Meie Elu = Our life, April 22, 1982

              A 1
MkliÄMEVÄL, 22.
ISTLUSE VIUEIEMIN
Eesti Liit Kanadas
Möödimud laupäeval, 17. aprillil
kui Ottawas oli just kuninganna Eli­sabethi
poolt proklameeritud uus
põhiseadus, mis teeb Kanada iseseis-vaks
riigiks, astus Toronto Eesti Ma­jas
kokku Eesti Liit Kanadas esin­duskogu
aastakokkutulekuks. Nii ot­sustas
ka esinduskogu sel puhul pea­minister
P. Trudeaule«saata õnnit-luskirja
selle saavutuse puhul Ka­nada
eesti organnisatsioonide poolt.
Järgnevates sõnavõttudes kajas-^
tusid mitmesugused probleemid,
^ soovitused ja ettepanekud eesti töö
suunamisel ja teostamisel. ELK esi­mees-
Vello Hubel märkis, et liidu
, peaeesmärgiks on eestluse säilitami­ne.
Koosolekust võttis peale Toron-
|to:esindajate osa delegaadid I^una
'Ontario keskustest./
• Esinduskogu valis koosoleku juha­tajaks
Ermi/Soometi ja - protokolli­jaks
Ene Runge^ niille järele R.
'Kreem tegi ettepanekd Kanada riigi­le
tervituskirja säatniišeks. V. Hu­bel
aruande tegemisel märkis ijnit-
. mesugust'tegevust nagu rahvüsvahe^
listešt koosolekutest osavõttu, fiidu
bül-letääni ;,;SilIa;se" väljaandmist,
' panust Ülemaai'1'msete Eesti Päeva­de
plaanitsemisel, ingliskeelse Wos-
: ^Hiiüri ,;Estonia" levitamist, ;äjalbo-
; tööd- =Marie Underi aktuse" koirald
mist; jne. Kassas on raha $1265;;
>Kahada Eestlaste Ajaloo Komis^
joni esimees E. Soomet ja tegevtoi­metaja
V/lillakas selgitasid i ^
keelse ,,Estpniansinv€anada'' ja
;,Eeštiased Kanadas" jatkuteose val-^
jaandmiseg^ seosesolevaid muresid.
Raske; on -Tnaterjale;; kätte saada
ühelt koljnandikuiit orgariišatsiooni-
• de esindajatelt. En'e Runge pani eri-
: ti orgänisafeioc^ide esindajaile sü­damele)
et see 'on meie generatsioo­ni
ülesanne ülevaade anda, mida me
\ teinu4 oleme. ;KEAK kassa on ori
: - praegu 111,599'ja! laos 345 Eestla­sed
Kanadas esimest osa. Raamatu
Hind praegu pn ikkagi veel $30.—.
Mitmed organisatsioonid olid oma;
aruanded l^oostanud kirjaiikult, mis
ette loeti. Teised tegid seda süulišek.
Aruannetest nähtus et Eesti 'Liidu
liikmesorganisatsioohide. töö on ol­nud
vilgas, kuid mõnel määral ka
murettekitav, ühiskopd vananeb ja
noori on organisafsioonide töö juu­res
vähe. I
Edaspidise tegevus tegevuskava -
osas on liidul kavas sügisel Toron­tos
üritus korraldada eesti perekon­na
ja kodu teemal. Selle peamiseks
organisaatoriks on Malle Laansoo.
Kä tõstatati eesti elu uurimuse läbi­viimise
vajadus, eriti nüüd kui ühis­kond
seisab muudatuste ees. Samuti
jätkatakse ,;Sillase" Ebiviimist 'ja,
Kanada eestlase märgimüügi..
Pikemalt oli sõnavõtte ülikooli
ealistele eesti keele õpetamise vaja­dusest.
Dr. E. Äruja selgitas Tartu.
