Meie Elu = Our life, April 22, 1982

              • • 1
• 1
• . ?
Ai
tl
Weekly-
Published by Estonian FublišhingCö. Toronto Ltd.; EstQ-nian
Houše/958 Broadview Ave., Toro^
2R6 — Tel. 466-0951
Toimetaja^ :,H. Rebane ja S.Veidenbaum.T^^^
Yorgis B.Pärmiiig> 473
ÜSA. Tel. (201) 262^773.
„MEIE ELU" väljaandjaks oh Eesti Kirj[astus
Äsut.A.WdIeri algatusel im
,,MeieElu"'toimetus ja talitus Eesti Majas^ 958
Ave., Toronto,. Ont.M4K 2
tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9^fe
-5 ]^.l.; esmaisp. ja neljap. kl. 9 H.-8 B Laup. kl. 9 h.-L
,,MEIE ELU'' tellimishinnad: KanWäs 1 a; |34.00, 6 k.
.00, 3 k. |13:;00; Ü S Ä - s s e 1 a. f37.00, 6 k. 120-00, 3 k.
4.0Ö; Ülemeremaadesse • 1 ä; I4E.00, 6 L |21;00, 3 k.;
$14.00.: Kiri^östilisa KanadasM a.|23.40, 6 £ |ll.70.ICi.
jri- ja õhüpostilisa USArSse: 1 ä. $26.00; 6; k; |13.00, 0bti»
:ppstilisa ül^meremaadesse: 1 a. |48^
KuulutushinnäcJ: 1 t^^^ Veaul; esikü}jel|5.00, t(
.50, kuulutuste küljel S4;25. • j
y.
7^9-0932
S S 0 I Ni V E S T M E M T S IM € „
1Ö335 ieele Str, Blapile, p^^^
snninninnHniDininttiiii^itiwiii
ji^aenutegQves võib alata ükskõik
Ims maailmas. Nagu näitab Falkländ
saarte küsimus Argentiina ja Inglis­maa
vahele isegi kui küsimus lahenr
datakse ilma relvaabita, võib • vaenu-legevus
^ata ka läänemaailmas.
Euid igasugune vaeniategevus võib
levida silmapilgul ettenägemata ^p^^^
• ^stel mujale ja- sellest võib saada
ko%as maaihnasõda.
Nagu mainitud eelmises Juhtkir­jas,
"võib näiteks Nõukogude liit
oma relva jõudu liigutada Lääne-Eu-
Foopa suunas, kui NATO liit on vä-i^
ehdatud Inglismaa jõudude poo­lest^
kui viimased tegutsevacl Falkr
landi piirkonnas. Kid suuröm osa
Briti sõjalaevastikust asub kahe nä­dala
kaugusel kodumaast, siis annab
see vaba voli nõukogude laevastiku­le
blokeerida Euroopat läänest. Jääb
kü$ihiuseks, kumb on ohtlikum: kas
Falklandi saarte blo»kaad või lüäne-
Eurõopa blokaad. Ilma, et vastust
siinkohal anda, teab iga lugeja ise,
kus asub kaalukeel.
Mitte Falklandi saarte saatus, vaid
VJust Briti laevastiku seotus on olu­line
Lääne ja Ida konfrontatsioonis.
Tavalises poliitilised olukorras ei
mängiks see nii tähtsat osa. iCuid
poliitiline Olukord on ebatavaline.
Nõukogude Liit saavutanud oma rel-valise
üleoleku on juba asunud ag­ressiooni
teele, nagu see on selge Af­ganistanis.
Surve Poolale on teine
agressiivne faas Mqskva välispoliiti­kas.
MpskVa ^ hoiak Ja, protestide-monstratsiooiiid
paljudes maades
USA relyatasakäalu püüdlustes Eu­roopas
on kolmas agressiivsuse faas,
kuigi esialgu diplomaatiliste ähvar^
düste kujule 'Moskva on äärmiselt
aktiivne oma välispoliitilistes püüd­lustes
tiuides oim relvatts^ ülekaalu.
&lles ülökaalüs peitubki suur kiu­satus
Kriemlile, et käsutada aega,
kui aeg on antwd. Kartusevärinäd
selle kiusatuse pärast ei haara mitte
ainult liJäne-iEunwpatt^ vaid paljuid
teisi maid, kaa^ arvatud ka USA.
