Meie Elu = Our life, June 4, 1981

              A 4
\ •
,^eleElu" nr. 22 (1633) 198!
oma korralise aasi
I, 16. mail Eesti
Toronto Eesti
putunništused.
da lille koolijuliat
Täienduskooli lõpoEaktusel said 2S
Pildil Kadri Nõmmik kinnitab Erii
aja H. Ründva ja klassijuhataja H.
õpilast lo­gile
rin-igal
kevadel on eesti kcoMs kooli­töö
lõpp suursündmus, siis toinM|ib
pidulik aktus, kus eriline tähelepanu
on suunatud täienduskooli lõpetaja­tele,
Tänavu 29. lennus lõpetas 28
noort. Toronto Eesti Maja suures
saalis jälgis publik huviga lõppaktu-se
käiku. Seekord oli kohale Ilmu.
nud eriti rohkesti vanavanemaid, et
kaasa elada lapselapse vlimasek
täienduskooli päevale;
Õpilaskoor; mida ijuhatas Lydia
Äruvald; jättis kooliaasta jumalaga
koorilauludega: ,,Lõokene kulda lin­du"
ja „Kui kevad t u l i . . , y K a r j a -
laste laulu" esitas soolona, kõlava
häälega, Juulia, .Lindau. 'Koolijuhata­ja
Henn Ründva oma kõnes juhtis
noorte tähelepanu 'Kooli- ja Keele
Aastale. Ta soovitas noortele lugeda
eesti ajalehti, raamatuid ja meie kõi­gi
rõõmuks osa võtta kirjandite
võistlusest. Koolijuhataja tõi näiteid
oma endistest õpilastest, kes on
võõrsil jäänud tõsisteks eestlasteks
ja jõudnud headele positsioonidele.
Palju päikest jä head puhkust soovi­des
lootis ta lõpetajaid jälle sügisel
eesti keskkoolis köhata, kus neile on
õpetajatel veel palju rääkida.
Kooril OE möödunud tegevusaasta
olnud tegevusmhke ja pingerikäs.
ESTO-80 võtsid osa 13 lauluvenda.
'Koori korralised laultiharjutused al­gasid
harjutustega 9. sept. 28. cükt.
oli pidulik lauluharjutus traditsiõo-niiise
vänUstoärkide ja 30 aasta va-nusmärgi
üleandmisega (kuldmärk
teemandiga kandle ülemises servas).
30. tegevusaastat tähistati kontsert-balliga
Holiday Innis 1. novembril.
Koor võttis osa Mihkel Lüdigi 1(K).
aasta sünnipäeva tähistamise kont­serdist
U. Kooki juhatusel. 30. no-vehdbril
võttis koor osa dr. R. Toi 50-
aastase muusikalise tähistamisel esi­tatud
,yLaudate Deo" ettekandest Va­na
Andrese kirikus. Koori jõulupuu,
koos Estonia Orkestriga, peeti 12.
d>etsembril. 14. veebruaril tähistati
E.V. aastapäeva traditsioonilise pe­rekonnaõhtuga
Eesti Majas. 22. veeb­ruaril
võttis koor osa E.V. aastapäe­va
aktusest Toronto Ülikooli aulas.
Koori aastakontsert toimus Eesti
Majas 5. apriim. Toronto Soome
Meeskoori 25. aastapäeva tähistami­se
kontserdil esines koor külaliskoo-rina
K. Toi juhatusel
Lauluvend Sven Rassi kirstupane-kui
Peetri kirikus 22. mail oli koor
rohkearvuliselt leinateenistusel.
Juhatuse koosolekuid on peetud
aasta jooksul 14. Erakorralisi pea­koosolekuid
üks. Aasta peakoosolek
Eesti Majas 26. mail.
Koor on majandusliselt rahuldavas
olukorras tulud-kulud tasakaalus
$15,550.0L Ligi 4000 doUariline kassa
seis kindlustab eeloleva aasta ruu­mide
üüri ja koorijuhi palga.
Nü tegevuse- kui ka majandusaru­anded
kinnitati.
Koosolijate nõustudes vahetati
ja eelarve ning valimised. Kood esi­meheks
valiti ainsa kandidaadina esi­tatud
Heikki Faara tugeva aplausi
saatel.
•Koorivanemaks valit Irni Käärid,
abiks E. Sumberg.