Instituudi samme ja yõimalikke
samme selles osas. J. 'Käis leidis, et ;
vanaemad ja vanaisad sageli eemal­da
lakse perekondadest ja selletõttu
jääb tesjega eesti keele räaikimine-ka
yäikseipaics. R. Antik leidis, et
olek; vaja kindlat inimest eesti keele
õpetamiseks. Palju on raha sti^jeiv^
diumidekš yhiskonna: poolt antud,
kuid see tegevus ei ole olnud koordi­neeritud,
H: Oja leidisy et Toronto
Eesti Täienduskool peaks rohkem
huvi tundma ka vanemate eesti
noorte eesti fcele arendamisie vastu. •
% Kreem atvas, et kogu see kiisi;
mus vajaks palju suuremat koordi­neeritud
tööd. Plaanitsemist peaksi­me
üheskoos tegema, mitte igaüks
omaette. Kutsus organisatsicioniide)
esindajaid isügisel Londoni nõupäe-vale,
et mitmeid küsimusi edasi
arendada.
GaidlipkUd Põhjala Tütred korraldas niöödunudpühapä^^^
Pildil inäimekeene ja korraldajal --^ lipkoiina ijuht Margot l^ortmaa/teadustaja
ri^ Yalter.>mannekeenidena esinem^^ Riiiia ICaunismaa, Viveca Rasins, Pia Kiilas-
I^ea, Cii^y Härm, Unda Roosipuu, Ellen Valter, Silvia Vaikla, nõuandjad ¥iivi Vahtra ja Ene Ranna-
Mällp, Kalli Hubel. ( I ^ ^ ; •fe>to — Erikliigand
meesE.
tik,,, E.: Äruja,;
HvOja,
Salo.
Aün, I
VALIMISED';
Revisjonikomisjoni valiti
Egbert Runge, Valdeko Poolsaar ja
Joann Saarniit. Ajäiookomisjoni va­liti
Ermi Soomet (esimees), dr. iEri-del
Aruj a, dr.: Karl Aun, Eino Ku­ris,
dr. .Alfred ^urlents, Malle I^anr.
soo. Valdu Lillakas, Hannes dja,
Valdek Pikkand,df.^ Vello Salö ja
EKN esindaja, kes nimetatakse nim.
juhatuse poolt.
Koosolek avaldas Egbert Ruuge ,
Kairtada Eestlaste Ajaloo Komisjon (KEÄK) pidas 7. aprimi To-ront(
i Eesti Majäs jägekordse peakoosoleku kus selgus, et Eestla­sed
Ka iada^ jatkuteose väljaandmine hilineb, kuna koos oii vaid
kolmandikifeterjäliv:-;^ ii^/::^'^•[i-juhatas
* KEÄK esi- Probleemide peale vaatamata jät-
^ ja osa võtsid: R.An- kub toimetuse, töö pidevalt, j^^dr. A.
E. Kuris, V. Lillakas, Kurlentsi- poolt trükiks korrigeferi-
Koösolekut-
Sooni
Kolm
V; PiHcand.E. Runge ja V. tud artiklite^rv suureneb.
Koos
iiget puudusid K.
Kurlents ja! M. Laansoo;
lek avatud, kmnitati eelmi­se
koosbleku protokoll jä laekur E.
Kuris andis ülevaate 19&1; aasta sis­setulekutest
ja väljaminekutest. Sek:
Koos jätkuteosega antakse välja
ka ingliskeelsed kokkuvõtted artik­litest
— resümeed. Need on nü va­rem
ilmunud kui ka yäljaaritavast
ülevaateks, asjahuvilistele. Ka see
töö on alles algastmes. Ingliskeelse
I //Eestlased" ICanadas" esime- osa toimetajale V. Pikkandüe ori tõL
Ijaairdest on veel laos müü- kijaltO. Müllerbeckilt saabunud 6
ettepanekul tunnustust juhatusele, giks. 34I köidet. Nende saadaval ol^- resümeed, kuna üle kahekümne ar
ajalo(^oriiisjonile ja revisjonilt^ vate rahatute müügist loodetakse tikh ootab tõlkimist ja suureni osa gaidi'S^i]^^^^
Käesolev ja järgnev; aasta oma
sündmusilt kujümevad sk^aütluse
suurjuubelite aasitateks. v
Esimese juubeli tähtpäevana iU
rjius skautluse rajaja lord Baden-
Powelli 125. šünnitähtpäev 22. veeb­ruaril.
