Meie Elu = Our life, July 17, 1986

              NELJAPÄEVAL, 17.. JUUUL - THURSDAY, JULY 17 „Meie Elu" m, 29 (1897) 196@
^ Expolesineb ligi sada rühma päe-
~. vas. Enamuses on need amatöörid
omal alal ja neid jälgitakse pealis­kaudselt,
möödaminnes. Kalev-Es-tienr^
e võimlejad aga said rahvamas­si
heakskiidu osaliseks ja seda pea:
miselt sellepärast, et nad olid seni
esinenud võimlejatest siiski väga eri­nevad
nii stiililt kui ka dresside poo­lest.
Erilist tähelepanu äratas Marta
Bobo, kes on muide neljandal kohal
maailma võimlejate ridades.
Kalev-Estienne esinemised sattu­sid
kokku Kanada^Nädala ja USA
erilise päevaga Expol, mis kestis 29.
juunist kuhi 4. juulini. Esinemiste
kohaks oli valitud Plaza of Nations,
mis oma keskse asukoha tõttu tõm­bab
kiokku suuri rahvamasse. Esime­ne
esinemine,'3. juunil kellal ajal, oli
esinejatele küll rohkem peaprooviks,
kuigi väga nauditav vaatlejatele.
Ilmselt olid ettevalmistused tehtud
tavalisele Javale.Plazä of Nations
lava on a^a võimlejate jaDks liiga
väike, kuigi soolodega katsetati. Esi-
• nemised toimusid põrandal, mida
ümbritses vaatlejaskond pea täis-sõõris.
'Nii H l i paramatult esineda
suurele osale seljaga publiku poole.
Kõik need ettenägemata takistu­sed
ja puudused kõrvaldati ja kella 4-
ne esinemine algas kindlalt, hoogsalt
ja sujuvalt. Samkiti oli saatemuusika
mahedam, mis Plaza of Nations la­val
tavaliselt ei ole. Õleks aga siiski
tahtnud kuulda "eesti muusikat, sest
erinevus on tänapäeval ikkagi see,
mis mõjule pääseb.
Esitati nii rütmilist kui ka võist­lusvõimlemist,
kasutades palle, rõn­gaid,
salle jne. Dressid olid värvirik­kad
ja vaheldusid tihti. Ainult valged
dressid ja pallid ei pääsenud mõjule
lubiyalgel tagapõhjal osale vaatle-jaist.
Erilist tähelepanu äratasid Mar­ta
Bobo soolod põrandal. Lõppstsee-nid
olid sedavõrd professionaalsed,
et pealtvaatajad ei suutnud oma
imestust vaiksena hoida. Rohkelt oli
kohale ilmunud ka kohalikke eestr
lasi, kes tänu meie koguduste õpeta­jatele
olid aegsasti teadlikud esine­miste
aegadest, mida vahendas Ex­pol,,
Meie Elu" Vancouveri esindaja.
4. juuli esinemine õnnestus samuti
hästi.
Rühmas oli 26 tüdrukut ja 3 vane­mat-
valvajat. Nende hulgas oli 12
eesti noort — Karen.Boyko, Liisa
MEIE ELU'
esindaja
Vancouveris on
VALLY JOHANSON
{604}684-9911
Võidupüha ja jaani­päeva
tähistamise
Jumalateenistus
Royal Beachis
Bovko, Monika Eder, Anette Grot, \ j . . , . J - - i » ,
Sirje Järvel, Debra Kavchak, EUen Kevadised Peetri koguduse leerinoored. 1. nda, vasakult - praost Andres Taul, Tiia Kristine Pihl, Kristi
Kempman. Liisa Lugus, Heli Oder, ^ng"d Laansoo, Anne Mai Pedel, Tiina Maret Pedel, Rita Lillian Lees, Lisa Kai Kaid, õp. Edgar Heinsoo.
Taimi Petersoo, Tamara Tambre ja 2. rida - Pia Kori, Jenny Oad, Riina Kindlam, Leigh-Ann Pahapill, dr. Roman Toi, Lena Kristi Pahapill,
Särina Westerblom. Vanemateks Corrine Patricia Sepp, IngridKangsepp, Särina Westerblom. 3. rida-Andres Musta, Martin Tarmo Sepp,
olid: Evelvn KOOD (iuht1, Elve Anff^roc i v a i - T C W ? * ^ T\Ä^^^..O D«*^,. t r „ : 4 ^ T » — « . - 1 ^ V . . ! . » . i i Evelyn Koop (juht),
Kovchak ja Re^et Petersoo.