0nnek^ on ÜSA4 jpresidendiks Ro-nald
Reagan, kes oskab se: _
julgelt end poliitiliselt väljendada,
et see kõikidele mõistetav õleks.
Kuid näib, et on õnneks ka ma
male, ei Moskvas valitseb Br^hnev,
kelle püüdlused on selged sielleks,
et neid püüdlusi mõista.
Brešhnev ei õle salakaval Stalin,
kuid ta ei õle kt diktaatorist Hitler.
Mõlemi nende hingeelu arengut ei
suutnud maailma aru saada, kuni
oli hilja. Breshnevi programmilised
püüdlüs^ed, kuigi endine agressioon,
on nähtavad j samuti nägu on näh­tav
see* et temal On teatav koostöö
oma poliitbürooga^ Nii teostab
Breshnev teatud kommunistliku dik­tatuuri
demokraatiat ja tema takti­kalised
ettevõtlused on Krenüi sei­sukohalt
mõistetavad^
Kuid Breshnev on haige j^ tema
järeltulija küsimus ei ole selge vist
isegi Kremlis. Breshnevi pärandus
läheb parteiredelit mööda edasi, kui
meie e! tea kellele. Kui järglaseks on
vähema tarkusega ja suurema ag­ressiivsusega
mees, siis j võib poliiti­line
mäng pöörata teise lehiekülje ja
see saab ainult halvem Colla; Sama­sel
juhul 'jõupolMtiTissd Ivah^kor-rad
muutuvad teravamaks Ja olene­vaks
relvade ülekadÄ
Just seepärast ong^ oluline, et Val­ges
Majas töötab Ronald Reagan,
kes näeb e^tte olukordi, kus relvade
tasakaal män^b olulist osa. Nii ei
ole USA-1 teist valikut, kui oma kait-sesüsteeni
korda seada suurte kulu­tustega
ameerika rahvale. Kuni veel
ei ienda niissilid kahe vastase yahel,
on lootust, et ÜSA oma relvaprog-rammi
teostab. See ei tähenda veel
seda, et läbimäkimised aatomrel-vadepih-
ämiseks peaksid katkema.
Küll tähendab- see^šeda, et relvas^
tuse tasakaalu juures lükkub uuesti
edasi see moment; kus aatompom-
"mid lendavad mõlemis suunas kuni
viimse lasuni Ja võib olla ka kuni
viimse inimeseipi, kes siin
õnnelikult elada.
tahenduses õn ji^ud LAENUD KAASMAALASILE
kehtivad intressiniäärad
L&enud on laenuvõtja surma puhul kindlustanud kuni
ja jäädava töövõhnetuse puhul küidlustatud kuni
vastavalt kindlustuse tüigünustele.
ulatuses
ulatuses
1
iMÄDEPÄEVAi
•1
• / • • • • V "-v': :
LILLED. EMADEPÄEVAKS
1^ LEERIPÄEVADEKS
^- PIDUPÄEVADEKS
§ 5 - » eesti
ÄRI AVATUD: Esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, laupäev
8.00-6.00. Neljapäev, reede 8.00—8.30. Pühapäev 4.30-:3.30.
Meie siin oleme kadedad ameerik­lastele,
nägu vahest märgata võib, ja
seda mitihelvüsil. Neil õn kõike mir
dajneilgi, aga enam^ julitüdel eba­võrdselt
rohkem. Peale kõige muu,
neil on ka mida veel'Järgmiseks aas^
tatuhandeks võimalik iseenestele et­te
heita: kunagine mustade orjade
pidamine! Selle^^^ ammendamatust
allikast jätkuks eneseaiandamiseks
pikale reale tulevastele põlvedelegi.
Ka neile, kellede esivanemad nimeta­tud
ajajärgul šiinlsest kontinendist
tuhandeid , meremiili eemal asusid,
või kellede omad ei olnud tollal veel
Ameerika avastamisest kuulda saa-iiüd.
