1985-04-25-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
25.APRILLIL - TOUISMY, APRIL 25
•Oimu
Tolreiito Eesü SeltsS Lasteaia
Moenäitus toimus 14. apriilil Eesti
Maja suures saalis. See oh aasta
suurüritus, mis nõuab asjaosalistelt
palju töötunde, hoolt ja vaeva.
On tavaks kujunenud, et vanemad,
vana-vanemad, tädid, onud ja noo)°
red; Hse: täidavad sa|Ii.
Lava oli dekoreeritiud õhupallide ja
Ülletähekestega. Noor dekoraator,
Helle. Tõsine, oli Wa ülesandega
hästi toime tulnud. Siiurevaevanägi-ja,
peakorraldaja Reet ^oman'i abistajad
olid Riina Hess. Kati Marley,
Viive Raamat ja Lillian Õunapuu.
Klaveril aitas kaasa jaak Kivik ja
komentaatori koha täitis Leena
Kinisto. Avatervitifs oli Maimu
Schaerilt, kes on lasteaia esinaine.
Moenäitus oli.ja^atud aastaaegade
iärgi. Esimesena tulid mannekeenidena
publiku^ette õekesed Kristin ja
Lisa Molle pestavast materjalist rohelistes
pikkades pükstes roosade
vestidega, siis Karin M^ipoom vanaema
kootud loomingus. Paula Kulpa
kandis õrnroosat kleiti valge põllega.
Järgnesid Kätnn Tõsine ja Robert
Trei. Riina Mägi Bousquet setu rah-vuskleidis
(mitte rahvarõivas]. Erik
Tõnis Laar kandis ..looppükse". siis
tulid Kaili ja Mihkel Toome ja Tiiu
Mai Hess oma kenades rõivastes.
Mark Tuvike oli härrasmees valges
suveülikonnas, Juiila Marina Roman
pestava väikese mustriga kleidis."
jaan Kalev Hess esines ema õmmeldud
riietuses! mis koosiries valgetest
pikkadest pükstest ja tumesinisest,
valgetriipu särgist. Melissa Tiiu Jo-nes
oli enesekindel, Erika Kivik madruse
kraega kleidis. Ericjöhnston
jalutuskäigu praktilises ülikonnas ja
te.male järgnes Karin Pärna.
• Ema tehtud suvekleidis esinfes
Skai Raamat. Leiki Luud ja Liisa
Hogg olid rannariietuses. Mark Tuvikese
ülikond sobii oivaliselt, samuti
Daniel ja Mihkel Schaer'i tume-punased
tunked.Milvi Tiislar ja Helli
Orav olid tore paar. Jüri Juhan
Kimsto oli alati armastatud madruse-ülikonnas.
Taimi Marley valge kleidiga
oli vanaema,palju vaeva näinud,
see oli helesinise vöökirjaga alt
tikitud. Siis veel Rein Tammemägi,
Esko Remmel, Erik Õunpuu ja Miku
Barbe.
Järgnesid Jenny Putkönen fvalge
jakk). Karina Meipoom. Jüri Juhan
Kimsto. Paula Kulpa, Kadri Uukkivi.
Kootud esemeid oli mitmeid, nagu
Elizabeth Saar pitsilises lõheroosas
pluusis ruudulise seeliku peal. David
ByersM hommikumantel, mille juurde
pikad punased püksid, Toomas
, Kalvikul kootud kampsun ja Robert
Trei kandis .l.nahast" pükse. Peeter
Magi kummardus läks tagurpidi, seega
rõõmustas publikut. Vilja ja Juula
RomanM kleidi volangid mõjusid lapsi
koormayalt! Taimi Marley oli ema
valmistatud kleidis ja valges volangidega
pidulikus põlles. Helve Liis
Hess puuvillases tumedamas igapäevases
praktilises kleidikeses. Ariel
Waterman'! ema oli hoolega õmmelnud
ja Arieli lemmik ..Valentine"
karu oli ka kaasa võetud.
Katriina ja Erik Ilvese ema oli laste
ülikondi sobitades palju pead murdnud.
Katrin Tõsine kaunis krae oli
tikitud Toitma motiividel. Trina ja
Kristin Macrae esinesid valge^sinis-tes
ruudulistes kleitides, mis kaunistatud
suurte valgete kraedega. Maitsekalt
värvide kooskõlas oli vanaema
kootudTiiu Martini kleit. Moodsad
kleidid olid Tiina ja Heli Palu-oja'l.
Ainsad, kus vööjoon oli viidud '
puusa kohale. Õnnestunud hall^. vanaema
tehtud ja valge kraega kleite
esindasid Talvi, Helve ja Tiiu Hess.
Lisa Hogg säras rõõmust vanaema
kootud punases loomingus ja Kristin
Molle maheda-toonilistes värvides.
Peeter Nieländer tegi suusariietuses
meile nalja oma kokkupandud suuskadega.
Jaan ja Laas Hess esitasid spordi-mütse
ja kampsuneid, aga väikevend
(esimest aastat lasteaias] demonstreeris,
et igal mehel olgu oma pea.
ega hoolinud venna hoolitsemisest.
Ainukest silmuskoelist mantlit nägime
Leiki Edwards'il. Viimane esi^
neja oli talvem^ntlis Karl Berzins.
HUVI RAHVARÕIVASTE VASTU
TÕUSNUD
Rahvarõivais esinejate" nimistus
oli 17 lapse nimed: Katriina Larissa
, Ilves. Karina Meipoom. Talvi Merike
Hess. Tiina Paluoja. Helve Liis
Hess. Lisa Hogg. Melissa Tiiu Jones.
Päula Kulpa. Trina Macrae. Tiiu
Martin. Katrin Tõsine, Vilja Marika
Toman. M i l vi Tiislar. Kadri Uukkivi.
Skai Raamat. Heili Orav ja Karin
Marley.
