Meie Elu = Our life, April 25, 1985

              kirjaliku nÕMS"
j seks. Koos esi-ida
viisküm»
isena valimiste
ts. ;•
id esit$miskiri
kkuita kannalb
[5. a. postitemp"
[avad esitamis"
ta tähitud kir°
Imid on saada-kohalike
EesSi
litee kontrollib
iiesseatud kan-
Valimiskorra
[sit^jaU võima-raldamist.
Kui
tähtajaks pole
[takse esitamis"
|ab lõpliku kan-ja
avaldab sel-lalehis
üldiseks
nh saata oma
koosolekuile,
olema määra-
[amiskirjas või
lisema kirjaga.
Ise kandidaat ja
|)a asjaajamine
jteega toimub
Issil: Eestlaste
idas (Estonian
Canada), ,958
iToronto, Ont.
I5-2219.
iVÕTTONIGA
IIGUS. Sellega
stust rahvusli»
^abaEesti taas-
Illil 1985. fflo
: N Õ U K O G U
LS'
i K O M I T E E 1
fS • ^'/y'-
Lepp
I. Tamre
las
1. a.
litee kontrollib
llesseatud kan-
Valimiskorra
[puuduste kor-nende
kõr val­id
^^eakomitee
ajaks pole kõr­te
esitamiskiri.
ib lõpliku kan-ljaavaldabsel-ilehis
üldiseks
järgneb vali-latmine
kõigile
letuile koos lä°
lääletamiseks,
(2.aug. kuni 16.
võetud kandi-
^õib saata oma
koosolekuile^
on määratud
Ihtud teatavaks
li saa olla ise
ib koosolekuil
lid on saada-
Eesti Seltside
Ijavahetus Vali-toimub
EKN
lestlaste Kesk-
Ivstonian Cent-da),
958 Broad-
Ont. M4K 2R(B.
KNOUKOGU
^KOMITEE
IS
^klaehud
itsuse
•li
Xl-
I
„Meie Elu" nr. 17 (1834)1985 MELJAPÄEVAL,' 25.AP.RIi'LE
nxcc unau
2
0 0 9 KGB huvitatud
(Algus esiküljel) ^
et kaksikkeelsus heidet|akse üle par=
da. Kui kord Eesti, vabaneb; siis on
vaja eesti keelt. Puide pareeris sel­gitusega,
et ta 'pole kudagiviisi
kaksikkeelsuse vastu sõna võtnud.
Marje Õunapuu leidis, et vabadus­võitluses
ei ole keel tähtis ja selle
tõtfji on kõik abi ka väljaspoolt va­jalik.
Ka Margus Reemets pidas pos­itiivseks,
et olemas oleks suur grupp
ka rootslasi, näit. segaabieludest, kes ^
meiega kaasa võitleksid. Arvo Horm
juhtis tähelepanu, et sölles osas on
meie võitluses olnud kaasas juba
ammu puhtrootsi organisatsioon
Balti Komitee. Seal on meie, vastu
huvi korjanduste tulemustes osuta­nud
11 000 skandinaavlast.
Viimaseks referendiks oli segaabi-eluliste
organisatsiooni asutaja Hans
Andersson, kes oma sõnavõtus neid
nimetas „blandfolket'iks*'. Naguuusr
tulnukadki, tähendas ta teatud osa
inimeste negatiivsust sellesse grup­pi.
Sealjuures on paljudel lapsed eesti
koolis ja kui on eestipoolseid vana­vanemaid,
kes kaasa aitavad, siis
läheb asi hästi. Kõik oleneb muidugi
vanematest endist. Ja see kehtib ka
segaabieluliste organiseerumisel:
need, kel pole huvi, jäävad eemale ja
nendega oh osutunud raskeks ka
kontakti leidmine. „tjlesanne osutus
raskemaks,-kui ma alguses arvasin",
konstateeris kõneleja. Ta esitas küsi­muse
kongressile: kas tasub pingu­tusi
jätkata ja kui, on siis võimalik
-saada eesti ühiskonnalt abi. Näiteks .
kokkutulekute sisustamisel loengu­tega
ja väljapanekutega Eestist —
puhtideelise, tasuta abina. Kokkutu­lekutest
võiksid osa võ^ta kõik roots­lasist
eestlaste sõbrad.