Aga tänapäevne haridustöö on
põhjalik Ja suhteliselt hiljutiste pa­gulaste
siinvõrsunud noorem polv
on kah ikka endile mõnikord päris
märgatava küüru selga saanud. v
Siin Kanadas just - säärast võm/m-lust
ei ole ja ka sellepärast oleme
kadedad. Meie. väsakiradikaalsed
ajaloolased on ammugi kõik Mkad'
ia vanad ürikuä läbi tliihninüd, aga
kuskilt ei ole leitud jälgegi orjade-pidamisest
^Kanadas. Jäävad meile
siis ainult ajaloolised kuriteod kuna­giste
maa põliselanike, indiaanlaste
vastu, äga need ei ole eriti südantlõ-
, hestävad ja neid sooritasid punana­had
ise veel hullemaid. 'Pealegi ei ole
vanaaegsete suguharude praegused
järeltulijad neist endistest asjadest
ise kuigivõrd huvitatud ja eelistavad
pigem iganenud kokkuleppeid tolmu
alt üles otsida lä nendte ipõhijal kalv
vatunäolt uusi ja .suuremaid raha­summasid
välja nõuda. 'Nii et sellest
üksi er jätku paremalgi tahtmisel ja
•kas või kooliraamatute võltsiini^elgi
siinpolsele noorsoole alanduskojftp-leksi
sissei kas!yataB:ni!isekies, kuigi
äraproovitud on sedagi piskut.
Hea nõu ei tiil?'tavaliselt iseen­dast,
aga alati on neid 'heatahtlikke,
.kes tulevad kas yõi väljastpooit seda^
pakkuma. Et vaadake, kui palju on
maailmas vaeseid ja nälgivaid rah­vaid
— ja selles kõiges olfete süüdi
teie! Või meie, kui ütleja juhtub ole­ma
õmamaalane...v:Et meil siin on
kõik ja neil ei ole midagi,; mis on
suur ülekohus ja igaüks ineist ;on
selles olukorras süüdlane.. .Ja nii­sama
lihtsalt saigi see. äsjane prob-leem
meil lahendatud,- puuduv lüli
leiutatud, nii et sellest alates oleme
võinud tunda endid niisama nurjatu­te
süüdlasten^ nagu ameeriklased.
Esitatud ideest haarati kohe" innu­kalt
kinni, kõige energilisemalt aga
massimeedia ja teatud /intelligents,
kirikuisad jä NDPlsOtsdd. Ja • pea-niinister
oma õukonnaga.^ Neile kõi­gile
sai sellest nüüd peagu igapäev
/kasutamist • leidev lööklause, kus
millegi muuga polnud nagunii suu­remat
kära teha/ (Vietnamile saabu­nud
llõpptulemusega oldi hästi rahu-
; le: jäädud, aga El Salvadorini oli tol­lal
veel hea tükk vaheaega millega­gi
täita).
Realistlikumast vaatevinklist Jäh-
\_tudes: selle vildaka juhtlause koha­selt,
kui ^anada elanikkond pole'ks
hakanud ära kasutama siinseid loo­dusvarasid
ega looma viljavälju; kui
poleks välja atendatud tehnikat ega
üles ehitatud töÖstus;t; kui poleks
ehitatud inimelamuid ja rajatud
koole ja ülikoole; ja kui siis veel po­leks
madalale arengule jäänud maa­delt
sisse veetud ühtki tünni õli, ei
ühtki- kookospähklit ega banaani,'
ühtki naela kohviube või maaki ega
üleüldse mitte midagi; ega oleks- nei­le
maadele saadetud ka ühtki esin­dajat,
misjonäri, arsti, inseneri,
kaupmeest'ega üldse mitte kedagi -
. siis poleks me nüüd ka suured süüd­lased
ja kogu Kolmas Mäaihn võiks'
tänapäeval elada õnnelikult ja suu-res
jõukuses! - Aga loogika ja mõt-lemisoskus
ju kuuluvad minevikku
ja koolitatud'kirjaoskamatus on as­tunud
asemele. Kõik ikka suures sa­mastamise
või ühtlustamise-vaimus
sest meil siin ei tohi olla õigust tun­da
endid paremaina, või targemaina
kui madalale arenguastmele jäänud
jugüharud kuskil mustal kontinen­dil.
