Meie Elu = Our life, May 8, 1986

              L9(1887) 19®(S
15.00
(B).IO.OO
NA-
8.00
.. 10.00
^T169.Õ0
Nl:;7:5Ö
i.: 3.00
.12.00
.4.50
ISES 4.00
14.50
8.50
4150
ä 10.00
: 5.00
A-
92.00
ä 10.00
. .a6.50
.30.00
': 29.00
3Ö.00
1 5.00
1i).0Ö
15;oo
3.00
4.00
3.00
15'.00
3.00
7.00
.10.00
"US 15.00
,35,00
20.00,
10.00
.5:00
: .10.00
,. 30.00
. i5.00
. 14.00
: 7:50
. 5 , 00
Ilust) 22:00
; 5.00
4.00
• 5.00
.10:00
. 1 6.00
i N IA
l v .4.80
;. 15.Ö0
. . .5.50
ied
.•4.00
t2^5
8.00
8.50
2.00
12.00
20.00
7.95
19.40
1.50
5.00
M
10.00
1 5.00
15.00,
12.00
13.50
12.50
30.25
^5.00
20.00
17 00
5.00
12.50
16.00
16.00
5.50
17.50
\i \ fm
5.50
utage
li^t posti
NELIÄPÄEVAL, 8.' MAIL - "^HURSDAY, MAY 8
Ene Falkenberi
7
i »a Apv nuhi'» ärjHir s •> f uk (hüwmt^mii A><IW^
1.-10. maini on Toronto tanlso-
Kvarteh esinemas. Vasakult - Valve Tali, Hilda Sepp, Erik Purje ja
Ivar Rammo. Klaveri taga EvaRammo.
Pühapäeval,20. aprillil, kuigiilm Kvartett, koosseisus Hilda Sepp,
oli pilves ja vihmane, säras kevad^ Valve Tali,£rik Purje ja Ivar Rammo,
päike oma täies hiilguses Hamilto- esitasifiRombergi„Kui vargsi koidu
nis, FirstPiaceMauditooriumis, kus kiired';' ja M.Wayne „Ramona".
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor ja'
uue tantsuteatri „Dance
Theatre" esinemisi Myersoni teat­ris.
Esietendus 1. mail läks peaaegu
täismajalisele publikule. ]uba väl­jas
oli esietendusele õrnast pidu­likkust.
Väike orkester mürtsus
mitmele tänavale kuuldavalt, fua­jee
oli dekoreeritud suurte lehvi­kute,
lillede ja muude kaunistus­tega.
Tehniliste takistuste tõttu al­gas
etendus hilinemisega, kuid
vaatajad ei lahkunud eiine kui pool
tundi enne keskööd lavastuse, ni­metatud
„A Special Event",lõpul 42
„Highlanderit" saalist lavalemars-sisid,
tantsijad omakorda lippude
ja muude rekvisiitidelga saalist läbi
lanMsid ning ilutulestik suurte
paukude saatel nii laval kui saalis
silmad kirjuks ja kõrvad lukku lõi
Noored tantsijad on osaliselt ju-^
ba 4 aastat koos õppinud ja tööta­nud.
Kogu trupp harjutas lavastu­seks
septembrist saadik. Tohutu
hulk energiat, tööd, indu ja andu­must
oli investeeritud selle tantsu-
- osa kontserdi külalisi, lavastuse läbiviimiseks. Küllusli-
Fotod — H. Toomsalu kult oli häid lavapilte, suurepära­seid
kostüüme ja valgusefekte. Ko­reograafidena
tegutsevad tantsu­teatris
Bayla Goldman, Louis And­re
Paquette ja Dennis Michaelson,
kõik varasemate tantsupedagoogi-liste
kogemustega.
Mis meile selle suurlavastuse,'
kus on nii dramaatilisi kui ka koo­milisi
elemente, eriti huvitavaks
Sl-
Vancouveris
VANCOUVER(M.E.) - 25. april-iil
avati „Meie Kodus" Ene Falken-bergi
kunstinäitus 30 huvilise osavo-«
tui. Esitatud oli 50 töpd. Kunstinäi­tus
jäi avatuks ,26. ja 27. aprillini.
Näitust külastas üle 200 inimese.
Kõige kaugemad külastajad olid
Montrealist. Näituse avas dr. Juta
Kitching. Hpstessiks oli Katrin Ma-rits.