Juhatusest vanuse tõttu väljalange­nud
jühatusliikmeteks valiti: E. Tu­len/
R. Holsmer jtl. Vammus ja J.
ICütt. Juhatuseliikme ikandidaatideks
jäid Lootus ja R. Kuus.
Revisjonikomisjoni valiti endiselt
Oi 'Haamer, E. Pcwlar ja A. Kontus.
Aukohtunikkudeks 0. Põldne, A.
Kelder ja R. Edari. Toetajaliikmete
sekretäriks nimetati E. Libe, repcD
tuaarikomisjoni — E. Tobreluts, A.
Raudsepp ja R. Edari ning krooni­kuks
jäi edasi 0. Haamer.
T.E. 'Meeskoori koorijuhiks valiti
Ch. Kipper. Värske koorijuht koos­olijate
.poole pöördudes, avaldas loo­tust;
et suudab kaasa tuua midagi
uut, kuid vajab selleks ka kõikide
kaasabi. Kaasabi lubadusena koos-viibijate
tugev aplaus.
Eeloleva tegevusaasta tegevuskava
on juhatuse poolt koostatud ja on
samuti tegevusröhke.
6. okt. on aastapäeva tähistaaiüse
pidulik harjutus. Vaimulik kontsert
toimub' 15. novembril. Traditsioonili­ne
koori aastapäeva ball otsustati pi­dada
15. novembril. Meeskoori jõulu­puu
koos .^Estonia" Orkestriga on
Eesti Majas 11. detsembril'. Poi>^könt-sert
koos „Estonia" Orkestriga on
31. jaanuaril 1982. Traditsiooniline
Meeskoori E.V. aastapäeva tähista­mise
koosvübimine toimub 21. veeb­ruaril
ja T.E. Meeskoori aastakont-sert
toitnub Eesti Majas 28. märtsil.
Aprilli kuul on kavatsus korraldada
vaimulikku kontserti ja ees seisab
12. Meeslaulu Päeva korraldamine.
Kontserdi asukoht pole veel lõplikult
selgunud.
Kellaosutite liikumine ööpäeva
viimse tunni näitamisele sundis
koosolekut lõpetama, et jätkata järg­misel
lauluharjutusel 20. juunil.
Valla Reinsalu Ja Erika Lilleleht Vlrginiast, USA, tulid esikohtade-
1® Balti Põhja-Ameerika esivõistlustel ujumises Baltimore'is.
SP0R1USED SAID ESIKOHTI
Eesti Spordiselts Kalevi sportlased
ei harrasta mitte ainidt suusasporti
vaid esinevad võistlustel ka paljudel
teistel spordialadel, kus võistlused
tolmuvad kui lumi on läinud ja inaa
kuiv.
Kuna suusaspordi lõpptagajärjed
selguvad 'Lõuna-Ontarios väljaanta­va
S.O.D. Cup'i tõttu kas aprilli lõpul
või mai algul, siis need auhinnad an­taks
välja alles kevadel. S.O.D. Cup'i
võitja arvestatakse punktide alusel
3 parimat tagajärge 5-st võistlusest.
Võitjaks tuli võistlusklassis Robert
Vellend 3000 punktiga ja noorteklasr
sis (17-19) Allan Mägi 2990 punkti­ga.
Martin Vellend saavutas neljanda
koha 2769 punktiga, kaotades kol­manda
koha ainult 10-ne punktiga.
Möödunud hooaja vältel 27 Kalevi
suusasportlast võisteldes Kanadas
mäe- ja murdmaasuusavõistlustel
36-1 Võistlusel saavutasid 21 esimest,
19 teist ja 8 kolmandat kohta. Lisa­des
juurde 2 teeneteauhinda on või­tude
koguarv 50. See on arvatavasti
rekord Kalevi suusa&portlaste aja­loos.
Laupäeval, 18. aprillil North York
Track Club Road Races York Uni-versity's
Masters 60 klassis 10 km
distantsil tuli Uno Limit esimeseks
ajaga 48 min. 10 sek.
(DIIEOTEERUMINE \
12. aprillil orienteerumisvõistlustel
Baltimores, Ont. 'lähedal M50 klassis
4,5 km distantsil T. Vellend tuli; tei­seks
ja U. Limit neljandaks.
3. mail Dundase orus Hamiltoni lä­hedal
5 km saavutas T. Vellend teise
ja U. Limit kolmanda koha.