Et igalpool pääseks valitsema
võrdsus ja võrd-õiguslikkus (Esa
ju muidu tollal ICambodzhas maha
notitud kõik kirjaoskajad -~ ng^ie
vähese valitsejate kliki., Teisiti pole­vat
võimalik saavutada seda kõige
õiglasemai-korda, .,puhast" kõmmu-nismi!)
• Aga miks. on mõned rahvad jõu
kadi teised vaesed?. lowa ,os,
USA-s ja Bangladesh on mõlemad
suuruselt samad. Jowa on rikas,
angladesh vaene. lowa elanikkond
n 2 miljonit, Bangladeshis eluneb
78 miljonit. Jääb Siin midagi seleta-
Majanduslik süsteem. Üks suure­maid
välisabi saajaid Kanadast on
olnud aastaid Tanzaariia, Maa oleks
suuteline elanikkonda rahuldavalt
toitma, aga sotsialismi all sundkor­ras
läbiviidud kollektiviseerimine,
. nagu kõikjal; mõjus kohapealsele
põllumajandusele hävitavalt. Võrd­luseks
säärased vabamajandusele ja
eraettevõtlusele truuks jäänud maad
nägu Taivan, Lõupa-Korea, Singapur,
ja \Elevandiluurannik, kus tihedama-gi
rahvastuse korral ikkagi on toi­munud
pidev majanduslik õitseng.
. Nad ei kuulu meilt välisabi nõudja­te
hulka! -Z^':!-
Religioosed ja kultuurilised tavad,
mis ei hinda töötegemisega loodud
tulernusi, Või mis ignoreerivad; või
raiskavad , olemasolevaid toiduai­neid.
Hindude religioosed tabud tea-
• tavasti keelavad tehmade, rottide ja
pühade ahvide surmamise, need aga
ise hävitavad miljoneid tonne inim-toitu
aastas. Kuni 20 prx)tsenti^. In­dias
kasvavast kui ka hoidlaisse pair
gutatud viljast i>anevad nahka rõ-
,tid. Ekspertide arvestuse järele,9 vä­hemalt
48 miljonit tonni riisi söövad
igal aastal Aasia rotid, millest jät­kuks
veerand-miljardi iiniirieše; toit-^
miseks aasia ringi... Aga meile
ranimitakse pähe, et nälgivate hin-
' dude ees oleme vastutajaiks meie
omas jõukuses ja ahnuses!; 7 - Suui^
tel Aafrika aladiel on karilCM^made
pidamine mitte toiduks, vaid sugu­harude
staatuse sümboliks. Lehma-piimale
vaadatakse kui uriinile, kui^
•^•gi lapsed on näljas. Teisal kasvata­takse
kanu ainult kukevõitluste pi­damiseks,
nõidurniseks ja ohverda-
; miseks. Nende jä kanamunade" söö­mine
on tabuga keelatud ;
Kui Aafrika põliselanikud tõesti
nii arenenud, taibukad ja kultuur4
sed olid, nagu neid teatud' suurfilmis
näidata *on püütud, siis miks ei
jõudnud nad ise moodsa tehnoloogia
ja kõrge elustandardini juba ammu
enne rumala ja barbaarse valge me­he
sinna ilmumist, sellel Joodusvara-:
de poolest ometi-ülirikkalikul konti­nendil.
S.O., samal ajal kui mõned
teised/ rahvad peaaegu r olematute
loodusvarade kiuste siiski oiha ela­mistingimustes
järjest kõrgemale
tasemele jõudsid? Nii nagu töökas
hollandi rahvas, kes isegi endi jalge­alust
maapinda pidid merest juurde
võitma. Tuleb tunnistada, et maa­pinna
rikkustest üksi ei ole küllalt;
Materiaalne progress oleneb siiski
'kõigepealt iihe või teise rahva indi-yiduaalseist
omadustest, moraalist
ja sotsiaalseist : institütsiooriidest,
aga ka poliitilisest süsteemist milli­ne
hindab ja soodustab üksikisiku
'algatust jä eraettevõtlust.
Paljud kasiada eestlased, kes kodud omale loonud
mujal PphjaAmeerikaÜliendriik^ ^al ka panga­arved.
