1985-04-25-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ir. 17 (1834) 1985 „MeieEiu" m.
u esimees Tõnu
p. Udo Petersoo,
iFoto — S. Preem
hnab lilli Aino
|t Petersoo ja õp.
Poib — S, Preemt
ludus, eesotsas öp.
Ima elufilosoofia-s
ühejauliku sõnu
jVäikseks jääda, et
|s suureks saada",
^anema venna elu
iida lapsena luge-
[evikus:,, suurim ja
Jumala armastu-
Idele usta vaks. jää-
Inud olla".
-m
.mujal $3.
^maton sa-fESTUSED
[ellida koos
Itekuiudeks
E. Kuris, 2
ma Toronto
|d kirjutada
ilmele.
kupong vSIJgi
vajama
mmk :
Life"
^•••••ttttattit'*» t l ••••••
• ff.«««««f «««f t « « t 4 « « t t ff
foronto, was
.985.This>
days.
appreciate
iture)
•
1
0 . « e u
jätkub ka käesoleval aastal
jutuajamisel Seattles elava silmapaistva
eesti-läti kultuuriyahen-daja
Leonard Svarcsiga, kes tähistas
1.a. lõpus oma sellelaadse tegevuse
50.a. juubelit, selgus üllatusena,
et eesti kirjanlikest on lõunanaabrite
juures osutunud hinnatu-maiks
August Gailit ja Arved Viirlaid.
Nagu usutletav märgib, on
New Yorgis edukalt tegutseva kirjastuse
Gramatu Draugsi ja juhtiva
ajalehe „Laiksi" omanik-väljaandja
HelmarsRudzitis korduvalt mär->
kmud, et eesti raamatute tõlked,
eriti Gailiti omad, on olnud oma
menukuselt alati võrdsed läti park
mate autorite teostega, i
August Gailiti loomingut asuti tõlkima
läti keelde juba 1940-ndail aastail.
Ilmusid ja müüdi kiiresti läbi
„Toomas N,ipernaadi" (1943, 1953],
„Karge meri" (1943, 1952), „Leegit-sev
süda" (1947), „Ekke Moor''
(1948), „Üle rahutu vee" (1951], „Kas
mäletad, mu arm? 1- III (19^2,1956,
1959], V,Viimne; romantik" (1954).
Enamik neist Leonard Svarcsi tõlkes.
ARVEB VimLAIU EDU i
Arved Viirlai\i võidukäik lõunanaabrite
juures afgas tema,,Ristideta
haudadega" 1956. aastal. Teosele oodati
2. trükki, mis* aga kirjastuse
(Tilts] pankrotistumise tõttu jäi ilmumata.
1983/84. a. populaarseimaks
lätikeelseks r^aamatuks kujunes Viir-aiu
„Metsades veel hingab vabadus"
(Mezosmelbrivibaelpo, Inglismaal
elava R. Mertensi tõlge), sisaldades
1965.a. ilmunud, romaanid
„Kustuvad tuled" ja ,,Sadu jõkke",
järgnes Läti Võitlejat Ühingu ajakirja
„Daügavas Vanagi" (Düüna Kotkad)
5 numbrit l ä b i v S e i t s m e kohtupäeva"
(originaal 1957) kolmas kohtupäev
L. Svarcsi tõlkes. Eelpool juba
nimetatud Inglismaa lätlase tõlkes
on esitatud Gramatu Draugsi kirjastusele
Viirlaiu,, Märgitud" (originaal
1980) tõlge. Ühes läti ajakirjas hakkab
sel aastal ilmuma ka V.Uibopuu
„Toselli seranaad" L. Svarcsi tõlkes.
Valev Uibopuult on ilmunud varem
läti keelde tõlgituna (1949] [,Keegi ei
kuule meid" (originaal 1^8). ; ,
Huvi eesti autorite, eriti ka Viirlaid
ja Ij^hizhanr kaasa arvatud, loomingu
vastu püsib läti lugejaskonnas edasi.
Kahjuks on meie uudisloömiirigu ilmu-misvõimaluste
kitsaks muutunud väravad
(eriti . kurioosumlikult just
nüüd, 50 aasta möödumisel meie esimesest
ja väga edukastRaamatu-aas-tast!)
tegemas siin ise ohtlikke tõkkeid.