'Selle eel on juba ilmunud ka
uus raaniat skautluse rajajast —
• „Footsteps oi the Founder" (Rajaja
jalajäljeiiäid). , Asjahuvilistele on
raamat saadaval allakirjutanult (|5.-
koos saatekuluga).
Järgnev suursündmusena esineb
õieti Eesti skautluse rajamise 70.
aastapäev. Esimene Eesti skaudi-rühm
rajati Pärnus 1912. a. kevad-sitvel.
Seda tuleks märkida jüripäe-va
koondusil. Kuid selle tähistami­ne
langeb tõenäoliselt meie skaudi/
jonile tehtud töö eest ja Vello Hu
bei lõpetas koosoleku omapoolsete
.tänusõnadega.
Muusikamaailmas paistavad silma
;Ja helendava^ rida suuri heliloo-
/4|aid. Kuigi riieia lahutab neist pikk
, aastate rida, aasiasadugi, on nad
f länapäevalyeel ületamajtud. Nad on
i muutunud klašsikuiks, surematuiks
ii ning seisavad jjukohal koiitsertlava-
I del oma loominguga Neife 6mista°
r takse"" suurimat tähelepanki konser-
^ vatoipiriumeis ja jnuušikaülikoolides.
Korraldatakse suuri rahvusvahelisi
muiisikavõistlusi nende helitööde inv
terpreteerimis^l
Klaveri alal suurimad nimed on
Johann Sebastian Bach (1685—1750)
ja Franz Liszt (1811—188^), esimene
saksa, teine ungari mtiusik. Mõle­mad
oma heliloominguga ja tehnili-
I se virtuooslikkusega jätnud eiidist
- Euroopa muusikakultuuri parimad
r rsaavutised.:;: ••-V
Pühapäeval, 18, aprillil kuulsime
neid riiõlemaid nimetatuid kontser­dil
Tairtu Cofflegel šaalis< piasnisti
Tiina Mitt'i esitusel. Noorel pianis­til
on pikk ja hea õppetegevus se^
jataga. Ta ön lõpetaiiud Kiinih^likü
Konservatooriumi Torontos 1^1976
kraadiga A.R,CX CFhstClass Ho-
^ours) ja Twõ^fö Ülikooli muusika-fakulteedi
kontsert pianistina (Pia-no
Performance) ning on lõpetamas
Western Ülikqoli juures muusika
magistri astme taotlust. Lisaks õp­pinud
kolm suve perioodi Euroopas
kuulsas musikaakadeemias „Mozar-teum"
professorite W. Wolfi ja C.
Zecchi juures.
TÜna Mitt mängis kava esimeseL/
poolel Bachi raskemat ja täiusliku­mat
helitööd «Goldberg Variatio-nes",
milles kolmkümmend variat-
^vsjooni ja kaks aariat üle pooletunni-lises
esituses. Neil variatsioonide^
pole algust ega lõppu, kuid neid
ühendab haarav musikaalsus ja see
suurteos on ülesehitatud raskemate
tehniliste käikudele, kusjuures käed
peavad kiirel nootide vahetui
mängima õige sageli risti. Solist tõl­gendas
Bachl imestusväärse osavu­sega
ja üleolekuga ületas rasked teh^
nilised nõuded, mida heliloojk sead­nud.
Pole siis unestada, et šei Bachi
helitöö harvemhü piaiiistide( prbg-rammis
esmeb. Meie pianist äga saa­nud
õnia lõpükontserdil ülikoolis
neljalt professprilt üldhinde 90, mis
erakordselt kõrge Bachi esitamisel.
Kava tjises osas pianist esitas
Liszti kuylsa ,,Hungarian Fantasy",
milline ojiginaalselt kirjutatud kla
verile orkestri saatel, yähematel la­vadel
esitamiseks aga orkestri osa
seatud ja kohandatud saatena teiseF
klaveril. ; See ungari fantaasia on;
Liszti üks romantilisemaid helitöid,
nõudes jällegi solistilt peenetund©- toimus väga aeglaselt, siis tekkis
saada' abi jatkuteose väljaandmi­seks.
Kuna komisijoni liikmete töö
toimus tasuta, siis olid möödunud
aasta asjaajamise kulud ($41:08) ja
muud !väljaminekud(f29.24) mini­maalseni
ja KEAK on end hästi ma-jandanud.