Kalev Estienne esines veel Expol
10 - 12.juulini. Nad olid Expol Onta­rio
Paviljoni kutsel, mille eriliseks
päevaks oli 11. juuli. Päev hilj^em, 12.
juunil oli Briti eriline päev.
Andres Ivar Rass, Eric Korjus, Margus Koop, Peter Vaido Paas, Paul Christopher Timusk.
Foto - Lembitu Ristsoo
Õpetajate
Keskühingu koosolek
Eesti Majast, ES
Valley^st ja
arhiivides
ROYAL icPAGE =
REALESTÄTE SERVICES LTD.
10,8 asikrilmd K^UaiTkohG Jõ®-
kääru juures WeiFsid® Road'i
ääjros. Krunt on loodusSikuilt
Bm®k®na oma kodu ehitami­seks,
mis oleks küllalt kaugel
linna probleemSdest ja siiski Sä-enqlss
®
Tel. 236-1731
4-kuuse
tembrist Lawrenc® ja
'i rajoonis
sep>-
ÄntoniTniuvert on lootsis
des jutustanud „Teatajale" Toron­to
Eesti Majast, ESTO-Valley pro­jektist
ja eesti arhiividest. Ta ütles
ajalehele:
— Väga palju Kanada eestlaskon­na
tulevikuprobleeme on seotud Ees­ti
Maja väljaarendamise kavadega.
Eesti Maja piiravad juba praegu kõr-gehitused
la on nelid, kes pooldavad,
et ka Eestimaja ehitataks välja kõrg-majaks
korteritega, mis siis -hiljem
finantseeriks ka kogu muud eestilist
tegevust. Osa soovib praegust Eesti
Maja ja eriti selle krunti ära müüa,
mille eest juba varem pakuti üle 1
miljoni dollari. Uus eestlaste keskus
tuleks siis rajada kusagile Toronto
perifeeriasse. Praegune Eesti Maja
juhtkond jätkab maja väljaehitamist.
Maja finantseerimisega võib tulevi­kus
tulla raskusi, kui kõiki organisat­sioone
enam ei suudeta käigus hoida.
Need vaidlused Eesti Maja tuleviku
ümber jätkuvad aga endiselt,
— Aga eestlastel on teisigi vaba-õhupiirkondi
ja üks projekt"^kavatseb
vist isegi alalise eesti kunstimuuse­umi
loomist uues piirkonnas?
— See ESTO-Valley projekt oli
algul kuidagi realistlik. Hiljem tekki­sid
raskused. Piirkond on kuulutatud
looduskaitse äiaks, mis takistab sobi­vate
hoonete ehitamist. See Eesti
KunS.tide Keskuse ja rea kultuurite- ^Ig^glj
gelaste projekt on ilmselt ebarealist- Kuidas jääb'aga siis lugu eesti
lik Aga oige^on see, et Torontos on ^^g, , õppeaastaks 1986/7 on
meil 0 emas idba jmponeer.v kogu ^^^^ kursust andma prof.
eest. kunsti,! Selle paigutamiseks velloSalo, kes on Toronto Ülikooli
oleks vajaEesti Majas uks majakord, juu.g, tegutseva Schoolof Continu-ing
Studies raames eesti keelt õpe­tanud
juba 1976;a. alates.
is june M? Sellenimelisi
ästisõnastatud informatsiooni-lehti
levitasid balti noored 17. juu­nil.
Kan.ada sõjaohvrite mälestu­seks
püstitatud kenotäafi juures
„Kanadaväljakur' Montrealis. Ju­ba
oma sõjajärgsest Montrealiko-gunemise
algusest saadik on eest­lased
koos teiste Balti rahvastega
iga juunikuu algupoolel selle keno­täafi
juures meenutanud seda mus­ta
laupäeva, millal tuhanded nende
suguvennad ja -õed vene okupatsi­ooni
võimude ohvriks langesid.
Oma siiavotu lõpetas P. Möldre
pärja asetamisega kenotäafi jalamile
kolme Balti rahvuse nimel.
Läti Rahvusliku Föderatsiooni
esindaja omas inglis-ja prantsuskeel­ses
kõnes kordas peajoontes Möldre
pooh puudutatud asjaolusid, lisades
juurde põrutavaid fakte oma isikli­kest
kogemusist.