Meie hilisloomingu hulgas on teeninud
läti ajakirjanduses korduvalt
äramärkimist ka A i l i Helmi orjalaag-rite-
triloogia (Kuradil ei ole varju,
1979; Vägivallamaa, 1982; Rezhiim-see
kõlab uhkelt, 1984], tõlkevajadus
sellest aga puudub. Neir on omal
olemas Ruta U. „ Oh Jumal, kuidas
tahaksin elada", koos vanaema, ema
ja 9- ning 12-aaštaste õdedega 14.
juunil 1941 Siberisse küüditatud 14-
aastase tütarlapse peagu päevikulaa-dis
jutustus, ilmunud 1977.a. alates'
lätikeelsena juba 8-ndaks trükis
(Dear God, I wanted To Live, tõlge —
Rita Liepa, Gramatu Draugs,N.Y.).
Tuta küüditati koguni kahel korral
(uuesti 1951) ja suri orjalaagreis
saadud tiisikusse 31-aastasena 23.
apr. 1957.
ILUSTAMATA FAKTIDE KOGU- ^
Selle 142-lk. orjaelu aruande ja N .
Vene igavesti sama portree suhtes on
halbaennustavalt iseloomustav, et
kui Gramatu Draugsi omanik I^el-mars
Rudzitis (kelle memuaarid.
,,Manas zives dekas", Minu elu seiklused,
tõotab kujuneda läti kirjanduse
selle aasta menukaimaks teoseks)
pakkus teose head ingliskeelset tõlget
mitmele USA kirjastusele, lükati
see igalt poolt tagasi sama põhjendusega;
ei vasta ameerika mentaliteedile!
Nüüd on Gramatu Draugsi
poolt riskitud (esimene trükk 1977 -
2000 eks.) ingliskeelne väljaanne levinud
üle 10.000 eksemplaris, kuid
selgusetuna püsib endiselt, mis
peaks olema selles ilustamata faktide
kogus „maailma vabaduse eestvõitleja
maa" kirjastuste arvates selle
maa vabadusvõitlejalikule mentaliteedile
vastuvõtmatu? Lugeja seisukohad
paistavad olevat teissugused.
Kui kardetavaks peeti selles väikeses
raamatukeses leiduvate faktide ja
reaalse olupildi laiemat teadasaamist
läänes, näitab fakt, et käsikirja läände
jõudmisest andmete saamisele jär-gevalt
hakati kordama Ruta isale ähvardusi
säärase järjekindlusega, et-käsikirja
avaldamine viibis 10-12
aastat. Kurti saabus Ruta isalt saagu-mis-
saab põhimõttel nõusolek. Ta
suri aga 1978. aastal, raamatukest
nägemata, kuigi see oli äsjailmunud.
J
Otse enne USA Lääneranniku Eesli
Päevi Portlandis (30. juuni - 5.
juuli) toimub samas kohas kolmepäevane
metsaülikooli tüüpi kogunemi-lie
(27. - 30, juuni 1985): MüLK ehk
Metsaülikool Läänekaldal, ehk
,.Miks üldse Lüüa Kaasa?" Metsa
asemel on paigaks küll Mariott hotell,
sama kuhu majutatakse XVII
Lääneranniku Eesti Päevade külalised.
Mõlemast üritusest osavõtjad
saavad teha üheainsa hotelli-reser-vatsiooni.
Kava asetab rõhu sellele,
kuidas ülikooli tüüpi teadmisi ja kui-tuurilis-
poliitilisi aktsiooni kokku
viia.
Esialgses kavas on järgmised loengud:
..Keskorganisatsiooni vajadus;
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides
struktuur, tähtsus jä ülesanded" —
ERKU esimees Juhan Simonson:
..Miks ma ameeriklasena eesti keelt
õppisin?. Kuidas oma lastele eesti
keelt õpetada? — Dr. Marilyn. Vih-man,
Stanfordi ülikooli teadur: „Po-liitiline
olukord Eestis: kuidas kaasa
aidata reformideks? — Rein Taagepera.