:
Dr. Kitching tutvustas Ene Falken-bergi
kui mitmepalgel|st kunstnikku,
kes on ajavooluga kaasa läinud ja õp­pinud
järjest uusi kunstivoole.
Ene Falkenberg õppis Pallases,
kust läks edasi Tallinna kunstikooli.
Sealt tagasi Pallasesse, kuhu jäi kuni
1943. aastani. Põgenes Soome kaudu
Rootsi, kus ta elas seitse aastat. See
aeg OA kunstniku elus väga produk­tiivne.
Ta esines mitme iseseisva näi­tusega
r- ka koos teistega — mitmes
Rootsi linnas. Asus elama Torontos­se
aastal 1951, kuhu asutas „Studio"
kunstiklubi. Lahkus Torontost Van-couverisse
aastal 1963, kus töötas
dekoraatorina Eätoni suurfirmas ja
tegeles vabal ajal skulptuuriga. Erru
minnes läks kunstnik uusi kunsti
Kunstnik Ene Falkenberg „AutGportreega maailniaruumis".
Foto — Vally Johanson
ritFKolumbia eesti
kunstnikud esinesid
18. aprillil toimus Vancouveri lajaskonna arusaama sellest kunsti-
Meie Kodus Eesti Kultuuri Ühing harust,
voole õppima Douglas konedžI,^Fine ^^a^adas (EKÜK) korraldusel kuns- Tähestikuliselt järgnes Valter Jää-
Arts" osakonda ja saavutas 11 arves- teemäl„Kohtame Briti-Ko-tust,
mis võimaldas tal sisse astuda lumbia eesti kunstnikke".
Simon Fraseri ülikooli „VisualArts"
osakonda,- kus õppis 2 aastat.
Ene Falkenbergi meeldivamaks
ger oma 3 maaliga. Vliga omapära­ses
tehnikas töödeldud väikesemõõt-melised
kompositsioonid õlis paelu­Seekordsel
üritusel osales 6 taidu­sid
vaatajaid oma uudsusega, tekita-rit,
esitades oma töid koos lühikese des soovi veel enam selle kunstniku
alaks on portree'de°maäHml^^^^ sõnavõtuga. Nii alustas programmi töödega tutvuda,
oli ka näitusel üsna arvukalt. Ena- Vancouveri ühiskonna auväärse-mus
väljapanekutest olid vesivärvi- õppur Ene Falkenberg. Tunnustatud maid esindajaid, merekaplten Albert
0 0
des, kuid kasutatud oli ka pastelle,
õli, akrillikut ja joonistusi. Uuema­test
kunstivooludest oli väljapaist­vam
akrillik „Autoportree Maailma­ruumis".
See oli kunstniku teine näi­tusMeie
Kodu" aulas.
V.J.
portretistina valis ta aga seekordseks Krug, oma suurtes maalides näitas
teemaks akti. Nii nais- kui meesmo- meile erinevat kooli ja stiili. Tuge-dellide
käsitus näitas kunstniku häid vad värvid, jõuline pintslitõmme ja
anatoomilisi teadmisi, rakendatud
mitmes meedias huvitavatesse poo­sidesse.
Elav ja humoorikas ettekan­ne
aktimaali olemusest täiendas kuu-
' 6LSUQ
Helletajad andsid oma^ kevadl|;ont-serdi.
Juba aegsasti enne kontserdi algust.
oli kohvikuküjuliselt korraldatud au-
(iitoprium külalistest tulvil ja neid
•Vaheajal oli VQimalus end varusta­da
kohvi ja hõrgutistega, mida 5.e:r- teeb, on eestlaste osa selles ürl-vöerisid
koori.daamid, Teises osas tuses. Tantsulavastuses esinevad
kuuldi Jüri Mandre helindeid l a v a ^ tantsijannad Karen Rammul ja Väl­tusest
,,Nipernaä^^^ veKivilo. Viimane on 'ühtlasi ka
osa algas ,;Nipernaadi avalauluga" kompanii mänedzher. Linda Saa-tuli
järjest juurde. 'Kontserdi külalisi ja lõppes ..Lõpulauluga", andes Hil- Jiste on kõigi trükiste graafiline
oH nii ,,oma inimesi" kui ka kauge- dä Sepal ja Valve Talil võimaluse kujundaja ning fotograafidena on
mait, eriti aga; suurel hulgal St. Cat- ,,Kulda õhku paisata", kes tegid seda lõhusatöö teinud Lembit Ristsoo ja
harines'ist ja Torontost. Koor rivis- ka täie veendumusega koori kaas- Alar Kivilo. Väga hästi kujundatud
tus 26-liikmelises koosseisus ja alus- abil. Samuti tunti ilmselt mõnu ,,va- mitmevärvilise kavaraamatu kaa-tas
koori motoga.- Järgnes tsükkel hutavast^õllest" Ivar Rammo Niper- nepildil on Karen Rammul ja tema
kevadmeeleolullsi laule, mis algas naadi „Õllelaulus". Kokku kuuldi partner Glarence Ford.