Rahvarõivaste vastu huvi tundmisest
üksi on vähe. Neid tuleb õppida
tegema. Mittneid kostüüme võis liigitada
rahvuslike kleitide hulka. On
kaks põhiliselt erinevat asja. Rahvarõivas,
mis kuulub meie rahvuslikku
põhikultuuri ja rahvuslik riietus, mis
on loodud rahvarõiva aineil, kuid ka
selle kleidi kaunistus ja võimalikult
isegi lõige peab meenutama kindlat
kihelkonda.
Esile võis tõsta Hiiu^Pühalepa. kus
kandjal olid puusal isegi lapsele valmistatud
rõhud ja samuti sinise põiega
Muhu. mille tikand oli õiges pro-,
portsioonis lapsele vähendatud.
Meile rahvarõiva-kultuür on Torontos
ohus. Miks meil ei võta mõni
noor eesti naine oma südameasjaks
rahvarõivaste valmistamise? Miks
keegi ei õpi enam telgedel kudumist
nagu seda teevad leedulased ja lätlased?
Rahvuslik tekstiil-kunst rah-
Okupeeritud Eesti peapüs
utua|amine Soomes
Luterlikul kirikul 200 000 liiget, tegevus
olevat vaba — väljaarvatud noortetöö
OULU (M.E.) - Põhja-Soome vai-mulikus
ajalehes „Rauhan Terveh-dys"
intervjueeriti^pkup. Eesti pea-koppi
Edgar Hark'i, kes kasutas
varõivaste näol pole majanduslikult
tasuv. See ei tohiks olla põhjuseks
ideelisele inimesele. Helmi Kurriku
rahvarõiva raamatud on müügil
.-.Meie Elu"'kaupluses. Selle raamatuga
tuleks >^alata.
Esimese loosi võitis endine lasie-aia
juhataja Alice KüHango. kes istus
aukülaliste lauas. Lasteaia juhataja,
energiline Helle Arro oma lõppsõna.s
reastas ja tutvustas kõiki suurevaa-vanägijaid
üksikult. Rahvarõivas
lapsed ulatasid lillekimbud.^ Eriline
tänu noortelekasvatajatele, kellel jätkub
kannatust ja publikule aitähtule-mast!
Ja tulge jälle Emadepäeval mai
kuus lasteaia lõpupeole! .
E H A TARMET-TOOMBERG
W0
iiiiiiiiiiiiiiillj
T.E.S. Lasteaia moenäitus© korraldajaid ja vaevas^ägijaid tänati
Raamat, R i i n ^ Hess, Silvia T r e i , K a t i Marley; Leena Kimsto, Helle
puu, Viivi Rannu-I(ihi|šoini.
. Vasakult: Jaak Kivik, Viive
Tõsine, Re^et Roman, L i l i a n Õun°
Foto — 0. Haamer
Kanada skautide jamboree, mis
peetakse iga nelja aasta järele erinevates
provintsides, toimub sellel
suvel Ontarios, Guelphi linna lä-hjstel,
seega päris Toronto ukse alL
Kuna Lõuna-Ontarios elab suurim
eestlaste ühiskond Kanadas ja siin
toimub rahvusgrupi elav selts-kondllik
tegevus, kaasarvatud
skautlus, siis annab see nii meie
ioortele kui ka vanemale generatsioonile
suurepärase võimaluse
osavõtta Kanada j^mboreest või
seda külastada^ isegi mitmel korral.
Järgmine selline juhus tuleks
silles 40 a^sta parast.
Eesti Skautide Malelva Kanadas
esindusüksus oh juba pikemat aega
olnud treeningus, mille haripunktiks
on nädalalõpu laager 25. ja 26. mail.
Kahetsusväärselt langeb see kokku
Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli
Montreali ekskursiooniga. Nädala-
Ipppude arv kalendris oti piiratud,
meie noorte tegevus Torontos aga
väga iritensiivne, mis jätab vähe
võimalusi manööverdamiseks.
Esindusüksus sõidab suurlaagris-se
hušsiga. Autotransporti ei kasutata,
kuna ligipääs on kergem bussiga.
Jamboreest osavõtjate suure arvu tõttu
on laagrisse saabumine kahel päeval,
samuti sealt lahkumine! Eesti
poisid jõuavad kohale 3. juulil ja lahkuvad
11. juulil.
lamböreed on võimalik külastada
mitmel päeval, kuid pühapäev, 7 juuli
on kavandatud meie eshidusüksuse
pooh Eesti Päevaks kaasmaalastele
ja teistele. Pühapäeva õhtupoolikul
on kavatsus saada luba jamboree
suurlava kasutamiseks, et seal esitada
pooletunniline kava nii eesti skautide
esin4usüksuse kui ka Torontost
kohalesõitnud laagrist mitteosavõt-vate
skautide ja gaidide poolt. Sellel
päeval loodetakse näha eesti esin-dušüksuse
all-laagris ja jamboree
piirkonnas rohkearvuliselt eesti
gaidlikke, skautlikke noori alates
hundudest ja hellakestest, kõiki teisi
eesti noori, lastevanemaid ja noorte-sõpru.
Täpsed kellaajad teatatakse
eesti ajakirjanduse kaudu.
Esmaspäeval, 8. juulil on jambo-reel
sõpruspäev. Poisid suhtlevad
teiste poistega ning eesti laagrikülas
on vastuvõtt kanada üksuste juhtidele,
kelledega meie esindusük-suse
juhtkonnal on tekkinud tihedam
kontakt. On kavatsus serveerida
mingisugust eestipärast toitu ja suu
magusaks tegemiseks kringlit.
Kolmapäeval, 10. juulil ..vallutavad*'
hundud jamboree. Siis on nimelt
hundude päev. Sel puhul sõidab
VIA rong, mille pilet maksab ^7.00
hundule ja $9.00 täiskasvanule. Peale
hundujuhtide on ka huhduvanemad
teretulnud. Kuna eesti hundud tulevad
tõenäoliselt oma vanematega
jamboreele pühapäeval, kui toimub
Eesti Päev, siis arvatavasti meiepoolne
osavõtt rongisõidust on minimaa -
- ne. ••
Eesti esindamine nii suurel kvoorumil,
kus kohal 16.000 kanada skau-ti,
on majanduslikult ülejõukäiv eesti
skautide malevale ja igale üksik'le
-poisile. Mitmed on siin'kaasa aidanud
ja esindusüksuse juhtkond soo-võimalust
propageerida nõukogu-^
de Eesti luterliku kiriku „vabat"
tegevust.