UJUMINE
Ujumisvõistlused algasid Balti
Põhja-Amebrika esivõistlustega lau­päeval,
16. mail Am. Ühendriikides
Marylandi osariigis Baltimores, mis
toimusid leedulaste korraldusel Ca-tonville
Com. College'i ujulas. Sellest
võistlusest võttis osa viis eestlast
Am. Ühendriikidest ja üks Kana-dast.
Parimaks eestlaseks kujunes
seal 11-aästane tütarlaps Kanadast,
Valia Reinsalu, kes elab Torontos ja
kes võitis esikohad omas klassis kõi*-
kidel; aladel, saavutades seejuures
uued Balti rekordid Põhja-Ameeri-kas
vaba, selili ja liblika stiilis uju­mises.
Tema tagajärjed: 50 y. vabalt
28,6 sek., 50 y. selili 32,4, 50 y. lib-likstiilis
31,6 ja 200 y. eristiilis 2.36,6.
Ühendriikide eestlastest Erika Lil­leleht
(15 ä.) Virginia osariigist võitis
oma klassis 4 esikohta, tema vend
Mark (11 a.) ühe esimese ja kolm
teist kohta. Mart Maasikas (10 a.)
Lakewoodist, N.J. kolm teist kohta
ja Tiina Keder (12 a.) Washington-ist,
D.C: kaks teist ja ühe kolmanda
koha.:
HARALD RAIGNA
Lõpetajatele kinnitati V kl. tiitar-laste
poolt ililled rinda ning neilö
andsid iile raamatuid ja lõputunnis­tused
koolijuhataja H. Ründva ning
klassijuhatajad Virve Geering ja
Hella Leivat. Täienduskooli lõpeta­sid:
Äbe, Liisa (kiitusega); Altosaar,
Mikk; Eistrat, Tarvo (kiitusega);
Evard, Mark; Holmberg, Erik (kiitu­sega);
Kruus, Kaia; Küng, Rutli
(kiitusega); Läansoo, Kristina (kiitu­sega
); Lambur, Liisa; Lindau, Ju­han
; Lindau, Juulia; Lomax, Rein;
Medri, Christopher; Medri, Vivien-ne;
Meipoom; Alrek; Musta, Andres;
Mällo,; Martin; MällorPeter; Filvet,
Erik; Pint, Paul (kiitusega); Silm
Ingrid (kiitusega); Soots,Tarm!o( kii­tusega
); Sõrra, Hillar (kiiiusega);
Taylor, Kristihe; Türk, Erik; Trass,
Ülle; Vahi, Anne-Liisa (kiitusega);
Eirik, Valter.
Oma sõnavõtus lõpuklassi ^juhata­ja
Hella Leivat võrdles noori lõpeta­jaid
'kevadega, kes on loendamatute
võimalustega. Ta niainis, et tänapäe­val
kurde takse vastutustunde puu-dust:
Kuid kes korralikult õpib, sel­les
noores tekib kohuse- ja vastutus­tunne
iseenese, omaste, kogu eesti
rahva ja kodumaa ees. Isikut mää­rab
see, mida ta loob ja hindab. Ta
suhtumine headesse raamatutesse.
Oluline mõju noorele on ta sõpirady.:
Olgu need heade kommete ja distsip­liiniga!
Klassijuhataja soovitas
noorte) ülesniäge astuda eestluse
teel! Eesti keskkoolis selgineb, silm
mitme küsimuse suhtes.' Käsk on
kirjutada eestlase nime aegade raa­matusse.
Vastupidavus viib võidu^
Klaverisoolo, L v . Beethoveni „Ta-iupoja
tants esitas lõpetaja Lisa
Lambur.
Lõpetaja Ingrid Silm omfi kõnes
laususf et eesti kool on meie noortele
eriti oluline; sest suur osa lasteva­nemaid
on võõrsil siranud ja eesti
kool täiendab ka laste kaudu eesti
kodusid. Vahest olevat ta küll tund­nud,
et kodutööl ei ole lõppu, kuid
nüüd on sellest vaid ilusad mälestu­sed.
Samuti on meeldejäävad kõik
jõulupuud, aktused, osavõtud Eesti
Ingrid Silm kõnelemas lõpetaja»
nimel täienduskooli lõpuak-
Foto — 0. Haamer
Päevadest, laulupeost ja rongkäiku­dest.
Kuigi õppimine eesti algkoolis
on lõppenud, kutsus Ingrid kõiki
kaasõpilasi eesti keskkooli, kuš jät­kub
eesti keele õppimine.