Ivar Rammo ettekantud kevadmeele-' ,,Nipernaadist" kuus pala. ' Suure tantsulavastuse jaoks ei
olulise, luuletusega. Koorilt kuuldi Kontserdi lõpetasid Helletajad nel- säästetud kulusid. Ainuüksi „48th
populaarseid meloodiaid' ,,Kevad ja lauluga oma tulevase heliplaadi Highlanders" orkestri finaalis kaa-käes",
„Nii algas see kõik", ,,Mai- repertuaarist ja nii kuuldi ,,Ootan §a mängimine maksab paarikümne
• kuu", ,,Koduigatsus" ja ,,Jaaniussi-. sind", ,,Rohelised niidud", nSuve tuhande dollari ümber,
ke". Klaverisaade oli koorijuhi kä- teedel" ja„Uhti-uhti uhkesti", mille- Ilma igasuguste riiklike toetuste-tes,
ning solistidena esinesid Hilda dele saatemuusika helilindilt. ta oli aga teatrirühm ise suutnud
Sepp Ja ValvK Tali. Kõik 'esitatu pii Seega lõppeski mõnus ja nauditav koguda 300 tuhat dollarit ja 29 tant-juba
,jvana tuttav", kuuldud mitmeil pärastlõuna. Publikult kuuldus soo- sijat jätkavad endiselt innuga oma
eelmisil kontsertidel. ' 1 vi. et Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoo-- muusa teenimist.
Järgnevalt esitas koor kaks Ro- ril ja tema juhil Olaf Kopvillemil
man Toi heliloomingut, millised olid jätkuks püsi ja indu edasi viljeleda
esiettekandel ja nendeks olid,,Kaja" seda kaunist kunsti ja et laulusõpra-ja
„Arg kaöilane". Koor ja kolji^lvii- del oleks varsti jällegi võimalus neid
biv autor võtsid vastu teenitud aplau- kuulda. Sama käib ka Helletajate
si publikult la autorile oli Jilletänu kohta, „sest laul teeb rinna rõõm-koorilt,
Veel kuuldi koorik kaks he-- saks" nii lauljail kui ka kuulajail!
iindit Priit Ardna „Kalurineiust'.' ja . Kuuldus ka soovi, et koor järgmi-nendeks
olid ,,Kas sa' seda tea,d?|", sekskorraks valiks kontserdiks sobi-
Hilda Sepa ja Valve Taliga soolo- vama ja ruumikama koha, mis kind-osades,
ning„K:Ui on pulmad". Mõ- lasti annab palju juurde kontserdi tu-lemad
palad saatis klaveril Eva Räm- lemustele, nii akustilise sobivusega
mo. kui ka kuulajaskonna mugavusele.
0 9
l i :
V.A.
Karjaiastel vilgas
kultuuritegevüs
4 estis
Koolireformi küsimustes võtab
ajakirjas„Aja Pulss" sõna ENSV
haridusministri esimene asetäitja
Franz Qper. Ta kirjutab, et alates
käesoleva aasta 1. septembrist
saab õpilasteks enamik 6-£lastas-test
lastest. See tähendab üh^ alg-õpetusklassi
lisandumist. Kokku
tuleb nüüd koolis käia endise 11
aasta asemel 12 aastat.
Krtna kõige nooremate koolitule-kuga
tekivad ka ruumiprobleemid,
siis moodustatakse 6-aastaste klas­sid
ka lasteaedade juurde, kus lapsi
hakkavad õpetama mitte lasteaia­kasvatajad
vaid kooliõpetajad. Tun-
1
F. Oper märgib, et lastekasvatus
kodudes pole alati laitmatu. (Niisiis
tahab riik juba võimalikult varakult
alustada laste ajuloputust, vältimaks
vanemate^mõju oma lastele. Eks on
see ka üheks põhjuseks, miks"p.aljud
lapsevanemad ei taha oma lapsi saa­ta
lasteaedadesse. Paraku jätab F.
