Meie Elu = Our life, July 26, 1984

              •••'vv,
,Met6 Elu" nr. SO (1795) 1984
ifilisel Näitusel. Paremal —
khind. Foto - ^ 0 ; Haamer
pitsid
välja
„Meie Elu" nk>. m (^95) 1@8€ MELJÄPAEVAL, 2S. JUULIL -
jCihnu saar. Igas maakonnas oli
|ud üks või rohkem vana voodi
Eriliselt jäi silma Harjuniaa
i,anekult peen pilutöö valmista-
*allinna Naiskutsekoolis, mis
|sele tQodud Elmire Kägi poolt
aist. Rõõmustav oli näha, et lõ-
I on ka valmistama hakatud va­ud
ülikondi nägu Virumaa Alu-
Je pärlitariga ja musta seelikuga
^äike-Maarja sinise seeliku ja'
[diga ülikond.
LSTAT V A N A
IrtÜmaa osas oli ainulaadne üle
[astavänasuurrätik, mille triipu-
)tisinised lõngad värvitud uriini-jina
kombe kohaselt. Sealt võisid.
[vaadata,milline tõeline potisine
näeb, Haruldus Võrumjaa ese-
I seas oli vana lõõtsmoonik,käsit-ilmistatud
19. sajandil .meister
m poolt. Eriti hea meel oli näha
imeilusat Setu naise peakätet,
[enini puudunud paguluses kom-äritud
Setu naise rahvariietel.
|amaal on säilinud ligi 200 aastat
põll, mis väga selgelt näitab
|aste sugulust soome-ugri rah-jga.
Seeipõll oli kahtlemata näi-
[kõige haruldasem ese. Punasega
id linane rüü, üle 100 aasta
t, Viljan(iimaalt,näitas,niilline oli
|ab olema eesti rahvarõiva särk,
[suvel pii pealisriideks seotud
ja ja talvel aluskuueks villase
lku,all. I . / '. j , , , , . .
Irnuma^
idiga linane pluus. Läänemaa-erilist
lill tikandi oskust esinda­taks
sui^repäraselt tikitud pulma-
[i. Ja kiBS meist ei tunneks õhkõr-taEfpsalji
rätikuid!
iärlased oma leidlikkusega panid
[lejate ette pulgapitsi proovi nii
peab olema Mustjala särgi krae
[s. Muidugi nad tahtsid s
la, et me peame kõik oma
Ikuduma. Muhulastel oli
lud vanu ülikondi. Tähelepanu
pjs must ^yäga vana kurrutatud
|ik jasukad. Kalavõrkuolidleidli-kasutanud
hiidlased, millesse
liutatud hõbedased kalad ja terve
imaa. U skumatu paistis olevat, ei
sajandi keskelt on suudetud säi-la
puuesemed nagu silgukarp,
carp, piimapütt ja kaks marga-
Id. Esmakordselt nägin Kihnu
[aste nööridega kerikingi.
J A D V O K ID
laitusel oli veel kaks vana eesti
[ki, üks Võrumaalt ja teine Saare-lit,
mis Eestist tükkidena välja
|dud. Kihnlase jaan Oadi kodu-jlisi
maale soovisid paljud osta.
Rannamäe hästi viimistletud,
itööd olid'silmarõõmuks kõigile,
irim puudus oli vast see, et meeste,
kastusest oli esitatud ainult kaks
ibnda.
)maette osana olid võistlusele
Idetud nukud. Nukude võistlus
rraldäti ESTO esimehe erilise!
)vil. Kahjuks oli aga vähe nukusid
tku tulnud. Esimese auhinna sai
|drina,-llumäe neiu ja Lihula noor-jhest
tantsupaar. Teise auhinna sai
igi neiu ja kolmanda Põhja-Eesti
^ineldaja mees. Kõikide auhinna-^
nukkude valmistajaks osutus
Inda Isotamm. Hindajateks olid:
jotsist Etnograafilise Ringi sekre-
Erna Klemmer, Ühendriikidest'
|sti Pärandi Kogu juhataja T. Ene
)ks ja Kanadast Eesti Etnograaf ili-
|Ringi juhataja Ene Runge.
(ulgen loota, et kõik ESTO'84 küla-
;d, kes käisid Etnograafilisel Näi-äel,
ühinevad minuga tanu ja kiituse
laldamisel selle näitusjä korraldaja­le
s^ure töö ja vaeva eest. ESTO*84
[nograafilise Näituse korraldajaks
^ne Rünge ja abilisteks maakondi
|E;aari esindavad daamid: Elna Libe,
jlmi Ründva, Ene Runge, Helju
^lumets. Salme Vesi, Linda' Vaher,
ilgi Pedel, Mall Mällo, Leida Mar-
Hilda Härm, Helmi Tüll, Linda
[rvalt, Aino Raun; kunstiliseks nõu-idjaks
Ellen Bishop.
raafüisel Näitusel peegeldus
|eierahva hfng ja ilu armastus,
' T.ENE MOKS
eo
Uktuslik „GIobaalne eestlus",
mis esialgselt oli kavatsetud Eesti
Majas suures^ saalis, oli selle ära­langemisel
saanud märksa avara­ma
esitusvõimaluse (12.000 ruutja-lalise
põrandapinnaga) College
Park Gallery*s.