University of California Irvi-ne'i
haru poliitikateaduse programmi
juhataja;,,Eduard Tubina helilooming'
maailma-perspektiivis: kuidas
Tubina plaatide levikule kaasa aidata?"
- Dr. Taavo Wirkhaus, Duluth'i
sümfooniaorkestri dirigent, ühe
loengu teema on veel lahtine.
Neli lühemat ,.miniloengut" esitatakse
peamiselt alla 30»aastaste L
poolt. Vastavaist kultuuri ja aktsioo- .
ni teemadest on võimalikud näiteks
järgmised: Tammsaare; välis-eesti
kunst; eesti noorte tegevus Rootsis;
Esto 84 ajal toimunud Noorte Kongressi
analüüs ja ettepanekud; Baltic
Youth Congress; BATUN; poliitilised
aktsioonid USAs, Kanadas ja
Rootsis. Samalaadseil teemadel organiseeritakse
ka huviringe. Tegevus
algab tutvumispeoga neliap.j27..
juuni õhtul ja lõpeb pühap.,30. juuni
lõuna paiku, mil algab Lääneranniku
Eesti Päevade registreerimine.
Reede õhtul õn kavas teater ja laupäeval
sõpruspidu.
Osavõtumaks on 25 USA dollarit,
üle .35-aastastel aga 35 dollarit.
Tshekid kirjutada nimel ,,MüLK" ja
saata võimalikult vara, hiljemalt aga
aprillil lõpuks, Salme Taageperale,
Alpha Chi Omega, 6509 Segovia
Road. Isla Vista, CA 931^9. ÜSA.
Kohalik Portlandi informatsioon:
Kalle ja Helle Meriloo, telefon
(503)226-6494. MÜLK 85 korraldavasse
toimkond kuulub yeel Tiina
Taagepera ja nõuandjana dr. Mare
Taagepera. Hotelli-reservatsioonid
saata Malle Kollomile, 3051 SW Tur-ner
Road, West Linn, OR 97079 koos
ühe ööpäeva sissemaksuga Mariott
HotelM nimele (kahe-inimese tuba 46
dollarit). Tee oma suveplaanid juba
praegu! Tule Portlandi ja võta sõpru
kaasa! • .
KALEVALA
835
985 0Bi: vsiü^a
1985
150. a. juubel
ä r i d S5.00 - studciintts and pensioners IS.OO
, Victoria College, 73 Qu®®ini's Park Cr®@C0irtt^, Toronto
t. !
17.30 (5.30 p.l.)
18.30 (6.30 p.l.)
19.00 (7.00 p.l.)
•L
$10.00, õ p i l a s e d ja
(41S) 979-2973
University of
Algab rosdel, IC
Registreerimine
Vastuvõtt
Konverentsi avamine . .•
„S,hamanism — ürgsoomlaste usund"
Professor Juha Pentikäinen, Helsingi ülikoolist
Registration
Reception
Opening of the Conference
"Shamanism, the Ancient Religion of the Finns",
Prof. Juha Pentikäinen, University of Helsinki
(Laupäevakul. maiB 1981 — Saturday, i i l SViay 1!
^Kalevala luule—ajalugu või müüt?"
professor Heikki Kirkinen, Joensuu ülikoolist ja Sorbonne'i ülikoolist Pariisis . . . 10.00 homm H
Lõunasöök 1L30 homm.
.Rahvuslus ja, kultuuriline identsus: Kalevala ja sellest edasi" ' '
dr. Olavi AIhp, Soome Filmiarhiivist Helsingis . 13.00 (1.00 p.l.) r
.Kalevala ja soomlased Põhja-Ameerikas", \ '
dr. Yvonne Hiipakka-Lockwood, Michigan State University
"Kalevala Poetry—History orMyth?" '
prof. Heikki Kirkinen, University of Joensuu and Universite de la Sorbonne, Paris
Lunch '
"Nationalism and Cultural Identity: Kalevala and Beyond",
dr. Olavi Alho,Finnish Film Archives, Helsinki ^
"Kalevala and the Finns inNorth America". . -
dr.- Yvonne Hiipakka-Lockwood, Michigan State Univeraity
KÕIK LOENGUD ESITATAKSE INGLISE KEELES
ÕHTUSÖÖK JA TANTS ($25.Ö0| -
HoteS, 475 Yonge Str®®t, Toronto
AND DANCE ($25.00)
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab
sa sisukamale ajalehele.