Kõigile õppejõududele annetati ke-vadõisi,
samuti koolikomitee esime­hele
ja koolide sekretärile.
Koolikomitee esimees Hans Lupp
tänas õpetajaid töörikkal kooliaastal
tehtud töö eest. Ta lausus, et võite
uhked olla oma töö tulemuste üle.
Saadame noori parimate soovidega
suvepuhkusele. Ka tulevikus olge
head Õpilased. Oma vanematele ja
vanavaneniatele, kellele oleme tänu­võlglased,
tehke rõõmu. H. Lujpp
märkis ära veelkord kirjandite võist­lust
rahalistele auhindadele; ja söö­vitas
sellest osa võtta. Kõneleja tule­tas
meelde 3. juuni X^ensus Day'd
ning palus koosyiibijaid kindlasti
ära märkida pma eesti ,päritolu ja
eesti kodukeel. ;See on oluline tule­vikus.
Eesti hümniga lõppes kevadi­ne
lõpuaktus suures saalis.
Nooremad klassid läksid; alla klas­siruumidesse,
kus nad oma klassiju­hatajatelt
said tunnistused õppetöö
tulemustega, kuna lõpetajad siirdu­sid
teise korruse fuajeesse Eesti maa-kaardi
ette. Seal toimus lõpetajate
patriootiline väljendus. Noored dek-lämeerisid
ühiselt: ei iial me.kao,
ei iial me unusta... Ingrid Silm dek-lameeris
M..Underi,,Mälestus ja tõo­tus"
ning Andres Musta ütles palvu­se.
Koos vanematega lauldi „õnnista
ja hoia!'.
Keskmisse saali oli lõpetajate va­nemate
poolt kaetud maitsekalt koh-vilauad.
Mitme laua ümber käis elav
jutuvada noortest ja päevasündnms-test.
Vahepalana esitas Rutt Küng,
lliisa Abe klaveri saatel, meeleolu
laulu. Akordionil eelmise aasta lõpe­taja
Peter Sõrra manas esile meele­oluliste
meloodiatega tantsutuju.
asendamine thermo-akendega^ 1^ § tollised veerennid
SSO IMVIST
a0ä3S Keele Str., Maple, Ontario LOJ IM
mmmmmm
Eim^smMs/^ Ringi talvine dpps>
ttdö lõppes 14; ihail koosviibimisesse.
24. novembril saab ring 10 aastat
vanaks. Selle aja jooksul: on korral­datud
kursusi ja õppeid, loenguid jä
diapositiivide näitusi mitmes linnas
samuti näitusi. Karavanil on või­detud
kord !II-s, kord II auhind,
samuti Londoni multikultuuri näitu­sel
III auhind.
Ring pühendab erilist tähelepanu
mitmete Ringi liikmete väljaõpeta­miseks
sihiga, et neist tulevikus
saaks teadikke oskajaid ja mis pea­asi—
õpetajaid. Ring on aidanud
asutada Etnograafilise Ringi Rootsis,
andes näpunäiteid ja omi töökavasid
ja põhikirja nendele eeskujuks, sa­muti
töötab ta koos USA Lääneran­nikul
asuva „Estonian Heritage Coh
lectioniga". Rmgi liikmeid on juba
ammu kasutatud eesti ühiskonna
poolt õpetajaina ja miuiseumidele
mitmel pool Kanadas esemete val­mistajatena.
Informatsiooni saamiseks kas nõu,
abi või õpetaja saamiseks võib alati
pöörduda Etnogr. Ringi juhataja
Ene Runge poole, tel. 438-6500. Juha­tusse
kuuluvad; Hilda Härm, Marie
Valge, Linda Raudjalg, Virve Perry,
Aino Raun ja Viima Jalakas.
Ringi talvine sisetegevus algas 16.
okt. Eesti Majas, nagu ikka IŽ-s klas­siruumis.
Traditsiooniliseks saanud sügisene
väljasõit viis ringi liikmed ja ka tei-ised
sõbrad ManivaldAesma puutöös-tusse
Burks Falls'is. Sealt toodi kaa­sa
roSükesti kauneid männipuust val­mistatud
talustiilis tarbeesemeid.
Sügisel alustati rahvuslikkude ki-
, risukkade kudumisega, õpetajaks
ringi liige Hilda Brutus.