VÄuiwMINE HILINEB ,
Toimetaja Vv Lillakas andis üksik-asjaliku
üldvaate möödunud aasta
tegevusest ja esitas „Eestlased Ka-
.nadas" jatkuteose 1982 aasta tegevu­se
I raamkava, mis oligi arutluste
keskpunktiks. Selgus, {et raamatu
väljaandmine hilineb kuna plaanit­setud;
ajatabelist polnud võimalik
kinni j hoida. Eriti raskeks on osu­tunud
informatsiooni ja ajaloolise
algmaterjali kogumine. Näiteks 1,6
teada [olevale Eesti Seltsile välja saa-oileskutsele
õn siiani vastatud
kümne seltsi poolt mis on
udbefe; 62 ^protsentt^^^^^
foijm^tsiöoriist. Seega on andmete
puudumine olnud teguriks mis on
aeglustanud autorite; töÖd. Kuna
andmete kogumine ja talletamine
jatkuteose; resümeedest on. alles kir­jutamata.
/ ; ~r
Töörohke koosoleku lõpul arutati
veel kohapeal ülesse tõstetud päe-vaküsimusi
ja küna senised konüs-suurema
ülevaate-näituse • korralda­mine
on võimalik.
Teatavasti maailma skaudiliikumi-se
75, aastapäev langeb ^augusti­kuule.
Skaudiliikumise tähistamise
joni liikmed; nõustusi^^:^^^^^ Hikum^se rajaja Ba-edasi
töötama, siis võeti vastu otsus,
et senised 12 KEAK liiget esitatakse
Eesti "Liit Kanadas esinduskogule
uuesti ametisse kinnitamiseks.
\ . - V.^v:, • Aeg. •
ainult
jieiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiiiiiifliiiiiiniiiiinniiniiuii^
Aianstuoed, testfim^
mälestusfondid on tulumätsiivebaä.
Suunake oma annetused moortele ja
teisteie eesti organisatsil »onldeIe
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kvll,tun8i eai»-
miseks. — Eeett M^ja, 998 Broad-v8@
w Äv®^ Tos^to, Ont. M4K 2RI:
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiBSiiiiiiiiiiiin
list head tehnikat väga mel()odili§e
tõlgendusega, kus võiks öelda, et
ungari rahvaviisid on musikaalselt
ühendatud fantaasialiku^s klaveri-küsimus
kas meie ühiskonna huvi
on
on
tehtava töö vastu langenud või
mingi organiseerimisviga nüs tõ°
kestab töö edukust?
Tamsem on toimetusse saabunud
18 käsikirja. See on peaaegu üks
! kolmandik kavatsetud jätküteoše ar­tiklitest.
Umbes kolmandik artikleid
Solist oli võrratu, kaasa elav ja
Liszti temperamenti tunnetav. Suji^-
valt hea oli solisti saatev„orkestrat-sioon"
teisel klaveril Madis Kreemi
tegevusel. Madis on lõpet^ud sa»
muti konservatooriumi > kõrgema
klaveriklassi kursuse kiitusega
(First Class Honours). Seejärele jät­kanud
õppimist tehnilisel alal, lõpe^
tades Torontos ja MoWtiJ^lis ÜU^ ^^^.^ ^.^^^ j ^ , ^ ^ ^^^^ ^^^^^^^ möödunud aastavaheteel i^^fi-V^Arr^r^i!:^ tub Itriikkimise .tähtpäev edasi Ka- Ja seal ülesvõetud diapositiivid tu-ta,
• levad 25. aprilli õhtul esmakordselt
näitamisele eestlastele. Õhtu äigab
PUlfDUS ABIJÕUDUDEST . • . ; kell 6.00 ja selle esimeses pooles
Advokaat, maailmarändur ja fo­on
autorite andmeil lähemal ajal tokunštnikEnn^A^
vätaiimas. Ülejäänud 20 artiklit {see- päeval, 25. aprillil Toronto baptisti
ga 33% käsikirjadest), kuigi juba kirikus valguspilte kolmest Lõuna-aasta
tagasi lubatud, on arvatavasti Ameerika riigist — Panama, Colum-veell
alles algastmes või mustandi bia ja Ecuador. Nimetatud maid.'kü-vormis.