Vastus oli spontaanselt jaatav.
Läbirääkimistel oli Johan Unger-son
mures; laste eesti keeh tuleks
igati toetada. Alur Reirlans ütles, et
kõik rootsikeelsed aktiivsused ei to­hiks
vähendada eestikeelsel aktiiv­sust.
Kui rootsipoolsel tegevusel on
iaskusi eesti lektoritega, siis peab
ütlema, et nendest on sageli puudu ka
eestlastel endil. i l
4,4 m aste
Ontario 1984 a. ti et Ontario on Kanada parim provints
parimate treenerite ja sporditego- amatöörspordis, sest möödunud aas-vuse
organisaatorite austamine tal Los Angeles'] olümpiamängudest
Ontario provintsivalitsuse poolt osa võtnud 437 Kanada sportlastest
toimus sel aastal 12. aprillil Shera- olid 60% Ontariost ja 10-st Kanada
ton Hotellis, kus 12.129 isikule, individuaalkuldn^edali võitjatest olid
nende hulgas 9 eestlast, anti üle 6 Ontariost. Ühtlasi teatas minister,
vastavad diplomid. See ontrekor- et provintsi 1985 ja 1986 a. eelar-diline
arv, mittei|k8i Ontario sport- vetes oh määratud 4,4 miljon dcl"
laste üldkokkuvõttes, vaid ka eest- larit 1988 a. Galgari talve- ja Seori
laste osas. Eestlased, keda austati suveolümplaadidele saadetavate
parimate Ontario sportlastena, olid: sportlaste treeninguks. Provintsi
Cindy Õunpuu (ujumine), Laura poolt palgatakse järgmiseks neljaks
Randmaa (tennis), Ingrid Fairbrot- aastaks eri spordiharudele parimad
her (badminton), Jaan Roos ja Karl treenerid ja nende abid, kes aegsati
Trei (masterite kergejõustik). Pari- hakkavad Ontario noorsportlasi
mate treeneritena: Martin Vellend olümpiaadideks ette valmistama,
(jalgrattasõit), Harry Liiv (korv- Asutatakse uusi treeningukeskusi,.
pall), Tiit Romet (võrkpall) ja Anu toetatakse lootustandvaid nporsport-
Ewen (rütmiline võimlemine). lasi ja saadetakse suuremal arvul
osavõtjaid Pan American ja Com-
Sportlaste austamisega Ontario 'monwealth'! mängudele,
valitsuse poolt alustati 18 aastat
tagasi, kusjuures viimase 7-me aasta
vahel austavate arv on suurenenud
üle 100%, mis on tõenduseks sport­like
saavutuste kiirest tõusust Onta­rio
provintsis. Austatakse sportlasi,
kes on saavutanud esikohti olüm-piamängudel,
suurtel rahvusvahelis­tel
võistlustel ja kes on tulnud Kana­da
või Ontario meistriteks. Iga aasta
möödumisel kõik Ontario spordilii­dud
saadavaid oma tippsportlaste ni-
H.]
m Kõrb
kaheksaks aaätakg
siiEEitööle
STOCKHOLM - Eesti Vangista» ' - ^ ^ ^^
mekirjadOntariovalitsuse Ministry
of Tourism and Recreation Sports
I S E . . ."
and Fitness Branch'ile, kes siis järg­misel
aastal austamise korraldab ja
määrab keda austada.
Kohal viibis ka minister Claude F.