Olles harjunud Kanada pan ei ole nad
tihtip^e teadlikud hoopis erinevatest; oludest USA-š, kus ei ole
rttglpankasid Ja rahaasutiste reklaam vüv- Avaldame Alf­red
Põldmetsa artikli olukökra selgitamiseks, mis varens Ümünud
„Vaba Eesti Sõnas". v:'>,;:;^'''v > 'yv--' .
Praegune Anieerika Ühendriikide piks ainult avalikkusele pakutkvate
rahaline kriis m arenenud aastate seletustega, vaid otsiks asjatundli
jooksul ja jõudnud õhikorrani mille ku ja. tõelisele olukorrale vastavat
päraštmajandus-^jarahandüsteadla- informatsiooni üldtunne ra-sed
on äärmiselt mures; Õige mit- handus. ja majandusteadlaste poolt
med neist on arvamisel, et ka kõige kihutatud, teostest. Viimaste aasta-tõsisemad
katsed vältida^ rahalise te; jooksul; on selliseid teoseid ilmu-kriisi
pidavat süvenemist on hiljaks nud eriti rohkelt,
jäänud ja ei anna eriam positiivseid Erilise :pielepanü osaliseks on
tulemusi. Kuid avalikkust ei info^ saanud järgmhie käesoleval aastal
meerita kriisi sügavusest ja häda- ilmunud teos: „Inflationproofing
ohtlikkusest Kardetakse paanikat. Your Investments." Autorid Harry
t)ldsusele antavas informatsioonis Brovyn & Tery Coxon. William Mo^
käsitatakse riigi rahalisi küsimusi
ainult .iparteipoliitiliste eesmärkide
seisukohast.! Jäetakse mulje nagu
oleiks tegemist ainult mööduva inf­latsiooniga
| a aji/tise majandusliku
surutisega.' Asjatundjate arvates on
sellina informatsoontõdiši olukordi
varjav, ja sellele tugenemine häda-lOTORMATSIOON
.VAJALIK
Käesolevate ridade, eesmä s ori
LUGEJA KIRJUTAB
omd lugejate •möttcovaldusi — ka
nzi&mis eitihttf äial^He s^imkoh'
tadefifo. Pohime kirjutada kokku-võtljkult
ia lisade omo nimi je
märtsi, To%m%t^ jäta^
lugejate ke^ redigeend!o ja
Jcorrdl jätto avalimiai^.
row and Co, väljaandesv See on kol­mas
rahalisi küsimusi käsitav raa­mat
l rohkeltloetava | autori H.
Brown'i suFest.
Käesöleyalkiijütise raanies; ei ole
võimalik käsitada kõiki küsimusi
millest autor' oma raamatus kirju-tatab.
Kuid/|>raktiUsest seisukohast
väljudes ei saa jätta kokkuvõtlikult
kommenteerimata autori poolt esi-tatud
informatsiopni panganduse ja
hoiuarvete suhtes. On ju meil kõigil
la ,, kaasmaalaste tähelepanu tegemist pangaoperatsioonidega
sellisele olukorrale; On soovitav, et ühel või teisel kujul. Kuid teadnii-need
kelle isiklikud huvid võiksid sed sellel alal tunduvad Olema õige
kannatada praeguse raihälise kriisi puudulikud. Autor käsitab seda osa
ja maijartdusliku surutise tõttu ei le- põhjalikult. •
A^WKÜLT ELRMGm • ;-
Kokkuvõttes ta kirjutab:
Bnamik USA pankadest on krooni­liselt
mittelikviidsed, —-see tähen­dab,
et neil ei ole mingit võimalust
maksta välja kõiki hoiusunimasid
juhul kui kõik deponendid peiks sa­mal
ajal hõüdma nende hoiu Jte ta­gasimaksmist.
Jooks pänlkadeie on
alanud alati siis kui hoiuste pmpni-kel.
tekkib vähemgi kahtlus panka-
' de julgeoleku suhtes. Selline hoiuste
väljavõtmine samaaegselt paljudest
pankadest on varem esije kutsunud
pankade sulgemis! ühes sellega.^ kaa­saskäivate
tõsiste tagajärgedega.