Soome ja Eesti luterlikel kirikutel
olevat koostööna valmis saamas
Piibli uus tõlge ning kiriku lauluraamat.
Piibel olevatki juba valmis
ning. tulevat sel aastal:trükikojast.
Lauluraamat seevastu ilmuvat lähematel
aastatel, nagu endine Punaarmee
major ütles ajalehele.
Edgar Hark rääkis edasi, et sealsesse
kirikusse kuulub praegu umbes
200 000 liiget, mis moodustab 85%
(õikidest uskkondadest kuuluvatest.
Luterlased on oma rahvuselt eestlased.
Edasi ta ütles, et ,,meie kiriku
suhted riigiga on normaalsed. Meie
saame jutlustada vabalt ja teha kõike
seda. mis koguduselt oodetakse..
Erandiks on tegutsemine alla 18-aas-taste
noorte ja laste hulgas, mis pole
lubatud."
Edgar Hargi järgi on kodude vastutus
kristliku kasvatuse andjana
taolises olukorras suur, kuigi lapsed
saavad tulla oma vanematega jumalateenistusele.
Väga paljud aga astuvad
koguduse liikmeks alles pärast
täisealisteks saamist. Ta väitis, et
viimastel aegadel -tuntakse noorte
hulgas üha rohkem huvi kiriku vastu:
„Võib-olIa noored pole" rahul sellega,
mida nad mujah saavad."
Õpetajate puudus olevat suureks
probleemiks. „Meie kirikus on 145
kogudust, vaid ainult aga 90 õpetajat.
See tähendab, et paljud õpetajad
peavad hoolitsema mitme koguduse
eest. Neil on väga palju tööd, kuid
nad on harjunud sellega. Mõne aasta
pärast olukord võibolla muutub paremaks.
Aastat kümme tagasi oli teoloogia
õppijaid vaid 25, nüüd neid on
53 ja nende hulgas kuus naist. Nood
noored on head õpilased ja väga palju
kirikust ja usust huvitatud. Naisõpetajaid
on meil olnuä juba peaaegu
20 aastat. Praegu on neid kuus
ja nad teevad head tööd. Kogudused
on nendega väga rahul Soome kiriku
seisukoht naisõpetajate osas on
muidugi soomlaste oma asi, meie aga.
oleme väga rahul." .
Mainitagu siinkohal, et Soome luterlikus
kirikus pole naisõpetajad lubatud,
kuigi kogu aeg käib võitlust
sellepärast.
Lõpuks Edgar Hark ütles, et „vii-mastel
aastatel on rohkesti ehitatud
koguduse maju ning kiriklaid,
kusjuures koguduste liikmed on kõik
kulud ise kandnud. Nad annavad
alati nii palju kui vaja, on harjunud
sellega. Üks koguduse liige pakub
aastas 10 ja teine 50, isegi 100 rubla,
mis meil on.väga palju."
TEATEID
EELK PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd., Toronto,
Ontario M4P 2L1
Praost Andres Taul. tel.483-4103
Kantselei tel. 483-5847
Õpetaja Edgar Heinsoo
Tel. kodus 283-9387
Tel. kirikus 483-6848
Organist dr. Roman To!
lUMALATEENISTUS pühapäeval.
28. aprillil kell 11 hommikul,
teenib õp. E. Heinsoo, laulab Can-tate
Domino R. Toi juhatusel. PIIB-LITUND
kell 10 hommikul Pühapäevakool.
Leerieelsed. Leeritund.
LEERIÕNNISTAMISE JUMALATEENISTUS
pühapäeval. 5. mail
kell 1 p.l. St. Pauli kirikus, 227Bloor
St. E. Solist Ellen Parve-Valdsaar.
Laulab Toronto Eesti Segakoor, juhatab
Asta Ballstadt.
INGLISKEELSED JUMALATEE-NISTUSED
igal pühapäeval kl. 9.30
h. Pühapäevakool.
KOGUDUSE KANTSELEI on avatud
teisipäeviti kl. 10.00—18.00 ja
neljapäeviti kl. 12.00-15.00.
ÕPETAJATE KÕNETUNNID kolmapäeva
hommikuti kl. 9.30—12
päeval; neljapäeva õhtuti kl. 6—8.
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Ont.
MSB 2G7
Õp. Udo Petersoo
3714 Beechollow Cres.,
Mississauga, Ont. L4Y 3T2
Tel. 624-6128 või 625-593i
kirikus 923-5172
Organist pr. Asta Mitt
Koorijuht pr. Asta Ballstadt
Pühap., 28. aprillil kell 4.00 p.l..
PÜHAPÄEVANE JUMALATEENISTUS.
Pärast jumalateenistust
Eesti Kultuuripärandi Klubi lindistatud
ülevaade Vana-Andrese koguduse
35. a. juubelist ja Esto '84 rongi-käigust.
; Pühapäeval, ' 5 . . mail kell 11 h.
KONTSERT-JUMALATEENISTUS.
Kontsertosas Lembit Avesson orelil.
Pärast jumalateenistust noorte
akordioniorkester „AcGordion Con-tinuum"
kontsert kiriku -ülemises
saalis. INGLISKEELNE JUMALATEENISTUS
kell 1 p.l.
Pühapäeval, 12. mail kell 4 p.l.
EMADEPÄEVA NOORTEJUMA-LATEENISTUS.
Pärast jumalateenistust
aktus ja kohvilaud. Kirikus ja
aktusel esinevad pühapäevakooli ja
leei-i noored.
Pühapäeval, 19. mail kell 11 h.
TAEVAMINEMISlpÜHA JUMALATEENISTUS.
Koguduse SEGAKOORI harjutused
toimuvad igal esmaspäeval kell 7.00
õ. kiriku saalis.