Bennett, kes omas sõnavõtus märkis,
l O N AIR AFPLIANCE SERVICE
keskus on saanud andmeid okupat­sioonivõimu
poolt Jan Kõrbi vastu T.E. Seltsi Eieljandalt Kevadpopumilt Eesti Majas. Eesti Rahvapillide Orkester ja rahvatantsurühm
„Kungla".
uutide surve
Johannes Mihkelson arvas, et tole­rantsi
peaks jätkuma. Eesti rahva­kild
maapaos pn küllalt tugev, et
mitte sõltuda ametnike^ arvamistest
ja direktiividest — peameiise mää­rama
ja leidma oma organiseerimis­vormid.
külmutuskappe Ja pliite — igat lilM
:k 31 aastat tööpraktikat ^
TeL 533-9334 — Peter
lavastatud protsessist, mis toimus
18.. ja 19. märtsil 1985 Eesti NSV
ülemkohtus Tallinnas, Pärnu
maantee nr. 7, neljandal korrusel
asuvas kohtusaalis. Kohtuniku ko­hal
oli ülemkohtu liige Mart Lpiv
ning süüdistajana esines Eesti NSV
prokuratuurist Luiga.
Prokuröri poolt esitatud süüdis- Seoses president Reagani otsu-tusakti
kohaselt süüdistati Jan segasõitaSaksamaale, etkoosLää-
Kõrbi Eesti NSV kriminaalkoodek- ne-Saksamaa kantsler Helmut
si § 68 punkt 1 järgi „nõukogude- Kohliga mälestada II maailmasõja
vastases agitatsioonis ja propagan- lõpu 40. aastapäeva, oli ette näh-das".
Süüdistuse pearaskus oli ase- tud minek saksa langenute kalmis-tatud
nõukogude korda kahjusta- tule Bitburgis.
vate teadete läände toimetamisele Juutide ringkonnas ja mõninga-ja
keelatud materjalide vahenda- tes sõjaveteramde ühingutes on see
misele. kutsunud esile terava protesti.
Jan Kõrb on sündinud 1955 Rap- Nende rahustamiseks president
las. Töötas Tallinnas kelnerina. Ta külastab ka üht endist saksa kont-sireteeriti
14. mail 1984 ja paigutati sentratsioonilaagrit Bergen-Belse-eeluurimiseks
Tallinna keskvang- nis, kus ajaloolaste arvates suri
lasse. Eeluurimist toimetasid KGB ebainimlikes olukordades 50,000
Murimisosakonna töötajad alam- inimest. Varem see kavas ei olnud.
Foto — 0. Haamer
KEDADPOPURRII
T.E. Seltsi IV kevadpopurrii pü­hapäeval,
21. aprillil Eesti Majas
oli tüsedakavaline, hästikorralda­tud
ja osavõturohke üritus. Kavali­se
osa peakorraldajaks ja ka tea­dustajaks
oli Toomas Merilo.
Eeskava algas Eesti Rahvapillide
Peale lühikese vaheaja esitasid
Kalev Estienne'i võimlejad Evelyn
Koobi juhatusel moodsat võimlemist
saades vaatajaskonna sooja aplausi.
Segakoor,,Leelo" E. Piirje juhatu­sel
esitas ,,Laulik" (E. Oja), ,,Igat­sus"
(A. Söderman) ja „Kevade unis­tus"
(M. Saar). Aplausi vaigistami-
Orkestri esinemisega. Orkester, roh-- seks esitas koor lisapalana E. Purje
kearvulises koosseisus {18, kasuta- „Lihtne laul".
Kuues fiesti Organisatsioonide Komgress-Rootsis võttis vastu all­järgnevad
resolutsioonid.
TOETUS ÜRITUSTELE
VI eesti organisatsioonide kongress
Stökholmis toetab |i
® Eesti Noorte Festival - OTSE'85
korraldamist mais 1985 Stökholmis,
©Balti Noorte Kongressi javaba-dusristle.
mist juulis 198^^
® Eesti Päevad Rootsis - ESTIVAL
'86 korraldamist Lõuna-Rootsis mais
1986.
TOETUS KfDÜMAALE
Eestis kestab aasfakümneid kultuu­riline
iseseisvusvõitlus. See toimub
kõigil kultuurielu aladel ja äratab tä­helepanu
üle igasuguste raudees­riiete,
Okupatsiooni algaastatel olid
need metsavennad, k^s rahva toetu­sega
juhtisid vastupanu okupjantide-le.
Tänapäeval osaleb selles võitluses
patriootiline eestlaskond kodumaal,
kellele kuulub ter\fe meie laialipaisa-tus
rahva toetus ja poolehoid.