Külaliskõneleja, föderaalparla-mendi
liige Verdunist ja St. Paulist
Que), Gilbert Chartrand, tõi tervitusi
peaministrilt ja valitsuselt ning äval-
29. juunil toimus
Royal Beachi lähedal, maantee 4Q ää­res
asuva perekond Rein Hõbeda talu
avaral õuel jumalateenistus, kuhu
palvelisi ol'i tulnud kokku ligidalt ja
kaugemalt üle kolmekümne. Jutlus­tas
Jakobi koguduse õpetaja mag. T.
Nõmmik ja organistina- akordionil-toimiš
E. Welin.
Õpetaja oli oma jutluse aluseks va­linud
Matteuse ev. peatükk 7. 1-5
salmini, mis räägib ,,ärge mõistke ko­hut,
et teie üle kohut ei mõisteta*'; si­dudes
oma kõne päeva tähistamise­ga.
Kuna järgmisel päeval oli talu pe­remehe
Jakobi koguduse esimehe
Rein Hõbe da sünnipäev, siis ta pa-
STOGKHÜLM - Eesti Õpetajate lus laulda „Ta elagu!".
das oma poolehoidu ja tunnustust
Küüditamisohvrite mälestamise okupatsiooni all vaevlevaile rahvusi-traditsiooni
koos pärjapanekuga le. Vastandina mitmete varemate
on tänini järjekindlalt äü sees pee- aastate külaliskõnelejate sõnavõttu-tud.
• delfe, mis pahatihti piirdusid ainult
Tänavuse mälestustalituse avas kulunud sõnakõlksudega ja kompli-
Balti Liidu president Peeter Möldre mentidega, ilmutavad nende viimas-informatsiooniküllase
ülevaatega te aastate kõnedpõhialikumat olude-sündmustest
ja olukordadest, miks tundmist ja neist jojhtuvatest prob-
14. juunit 1941 mälestatakse. Peeter leemidest arusaamist.
Möldrel on tulnud lugematuid kprdi |UMALÄTEENISTUS
ja väga mitmesuguse kuulajaskonna pärjapanekult siiMuti rongkäigus
ees sellest kõneleda, kuid alati on tal. rahvuslippude all iKanadaväljaku
olnud mõningaid uusi ja varem-aval- otseses naabruses asiivasse „Maarja,
Eesti keel
1
jMiires
Teatavasti valiti esimeseks Eesti
õppetooli titulaariks Toronto Üli­kooli
juures dr, Tõnu Parming, kes
on erihariduselt sotsioloog. Mit­mesugustel
kaalutlustel ei otsusta­tud
õppetooli täitmisel keeleteadu­se
kasuks, nii et ka tulevased küla-damata
fakte oma kõnele juurde lisa­da.
Lisaks sellele kasutab ta tabavalt
uusi vaatenurki faktide — ka varem-tuntute
— esitamisel. Kõik see teeb
tema ülevaated kaasakiskuvaks nei­le,
kellele esitatud asjaolud on uudi­seks.
Nendes aga, kellele 14. juuni
sündmused on hästi tuntud, kinnita­vad
Möldre uudsed väited veendu­must,
et Bahi rahvastele osaks saa­nud
ülekohut kunagi unustada ei to­hi.
•
Trelle
Maailma Kuninganna" katedraali,
mis on Rooma Peetri katedraali vä-
Keskühingu nõukogu koosolek peeti
Roslagenis Väddö rahvaülikooli ruu-liiides
teisipäeval, 17. juunil kus sa­maaegselt
olid eesti pedagoogid ko­gunenud
järjekordsele suvekursuse-
.Ifi. Olulisematest küsimustest olid
kõne all õpetajate rahvusvahelised
kontaktid, Keskühingu liikmeskond
ja edaspidine tegevus. Kesk- ja kõr­gemate
koolide õpetajate ülemaailm­se
liidu FIPESO kongressil Cambrid-ge'is
möödunud aasta juulis esinda­sid
eesti õpetajaid Enn Saluveer ja
ohan ning Ingrid Ungerson, Ingrid
Ungerson valiti kaheks aastaks Liidu
juhatusse. Õpetajate ülemaailmse
keskorganisatsiooni IFTA kongres­sil
Dakärta:s Senegalis siive! 1965 oi:
eesti õpetajaid volitatud esindame
Šveitsi prantsuse kee); Kcne;tva:r
õpetajate .uniooni presideni ;&an-]
Maspere. Nimetatud konsressid :o:-
muväd tavaliselt igal aastsl. Ku: Kau­gused
on võimaldanud, on eesti õpe­tajate
esindus neist alati ka osa \ õ:-
nud. .-arutati osavõtmist käesoleval^.:
suvel peetavaist rahvusvahelistes:
n^upidamistest. seekord Helsineõris
Lõpuks teatas õpetaja, et järgmine
jumalateenistus peetakse 27. juulil
kell 12 k.p. Suttoni kalmistul, mis on
ühtlasi ka surnuaiapühana, ja andis
sõna J. Saagile.