Koguduse KÄSITÖÖRINGI järgmine
kokkutulek teisipäeval, 16. aprillil
kell 11.00 hommikul.
PÜHAPÄEVAKOOL igal pühapäeval
jumalateenistuse ajal ja leerieelsed
iga hommikuse jumalateenistuse
ajal.
PIIBLITUNNID kell 3.00 p.l. iga
õhtupoolse jumalateenistuse eel.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku
kantseleis teisipäeviti kella 6.00—
8.00 õ. ja neljapäeviti kella 2.00—
8.00 õ. Kiriku kanselei on avatud
neljapäeviti kella 10.00—8.00 õ.
TORONTO EMMANUELI
EVANGEELNE KOGUDUS
21 Swanwick Ave. Tel. 698-5645
Pastor Allan Laur
72 Appleby Cres.
Markham, Ontario L3R 2L4
TeL 477-6248
Pühapäeval, 28. aprillil kell 2 p.l.
PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja PIIB-LIKOOL
täiskasvanuile. Keir3 p.l.
JUMALATEENISTUS, kõneleb raa-dioevangelist
EARL POYSTI. Laulab
naistrio. (Buss Eesti Kodust kell
1.15 p.l.]. Kell 6 õ. INGLISKEELNE
JUMALATEENISTUS, kõneleb Toomas
Rüdmik.
Kolmapäeval, 1. mail kell 7 õ.
PALVEÕHTU. •
„Meie EW nr. 17 (1834) 1985
mBmammmma^mmmmmmm^mmmmmmmmmmmmmma
EarlPoysti kõneleb
Emmanueli kirikus
Earl Poysti nimi ei ütle meile eestlastele
ehk palju, kuid üle Venemaa -
on ta üldtuntud vaimulikkude raadiosaadete
kaudu. Ligi kaksküm-^
mendviis aastat on tema hääl kõla- ^
nud üle erinevate saatejaamade ja •
praegu antakse tema saateid edasi :
^nam| kui kümne saatejaama kaudu !
ja saateaeg on 25 tundi nädalas. Taon !
andekas kõneleja ja ta on suutnud
haarata ka vene noorte tähelepanu ja ,
andmete kohaselt, mis on tee leidnud ;
läbi raudeesriide, teame, et paljud ;
tema selge õpetuse ja kuulutuse pea- ;
le on'selja pööranud ateismile ja'
tunnistavad end nüüd usklikeks Jeesusesse
Kristusesse. Paljudes paikades
Venemaal kogetakse praegu vaimulikku
ärkamist ja pastor Poysti
kuulutustöö kaudu saavad uued '.
kristlased vaimulikku õpetust ja kin- :
nitust.
Earl Poysti sündis soome vanema- -
test, kes misjonäridena läksid Venemaale,
kus nende poeg ka sündis
1920. aastal. Olukorrad aga sundisid
neid hiljem tagasi pöördum Soome.
Viis aastat töötasid misjonärid Har-biini
linnas Manchurias, kus ka Earl
õppis vene koolis. 1943. aastal lõpetas
Poysti oma õpingud National Bib-le
Institute'is New Yorgis ja hiljem
õppis ta ka New Yorki ülikooli juures.
Pastor Earl Poysti külastus Torontosse
kestab ainult paar päeva ja
külaline kõneleb ka veel Soome Nelipühi
koguduses ja ühel ingliskeelsel
jumalateenistusel.
Eestlastele kõneleb pastor Poysti
piihäpäeval, 28. aprillil kell 3 p.l.
Emmanueli kirikus, 21 Swanwick
Ave. (Üks blokk lääne pool Main St.
ja üks blokk lõuna pool Gerrard St.)
.Ks^\ mm II • • Il • • II l i l l II • • i H B a x x a i x K M K i ii • • ii — ii
EI
MINGIT •
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Valimised Ontarios
lälienevad
Üldvalimisteks Ontarios on jäänud
aega veel üks nädal. Kohalike
ajalehtede arvates on konsiervatii-vide
partei populaarsus vähenenud
liberaalide ja uusdemokraati-de
ühise rünnaku tagajärjel. Peaminister
Frank Miller on siiski arvamisel,
et tema, konservatiivide
partei tuleb valimistel võitjaks ja
jätkab provintsi traditsioonilist
juhtimist, mis on kuulunud kohser-vatüvridele
rohkem kui 4 aastakümmet.
Toomas Õunapuu yalimiskam-paani
juhataja at^vamise kohaselt
on ta veel teisel kohal oma populaarsuse
poolest, kuid võiks tulla
esimeseks, kui kaastööliste arv
suureneks tema isiku populaari-seerimisejks
York-South valimis-ringkonnäs.
Informatsioon telefonil (416) 247-
6233,
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Juti. Kaljo Raid
Bards Walkway, Willowdale,
Ontario M2J4T9
499-6488
^VABADUSE KUULUTUS"
RAADIOSAATED IGAL
PÜHAPÄEVAL
kell 3-3 JO p.l.
Neljapäeval, 25. aprillil kell 7.30,
õhtul ja laupäeval kell 6.00 õ. dr. T.
Proosi tervishoiu loengud ,,Me tundeelu.
Meie tunded argielu probleemidest."
Pühapäeval, 27. apr. kell 10.15
hom. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile
ja noortele. Kell 11 hm. JUMALATEENISTUS.
Teenib K. Raid.
Naistrio. Kell 6.00 õ. VÄLISMISIO-NI
ÕHTU. Kõneleb dr. Taimi Proos.
Flöödid.
vib tänada järgmisi üksikisikuid ja
organisatsioone: Jako Luide - —
§1000.-, Ets Trei - 1000.-, Toronto
Eesti Skaudisõprade Selts — $ 1000.-
St. Catharines Eesti Selts — $100.-,
Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna
Koondis Torontos — $100.-, anonüümne
annetus — S50.-, pr. Kraav —
^20.-. Peale selle annab skautide malev
igale osavõtjale |50.- ja kõik märgid
nii poisile endale kui ka vahetamiseks
teiste poistega.
Eesti esindusüksuse juht on skm.