Kokteilid . . . ; , ; ;. . . . . . . . . .
Õhtusöök . . . . . : . . , . . . .
Cocktails
Dihner - !
Karjala peolaud
(tagapõhjamuusika — kannel)
Rahvariiete näitus
Tants
Karelian styie festive banquet
(background music — kantele)
Traditional folk costume show
Dance '
(umbes kell 21.30 (9.30 ö.
Muusika: Leo Niemeni orkester, solist Erkki Kinos
Music by: Leo Niemi Orchestra, soloist Erkki Kinos
P ü h a p ä e v a l 12. mail 198i — Sunday, 12 l^ay 19@S
KALEVALA-PÜHA
All Sainfs Greek Orthodox Centr®, 3125 Bayveew Avenue, WiflowdaB©
18.00 (6.00 p.l.)
19.00 (7.00 p.L)
ühenduses on jõud
SOODSAD
Imifoi-matsiopniks
465-4659
„Toronto Lavatehas"
New Yorgis .
New Yorgi eestlaste traditsiooniliste
kultuuripäevade raames esines:
Eesti Majas edukaltToronto Lava-tehas",
mis on meie noorema põlve
näitekirjanike ning näitlejate koondis,
Esitati nii lavateoseid kui ka |
luulet. Lavastajaks oli Elmar Maripuu,
olles võimekas näitejuhina,
näitlejana, lavakujundajana kui ka
näitekirjanikuna. Kultuuripäevadel
tuli .TorohtoLavatehasel" täita peaaegu
üle poole üldkavast. Esitati luulet
„Esto Matcho" ja Maripuu „Ar-mujook".
kõik etendused anti tulvil
saalidele.
„Esto Matcho" koosneb 12-nest
lühipildist või õigemini lühivestlu-sest.
mis on iga näitleja omalooming.
Lavastus oli nauditav oma humoristlike
tõeteradega igapäevasest elust,
nähtuna nii õrnemasoo kui ka meeste
vaatevinklist.
Huvitavamaks lavastuseks kujunes
Maripuu ,,Armujook". Sünd-müstik
kulges Saksamaal, kus kaks
Kanadast saabunud eesti noort, bio-keemik
ja tantsitar kohtuvad, saavad
sõpradeks ning arutlevad omavahel
armuelu probleeme. Kogu lugu on
umbes pooletunnine ühevaatuseline
näidend esitatud meisterlikult Heli
Kivilahfi ja Elmar Maripuu poolt.
Naeru ja applausi oli palju., Näitlejatele
annetati lilli, /
•. K . A . ' L E H E LA
Sflssepääsul ($6.00)— Tickets at the door ($6.0Ci)|
^ Kellaaeg 13.00 (1.00 p.l.)
Soome Meeskoori kvartett
Tervitus
Aukülaliste esitlemine
Lastekoor, Kalevala tervitus '
Sibeliuse „Fantaasia", Äerobics — Naisvöimlejad „ S i s u'
Kalevala poeem II, Odrakülv, esitab Aili Vakkuri
„Kaitse meid vägev Looja" — Agricola Soome Luteri usu koor, seadja: Martti Hyhkö
Toronto Soome Meeskoor
Luuletusi — Salme van VIiet
Esitus — dr. Olavi AIho — Soome Filmiarhiivist Helsingist
Kandle esitus: kandle tutvustamine
Vaheaeg 45 min.
Kalevala käsitööde n ä i t u s — Baar • Bar — Refreshment/food
Näidend — Heinola Lyseonmäki Collegiate Institute, Soomes
Welcome
Introduction of honorary guests \
Children's Choir, Kalevala greeting
Sibelius "Fantacy", Aerobics —'Sisu GirI Gymnasts
Kalevala Poem fl, Barley seeding, recital by Aili Vakkuri
The Supreme Protector — Agricola Finnish Lutheran Choir, Arrangement by Martti Hyhkö
Toronto Finnish Male Choir
Poems— Salme van VIiet
Presentationdr. Olavi ^Iho, Finnish Film Archives, Helsinki
Kantele recital
Introduction of kantele's
Intermission 45 min. j
Exhibition of Kalevala artifacts
Aplay, Heinola Lyseonmäki Collegiate Institute, Finland
Pidustuste ajal joonistab karikatuure Ants Vomm.