21. nov. toimus ringi sügisene Rah­vakunsti
õhtu Eesti Maja suures
saalis. Ringilt tekstiilnäitus, rmgi.
liikmeilt Nora Nõmmikult põletus-kirjadega
puust tarbeesemeid, Inge
Kaolt keraamikat, Karl Kasekamp'-
ilt vana taluõu koos talu tarbeeseme­te
ja tööriistadega ning töötava tuu­likuga,
kõik vanade plaanide järele
peenelt välja nikerdatud. Lisaks Kih-numehe
Jaan Oäd'i jkihnuaineliste ja
meremaalide näitus.
Näitustega kaasub alati etnograa­filiselt
rahvuslik eeskava ning loterii
ja kohvUaud, kõik ringi daamide
oma kätetöö.
Rahvakunsti õhtulks olid mõned
daamid jõudnud mitu paari, mõned
ühe paari ja mõned ühe kirisuka vai-mis
kududa, mida külastajad võisid
näitusel ünetleda.
Märtsi esimesel nädalal algas rin­gil
uus kursus. Alustati nipHspitsi
tegemise õppega. Õpetajaks kutsuti
hollandlanna, sest eestlaste hulgas
tegijaid ja õpetajaid enam ei leidu
" ^ i • " ' -
oli neid 13, kima ring! Mige Endla
Komi ikäis õppel tütre Pirefiga va­heldumisi.
•
õppe aluseks võeti' H. Kurrik'u
rahvarõivaste raamatus leiduvad
käiste, krae ja tanuniplised, millest
tehti Xeroxi äratõmme õpetajale
käepäraseks tarvitamiseks. Rõõmus­tav
oli näha õpüasl innuga töo juu­res,
kelledest tulevad tuleviku oska-
Jad-õpetajad. Oktoobris kursus jät­kub./::
2. mail toimus ringil etnograaf liis­te
esemete näitus Tov^n Häiris koos­kõlas
etendusel oleva näidendiga
„Säärane mulk"; kus (kasutati perioo­di
rõivastust .Näituse viisid läbi rin­gi
abijuhataja Hilda Härm, kassapi­daja
Linda Raudjalg ning ringi liige
Alja Mürk. Killamängude ajal seisab
^s uus näitus.
Pukid Balti riikidesse ja Venemaale
y d o SMdcimt riide-j^^^
ii@il6 ii@tto. KSilc dn tfiielikulf kindlustotud.
Siaiir v d i k koupu meitf oris.
I r i lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—M. 5 p.l.
Juuni-, juuli- ja augustikuudel kolmapäeviti avatud ja laupäeviti suletud.
Ml Rcmoesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
3BB
ADEPAEV LONDONIS
tadonis, Ont. tähistati emadepäe- duste eest oleks valge rott, sest siis
va pühapäeval, 10. mall Jumalatee- ei unustaks ema seda emadepäeva
nistusega; kus õpetaja Ernst Loots- kunagi. Lõpuks laulis õpilaskoor veel
ma pidas päevakohase jutluse. Pä­rast
jumalateenistust koguneti kiri-
Juhan 'Simm'i „Kevade kuulutajad"
ja kõnekoor lõpetas eeskavalise osa
kvL saali Abistamistolmkonna poolt parimate soovidega emadele,
toraldatud aktusele ja koosvliblmi- Järgnevalt tegi koolijuhataja Val-sele.