Oper mainimata veel ühe otsustava
põhjuse — vene keele sunduslik Õpe­tamine
nii lasteaedades kui ka kooli­des.)
Uut suunda' koolisüsteemis võib
märgata ka samas, ajakirjanumbris
ENSV kõrg- ja keskhariduse ministri
nistusi neile ei aiijla, küll aga'antakse Ilmar Nuudi kirjutisest noorspetsia-hinnang
nende tööle. Õpilaste käi^ listide ettevalmistuse ja rakendamise
tumishindele lisandub hinne ,,hea".
Kooli saab lõpetada siis, kui käi­tumine
ön kas eeskujulik, hea või
rahuldav. Samasugune hinnang an­takse
ka hoolsusele. .(E6lmise, süs­teemi
järgi hinnati õpilast 3-palli-sega
— väga hea, rahuldav ja mitte­rahuldav.)
Üheks uudsuseks on see,_
kohta.
Partei programmi uue redaktsioo­ni
projektis on hariduse kohta öeldud
järgmist: ,.Kavandatud abinõude
realiseerimiseks arenevad kutsekool
ja üldhariduskool edasi ja lähenevad
teineteisele, tulevikus aga sulavad
ühte." Niisiis väheneb .üldharidus­el
õpilast võib 2 korda kogu kooliaia kooli osatähtsus ja suureneb kutse-jooksul
viia järgmisse klassi ka ühe. koolide roll. ^
puuduliku hindega. Eksameid alus­tatakse
alates 6-ndast klassist. SUUH
rendatakse ka ühiskondlikult kasu­liku
tootva töö praktikat, mille tõtt^
kooliaasta 5.-7. klassis pikeneb 10,
8.-9. klassis 15 ja 10.-11. klassis 2Ö
päeva võrra. (Teatavasti käivad igal
sügisel nii nooremate kuika vanema-
Noorspetsialistide' ettevalmista­misel
kõrgkoolis vähendatakse^ I.
Nuudi kirjutist lugedes/humanitaar­teaduste-
ja "kunstiüliõpilaste arvu
ning suurendatakse insener-tehnilisv
te erialade üliõpilaste arvu.
Ilmseh häirib kõrgemal pool seis­vaid
organeid asjaolu, et Eestis väl­te
klasside õpilased kohustuslikus "ristatakse protsentuaalselt kunst-korras
kuu" aega tööl kolhoosides ja "i^ke ja muusikuid ette peaaegu neli
sovhoosides.) korda rohkem kui mujal N. Liidus.
Seoses;.Kalevala" eepose 150. a.
juubeliga on huvi ,,Kalevala" sün­nimaa
Karjala vastu elavnenud. (150
aastat tagasi kirjutas Elias Lönnrot
raamatuks Karjalas kogutud runo-laulud.)
Teatavasti kulgeb Soome-Vene
piir nüüd läbi Karjala, jättes suurema
osa maast Vene poolele. ,
Ajakiri ,,The Geographical Maga-zine",
mis. ilmub Londonis, Inglis- .
maal. toob 1986. a. -jaanuarikuu
nun^bris kena ülevaate Karjalast.
Autor Nicholas Thorpe on saanud,
loa külastada ka Vene all olevat Ida-
Karjalat. Artikli pealkiri on ,',Karelia
East and West" (,.Ida- ja Lääne-Kar-jala")
ja ta kirjeldab mõlemaid, ilma
omapoolse hindamiseta. Vene all on
nüüd ainult 168.000 karjalast, Soo­mes
elab aga 590.00O.(Enam kui
400.000 karjalast pagesidTääne poo-le.)
Tda-Karjala pealinnas,. Äänislin-nas,
mis on vene nimega Petroža-vodsk,
kus elab 200.000 inimest, on
karjalast 10% elanikest, Venelased
on valitsev rahvas.•
Autor kohtas ka Ida-Karjala kirja­nikke,
nagu Jaakko Rugojev ja Antti
Timonen, kes väitsid, et Vene valit­sus
respekteerib . vähemusrahvuste
kultuure. Mõned koolid õpetavat.
isegisoome keelt. .