B
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 25, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-04-25 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E850425 |
Description
| Title | 1985-04-25-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ir. 17 (1834) 1985 „MeieEiu" m. u esimees Tõnu p. Udo Petersoo, iFoto — S. Preem hnab lilli Aino |t Petersoo ja õp. Poib — S, Preemt ludus, eesotsas öp. Ima elufilosoofia-s ühejauliku sõnu jVäikseks jääda, et |s suureks saada", ^anema venna elu iida lapsena luge- [evikus:,, suurim ja Jumala armastu- Idele usta vaks. jää- Inud olla". -m .mujal $3. ^maton sa-fESTUSED [ellida koos Itekuiudeks E. Kuris, 2 ma Toronto |d kirjutada ilmele. kupong vSIJgi vajama mmk : Life" ^•••••ttttattit'*» t l •••••• • ff.«««««f «««f t « « t 4 « « t t ff foronto, was .985.This> days. appreciate iture) • 1 0 . « e u jätkub ka käesoleval aastal jutuajamisel Seattles elava silmapaistva eesti-läti kultuuriyahen-daja Leonard Svarcsiga, kes tähistas 1.a. lõpus oma sellelaadse tegevuse 50.a. juubelit, selgus üllatusena, et eesti kirjanlikest on lõunanaabrite juures osutunud hinnatu-maiks August Gailit ja Arved Viirlaid. Nagu usutletav märgib, on New Yorgis edukalt tegutseva kirjastuse Gramatu Draugsi ja juhtiva ajalehe „Laiksi" omanik-väljaandja HelmarsRudzitis korduvalt mär-> kmud, et eesti raamatute tõlked, eriti Gailiti omad, on olnud oma menukuselt alati võrdsed läti park mate autorite teostega, i August Gailiti loomingut asuti tõlkima läti keelde juba 1940-ndail aastail. Ilmusid ja müüdi kiiresti läbi „Toomas N,ipernaadi" (1943, 1953], „Karge meri" (1943, 1952), „Leegit-sev süda" (1947), „Ekke Moor'' (1948), „Üle rahutu vee" (1951], „Kas mäletad, mu arm? 1- III (19^2,1956, 1959], V,Viimne; romantik" (1954). Enamik neist Leonard Svarcsi tõlkes. ARVEB VimLAIU EDU i Arved Viirlai\i võidukäik lõunanaabrite juures afgas tema,,Ristideta haudadega" 1956. aastal. Teosele oodati 2. trükki, mis* aga kirjastuse (Tilts] pankrotistumise tõttu jäi ilmumata. 1983/84. a. populaarseimaks lätikeelseks r^aamatuks kujunes Viir-aiu „Metsades veel hingab vabadus" (Mezosmelbrivibaelpo, Inglismaal elava R. Mertensi tõlge), sisaldades 1965.a. ilmunud, romaanid „Kustuvad tuled" ja ,,Sadu jõkke", järgnes Läti Võitlejat Ühingu ajakirja „Daügavas Vanagi" (Düüna Kotkad) 5 numbrit l ä b i v S e i t s m e kohtupäeva" (originaal 1957) kolmas kohtupäev L. Svarcsi tõlkes. Eelpool juba nimetatud Inglismaa lätlase tõlkes on esitatud Gramatu Draugsi kirjastusele Viirlaiu,, Märgitud" (originaal 1980) tõlge. Ühes läti ajakirjas hakkab sel aastal ilmuma ka V.Uibopuu „Toselli seranaad" L. Svarcsi tõlkes. Valev Uibopuult on ilmunud varem läti keelde tõlgituna (1949] [,Keegi ei kuule meid" (originaal 1^8). ; , Huvi eesti autorite, eriti ka Viirlaid ja Ij^hizhanr kaasa arvatud, loomingu vastu püsib läti lugejaskonnas edasi. Kahjuks on meie uudisloömiirigu ilmu-misvõimaluste kitsaks muutunud väravad (eriti . kurioosumlikult just nüüd, 50 aasta möödumisel meie esimesest ja väga