Harold Kivi, aadress 135 Northwood
Drive, Willowdale, Ont., M2M 2K2,
tel. 221-9735.
Hlffuflovofud EESTI LILLEÄKI
>QXDS
736-1170
1065 STEELES AVE W ,Kodus 223-0201
S™"™' • AARDVARK
Omanik UWDA SEPP FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas 0 Ülelinna'kohaleviimine LTD
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 25, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-04-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850425 |
Description
| Title | 1985-04-25-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 25.APRILLIL - TOUISMY, APRIL 25 •Oimu Tolreiito Eesü SeltsS Lasteaia Moenäitus toimus 14. apriilil Eesti Maja suures saalis. See oh aasta suurüritus, mis nõuab asjaosalistelt palju töötunde, hoolt ja vaeva. On tavaks kujunenud, et vanemad, vana-vanemad, tädid, onud ja noo)° red; Hse: täidavad sa|Ii. Lava oli dekoreeritiud õhupallide ja Ülletähekestega. Noor dekoraator, Helle. Tõsine, oli Wa ülesandega hästi toime tulnud. Siiurevaevanägi-ja, peakorraldaja Reet ^oman'i abistajad olid Riina Hess. Kati Marley, Viive Raamat ja Lillian Õunapuu. Klaveril aitas kaasa jaak Kivik ja komentaatori koha täitis Leena Kinisto. Avatervitifs oli Maimu Schaerilt, kes on lasteaia esinaine. Moenäitus oli.ja^atud aastaaegade iärgi. Esimesena tulid mannekeenidena publiku^ette õekesed Kristin ja Lisa Molle pestavast materjalist rohelistes pikkades pükstes roosade vestidega, siis Karin M^ipoom vanaema kootud loomingus. Paula Kulpa kandis õrnroosat kleiti valge põllega. Järgnesid Kätnn Tõsine ja Robert Trei. Riina Mägi Bousquet setu rah-vuskleidis (mitte rahvarõivas]. Erik Tõnis Laar kandis ..looppükse". siis tulid Kaili ja Mihkel Toome ja Tiiu Mai Hess oma kenades rõivastes. Mark Tuvike oli härrasmees valges suveülikonnas, Juiila Marina Roman pestava väikese mustriga kleidis." jaan Kalev Hess esines ema õmmeldud riietuses! mis koosiries valgetest pikkadest pükstest ja tumesinisest, valgetriipu särgist. Melissa Tiiu Jo-nes oli enesekindel, Erika Kivik madruse kraega kleidis. Ericjöhnston jalutuskäigu praktilises ülikonnas ja te.male järgnes Karin Pärna. • Ema tehtud suvekleidis esinfes Skai Raamat. Leiki Luud ja Liisa Hogg olid rannariietuses. Mark Tuvikese ülikond sobii oivaliselt, samuti Daniel ja Mihkel Schaer'i tume-punased tunked.Milvi Tiislar ja Helli Orav olid tore paar. Jüri Juhan Kimsto oli alati armastatud madruse-ülikonnas. Taimi Marley valge kleidiga oli vanaema,palju vaeva näinud, see oli helesinise vöökirjaga alt tikitud. Siis veel Rein Tammemägi, Esko Remmel, Erik Õunpuu ja Miku Barbe. Järgnesid Jenny Putkönen fvalge jakk). Karina Meipoom. Jüri Juhan Kimsto. Paula Kulpa, Kadri Uukkivi. Kootud esemeid oli mitmeid, nagu Elizabeth Saar pitsilises lõheroosas pluusis ruudulise seeliku peal. David ByersM hommikumantel, mille juurde pikad punased püksid, Toomas , Kalvikul kootud kampsun ja Robert Trei kandis .l.nahast" pükse. Peeter Magi kummardus läks tagurpidi, seega rõõmustas publikut. Vilja ja Juula RomanM kleidi volangid mõjusid lapsi koormayalt! Taimi Marley oli ema valmistatud kleidis ja valges volangidega pidulikus põlles. Helve Liis Hess puuvillases tumedamas igapäevases praktilises kleidikeses. Ariel Waterman'! ema oli hoolega õmmelnud ja Arieli lemmik ..Valentine" karu oli ka kaasa võetud. Katriina ja Erik Ilvese ema oli laste ülikondi sobitades palju pead murdnud. Katrin Tõsine kaunis krae oli tikitud Toitma motiividel. Trina ja Kristin Macrae esinesid valge^sinis-tes ruudulistes kleitides, mis kaunistatud suurte valgete kraedega. Maitsekalt värvide kooskõlas oli vanaema kootudTiiu Martini kleit. Moodsad kleidid olid Tiina ja Heli Palu-oja'l. Ainsad, kus vööjoon oli viidud ' puusa kohale. Õnnestunud hall^. vanaema tehtud ja valge kraega kleite esindasid Talvi, Helve ja Tiiu Hess. Lisa Hogg säras rõõmust vanaema kootud punases loomingus ja Kristin Molle maheda-toonilistes värvides. Peeter Nieländer tegi suusariietuses meile nalja oma kokkupandud suuskadega. Jaan ja Laas Hess esitasid spordi-mütse ja kampsuneid, aga väikevend (esimest aastat lasteaias] demonstreeris, et igal mehel olgu oma pea. ega hoolinud venna hoolitsemisest. Ainukest silmuskoelist mantlit nägime Leiki Edwards'il. Viimane esi^ neja oli talvem^ntlis Karl Berzins. HUVI RAHVARÕIVASTE VASTU TÕUSNUD Rahvarõivais esinejate" nimistus oli 17 lapse nimed: Katriina Larissa , Ilves. Karina Meipoom. Talvi Merike Hess. Tiina Paluoja. Helve Liis Hess. Lisa Hogg. Melissa Tiiu Jones. Päula Kulpa. Trina Macrae. Tiiu Martin. Katrin Tõsine, Vilja