J. Säägi oma kõnes mainis: ,,Sü-dašuve
lävel oli jaanipäev, meil rah­va
armastatuim ja oodatuim püha.
Üks kord aastas toimus sel päeval
vabas looduses põliste puude all sur­nuaiapüha
jumalateenistus, ligidah
ja kaugelt voolasid rahva hulgad oma
kodukihelkonna kalmistule, et üks­kord
viibida külistena nende omaste
juures, kes meist surma läbi lahuta­tud.'"
Lõpetades oir.a ;sa.^jipäeva jutu
sõnadega- ..iiiU::zii'>c] kodukihel­konna
ki',:rdir.-] — ;ce;: leia suudaks
KcTi.i.X..*vi«Df
mis algasid 5 ^u
hiilgava v' "
Lõpetades cr.£
ne sõnadei^i. ,.
•1 ' Tl ^
hendatud skaalas koopia. Pühakoja (FIPESO) ja Roomas ilFTA).
peasissekäigu kohal rippuv loosung. Kevadel ilmus eesti õpetajaid
,,Ravivons notre esperance" — taas- ühendav perioodiline väljaanne
elustagem oma lootus — oli nagu ..Bülletään" nr. 34. mis sisaldab pea-määratud
antud päeva oikumeenilise le erialaste kirjutiste rohkesti infor-mälestusteenistuse
teemaks, kuigi matsiooni eesti õpetajatelt Rootsis ja
see suvehooaja jumalateenistuste USA-s. Avaldati tänu ..Bülletääni"
sarja motona seal ja ka kiriku sees
altari kohal juba mõnda aega oli
rippumas olnud.
Mälestusteenistus algas Miina
Härma ,,Veel kaitse, kange Ka­leviga"
eesti segakoorilt Ingrid
See on üks soove tulevases Eesti
Maja. väljaarendamise kavades.
Nüüd on loodud ka organisatsioon
ülemaailmseiEesti Kunstikogu välja­arendamiseks.
— Sa tutvusid siin Bahi Arhiivi
tegeyuseg^ ja kogudega. Kanadas on
teil siis nüüd kaks arhiivi?
— Sellest ei ole midagi. Eesti Ma­jas
on arhiiviruumid kitsad ja on
Ontario masterite kergejõustiku
võistlused viievõistluses peeti lau­päeval
12-1 juulil Scarborough'
UAmoreaux' CI. spordiväljakul.
Masterite viievõistlus koosneb
kaugushüppest, odaviskest, 200m
jooksust, kettaheitest ja 1500m
jooksust. Eesti masteritest võtsid
võistlustest osa K. Trei, M. Jaago ja
toimetajale Herman Rajamaale.
Herman Rajamaa on olnud Kesk­ühingu
häälekandja . ..Bülletään"
pea- ja tegevtoimetaja 1951. aastast
alates ja on seda ülesannet täitnud
ilma mingit töötasu saamata, juba
Tärki juhatusel ja Karl J. Raudsepa mõned aastad tagasi avaldas ta soovi
orelisaatel. Järgnesid eestikeelne sellest ülesandest vabanemiseks,
palvus õp. H. Laaneotsalt ja Eesti juhatuse tungival palvel nõustus
hümn. Herman Rajamaa veel ühe ..Bülle-
Ingliskeelse päevakohase jutluse tääni" numbri toimetama,
pidas Läti Kolmainu koguduse õpe- Eesti Õpetajate Keskühingu asu­taja,
G. Huns. Jutlusele eelnes läti tamisest möödus 6. juunil-35 aastat.
Esialgu on ette nähtud kursus V. Kõresaar. Vastavalt oma vanu-algajaile
(Elementary Estonian), segruppidele K. Trei saavutas esi-rahvusliku
orelimuusikaettekanne J.
Teraudsi poolt, ja järgnes lätikeelne
palvus samalt õpetajah ning Läti'
hümn.