edukastRaamatu-aas-tast!) tegemas siin ise ohtlikke tõkkeid. Meie hilisloomingu hulgas on teeninud läti ajakirjanduses korduvalt äramärkimist ka A i l i Helmi orjalaag-rite- triloogia (Kuradil ei ole varju, 1979; Vägivallamaa, 1982; Rezhiim-see kõlab uhkelt, 1984], tõlkevajadus sellest aga puudub. Neir on omal olemas Ruta U. „ Oh Jumal, kuidas tahaksin elada", koos vanaema, ema ja 9- ning 12-aaštaste õdedega 14. juunil 1941 Siberisse küüditatud 14- aastase tütarlapse peagu päevikulaa-dis jutustus, ilmunud 1977.a. alates' lätikeelsena juba 8-ndaks trükis (Dear God, I wanted To Live, tõlge — Rita Liepa, Gramatu Draugs,N.Y.). Tuta küüditati koguni kahel korral (uuesti 1951) ja suri orjalaagreis saadud tiisikusse 31-aastasena 23. apr. 1957. ILUSTAMATA FAKTIDE KOGU- ^ Selle 142-lk. orjaelu aruande ja N . Vene igavesti sama portree suhtes on halbaennustavalt iseloomustav, et kui Gramatu Draugsi omanik I^el-mars Rudzitis (kelle memuaarid. ,,Manas zives dekas", Minu elu seiklused, tõotab kujuneda läti kirjanduse selle aasta menukaimaks teoseks) pakkus teose head ingliskeelset tõlget mitmele USA kirjastusele, lükati see igalt poolt tagasi sama põhjendusega; ei vasta ameerika mentaliteedile! Nüüd on Gramatu Draugsi poolt riskitud (esimene trükk 1977 - 2000 eks.) ingliskeelne väljaanne levinud üle 10.000 eksemplaris, kuid selgusetuna püsib endiselt, mis peaks olema selles ilustamata faktide kogus „maailma vabaduse eestvõitleja maa" kirjastuste arvates selle maa vabadusvõitlejalikule mentaliteedile vastuvõtmatu? Lugeja seisukohad paistavad olevat teissugused. Kui kardetavaks peeti selles väikeses raamatukeses leiduvate faktide ja reaalse olupildi laiemat teadasaamist läänes, näitab fakt, et käsikirja läände jõudmisest andmete saamisele jär-gevalt hakati kordama Ruta isale ähvardusi säärase järjekindlusega, et-käsikirja avaldamine viibis 10-12 aastat. Kurti saabus Ruta isalt saagu-mis- saab põhimõttel nõusolek. Ta suri aga 1978. aastal, raamatukest nägemata, kuigi see oli äsjailmunud. J Otse enne USA Lääneranniku Eesli Päevi Portlandis (30. juuni - 5. juuli) toimub samas kohas kolmepäevane metsaülikooli tüüpi kogunemi-lie (27. - 30, juuni 1985): MüLK ehk Metsaülikool Läänekaldal, ehk ,.Miks üldse Lüüa Kaasa?" Metsa asemel on paigaks küll Mariott hotell, sama kuhu majutatakse XVII Lääneranniku Eesti Päevade külalised. Mõlemast üritusest osavõtjad saavad teha üheainsa hotelli-reser-vatsiooni. Kava asetab rõhu sellele, kuidas ülikooli tüüpi teadmisi ja kui-tuurilis- poliitilisi aktsiooni kokku viia. Esialgses kavas on järgmised loengud: ..Keskorganisatsiooni vajadus; Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides struktuur, tähtsus jä ülesanded" — ERKU esimees Juhan Simonson: ..Miks ma ameeriklasena eesti keelt õppisin?. Kuidas oma lastele eesti keelt õpetada? — Dr. Marilyn. Vih-man, Stanfordi ülikooli teadur: „Po-liitiline olukord Eestis: kuidas kaasa aidata reformideks? — Rein Taagepera. University of California Irvi-ne'i haru poliitikateaduse programmi juhataja;,,Eduard Tubina