Just nende käsikirjade puu- lastas adv. Alfred, koos abikaasa
den-Powelli korraldatud esimest
katse'laagrit 20. poisiga 1907. a. au­gustil
Lõuna-Inglismaal, Brownsea
Island saarel. Sealt see liikumine le­vis
spontaanselt, esijoones Inglis­maal,
Ja tänapäeval on maailmas 16
miljonit skauti, rohkem kui 150
maal ja territooriumü. Ka selle
suursündmuse tähistaminfe on samu­ti
.eelistatud ka meie skaudi/gaidi
süviste laagrite puhul.
Skautide Maailmabüroo ja Komi-
; tee on otsustanud 75. aasta juubeli
tähistamist pidada kahel "aastal
Nõnda leiab 1983. aastal aset Kana-
: das 4.—14, juulini maailma suuri­maid
— XV -X jamboreid, sedakor­da
juubeli jamboreena, See teostub
Lpne Kanadas — Calgary, 40 km
Albertast ida pool. Osavõtjaid, va­nuses
14—18 aastates, ühtekokku
15,000-^20,000 skauti 80^100 maa­delt.
Ka tüdruk^skautide ^osavõtt on
võimalik maadelt, kus nemad on se­damööda
registreeritud.
Skautluse suurjuubeli sündmusist
pilüan edaspidi vajalikku lähemalt
informeerida
HERBERT MICHELSON
Ilmusid müügile
heliplaat Ja kassett, lastele:
kuid on seekõrval end edasi arenda-y
nud muusikas. Kontserdi inõudliku
osa .täitis ta heas koosmängus soüs- •
tiga.
ÕIENDUS. Liina Purje kontserdi
kirjelduses (M.E. nr] 15) on juhtu-
I nud eksitav viga. Laulu „Ma lapse-na
jäin kodutuks" autoriks pole M.
Lüdig, vaid Priit ^rdna. Vabandame
eksitust.
[Peale käsikirjade probleemi on laulab sopran^ Jo^Ann Kahu Charles
toimetuse tööd aeglustanud vilunud Kipperi klaverisaatel. Kuna Malvi-abij
õudude puudus. On vähe neid nas saarte kriisi tõttu on Argentiina
kps on valmis oma aega ohverdama ja teised Lõuna-Ameerika ' riigid
tasita selle ajaloo raamatu välja- praegu maailma tulipunktis, siis
andmiseks. Abijõudusid vajataks^e' peaks pühapäevane üritus huvi pak-nimede
ja algmaterjali kontfoUimi- kuma laiemale eestlaskonnale. Sisr
seks. Kuigi masinakirja töö on tasu- sepääs Lõuna-Ameerika diade õhtu-tavjon
isegi vilunud masinakirjutaja le on tasuta. Kõik on lahkelt kutsu-leidmisega
raskusi. v_ tud. ^
Göte­borgi
Eesti Koolis''
Hmd ä $11.00 pluss Ont. müügunaks
796. Postiteel tellides saatekulu hpli-plaadUt
$1.65, kassetUt 90 c. i
II
II
Real Estate Ltd. (Rualtor
Korterid, kondomiiniumid, majad
üürimine, hindamine
Tapani Kinnunen
Sales Representativ©
Büroos 4824888 kodus 481-86S2
2488 YongeSt. Toronto, Ont. M4P IIB
"958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario, M4K 2R6
VõppeMsto loenguta intensiivne periood 6 - 2 0 ijyyrtinl 1982
Juhataja prof. dr. Ä. Võõbus, administraator piiskop K.Ra^
rid.Peale nende loevad mag. Rudolf ^viranna,dr( Roman Toi, õpi. W. Koppermann ja teised.
Kõigil, ka endistel õpilastel, regis*^^^"^ piiskopile aadressil: Box 291, Jordan Station, Ont.
Ganada, LOR ISO kuni -15. maini 1982. Osavõtu maks $40.^. Hea majutamise võimalus Tartu
Cplleges.