Marika Toman. M i l vi Tiislar. Kadri Uukkivi. Skai Raamat. Heili Orav ja Karin Marley. Rahvarõivaste vastu huvi tundmisest üksi on vähe. Neid tuleb õppida tegema. Mittneid kostüüme võis liigitada rahvuslike kleitide hulka. On kaks põhiliselt erinevat asja. Rahvarõivas, mis kuulub meie rahvuslikku põhikultuuri ja rahvuslik riietus, mis on loodud rahvarõiva aineil, kuid ka selle kleidi kaunistus ja võimalikult isegi lõige peab meenutama kindlat kihelkonda. Esile võis tõsta Hiiu^Pühalepa. kus kandjal olid puusal isegi lapsele valmistatud rõhud ja samuti sinise põiega Muhu. mille tikand oli õiges pro-, portsioonis lapsele vähendatud. Meile rahvarõiva-kultuür on Torontos ohus. Miks meil ei võta mõni noor eesti naine oma südameasjaks rahvarõivaste valmistamise? Miks keegi ei õpi enam telgedel kudumist nagu seda teevad leedulased ja lätlased? Rahvuslik tekstiil-kunst rah- Okupeeritud Eesti peapüs utua|amine Soomes Luterlikul kirikul 200 000 liiget, tegevus olevat vaba — väljaarvatud noortetöö OULU (M.E.) - Põhja-Soome vai-mulikus ajalehes „Rauhan Terveh-dys" intervjueeriti^pkup. Eesti pea-koppi Edgar Hark'i, kes kasutas varõivaste näol pole majanduslikult tasuv. See ei tohiks olla põhjuseks ideelisele inimesele. Helmi Kurriku rahvarõiva raamatud on müügil .-.Meie Elu"'kaupluses. Selle raamatuga tuleks >^alata. Esimese loosi võitis endine lasie-aia juhataja Alice KüHango. kes istus aukülaliste lauas. Lasteaia juhataja, energiline Helle Arro oma lõppsõna.s reastas ja tutvustas kõiki suurevaa-vanägijaid üksikult. Rahvarõivas lapsed ulatasid lillekimbud.^ Eriline tänu noortelekasvatajatele, kellel jätkub kannatust ja publikule aitähtule-mast! Ja tulge jälle Emadepäeval mai kuus lasteaia lõpupeole! . E H A TARMET-TOOMBERG W0 iiiiiiiiiiiiiiillj T.E.S. Lasteaia moenäitus© korraldajaid ja vaevas^ägijaid tänati Raamat, R i i n ^ Hess, Silvia T r e i , K a t i Marley; Leena Kimsto, Helle puu, Viivi Rannu-I(ihi|šoini. . Vasakult: Jaak Kivik, Viive Tõsine, Re^et Roman, L i l i a n Õun° Foto — 0. Haamer Kanada skautide jamboree, mis peetakse iga nelja aasta järele erinevates provintsides, toimub sellel suvel Ontarios, Guelphi linna lä-hjstel, seega päris Toronto ukse alL Kuna Lõuna-Ontarios elab suurim eestlaste ühiskond Kanadas ja siin toimub rahvusgrupi elav selts-kondllik tegevus, kaasarvatud skautlus, siis annab see nii meie ioortele kui ka vanemale generatsioonile suurepärase võimaluse osavõtta Kanada j^mboreest või seda külastada^ isegi mitmel korral. Järgmine selline juhus tuleks silles 40 a^sta parast. Eesti Skautide Malelva Kanadas esindusüksus oh juba pikemat aega olnud treeningus, mille haripunktiks on nädalalõpu laager 25. ja 26. mail. Kahetsusväärselt langeb see kokku Toronto Eesti Seltsi Täienduskooli Montreali ekskursiooniga. Nädala- Ipppude arv kalendris oti piiratud, meie noorte tegevus Torontos aga väga iritensiivne, mis jätab vähe võimalusi manööverdamiseks. Esindusüksus sõidab suurlaagris-se hušsiga. Autotransporti ei kasutata, kuna ligipääs on kergem bussiga. Jamboreest osavõtjate suure arvu tõttu on laagrisse saabumine kahel päeval, samuti sealt lahkumine! Eesti poisid jõuavad kohale 3. juulil ja lahkuvad 11. juulil. lamböreed on võimalik külastada mitmel päeval, kuid pühapäev, 7 juuli on kavandatud meie eshidusüksuse pooh Eesti Päevaks kaasmaalastele ja teistele. Pühapäeva õhtupoolikul on kavatsus saada luba jamboree suurlava kasutamiseks, et seal esitada pooletunniline kava nii eesti skautide esin4usüksuse kui ka Torontost kohalesõitnud laagrist mitteosavõt-vate skautide ja gaidide poolt. Sellel päeval loodetakse näha eesti esin-dušüksuse all-laagris ja jamboree piirkonnas rohkearvuliselt eesti gaidlikke, skautlikke noori alates hundudest ja hellakestest, kõiki teisi eesti noori, lastevanemaid ja noorte-sõpru. Täpsed kellaajad teatatakse eesti ajakirjanduse kaudu. Esmaspäeval, 8. juulil on jambo-reel sõpruspäev. Poisid suhtlevad teiste poistega ning eesti laagrikülas on vastuvõtt kanada üksuste juhtidele, kelledega meie esindusük-suse juhtkonnal on tekkinud tihedam kontakt. On kavatsus serveerida mingisugust eestipärast toitu ja suu magusaks tegemiseks kringlit. Kolmapäeval, 10. juulil ..vallutavad*' hundud jamboree. Siis on nimelt hundude päev. Sel puhul sõidab VIA rong, mille pilet maksab ^7.00 hundule ja $9.00 täiskasvanule. Peale hundujuhtide on ka huhduvanemad teretulnud. Kuna eesti hundud tulevad tõenäoliselt oma vanematega jamboreele pühapäeval, kui toimub Eesti Päev, siis arvatavasti meiepoolne osavõtt rongisõidust