helilooming' maailma-perspektiivis: kuidas Tubina plaatide levikule kaasa aidata?" - Dr. Taavo Wirkhaus, Duluth'i sümfooniaorkestri dirigent, ühe loengu teema on veel lahtine. Neli lühemat ,.miniloengut" esitatakse peamiselt alla 30»aastaste L poolt. Vastavaist kultuuri ja aktsioo- . ni teemadest on võimalikud näiteks järgmised: Tammsaare; välis-eesti kunst; eesti noorte tegevus Rootsis; Esto 84 ajal toimunud Noorte Kongressi analüüs ja ettepanekud; Baltic Youth Congress; BATUN; poliitilised aktsioonid USAs, Kanadas ja Rootsis. Samalaadseil teemadel organiseeritakse ka huviringe. Tegevus algab tutvumispeoga neliap.j27.. juuni õhtul ja lõpeb pühap.,30. juuni lõuna paiku, mil algab Lääneranniku Eesti Päevade registreerimine. Reede õhtul õn kavas teater ja laupäeval sõpruspidu. Osavõtumaks on 25 USA dollarit, üle .35-aastastel aga 35 dollarit. Tshekid kirjutada nimel ,,MüLK" ja saata võimalikult vara, hiljemalt aga aprillil lõpuks, Salme Taageperale, Alpha Chi Omega, 6509 Segovia Road. Isla Vista, CA 931^9. ÜSA. Kohalik Portlandi informatsioon: Kalle ja Helle Meriloo, telefon (503)226-6494. MÜLK 85 korraldavasse toimkond kuulub yeel Tiina Taagepera ja nõuandjana dr. Mare Taagepera. Hotelli-reservatsioonid saata Malle Kollomile, 3051 SW Tur-ner Road, West Linn, OR 97079 koos ühe ööpäeva sissemaksuga Mariott HotelM nimele (kahe-inimese tuba 46 dollarit). Tee oma suveplaanid juba praegu! Tule Portlandi ja võta sõpru kaasa! • . KALEVALA 835 985 0Bi: vsiü^a 1985 150. a. juubel ä r i d S5.00 - studciintts and pensioners IS.OO , Victoria College, 73 Qu®®ini's Park Cr®@C0irtt^, Toronto t. ! 17.30 (5.30 p.l.) 18.30 (6.30 p.l.) 19.00 (7.00 p.l.) •L $10.00, õ p i l a s e d ja (41S) 979-2973 University of Algab rosdel, IC Registreerimine Vastuvõtt Konverentsi avamine . .• „S,hamanism — ürgsoomlaste usund" Professor Juha Pentikäinen, Helsingi ülikoolist Registration Reception Opening of the Conference "Shamanism, the Ancient Religion of the Finns", Prof. Juha Pentikäinen, University of Helsinki (Laupäevakul. maiB 1981 — Saturday, i i l SViay 1! ^Kalevala luule—ajalugu või müüt?" professor Heikki Kirkinen, Joensuu ülikoolist ja Sorbonne'i ülikoolist Pariisis . . . 10.00 homm H Lõunasöök 1L30 homm. .Rahvuslus ja, kultuuriline identsus: Kalevala ja sellest edasi" ' ' dr. Olavi AIhp, Soome Filmiarhiivist Helsingis . 13.00 (1.00 p.l.) r .Kalevala ja soomlased Põhja-Ameerikas", \ ' dr. Yvonne Hiipakka-Lockwood, Michigan State University "Kalevala Poetry—History orMyth?" ' prof. Heikki Kirkinen, University of Joensuu and Universite de la Sorbonne, Paris Lunch ' "Nationalism and Cultural Identity: Kalevala and Beyond", dr. Olavi Alho,Finnish Film Archives, Helsinki ^ "Kalevala and the Finns inNorth America". . - dr.- Yvonne Hiipakka-Lockwood, Michigan State Univeraity KÕIK LOENGUD ESITATAKSE INGLISE KEELES ÕHTUSÖÖK JA TANTS ($25.