Autor külastas ka Soomepoolse
Karjala keskusi, nagu Joensuu, llo-mantsi
ja Mikkeli^ leides sealsete
karjalaste hulgas vilgast kultuurite-gevust;
laulupäevad, teatriõhtud ja
kontserdid. Helsingis asub uus ja
suur karjalaste liidu hoone, mille ka­tusel
lehvib must-punane Karjala
lipp. Seal käib elav tegevus. Ja,, Ka­levala"
150-aastast. sünnipäeva pü­hitsetakse
seal väärikalt. "
Huvitekitav avastus ühes 730 a. vanas
dokumendis Iiri koodeksites
Oma üldkogu koosolekul 2. april­lil
^^alis Eesti Teaduslik Instituut
(Institutum Litterarum EstonicumJ
prof.dr. Felix Oinase tema 75. a.
sünnipäeva puhul auliikmeks, -tah­tes
seega tunnustavalt tõsta esile
tema suuri teaduslikke teeneid ja
viljakat tegevust õpetlasena „meie
ühisel tööpõllul", nagu märgilb
vastav diplom.
Tehtud otsust motiveerides kriip­sutatakse
muuseas alla, et prof. Oi­nas
on silmapaistvamaid eesti rahva­luule-
ja keeleteadlasi ning produk-.
tiivne uurija, kes oma töödes on kä­sitlenud
soome-ugri ja slaavi keele­teaduse
probleeme ning eesti ja slaa­vi
rahvaluulet. Paguluses on avalda­nud
ta 20 raamatut (osaliselt kaas­autorina}
ja ca 300 lühemat uurimust,
artiklit, arvustust. Ta on mitme tea­dusliku
ajakirja kaastoimetaja või
toimetusliige. Korduvalt on ta rah­vusvahelistel
foorumitel tutvusta­nud
välismaistele rahvaluule-ja kee- perekonnaga metsa
leteadlastele eesti rahvaluule ja keele tota familia intrant siluas).Külalised
probleeme, olles valitud ka mitme võivad vabalt kasutada kõike majas j^ste kokkutulek toimub Torontos
teadusliku asutuse ja seltsi liikmeks leiduvat. Kui aga karjalased leiavad, 29. mail algusega kell 2 p.l. kaas-või
kirjavahetajaks liikmeks, sealhul- et näiteks nähku on viidud ära, siis õpilase Linda Kruus'i kodus, 11 Tall-gäs
American Folklore Association ründavad nad külalisi kui vaenlasi, wood Dr., Don Mills(2 tänavat põhja­ja
Soome Teaduste Akadeemia. Teda Sellised väited selles üle 730 a. pool Lawrence Ave. East, pöörata
ja ta teaduslikku tegevust on esitatud vanas, seni teadaolevalt vanimas idasse Leslie'lt). pussiühendusEglin-karjalaste
kui meie hõimude kohta ton subway jaamast #51, peatus
käivas ajaloodokumendis, sundisid Tallv^ood Dr. nurgal. Informatsioo-prof.
Oinast diskuteerima küsimust niks helistada Arvo Lehari'le, tel.
vesi igas olukorras — Emajõe algu­sest
kuni orkaanilise ocjikeanini •-
iseloomustab selle kunstniku maail­ma.
Meie tuntud akvarellist Linda Pät-zold
esitas seekord ainult oma lille­maale.
Omades erilist silma ja armas­tust
lillede vastUj leiame tema töödes
nii kodumaiseid kui eksootilisi ob­jekte
huvitavas esituses, sageli akna­laual
mere taustal.
Järjekordselt astus ette vanameis-
. ter Valter Saks, meie abstraktse kooli
tuntuim esindaja. Kuigi see kunstnik
armastab värvi, on tema akrüülide
koloriit nii rahustav, et neid on liht-sah
hea vaadata j ^ omaenese fantaa­siale
vaba'voli anda.
Lõpp-ettekandeks jäi meie tunnus­tatud
graafiku. Luule Sova arutelu
kunstist, kompositsioonist ja tehni­kast.
Oma söövitustega tagapõhjal,
käsitas ta küsimusi, mis igale kunsti-armastajale
huvitavad on. Luule So­va
lugejakirju kunštiküsimusis siin­setes
ajalehtedes on seetõttu ka alati
hea lugeda.
Elvale diskussioonile järgnes rik­kalik
kohvilaud Edda Davise organi-
, seerimisel paljude, heade perenaiste
kaasabil.