Aastakümnete jooksul, mida siin
polkovnik ArnoIds Revalds Riiast
ning alampolkonvnik Marat Zhu-kov
ja kapten Veinberg Tallinnast.
Eeluurimise käigus teostati hulga­liselt
ülekuulamisi, mis peale ko­dumaal
asuvaid eestlasi tabasid ka
19. aprillil Holocaust Memorial
komitee esimees USA-s külastas
presidenti ja palus teda mitte ku­des
kümmeterisugust pilli), Ingi-Mai
Loorandi juhatusel esitas popurrii
eesti rahvatantsuviisidest: jamaja la-bajalg,
vöötants, kiigadi-kaagadi,
tursapolka ja mustjala pulmarong.
Lisapalana — Kaera-Jaan. Ettekanne
sai teenitult tugeva aplausi.
Marja-Leena Roosi omalooming
„Vang", deklameerituna autori poolt,
sai kuulajatelt sooja vastuvõtu.
,,Kungla" rahvatantsurühm Val-deko
Noveki juhatusel esitas põimi-
Rootsis oleme veetnud, oleme loonud Tallinnat külastanud soomlasi, un-palju
sõprus- ja sugulussidemeid garlasi ja läände pääsenud eestlasi,
rootslaste hulgas. Paratamatult on Jan Kõrbi õde Kale Kõrb on tuntud
ka, hoolimata meie püüdlustest eesti balletitantsijanna „Estonias".
keele säilitamiseks, teise ja kolmanda Märtsi lõpus toimunud teatri külas-generatsiooni
eestlaste hulgas palju ^^igul Stockholmi jäeti Kaie Kõrb
lastada kalmistut, kuhu pn maetud ku vanadest tantsudest ning rahva-saksa
SS-üksuste ohvitsere. See tantsu ,iHiiu valss",
olevat nende solvamine, kes kaotasid Sopran Evi Valge, saadetuna kla-oma
elu võideldes natside vastu ja veril Margit Viia poolt, laulis: ,,Sõ-austuse
andmine Hitleri eliit-ük- najala õis" (T. Vettik), ,,Sina oled
süstele. President jäi oma otsuse kelm" (J. Pakk),,,Unistatud maad ma
neid, kes kaotanud on eesti keele,
kuid mitte meele. Meie ei tohi neid
endast eemale tõugata!
VI Eesti Organisatsioonide Kong­ress
kutsub üles kõiki eesti organisat-
„poliitilistel põhjustel" koju.
19. märtsil 1985 teatavaks tehtud
kohtuotsusega mõistis ülemkohus
Jan Korbile „nõukogudevastase
agitatsiooni ja propaganda'^ eest
juurde, pidades väärtulikumaks
praegust rahuaegset koostööd rah­vaste
vahel kui ajalukku läinud sõ-jahaavade
värskendamist.
tunnen" (R. Stolz). ja ,,Mu süda ja
meel" (R. Sieczynski). Et vaigistada
mitte lõppedatahtvat aplausi, korrati
,,Sina oled kelm".
Moodsa tantsu rühm ,,]azzworks"
Valve Kivilo juhatusel esitas: ,,Wor-dy
Rappinghood" (koreograaf Karen
Rammul) ja „Close to the Edge" (kor.
T. Pennachetti).
Ricki ja Catheryn Hiir mängisid
duetina ,,Skipper Polka" ja ,,Spark-ling",
Catheryn üksi esitas „Caprice
Polka" ja Ricki esitas Viiside põi­mik"
ja hästituntud „Trieste". Noo­red
mängijad said kuulajaskonna
tunnustava aplausi.
Eeskava viimaseks numbriks oli
rahvatantsurühm ,,Kungla" esitusel
rahvatantsud: ,,Ruhno suit", Kas­sari"
ja ,,Tuisuline"..Viimasena esi­tatud
rahvatants ,,Tuljak" oli sobi­vaks
lõpunumbriks ja tantsijad said
tunnustava aplausi.
Kõik esinejad ja juhid said tänutä­heks
kimbu punaseid lüli.