,jae!e Elu" Jšr.ifi (1677) 1982
mail protesfi"
I .
lemonstratsiopm
Ottawas
Ewoopa Ikestatud Rahvaste
mda Komitee korraldab rahvus-gruppide
koostööl laupäeval, 1. mail
Ottawas protestidemonstratsioonl
Vene saatkonna ees seal 1. mail pee.
tava vastuvõtu ajal.
Torontost sõidavad demonstrat­sioonile
suuremate rahvusgruppide
liikmed bussidega, mis väljuvad Uk­raina
kiriku juurest 1490 Markham
Rd. (Highway.401 juures) täpselt
kell 9 hom. Esünese üritusena Otta­was
on kell 3 p.l. algav demonstrat­sioon
parlamendihoone ees. Sellel
meeleavaldusel kõnelevad Kanada
erakondade esindaja^. Demonstrat-.
siooni juhtmõtteks on „Kõigi ikes­tatud
riikide solidaarsus". Parla­mendihoone
eest siirdutakse rongl-käigus
Vene saatkonna ette, mida
piketeeritaksie pikema aja jooksul.
Piketeerunine kestab kuni kella 6-ni
p.l., mil alustatakse tagäsisõitu To­rontosse.
Ottawast pärit demonst^
reerijad piketeerivad veel kauemini.
Demcmstratsioonist osavõtjaid läheB
Ottawasse peale Tor^^ ka veel
Montrealist.
Eestlased sõidavad demonstrat­sioonile
Torontost miitine autoga.
Kui osavõtjaid õn suuremal arvul,
siis üüritakse buss. Isikuid, kes ka­vatsevad
Ottawa demonstratsioonist
i osa võtta, palutakse sellest teatada
EKN büroole^ tel. 465-2219; Demonst-ratsiooni
korraldajad soovivad eriti,
et rahvusgruppide noorema generat-,
siooni liikmed arviikamaltisellpst
kommunismivastasest m^teavaldu-'
sest osa võtaksid. i
marmekk
fasMons & fabrics at
10 Cumberland Street, Toronto.
416-961,9867
now also at
1239 Yoiige Street ® Toronto
)-3757 .
^ Vancouveri maaklierfirma Pem°^
berton Securities Ltd. metsasaadus-te
ekspert Jaak Puusepp andis üle­vaate
selle ala aktsiaturu väljavaa­detest
Toronto hommikulehes „The
Globe and Mail". Pikem jutuajamine
ilmus majandusosas kooä pildiga.
.''•'^^^
I
^ Oma aktiivse osavõtu tõttu Kana­da
kultuurielust ning mitmekultuU"
rilistest aktiviteetidest — kaasa ar­vatud
5.aastat Kanada jilitmekultuu'-
rilises Nõuandvas Kogus —, esineb
Valve Andre nimi kojbs eluloo- ja te-gevuskirjeldusega
Kanada esindus­likus
teatmeteoses „Canadian Who's
on kes Kanadas").
,JM[eie Elu" nr. 16 (1677) 1982
eam
^ ^ ^ ^ ^
Fraternitas Estlca pere ülesastum
Fl
75-AAI
Iga inimese vaimne pale on erinev
ja see kehtib ka Iga akadeemilise üli­õpilasorganisatsiooni
kohta. Aja ja
niumi ning ühiskondlikud võünute-gurid
võivad küll neid standardisee­rida,
ent mitte kimagi samastada.
Kas saadakse luua inimesest või mõ­nest
ühikust tõetnm portree ainult
ffotograveerimise kaudu? Tuleb osa^
ta vaadata sissepoole ja näha, niis
sünnib samaaegselt keskkonnas, kus
eksisteritakse. Ma püüan luua juu­bilarist
mosaiikpannoo(^. Antropo­loogiline
iJärlvüsllkkus, ühiskondlik
võimukorraldus, .,.,. eneseotsingute
idealism ja- reaalsus. Ideoloogiliste
eesmärkide taotlused nln^ nende
võimaluste ärakasUtan!*ie oskus on
materjaliks minu paiinoolc. Aga pi­sut
rohkemat — see ei ole tardu­nud
materjallkogu, vaid taotleb ka
homsepäeva mõtestamist.
. Vm$TUNNUSED V, /. • " ,^. !