Kuid pankade raskustest ei räägita
avalikult. ComptrOller of the Cur-
;renc)^,
avaldab perioodiliseir „problee-mide"
bülletäänis küll / raskustes
; olevate pankade arvu aga mitte ku-
••• nagi nende nimesid ja mitte küllalt
nende probleemidest.- 'Pangandus on
- sensitiivsem kõneaine kui seda on
riigikaitse. Pahkadteiklientide rahus­tamiseks
pakutakse kahesugust jul­gustust:
(1) fakti, et pankade' hoiu­sed
on kindlustatud Federal Deposit
Insurance Corporation (FDIC) poolt
ja (2), et Federal Reserve^ System
ruttab pankadele appi tõsise häda
Liigedes -^Meie Elu'- 18. jmärtsi
numbris toodud artiklit: „Eestlus va­batahtlikult
välitav"> tekkivad ta-hest-
tahtmatult mureliküci mõtted
küšjmuses — kuhu oleme jõudnud
oma ühiskonna töös viimase 37 aas­ta
jooksul? Kas on põlvkondade
arengus tehtud suur viga .sellega, et
eelnev generatsioon on järgnevale
alati püüdnud paremat elamistaset
rajada, sest nüüd kus kaela hakkab
kandina võrdlemisi stabiilses olu­korras
kasvanud generatsioon, tun­duvad
need püüdlused olema ärahel-litamise
laadi.
Eestlane olla on auküsimus, eest­lusele
selja keeramine ^vabatahtli­ku
valimise" sildi all, laiskus. Kui
lastevanem toob oma seitsmeaasta­se
käekõrval' eesti täienduskooli või
skäutlikku organisatsiooni, kas seda
võib nimetada vabaks valikuks? Su­gugi
mitte, sest ;see lapsevanem suu­nab
last oma kõige parema äranäge­mise
järgi. See on aeg ja koht kus
.noor alustab oma elukäiku eesti
ühiskonnas. Kui miljöö on terve ja
huvitav siis hilisematel.aastatel eestr
luse juurde jäämine on kerge ja ise­enesest
mõistetav, Tahaks ' teada
missugune võim on suuteline kedagi
täiskasvanut eestlaseks sundima kui
puudub kodust kaasaantud rahvus­tunne.
p u h u l . ^ . ^ - , ' ^
Peaksime lähemalt vaatlema 'paku­tud
julgustust. FDIC on föderaalva­litsuse
agentuur eesmärgiga valvata,
et pankade deponendid ei kaotaks
oma raha. Teoreetiliselt peaks FDIC
selle eesmärgi saaviitamisöks kas
(1) moodustama pankadelt või de-pönentiddt
kogutud. kindlustuse
preemiatest reservsununa kindlusta
tud hoiusummade katteks ehk (2)
nõudma, et pangad õleks alaliseh
küllalt likviidsed depönentidele nen­de
summade igal ajal väljamaksmi­seks.
Kuid lähem vaatlus näitab, et
nii pangad kui ka FDIC ei ole kasu­tanud
kumbagit moodust deponen-tide
hoiuste tõeliseks kindlustami­seks.
Raamatu kirjutamise ajal
oli FDIC viimase aruande
Ajakirjanik Peter Wilsheni arves­tuse
kohaselt on .sõda igal kontinen­dil,
väljaarvatud Austraalia ja-sõ­dadest
võtab osa 701 miljonit ini­mest
maailma rahvastest. Sõdadesse
ei' ole segatud ka Lääne-Euroopa ja
Põhja-Araeerika rahvad. Käimasole­vad
sõjad omavad kohalikku iseloo­mu
ja''-nendest võtavad osa kohali­kud
rjähvad. Vaatamata sellele, nen­dest
-sõdadest võtavad osa küllalt
suured sõjalised jõud ja ohvrite arv
on suur. Hiljuti lõppenud ^võitluses,
Lääne-Sahaaras oli rakendatud
300,000 meest. - \ .
'Kohalike sõdade hulka P. Wilshen
loeb N. Liidu invasiooni Afganista­ni,
kümmekond sõda Aafrikas, sise­sõjad
Kesk-Ameerikas ja suurt sõja-köllet
Lõuna-Ida Aasias. Sõda Iraani
ja Iraaki vahel omab erilist täht­sust,
selle tulemusest on huvitatud
suurriigid, kuigi nad sõtta "otseselt
segatud ei ole.