TERVITUS
Kuues eesti organisatsioonide
kongress Rootsis tervitab siirah Esto-,
nia teatri ansamblit, kes täna saabus
Stokholmi^et esitada Eesti kultuuri ja
kunsti. ;
Kinnitame jätkuvalt oma ühjekuu-uvust
eesti rahvaga, ehkki võõras
okupatsioonivõim Eestis igati püüab
takistada kontakte eesti rahva liik­mete
vahel okupeeritud kodumaal ja
vabas maailmas, sellega rikkudes
mh. a. 1975 Helsir^gi konverentsil
vastuvõetud otsuseid.
Kinnitame, et jätkame oma võit-'
lust, kuni on jälle saavutatud vaba­dus
ja iseseisvus Eesti riigile ja rah­vale.
•
KÕIKI ON VAiAr.:::/:^^^:^^:^V^. «
40 aastat on meie rahvusgrupp
Rootsis võidelnud meie keele ja kul­tuuri
säilitamise ning eesti rahvale
enesemääramisõiguse ja vabaduse
saavutamise eest. See võitlus saab
kestma kuni Eeštiyabaks saab. Para­tamatult
aga kahaneb nende arv, kes
sügiseli944 siia tulid ja seda võitlust
siiani auga on kannud. Kui tahame,
et see võitlus veel järgmine neli või
rohkem aastakümmet jätkub sama
innukusega, on meil vaja koondada
Icõiki jõude. 1
sioone Rootsis otsima teid, kuidas ^a. range rezhiimiga sunnitööd ja
kaasa tõmmata seda mõjukat, arvu- ^ ^* sundasumist.
rikast ja kasvayat gruppi, kps kfill , ; ,^
eesti keeh ei valda, aga kelle südame­sopis
on koht varutud Eestile ja eest- (1IIIII!||||||!||IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIJ||||||||H
lastele!
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidel®
Eesti Sihtkapital Kanadas
Mäe ähvardas ameti maha panna.
Heino Taremäe vaatles Saksa okupatsiooniaegseid suurusi
Neljapäeval, 18. aprillil, pidas jali, mida lühike ettekanne meie
VI Eesti Organisatsioonide Kong­ress
avaldab austust ja tänu Eesti'
vastupanuliikumisele, eriti aga oku­patsioonivõimu
ohvreiks langenud
vabadusvõitlejaile eesotsas Jüri Ku­kega,
Mart Niklusega, Enn Tartoga,
Lagle Parekiga, Tiit Madisoniga,
Viktor Niitsooga, Heiki Ahoneniga
ja Arvo Pestiga.
Kongress toetab IV Ülemaailmsel
Eesti Rahvuskongressil vastuvõetud
otsust Eesti vastupanuliikumise va­rustamiseks
iseseisvuse sündi, ise­seisvusaega,
okupatsiponiaegu ja
okupatsioönisündmusi kirjeldavate
teoste ja materjalidega.
Kongress toetab IV Ülemaailmsel
Eesti Rahvuskongressil vastuvõetud
otsfust Eesti vastupanuliikumise va­rustamiseks
dokumentatsiooniga
Läänes toimuvast antikommunistli­kust
võitlust ja eesti organisatsioo­nide
vabadusvõitluslikust tegevu­sest.
Kongress toetab IV Ülemaailmsel
Eesti Rahvuskongressil vastuvõetud
otsust Eesti Vabariigi ja Balti riikide
rahvusvahelist staatust käsitleva do­kumentatsiooni
jätkuvaks kogumi­seks
ja kodumaisele vastupanuliiku­misele
edasitoimetamiseks.
Kongress toetab IV Ülemaailmsel
Eesti Rahvuskongressil vastuvõetud
otsust võimaluste selgitamiseks eest­laste,
lätlaste ja leedulaste poolt fi­nantseeritavate
regulaarsete
Eesti Arhiiv Ühendriikides juhatu­se
esimees Heino Taremäe Tartu
Kolledžis huvitava loengu meie
Saksa okupatsiooniaegsetest valit­sejatest:
Ostlandi riigikomissarist
Lohsest Riias, Eesti kindralkomis­sarist
Litzmannist Tallinnas ja
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-. Eesti Omavalitsuse juhist Hjalmar
miseks. — Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R^
iiiiiniiiiiintiiiiitnmmiiiiitnitiiHniiiiiNniiifli^iiiiliiiP
Mäest. Kuna referent kasutas oma
ettekandes ainult dokumente, mis
n maailmasõja lõpul liitlaste val­dusse
langesid, siis andis tema
käsitlus palju juurde meie senisele
mõistmisele, mis 1942-1944 Tallin­nas,
Riias ja Berliinis tuiiti Eesti
küsimuses. Auditooriumil oli ülla­tav
kuulda neid olukordi uues vai-akadeemiliste
organisatsioonide
ühiskodus ei suutnud ammutada.