Kolmevärviline sinine-roliHine-val-ge
Vapp, lekkel ja pael.,Vapp^pnkil-biku'julinc<
mille, ülemise osa sini^
sel põhjal õn kükUäJitedega lipuki"
ri; „Teos õiglane ja 'vahvas, ustav
Sulle, Eesti rahvas." ..ParenTpoörse]
rohelisel põhjal pn sirkel. Sirkel on
põimik; algiistähtcd<}^t — vivat; cres-
' cat^ floreat korp! Fraternitas Estiea
Vapi vasakpoolsel osal "Valgel põhja
on asutamispUev ümbritsetud ketist
milTel 16 lüli,' mis sümboliscerivac
asutajate liikniele arvu. Muicle Eest
Korporatsioonide Liilu kuukil^ 12
Kolmel neist on ühine lipukiri i(ük.^
kõige eest, kõik ühe eest) ja teiste^
on see kphijlcsõnaline. 'Konp! Fraler
nilasEstica lipukiri on omapäraseni
— esimene c^sa haarab isiksuse tub
1 idust, teine aga trudusevannbt om?
rahvale. Lipulaulus üntaks([- igall
värvile sümboolne tähendus ja lau
ise lõpeb sõnadega*, yjsamaa' mu 11
puga, ela, kasva, õilse sa.'' ^
ASUTAMISI^GU-': ^ \ ''.^
Korp!' Fraternitas Estica on cSi
mcne Eesti pinnal asutatud korpi^
raliivse müilcraamistikuga, ainul
eesti rahvusse kuuluvcirst liikmeis
koosnev mces-korj>ort^tsioon.
Esimene Eesti Laulupidu 1869 o'
\'õimas tuulepuhang, mis pani hõ(
guma meie rahva hinges luha a
olevad söed, lekjtadcs sellest samie
väärsüse- ja rahvusliku enesclcidm
sc leegitsevad tulesambad. iEnami
eesti haritlaskonda kuulusitl võõra
, tesse korporatsioonidesse. Neis pui
dus rahvuslik elulünnclus.; Pära:
laulupidu tuldi kokku ,;Kalevipoij
õhtute" nime all'. Selle südamik
moodustasid konpoi*andicl,' kollec
eesmärgiks oli luua puht-eesli ko
porj^tsioon. Haritlaste: tolleaegr
• omavaheline suhtlemine ; basoen
väga tugevalt korporatsiooni kuul
-mise tasemel. MitmekoiKised tiriti
sed oma korp.. loomiseks nurjus!
Et kokkutüleliiad kuidagVlcgalisc
rida, siis koondis registreerus Tar'
Ülikooli juures 4. veebr.. 1883 teaclü
liku. seltsina, millest Jiiljem tekk
Eesti Üliõpilaste Selts. Aaslakürhn
te pikkust ebaõnnestumist trotsidj
õnnestus korp! Fraternitas Esiic
siiski saada luba Vene haridüsn'
.nistrilt 9. apr.J907. 26. apr. (uuek
7. mail) 1907 asetasid eestseisuse hi
med Tartu Ülikooli rektori juure
olekul tema amelruümis värvi teki
pähe ja ilmusid neis avalikkuse fc
rumile. Seda tähtpäeva loetakse !
asutamispäevaks. : f
KAJASTUSI AVALIKKUSE
TEADVUSES
' Läti korp! Lettonia loodi juba 18
Tartus ja eesti korp! Vironia 19
Riias. Need olid oma rahvuskeha
kaugel võõral i pinnal eg^ säani
oma rahva elumõtest)ust; j^htivi
suunata. Se^pära^t esimese ce
korp. loomine i Tartus, me:je vairi
elu tsentrumis^ .jnõjusj julgüstavi
- meie rahvuslikele ; pürgimuste
Balti-Saksa korporatsioonide ja is<
osa rfieie oma ajakirjandusest s^^
tusid ebasõbralikult ning tekitai
provokatiivseid süüdistusi. Koi
Fraternitas Estica suutis kõike se
oma väärika käitumisega päreerii
mis andis .hoogu, et peatselt tek]
ka teine isamalaadlline üliõf)ilas o
Tartus 4 korp! Sakala,: .