Kõigisse nendesse sõdadesse sega°
tud rahvad kannatavad tohutut, vi­letsust
ja sõjakoledusi. Seal esineb
võitlejate seas suurt patriotismi ja
kangelaslikkust. Kõik see kaob,
sest nendest räägitakse: ja kirjuta­takse
vähe.
; ,;Assimileerumine ' ehk Kanada
-ühiskonnaga kokkusulamine ei ole
iseenesest halb", nii ütleb artikkel.
Kahjuks täielik assimileeriimine tä­hendaks
meile ka iiime muutmist
"inglispäraseks sest assimilatsioon on
täielik identsuse kaotamine. Kanada
valitsuse poliiti'kä seda ei taotle, pro­pageerides
mosaiigi ^printsiipi. Kui
meie vanematel oli i küllalt julgust
maha jätta kõik mis- neil oli valides
vabaduse, miks peaks pagulase tiitel
olema häbistav, nõudes selle maha­salgamist.
.Häbistavaks peab seda ai­nult
Eestis valitsev võõras võim. Ka
see, et oleme- täisõiguslikud kanada
ühiskonna 'liikmed, on nende sama­de
„pagulaste" — meie vanemate
poolt raske tööga välja teenitud. Tä­nu
neile pole meil vaja kummardada
'alandlikus tänutundes kohaliku
ühiskonna ^es. sest meie ei võlgne
mitte midagi. ^
Usun, et probleem ei seisa mitte
vabas valikus eesti ühiskonnaga lü-tumiseks
vaid „kuidas üks või teme
inimene tahab eestlust arendada".
Ebameeldiv on see, et iga vastutav
isik peab omaks võtma oma ühis­konna
poliitilised normid, vastand­juhul
lakkaks olemast ühisikond. De­mokraatias
on need nomüd üldsuse
poolt määratud.
Tundub,^ et oh mõju hakkanud
avaldama viimasel ajal propageeri­tud
„globaalne eestlus". See kerkis
ešileh möödunud KljENiK'i päevadel
ja ka mujal. Mõningad juhtlaused
sellest kõlavad järgmiselt: „eestlus
käib j Munamäe veerult Vaikse Mere
rannple"; „vanema genei^atsiooni
mõtlemisvõime - jäi seisma 1938 aas-
, tal";. ,itarvitame eesti keele õppimi­seks
Icbdumaalt muretsetud helilinte
ja filmimaterjale"; „oleme eestlased
eriliste kohustusteta" jne. Kohalik
väljendus: .„There is goöd fishing in
muddy waters", kirjeldab tabavalt
seda uut filoosofiat. Kui teeme eest-'
luse definitsiooni ebaselgeks, kes on
sellest suurim kasusaaja? Arusaada­valt
mugavaim tõlgendus on antud
olukorras kõige vastuvõetavam.
Omapoolt lisan järgmist: .
• Eestlus ei ole, vabatahtlikult vali­tav
kuna see on! meile külge sündi­nud,
«küll on aga eestluse juurest ee-maldumine-
vabatahthkult valitav.
Kuidas eestilist arendada ei ole va­litav
kui see riivab meie ühiskonda.
. Halb eestlafe On ka halb kanadla-ne
sest ta ei õle lojaalne.
•Välis^Eesti f hiskond säilib ainult
aktiivsete eestlaste , töö tagajärjel.
Pealtvaatajad pole kunagi läbiviinud
ühtegi üritust
BNN KIIIASPEA
EKN rahvuspoliitilise
komisjoni esimees
v,j^ele Elu*^ nr. 16 (1677) 1982
Traditsioonilisele Eesti Majandus
kesti osavõtjaid, eriti noorema gc
esimees Hugo Later ja lõunalauda
nagu tavaliselt hea „Bill Berle" 0
ne tantsijatar. Pidu oli sõbralik Jj
kult: H. Rooneem, A. Piil, H. Lat
Later, A. Rooneem, P. Kriisa.
t,...