ärgmine EKÜK loenguõhtu toi­mub
alles 6. juunil (väljakuulutatud
23. mai asemel). Sel korral ootame
külakosti Torontost Ene Runge näol,
kes oma laialdasi etnograafilisi ja
'rahvakunstilisi teadmisi meiega ja-
HMH
PROF. DR FELIX OINAS
hi tulemas, siis kaovad nad kogu
. . mox. cum Teadaanne
Tallinna Kaarli Gümnaasiumi õpi-paljudes
suuremates teatmeteostes,
nagu Who's Who in the World ja
Who's Who in America. Alati on
aidanud ta kaasa Eesti Teadusliku prof. Gunar Freinbergsiga, AimoTu- (416) 425-3953.
Instituudi tegevusele ja üritustele.
UUSIM AVASTUS .
Felix Oinase värskeimate avastus­te
hulka kuulub dokument (Decrip-ciones
Terrarum), Irish codex, Trini-tyCollege
Dublin, codex 347), milli-runeni
ja teistega ning teostama põh­jalikke
uurimusi nimekate teadlaste
töötulemuste alusel peamiselt kahel
põhjusel — karjalased kui metslas­test
paganad ja nende eriline külalis­lahkus.
Tulemus, nagu leiame selle
MEIE ELU ' ESINDAJA
MONTREALIS
KARL UTSAL
5875 Cavendish Blvd. Apt.
Montreal, P.Q. H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
ülalnimetatud artiklis, näitab kõige-se
olemasolust ei olnud teadlikud pealt, et karjalased kõnesoleval ajal
isegi soomlased. Tegemist on geo- ei olnud enam „paganlik metsrah-graafilise
tralctaadiga umbes, aasta vas", vaid et juba 1227, nagu jutusta-
1255 ümber,-mille koostajaks paistab vad vene kroonikad, prints Jaroslav
olevat olnud Vitus - poolakast do- nSaatis(oma inimesed), et ristida suur
minikaänlane (kerjusmunkade ordu osa karjalastest, peagu kogu rah-.
liige), kes pühitseti 1253. a. Leedu vas". On andmeid, mis lubavad arva-piiskopiks,
ei saanud aga kuningas ta, et ristimine sündis ilma vägival-^
Mindaugase vastuseisu tõttu kunagi lata ja et preestrid jäid kohale rah- ^. . nühanäpvlikult ia VP^IPC^
asuda oma ametiülesannetesse. Trak- vast õpetama, ehitades ka esimesed ^ u t S viS^^^^^^^
taat on põhiliseh geograafiline, hõi- puukirikud. Nagu avastatud doku- ^ts^^^^^^^^^^^^
mates ida- ja läänelirLte piirkondi, ment näitab, jäi see ortodoksia eba- S
Eestist on selles otseselt juttu õige ametlik levitamise algus välisilmale ^ j
napilt, peamiselt märkusena, et pii- varjatuks, on.prof. Oinrse otsus, kus- S e t^bus S orva "
rid lilatuvad „paganliku Karjalani". juures ta ei riiva võimalust, et selline "'^"'^^ ^ T vili tnd PI
, samm võis puudutada ka teisi vene- hoonesse voi kuum, ja väljatud ei
Kõnealuse avastusega seoses il- j ^ ^ ^ ^ pürirahvaid üksikute erandjuhtumite või­mus
Ural-Altaische Jahrbücheris
(Ural-AltaicYearbook 58,1986) Felix
Oinaselt 2-leheküljeline artikkel (A KARJALASTE KÜLALISLAHKUS
RecentlyDiscoveredEarlyReporton Mis puutub karjalaste külalislah- kuid tugeva tümiliuga väljas ukse
the Karelians), mille põhjustajaks kusesse, siis kinnitavad selle ülla- fuürres märgiks, et malk Võetakse ka-peale
uudisavastuse olid dokumen- tavat ulatust paljude teadlaste (Ah- sulusele, kui midagi läheb kaduma,
di autori väited (ladina keeles): Dicti tia, Kikkinen, Härkönen, Turunen Mäletame omagi noorusajast, et näit.
Carili sunt siluestres homines mul- j.t.) uurimustulemused. Külaliste tu- meie niaakodude valdaval enamikul
tum rudes. Niisiis - karjalased on lek, nagu märgib Ahtia, pööras kogu olid uste lukud peagu tundmatud,
toored metslased. Ning edasi: kui maja pahupidi, igaüks ,,kõndis var­nad
näevad võõraid, nagu kaupme- vastel", püüdis teha oma parima,
maius. Prof. Freibergs mäletab oma
lapsepõlvest, et Lätis kõneldi soom­laste
külalistele avatud kodudest,
.1