VASTUOLUD
Referent märkis, et dokumendid
kõnelevad esmalt kibedast võitlusest;
Lohse ja Litzmani vahel. See võitlus
sai terava kuju kui Lotzmann 1943.
aastal andis loa Eesti Vabariigj aas­tapäeva
tähistamiseks Lohse kordu­vast
keelust hoolimata. Sellele järg­nes
esimeste talude reprivatiseerimi-ne
21. veebruaril 1943 — jällegi ilma
Litzmann lükkas kõik Lohse poolt
esitatud süüdistused tagasi. Ta tõstis
esile, et eestlaste panus õigustab E.V.
aastapä'eva pühitsemist ja et ta ei saa
mitmesuguseid Lohse määrusi. ja
soove Eestis ellu viia.
Rosenberg ootas tüli üle reageerir
miseks kuni septembri lõpuni ja kui
see lõpuks tuli, soovitas ta mõlema
mehe vahel vaid paremaid sidemeid.
Nüüd asus Lohse Litzmanni kalla­le
sõjamajanduse küsimustes, kuna
Lohse arvates olukord selles asjas
Lohse loata. See kõik sundis Lohset Eestis oli katastrofaalne. Järgnevates
saatma kaebuse Idaalade riigiminis­ter
Alfred ^Rosenbergile Litzmanni
omavalitsemise ja allumatuse pä­rast,
paludes Rosenbergi neist teha
ao guses.. Referent mainis. et Saksa onia järelduse. Teiste sõnadega soovis
la
Kirjavahetus ® Repordid
® Käsikirjad jne.
EESTI JA INGLISE KEELES
.421-7268 ja 245-5757
okupatsioon Eestis on senini uuri-
>^ist leidnud vaid soome ajaloolase
Seppo Myllyniemi poolt ja et meil
tuleks veel palju teha enestelgi olu­kordade
valmistamiseks. Tundus,
et tal on omal rikkalikult lisamater-
Lohse Litzmanni kõrvaldamist Eesti
kindralkomissari kohalt. Rosenberg
aga üllatas Lohset sellise,,ennekuul­mata"
sammuga, et andis Litzmanni-le
võimaluse omapoolse seisukoha
avaldamiseks süüdistuste kohta.
kaebekirjades tõi Lohse ikka rohkem
esile Eesti Omavalitsuse mõju Litz­manni
tegevusele, jõudes viimaks
välja väiteni, et Litzmann on dr. Mäe
mõju all. 1944.a. alul saatis Lohse
Rosenbergile kaebusi nagu jooksval
lindil. Üks neist oli seotud dr. Mäe
pooh 1943 Litzmannile saadetud sa­lajase
kirjaga. Selles kirjas dr. Mäe
toetas baltisakslaste ärakutsumist
[järg Ihk,
raadiosaadete rakendamiseks Root­sis..
Kongress kutsub Rootsis tegutse­vaid
eesti organisatsioone, kogudusi
ja üksikeestlasi ülesse toetama Eesti
vastupanuliikumist, kodamaiseid
vabadusvõitlejaid ja inimõiguslasi,
mõeldes eriti okupatsioonivõimu
poolt nõukogude vanglais, sunnitöö-laagreis
ja yaimuhaiglais kinnipeeta­vaile
poliitvangidele ja nende pere­kondadele.
•soga
AKADEEMILISE KODU korraldusel toimub
26. aprelBiS s.a. koil 8 õhtul Tartu College suures saalis
traditsiooniline
VASTUVÕTT
BAAR ® TANTS 9 SUUPISTED
J...