Kui kindlad
( Algus lk. 2)
(1979): kohaselt kindlustatud hoiuste
üldsumma. 808.6 billion dollarit. Sel­le
summa kindlustamise katteks oli
FDIC rahaline reserv 9.8 billion dol­larit
ehk ainut 1.21% . kindlustatud
summast. Lisaks sellele summale oli
tagavaraks USÄ Treasury (riigikas-sa)
lubadus kolme billioni dollari
•suuruse laenu andmiseks FDIC-le
kriitilise vajaduse puhul. Seega oli
kindlustcitud hoiuste katteks ette­nähtud
rahaline reserv kogusummas
' 12.8 billion dollari ehk ainult 1.58%
' kindlustatud sumniadest. Arvestus.
m tehtud ajal mil kindlustuse ülem­määr
oli 140.000.-- arvelt. Juhul kui
ülemmäära tõstetakse $100.000-ni on
; kindlustuse katte rahalise reservi
protsent veelgi tunduvalt madalam.
(Praegu ongi juba kindlustuse ülem­määraks
SIOO.OOO:— A.P.)
VÄHE KAITSET
Selline hoiuste kindlustamine võib
anda täielikku kaitset .vaid siis kui
: maksuraskused tekivad ..ainult mõ­nedes
üksikutes pankades. Üldise
pankade kriisi puhul oleks olukord
aga hoopis teistsugune.; Praeguse
puuduliku kindlustamise juures
peab FDIC julgustama deponente
^' niivõrd, et neil ei tekiks hirmu
öma hoiuste julgeoleku pärast. Seda
ta ka agaralt teeb. Tähtsamaks va
nendiks selle juures on kõikides pan
kades nähtavatele kohtadele paigu-tatud
klcepsildid seletusega, et dc
ponendi hoiuarve . on kindlustatuc
kuni $100.000.— suuruses summas
FDIC poolt. Loodetakse, et seni'kun
^ usutakse sellesse talismanisse ei tek
kl deponentidc rünnakuid pankadelt
ja FDIC-1 pole kunagi vaja täita omi
lubadust, mille täitmine faktilisel
oleks-nii kui nii võimata. Selle ase
mel, et kaitsta deponente pankad,
eest, FDIC kaitseb oma bluffiga pan
jkasid deponentidc eest, märgib au
"tor.
See mida autor on maininud JDan
kade suhtes on üldiselt maksev ki
A laenu ja hoiu ühingute (Savings ani
Loari Association) kui eritüüpi par
• kade kohta. Kuid nende probleemik
on see, et üle 80% nende aktivast 0
pikajalised hüpoteeklacnud miil
tõttu laenu ja hoiu ühingud on vee
gi' vähem likviidsed kui tavalise
pangad. Nende hoiused on samu-kindlustatud
vastava kindlustus
' agentuuri poolt,- . Kuid kindlustus
rahaline reserv oli 1979 aasta aruai
de kohaselt ainult 1.43% 'kõigij
kindlustatud summadest. ,
EKSITEELE VIIV NIMETUS
Hoiustelt kõrgenia intressi saam
seks ostetakse pankadelt ..Mone
niarket certificate" nimelisi võlatäi
ti. Mõned pangad on andnud sam
laadsetele võlatähtedele eksitee
viiva nimetuse „T-bill Account". Se
lise võlatähe miinimum ostusumn
on f\ 10.000.— ja kestvusperiood kui
kuud. Autor aTinab lühidalt nenc
kohta järgmise informatsiooni:
Money market certificate (MM(
ja T-bill Account ei oma mida
ühist USA riigikassaga. Nad on ne
väljaandva lianga võlakohustuse
millised ei ole'mingil viisil kindli
tatud riigikassa võlatähtedega (Tre
sury bills). xMMC ja T-bill Accou
on sama usaldatav või riskarline k
i g ^ teine hoiusumma pangas ei
laenu ja hoiu ühingus. Kuid MMC
T-bill Account on tunduvalt erinev,'
riigikassa võlatähtedest. Tähtsam.'
-eribevused on järgmised:,. MMC jä
bill Account (.1) maksab vähem ii
rcsse kui riigikassa võlatäht (Tre
sury bill). See on tingitud riigikas
' võlatahe erinevast intrršside arv^