on minimaa - - ne. •• Eesti esindamine nii suurel kvoorumil, kus kohal 16.000 kanada skau-ti, on majanduslikult ülejõukäiv eesti skautide malevale ja igale üksik'le -poisile. Mitmed on siin'kaasa aidanud ja esindusüksuse juhtkond soo-võimalust propageerida nõukogu-^ de Eesti luterliku kiriku „vabat" tegevust. Soome ja Eesti luterlikel kirikutel olevat koostööna valmis saamas Piibli uus tõlge ning kiriku lauluraamat. Piibel olevatki juba valmis ning. tulevat sel aastal:trükikojast. Lauluraamat seevastu ilmuvat lähematel aastatel, nagu endine Punaarmee major ütles ajalehele. Edgar Hark rääkis edasi, et sealsesse kirikusse kuulub praegu umbes 200 000 liiget, mis moodustab 85% (õikidest uskkondadest kuuluvatest. Luterlased on oma rahvuselt eestlased. Edasi ta ütles, et ,,meie kiriku suhted riigiga on normaalsed. Meie saame jutlustada vabalt ja teha kõike seda. mis koguduselt oodetakse.. Erandiks on tegutsemine alla 18-aas-taste noorte ja laste hulgas, mis pole lubatud." Edgar Hargi järgi on kodude vastutus kristliku kasvatuse andjana taolises olukorras suur, kuigi lapsed saavad tulla oma vanematega jumalateenistusele. Väga paljud aga astuvad koguduse liikmeks alles pärast täisealisteks saamist. Ta väitis, et viimastel aegadel -tuntakse noorte hulgas üha rohkem huvi kiriku vastu: „Võib-olIa noored pole" rahul sellega, mida nad mujah saavad." Õpetajate puudus olevat suureks probleemiks. „Meie kirikus on 145 kogudust, vaid ainult aga 90 õpetajat. See tähendab, et paljud õpetajad peavad hoolitsema mitme koguduse eest. Neil on väga palju tööd, kuid nad on harjunud sellega. Mõne aasta pärast olukord võibolla muutub paremaks. Aastat kümme tagasi oli teoloogia õppijaid vaid 25, nüüd neid on 53 ja nende hulgas kuus naist. Nood noored on head õpilased ja väga palju kirikust ja usust huvitatud. Naisõpetajaid on meil olnuä juba peaaegu 20 aastat. Praegu on neid kuus ja nad teevad head tööd. Kogudused on nendega väga rahul Soome kiriku seisukoht naisõpetajate osas on muidugi soomlaste oma asi, meie aga. oleme väga rahul." . Mainitagu siinkohal, et Soome luterlikus kirikus pole naisõpetajad lubatud, kuigi kogu aeg käib võitlust sellepärast. Lõpuks Edgar Hark ütles, et „vii-mastel aastatel on rohkesti ehitatud koguduse maju ning kiriklaid, kusjuures koguduste liikmed on kõik kulud ise kandnud. Nad annavad alati nii palju kui vaja, on harjunud sellega. Üks koguduse liige pakub aastas 10 ja teine 50, isegi 100 rubla, mis meil on.väga palju." TEATEID EELK PEETRI KOGUDUS 817 Mt. Pleasant Rd., Toronto, Ontario M4P 2L1 Praost Andres Taul. tel.483-4103 Kantselei tel. 483-5847 Õpetaja Edgar Heinsoo Tel. kodus 283-9387 Tel. kirikus 483-6848 Organist dr. Roman To! lUMALATEENISTUS pühapäeval. 28. aprillil kell 11 hommikul, teenib õp. E. Heinsoo, laulab Can-tate Domino R. Toi juhatusel. PIIB-LITUND kell 10 hommikul Pühapäevakool. Leerieelsed. Leeritund. LEERIÕNNISTAMISE JUMALATEENISTUS pühapäeval. 5. mail kell 1 p.l. St. Pauli kirikus, 227Bloor St. E. Solist Ellen Parve-Valdsaar. Laulab Toronto Eesti Segakoor, juhatab Asta Ballstadt. INGLISKEELSED JUMALATEE-NISTUSED igal pühapäeval kl. 9.30 h. Pühapäevakool. KOGUDUSE KANTSELEI on avatud teisipäeviti kl. 10.00—18.00 ja neljapäeviti kl. 12.00-15.00. ÕPETAJATE KÕNETUNNID kolmapäeva hommikuti kl. 9.30—12 päeval; neljapäeva õhtuti kl. 6—8. EELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 383 Järvis St. Toronto, Ont. MSB 2G7 Õp. Udo Petersoo 3714 Beechollow Cres., Mississauga, Ont. L4Y 3T2 Tel. 624-6128 või 625-593i kirikus 923-5172 Organist pr. Asta Mitt Koorijuht pr. Asta Ballstadt Pühap., 28. aprillil kell 4.00 p.l.. PÜHAPÄEVANE JUMALATEENISTUS. Pärast jumalateenistust Eesti Kultuuripärandi Klubi lindistatud ülevaade Vana-Andrese koguduse 35. a. juubelist ja Esto '84 rongi-käigust. ; Pühapäeval, ' 5 . . mail kell 11 h. KONTSERT-JUMALATEENISTUS. Kontsertosas Lembit Avesson orelil. Pärast jumalateenistust noorte akordioniorkester „AcGordion Con-tinuum" kontsert kiriku -ülemises saalis. INGLISKEELNE JUMALATEENISTUS kell 1 p.l. Pühapäeval, 12. mail kell 4 p.l. EMADEPÄEVA NOORTEJUMA-LATEENISTUS. Pärast jumalateenistust aktus ja kohvilaud. Kirikus ja aktusel esinevad pühapäevakooli ja leei-i noored. Pühapäeval, 19. mail kell 11 h. TAEVAMINEMISlpÜHA JUMALATEENISTUS. Koguduse SEGAKOORI harjutused toimuvad igal esmaspäeval kell 7.00 õ. kiriku saalis. Koguduse KÄSITÖÖRINGI järgmine kokkutulek teisipäeval, 16. aprillil kell 11.00 hommikul. PÜHAPÄEVAKOOL igal pühapäeval jumalateenistuse ajal ja leerieelsed iga hommikuse jumalateenistuse ajal. PIIBLITUNNID kell 3.00 p.l. iga õhtupoolse jumalateenistuse eel. ÕPETAJA KÕNETUNNID kiriku kantseleis teisipäeviti kella 6.00— 8.00 õ. ja neljapäeviti kella 2.00— 8.00 õ. Kiriku kanselei on avatud neljapäeviti kella 10.00—8.00 õ. TORONTO EMMANUELI EVANGEELNE KOGUDUS 21 Swanwick Ave. Tel. 698-5645 Pastor Allan Laur 72 Appleby Cres. Markham, Ontario L3R 2L4 TeL 477-6248 Pühapäeval, 28. aprillil kell 2 p.l. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja PIIB-LIKOOL täiskasvanuile. Keir3 p.l. JUMALATEENISTUS, kõneleb raa-dioevangelist EARL POYSTI. Laulab naistrio. (Buss Eesti Kodust kell 1.15 p.l.]. Kell 6 õ. INGLISKEELNE JUMALATEENISTUS, kõneleb Toomas Rüdmik. Kolmapäeval, 1. mail kell 7 õ. PALVEÕHTU. • „Meie EW nr. 17 (1834) 1985 mBmammmma^mmmmmmm^mmmmmmmmmmmmmma EarlPoysti kõneleb Emmanueli kirikus Earl Poysti nimi ei ütle meile eestlastele ehk palju, kuid üle Venemaa - on ta üldtuntud vaimulikkude raadiosaadete kaudu. Ligi kaksküm-^ mendviis aastat on tema hääl kõla- ^ nud üle erinevate saatejaamade ja • praegu antakse tema saateid edasi : ^nam| kui kümne saatejaama kaudu ! ja saateaeg on 25 tundi nädalas. Taon ! andekas kõneleja ja ta on suutnud haarata ka vene noorte tähelepanu ja , andmete kohaselt, mis on tee leidnud ; läbi raudeesriide, teame, et paljud ; tema selge õpetuse ja kuulutuse pea- ; le on'selja pööranud ateismile ja' tunnistavad end nüüd usklikeks Jeesusesse Kristusesse. Paljudes paikades Venemaal kogetakse praegu vaimulikku ärkamist ja pastor Poysti kuulutustöö kaudu saavad uued '. kristlased vaimulikku õpetust ja kin- : nitust. Earl Poysti sündis soome vanema- - test, kes misjonäridena läksid Venemaale, kus nende poeg ka sündis 1920. aastal. Olukorrad aga sundisid neid hiljem tagasi pöördum Soome. Viis aastat töötasid misjonärid Har-biini linnas Manchurias, kus ka Earl õppis vene koolis. 1943. aastal lõpetas Poysti oma õpingud National Bib-le Institute'is New Yorgis ja hiljem õppis ta ka New Yorki ülikooli juures. Pastor Earl Poysti külastus Torontosse kestab ainult paar päeva ja külaline kõneleb ka veel Soome Nelipühi koguduses ja ühel ingliskeelsel jumalateenistusel. Eestlastele kõneleb pastor Poysti piihäpäeval, 28. aprillil kell 3 p.l. Emmanueli kirikus, 21 Swanwick Ave. (Üks blokk lääne pool Main St. ja üks blokk lõuna pool Gerrard St.) .Ks^\ mm II • • Il • • II l i l l II • • i H B a x x a i x K M K i ii • • ii — ii EI MINGIT • KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts - 1918. Valimised Ontarios lälienevad Üldvalimisteks Ontarios on jäänud aega veel üks nädal. Kohalike ajalehtede arvates on konsiervatii-vide partei populaarsus vähenenud liberaalide ja uusdemokraati-de ühise rünnaku tagajärjel. Peaminister Frank Miller on siiski arvamisel, et tema, konservatiivide partei tuleb valimistel võitjaks ja jätkab provintsi traditsioonilist juhtimist, mis on kuulunud kohser-vatüvridele rohkem kui 4 aastakümmet. Toomas Õunapuu yalimiskam-paani juhataja at^vamise kohaselt on ta veel teisel kohal oma populaarsuse poolest, kuid võiks tulla esimeseks, kui kaastööliste arv suureneks tema isiku populaari-seerimisejks York-South valimis-ringkonnäs. Informatsioon telefonil (416) 247- 6233, TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Juti. Kaljo Raid Bards Walkway, Willowdale, Ontario M2J4T9 499-6488 ^VABADUSE KUULUTUS" RAADIOSAATED IGAL PÜHAPÄEVAL kell 3-3 JO p.l. Neljapäeval, 25. aprillil kell 7.30, õhtul ja laupäeval kell 6.00 õ. dr. T. Proosi tervishoiu loengud ,,Me tundeelu. Meie tunded argielu probleemidest." Pühapäeval, 27. apr. kell 10.15 hom. PÜHAPÄEVAKOOL täiskasvanuile ja noortele. Kell 11 hm. JUMALATEENISTUS. Teenib K. Raid. Naistrio. Kell 6.00 õ. VÄLISMISIO-NI ÕHTU. Kõneleb dr. Taimi Proos. Flöödid. vib tänada järgmisi üksikisikuid ja organisatsioone: Jako Luide - — §1000.-, Ets Trei - 1000.-, Toronto Eesti Skaudisõprade Selts — $ 1000.- St. Catharines Eesti Selts — $100.-, Eesti Kaubalaevastiku Juhtkonna Koondis Torontos — $100.-, anonüümne annetus — S50.-, pr. Kraav — ^20.-. Peale selle annab skautide malev igale osavõtjale |50.- ja kõik märgid nii poisile endale kui ka vahetamiseks teiste poistega. Eesti esindusüksuse juht on skm. Harold Kivi, aadress 135 Northwood Drive, Willowdale, Ont., M2M 2K2, tel. 221-9735. Hlffuflovofud EESTI LILLEÄKI >QXDS 736-1170 1065 STEELES AVE W ,Kodus 223-0201 S™"™' • AARDVARK Omanik UWDA SEPP FLORIST Avatud 7 päeva nädalas 0 Ülelinna'kohaleviimine LTD |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-25-06