•Seda sündmust otsustati tähistada
õpetajate kokkutulekuga Stockholmis
eeloleval sügisel.
uhatus ja revisjonikomisjon valiti
umalateenistuse leedu osa algas vanas koosseisus tagasi kuni kalend-mis
kestaks kaks semestrit, kusjuu­res
esimese semestri õpperaama­tuks
oleks Austraalias ilmunud
„Estonian ior Beginners". Õppe­aastal
1987/8 järgneks sellele teine
. u u 1 • rr . n n - u aste (edasijõudnuile), kaugema tu-amuh
haa. kui Tartu Collegei hoo- ^^^^^ ^^^^^ ^^j^.
nes saab teine^rhiiv abiks olla. Sim Esiteks on vaja näha, kas kur-on
teha veel tohutu paliu. Ka meil on . , u: ; i i„u v
..... , \. , J .., 1., , , süstel on kullalt osavõtjaid. Kuna
haa kontakt Kanada rnkliku keskar-koha
ja võitis kuldmedali. M. Jaago
ja V. Kõresaar saavutasid kolman­dad
kohad ja võitsid pronksmedalid
Vihmase ilma tõttu oli spordiväljak
muutunud pehmeks ja poriseks,
milletõttu tagajärjed olid tagasi­hoidlikud.
Osavõtjad oli 30-ne üm°
leedu helitööde ettekandmisega lee­du
tütarlaste koori, ,,Pavasaris",
pooh Ingrid Tärki juhatusel ja Made-leine
Rochi orelisaatel, mispeale
Montreali Leedu Mees-oktett M.
Rochi juhatusel ja orelisaatel esitas
riaasta lõpuni: esimees — Henno
Kirimäe, abiesimees — Johan Unger­son.
sekretär — Paul Laan, välissek­retär
— Enn Saluveer, abisekretärid
— Edith Kotka-Nyman ja Meemo
Mäelo, laekur - Marje Tui, ..Bülle-hiiviga,
aga meie inimesed on seni­ajani
olnud ettevaatlikud arhiivima­terjalide
sinna djeponeerimisel. Puu­dub
täielik selgus ja kindlustunne,
mis nende materjalidega võiks edasi
juhtuda^ Senini kui need küsimused
ei oleselged, kogume materjale edasi
omal algatusel ja oma jõuga.
: A.H.
sedakorda on tegemist nn. arves-tuspunkte
andva kursusega(Toron-tos
pole niisugust veel olnud), siis
seisame täiesti uue olukorra ees.
Ülikooli poolt kinnitatud õppe­plaani
alusel sobiks see kursus
peamiselt neile eestlastele, kelle
eesti keele oskus oh väga piiratud;
prof. Salo arvab, et need, kes juba vabandada
kõnelevad, tunneksid lihtsalt iga
vust algajaile määratud esimese \ff \
aasta jooksul. Kursusele võib see- - M.Srt
vastu oodata teatavat arvu kanada- (Algus esiküljel
Möödunud nädala ,,Meie^ Elus'-
(nr. 28, lk. 3), artikHs" „Kaheksa me­dalit
Craig Potsepale",.' on sõna
.,kuus" kuld- (medali] ees trükikojas'
väljalangenud. Palume viga lahkesti.
kolm vaimulikku laulu. Leedukeelse lääni" talituse sekretär - Tiiu Nurk.
palvuse pidas preester J. Aranaus- arhivaar - Leida Sulg..,Bülletääni"
kas. millele järgnes Leedu hümn. toimetaja — Herman Rajamaa (ex
Mälestusjumalateenistus lõppes officio). juhatusliikme asemik -
preester S. Sileika õnnistuspalvuse- Udo Juuno, Revisjonikomisjon: An-ga
ja/ühise Kanada hümni laulmi- ne-Mari Asker, William Grossthal ja
sega. Hilda Marand.
. : . c . : : ; i a s t , san-r.
estuspäe-
.E:::nfi[utest, ,
: L I r l r = lõppes
: : : 1919. a.
~:n j.f5:nud kõ-if^
unf i f i : c^n täis
rahutust ja sekuset-s: N(r:r inimlik -
silm ei suuda veel nada n::ll:ne on
tuleviku maailma pale -ä m:llise osa
sellest saab. meie paUu^innatanud
rahvas kodu-Eest">.
Meie rahva mineviku heitlused,
oleviku raskused ia tundmata sõduri­te
hauad kohustavad rfieid. et meie ei
tojhi väsida ega ükskõikseks muutu­da.
Kuigi tõehääl ajutiselt vaikima
sunnitakse, kujundab jumal siiski
nende suurte ajaloo pöördeliste sünd­muste
varjus uut paremat maailma.
