜna Kük, Kristina Nops. Pühapäeval, 2. mail JUMAUTE NISTUS kell II hommikul. ÕPETAJA! KÕNETUNNID teisip vai ja neljapäeval kl. 6—8 õ. kiri käärkambris. OTTAWA E E S T I EV. LUTERI USU PAULUSE KOdUDUS Kirik: King Edwardi Ja Wilbitn tJKnavAte nurgal JUMALATEENISTUS on laup väi, 1. man kell 4.pl. Külalisena 1 nib. õpetaja Aulis Jalonen. Mina olen ülestõusmine ja elu. ARMAST K MA sündin sun mäle T( Ki ARiVUST KODUKÜLA Nii MÄIUE |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-22-06