Ö0| - HoteS, 475 Yonge Str®®t, Toronto AND DANCE ($25.00) Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab sa sisukamale ajalehele. Kokteilid . . . ; , ; ;. . . . . . . . . . Õhtusöök . . . . . : . . , . . . . Cocktails Dihner - ! Karjala peolaud (tagapõhjamuusika — kannel) Rahvariiete näitus Tants Karelian styie festive banquet (background music — kantele) Traditional folk costume show Dance ' (umbes kell 21.30 (9.30 ö. Muusika: Leo Niemeni orkester, solist Erkki Kinos Music by: Leo Niemi Orchestra, soloist Erkki Kinos P ü h a p ä e v a l 12. mail 198i — Sunday, 12 l^ay 19@S KALEVALA-PÜHA All Sainfs Greek Orthodox Centr®, 3125 Bayveew Avenue, WiflowdaB© 18.00 (6.00 p.l.) 19.00 (7.00 p.L) ühenduses on jõud SOODSAD Imifoi-matsiopniks 465-4659 „Toronto Lavatehas" New Yorgis . New Yorgi eestlaste traditsiooniliste kultuuripäevade raames esines: Eesti Majas edukaltToronto Lava-tehas", mis on meie noorema põlve näitekirjanike ning näitlejate koondis, Esitati nii lavateoseid kui ka | luulet. Lavastajaks oli Elmar Maripuu, olles võimekas näitejuhina, näitlejana, lavakujundajana kui ka näitekirjanikuna. Kultuuripäevadel tuli .TorohtoLavatehasel" täita peaaegu üle poole üldkavast. Esitati luulet „Esto Matcho" ja Maripuu „Ar-mujook". kõik etendused anti tulvil saalidele. „Esto Matcho" koosneb 12-nest lühipildist või õigemini lühivestlu-sest. mis on iga näitleja omalooming. Lavastus oli nauditav oma humoristlike tõeteradega igapäevasest elust, nähtuna nii õrnemasoo kui ka meeste vaatevinklist. Huvitavamaks lavastuseks kujunes Maripuu ,,Armujook". Sünd-müstik kulges Saksamaal, kus kaks Kanadast saabunud eesti noort, bio-keemik ja tantsitar kohtuvad, saavad sõpradeks ning arutlevad omavahel armuelu probleeme. Kogu lugu on umbes pooletunnine ühevaatuseline näidend esitatud meisterlikult Heli Kivilahfi ja Elmar Maripuu poolt. Naeru ja applausi oli palju., Näitlejatele annetati lilli, / •. K . A . ' L E H E LA Sflssepääsul ($6.00)— Tickets at the door ($6.0Ci)| ^ Kellaaeg 13.00 (1.00 p.l.) Soome Meeskoori kvartett Tervitus Aukülaliste esitlemine Lastekoor, Kalevala tervitus ' Sibeliuse „Fantaasia", Äerobics — Naisvöimlejad „ S i s u' Kalevala poeem II, Odrakülv, esitab Aili Vakkuri „Kaitse meid vägev Looja" — Agricola Soome Luteri usu koor, seadja: Martti Hyhkö Toronto Soome Meeskoor Luuletusi — Salme van VIiet Esitus — dr. Olavi AIho — Soome Filmiarhiivist Helsingist Kandle esitus: kandle tutvustamine Vaheaeg 45 min. Kalevala käsitööde n ä i t u s — Baar • Bar — Refreshment/food Näidend — Heinola Lyseonmäki Collegiate Institute, Soomes Welcome Introduction of honorary guests \ Children's Choir, Kalevala greeting Sibelius "Fantacy", Aerobics —'Sisu GirI Gymnasts Kalevala Poem fl, Barley seeding, recital by Aili Vakkuri The Supreme Protector — Agricola Finnish Lutheran Choir, Arrangement by Martti Hyhkö Toronto Finnish Male Choir Poems— Salme van VIiet Presentationdr. Olavi ^Iho, Finnish Film Archives, Helsinki Kantele recital Introduction of kantele's Intermission 45 min. j Exhibition of Kalevala artifacts Aplay, Heinola Lyseonmäki Collegiate Institute, Finland Pidustuste ajal joonistab karikatuure Ants Vomm. B |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-04-25-05