Päevakohase eešikava esitasi4 <Jeko Lenk teatavaks, et koos emade-täienduskooli
õpilased. päevaga lõpetab ka täienduskool
oma tegevuse sellel kevadel. Kuna
Aktus algas 0'Canada helidega, käesolev õppeaasta on kuulutatud
jaleidjate" vanematepäev peeti esitas klaveril Anu Tern. Ava- eesti keele ja kooli aastaks, siis soo-
25. aprillil Eesti Maja noorteruumis. sõnad ütles Abistamistoimkonna esi- ^jtas koolijuhataja koosviibijail tut-
See äigas palvusega, mille pidas li|> Olga Akkerta ja selle järele vuda õpilaste tööde väljapanekutega,
konna vanem grr. Ene Runge. Gaidi- mängis Kadri Reikman Waveril ,Xe- jnig annavad ülevaate õpilaste eesti
tõotuse Tiina Rndmaalt võttis vasr vade tulek". Järgnevalt esitasid õpi- ^^^^^ kirjalikust oskusest. Erilise
tu lipkonna juht ngdr. Rita Valter. konekoons „Tana, ema, sinu ülesandena olid õpilased koostanud
Tervituse lipkonna auvanemalt Mee- Paeval" ja siis deklameensid Melanie kirjatöö oma ema-või isakodust, mi-li-
Ann Tanner'ilt luges ette gdr. õie 7""^^ ^ Reikman luuletuse da kõik olid hoolikalt ja huvitavalt
funno, andes ühtlasi üle tema poolt ^^^^^^ v^±ene teinud ning paljude piltide juurdeli-lipkonnale
annetatud $200.- tšeki, ^^^^'f Anderson jugelt j a piiitas samisega ülustreerinud. Oma hu-mida
Meeli-Ann on mõtelnud kasu- fsti keeles 'Leida^ Pilt i laidu „Ema- jj^^orika kirjatöö luges ette Peeter
tamiseks lipkomia matka- ja reisihu- ^5.'. '^^^^^ õpilaskoorilt p^as. Lõpuks tänas koolijuhataja
vilistele. Noorte poolt väljateenitud f*»"» " f r ^ a ,,Kallis em^^^^^ ^eel eeskava sõnalise osa koostajat
kiituskirjad jagati välja. Hulk tüdru- askoorlauhs veel Heljo Liitoja lau^ pr. Helle Reikman^ ja klaverisaat-kuid
oli sooritanud erikatseid ja said ^ " " " f ,^etsa all milles olid jat täienduskooli õpetajat Karin Ter-vastavad
märgid kaastegevad väikesed Jack ja Jimmy
""ärilise kiituskiria said Imkonna ^^^'•f ^ j ^ g . ^ ^ i ^ An^^ Meeleolukale aktusele ütles lõpp-a
S n S r ^ e ^ l Ä K s ^ nevat esitasid Peetei^^^^ koguduse juhatuse liige Pkd
abijuht ngar. auen Äutti ja Kassa ^^j^i humoorika kahekõne ,^Kingi- Rohunurm ia aktu«; lõnPtati iihki«„
pida ngdr. Ilme Paar. Parimaks On- toisid leidsid et oarimaks f ^^"""^^^ a^Ktu^ lõpetati uhislau-nPtaalri
müüiaks osutus hellake P^^^iaj^^^^^^ luga „Ema suda", milles kaks esi-netaain
^ muujaKs osuius ne^iaKe jepituskmgiks emale tehtud pahan- mest «;almi lauHü <^n^]nr^^ mänd^
Kvllike Sillaste, kes müüs 70 õnne- ^.^.If A soolona j a mängis
floodil Vaike Essex. Järgnes koosvii­bimine
kohvilauas.
taalrit: Liisa Soots müüs 50, Marja^
Leena Roos 42, ning Riina Kindlam,
Taali Rooneem ja P i a X o r i m ^ ^ max'i ja Helen Sadull juhtimisel
kõik 20 Õnnetaalrit. Kõik said oma
virkuse eest väikesed kingitused.
Gaididelt oli tore lugu: „Kiri laag­rist
koju, ehk — kuidas tõde aja-
Hoolsaimaks hellakeseks aasta Kuidas noored
Mooksul - Karina Tamm, tublimaks «^ull iseeiidit
gaidiks - Tiina Sermat, parunaks -VanemgaidideU oh mitu ilusat lau-isuseks
iipkohnas-gaidid ,,Tuli- Noorte töödest ja salgaraama-linnud
(juht ngdr. Katrin Kütti), lau­luvõistlusel
I koht — v-gaidid „Vir-nad
said vastavad
tuist oli nägus ja väga huvitav näi­tus,
ning loterii kenade võitudega.
<,Rajaleidjate" viimased koondu-
Rändauhinnad aastaseks hoidmiseks, sed peeti 9. maü Ellen ja Katrin Küt-
Ettekannete osas oli hellakestelt . aias vorstide -küpsetamisega, ning
humoorikas lugu: Kuidas loomad siis mindi suvepuhkusele,
omale sabad said. Seda kandsid nad 11.—18. juulini toimub Maleva laa-ette
oma juhtide ngdr. Ingrid Kütt'i, ger gaididele Kotkajärvel. Loodetak-li,
Tiina Lo- se sealt arvukat osavõttu,.
MÜÜGIL
SUVILA
Haliburtonl ligidal. Head jahi ja
Icalapüügi võimalused. Loodus^
kauni järve rannas. Täiesti möb-tud,
kolm magamistuba.
Saun krundil.
Helist. Iharast kella 9 (416) 888-1501