Uuele võidupühale ja ilusamale tu­levikule
vastu sammudes - kuigi see
sünnib läbi ajutiste kaotuste, valude
ja pisarate — nõuab uus aeg ja meie
rahva õnnelik tulevik kõlbeliselt tu­gevaid
mehi ja naisi, kes pole endid
võõrsil moraalselt alla käivitanud.
Uus igatsetud vaba kodumaa vajab
uue südamega inimesi, kes usuvad
eestlusesse ja selle püsimisse, kes
Jumalat usaldavad enam kui oma
rahutuid südame lööke. Ainult siis
ehitame üles eesti kodu, olles nende
väärilised, kelle võitlused ja võidud
meid kohustavad ja julgustavad!"
Pärast aktust palus peremees kiri-kulisi
talu elamusse, kus perenaine
Selma Hõbe oli katnud eine- ja koh­vilaua.-
Perenaine mängis helilindilt ööbi­ku
laulu, käo kukkumist ning teisi
eesti metslindude laule mis lõi huba­se
kodumaise olemise. Noorem rah­vas
lõbutsesid väljas lõkke-tule ääres,
kuna vanemad inimesed rändasid
oma mõtete ja jutuga kaugel kodu-
•maal käidud radadel.
J.S-gi
lasi, kes on huvitatud eesti keelest dele. Selleks kavatseb ta poõletei-puht
keeleteaduslikust seisuko- seks aastaks katkestada õpingud ja
^2ist. minna Ühendriikidesse Colorado
Põhiliselt võib seda, eesti keele Springs'i treeningule, kus' asub
kursust võrrelda ükskõik missugu- Ühendriikide laskurite treeningkes-se
teise keele õpetamisega Toronto kus olümpiavõistlejate ettevalmista-
Ulikooli raames algastmel. Eelsei- miseks. Ajalehe kirjelduses on mär-'
sev kursus algab 8. septembril ja gitud ka, et^tema isa on eesti päritolu-
-,1 , , ., . „ kestab 10. aprillini (vaheajaga 5. ga
? R««del, 8. augustil Rock-tantsud dets. kuni 5. jaanuarini). Loengud , Huvitav on siinjuures märkiH. .t
Soome Ma as, 276 Main SL (Main a toimuvad P^ma^näPva ia knlma r
Danforthl alfltP^ k l R õ toimuvad esmaspäeva ja kolma- kuigi tedavoib pidada parimaks eesti
^ r!nn l« f^^^^ y P«eva ö h M d [k 2 tundi). Mõlemad laskuriks vabas maailmas, ei ole tall^
® Laup^,16. jkl7.aug.EestiOhyit. semestrid lõpevad eksamitega. Lä- kunagi teatatud ega ka I n t l f .
se^d^KoguSuyepäev
I gukalender, mis tuli trükist alles tele
« l l i l l l l l H juuni lõpuks. ' HARALD RAIGNA
KUHU MINNA?
® Teisip., 29. juulil prof.Tlse Le­histe
loen^ Tartu CollegeUs alguse­ga
k l 19.30.
Royal Beach'i jumalateenistusest ja Võidupüha-jaanipäeva siktusssü osavõtjad. Ees, vasakult neljas
koguduse esimees Reii Hõbe ja õp. T; Nõmmik Foto — J.
Osavõtt
kongressis]
oli elav, S(
mine kongj
vähem kui
P.E.N. osal
tidena luul
Karsltedt-abiesimee;
Montrealif
retär-laeki
hingtonist
Saksamaall
Kongressi
päeva ajalii|
peegelduse
esines tervi^
bariigi prel
Weizsäckei]
poliitika nu]
dadesarvan
suhetes võil
sakaalustö\|
teineteist t(
teid vahetal
arutles kirj|
tänapäeva
kirjanik Gi]|
PINGELll
Järgneval
sitlevad ett
sed olid \\
meie aastas
arutleti täi
retseti tulel
leidmine lõi
se varju mi
boliseeridej
gunemist a|
se ja tulet?
masoja saal
de tagajärgi
õhkkond
mis, eriti tl
olnud üllatj
. raske poliit
tähelepanul
kirjanike
nende abist!
sele. Nagu
poqlt nend^
kirjas rohk(
ühestki teif
Prof. Mai
Babington|
Ülel
ai
kii
vab
On oliili
võõrkeelte
sed raami
suurematel
eest peanii
Londoni Ü|
kogu aadrt
kataloogid]
TheLibrI
East Euro]
of Löndoi
Street. Loi
lend.
The Brit
East Euro]