Näitus haaras osakondi — Välis-eesti
raamat 1972-84 (korraldaja
Aino Müllerbeck), filateelia (Henn
Mäeste), noortekunst y eelkooli­ealised,
kooliealised ja kunsti­õpingutel
(Lilian Puust ja Abel
Lee), eksliibrised (E{ Eerme), Iiia-ruldased
Eesti ja Baltikumi maa- ja
merekaardid ning etnograafilised
vanad gravüürid (Lea Kõiy-Amolinsi
ja dr. Amolinsi, Jaan ja Siiri Leppa
ning Ev. Raidi kogudest), fotokunst
üldiselt ning„kodu ja perekond"
(H. Westerblom). Uldkorraldaja
Epp Aruja ja kujundus Tiiu Põld-malt.
Näituste otstarb näidata eest­luse
elujõudu väljaspool oma ko­dumaad,
pii igati esile toodud. Li­saks
näituse ajal jooksis pidevalt
Tiiu Sobmeti valmistatud film „The
Estonians" (perekond Aryed Viir­laid
sisseräägitud).
Lisaks Royal Ontario Muuseu­mis
ja Eesti Majas avatud nlaakon-dade
etnograafiliste näitustele, toi­mus
EKK korraldusel Scarboro Gi-vic
Gentre'is näitus peamiselt teks-tiilkunsti
alal — vaibad, lõuendid,
tekstiilmaalid mitmelt tuntud esi­nejalt,
nagu Maie Landra, Eva En­nist,
Reet Mäe, Piret Sarapuu, iSi!-
via Riitman-Reeves (Vanc.) jt.
Kolme Juubeli Näitus ka EKK
korraldusel Royal Bank Plaza ees-mumis
oli mingiks paralleelnai-tuseks
0'Keefe'is ioimuvale Esto
'84 kunstitoimkonna (Lia Holnli-berg
juhat.) poolt zhüriinäitusele.
99Mosa 6S
vale aastale langevaid juubeleid —
Eesti lipu M a . , Toronto linna 150
a. ja Ontario Provintsi 200 aastat.
Nende nimekate juubelite mieenu-tamine
jäi kull nigelaks juba asu­kohalt
pangamaja esikus. EKK-1 on
viisiks näitusi ja üritus korraldada
pealiskaudselt, et üritusi saada
oma kontosse. Näituselt (Scarboro
Givic Gentre'is ega ka 3-me juubeli
näitusele) polnud katalooge, kut­seid
ega vajalikku informatsiooni
Eesti Kunstide Koondis Torontos
oli korraldanud oma erinäituse 10.
esineja Metropolitan Toronto Lib-rary
ruumides, nimega „Tervitus
Esto '84-le'.' Kuid jäi tahaplaanile,
isegi avaniistseremooniata. Ants
Vomm reklameeris üht «.Eluloolise
Kunstinäituse taustal, restoranis".
Üheks sisukamaks väljapane­kuks
oli Toronto Raekoja suures
hallis 16 panellil Vello Hubelilt
EKN ülesandel esitatud näitus,
peamiselt suurendatud ajaloolis­test
fotodest ja kirjast, mis puudu-tas^
meie kultuurilugu ja ajalookäi-ku,
rõhutatult kommunistide bru^
taalsust, küüditamisi ja ebaseadus­likku
liitmist-demonstratsioone,
parlamendi koosolekust punaväe-laste
kaasasolles ja Moskvas„pal-ve"
esitamisel. Ning edasi põge­nemine,
paadid, randa jäänud tüh­jad
lapsevankrid, põgeniku voorid
jne. See näitus polnud Esto Pea­komitee
kavas. Peab mainima Pea­komitee
autoriteedi puudumist ja
teiste „Komiteede" teket ning nen­de
üritusi; kasutades ESTO eeltööd
ja suurt kokkutulekut, ilma et ise
oleks selleks kaasaaidaiud või ku­lutusi
teinud.
oli kuuld
noori eesti esinjejäidNoorsolistide
Kontserdil 10. juulil Konservatoori­umi
saalis. I i
Kava algas Mozarti ja Brahmsi
klaveripaladega Ivan Raykoffi esi­tuses.
Raykoffi mäng on puhas j ^
tehniliselt kindel; Brahmsi Ballaad
d-moll oli hästi esitatud, raskusi oli
aga stiiliga Mozarti sonaadis. Selle
heliooja stiili ei ole kerge tabada ja
noor solist ei ole selle veel leidnud.
Sopran Evi Valge esines!kontserdi
Jooksul nelja lauluga, parima ette­kande
nendest sai kahtlemata B.
Marcello'Il Mio Bei Foco'voolavas
bei cantos. Evi Valge meeldiv hääl
kõlab kohati õõnsal|ja ei ole veel
kindla kontrolli all,mille tõttu hää­lel
on tendents laiali valguda, sa­muti
on probleeme intonatsiooni­ga.
Ka J. Mandre 'Kodunõmm' oli
nauditavalt esitatud.
Kontserdil esinesid kaks tsheltis-ti
•- Kristina Vaska ja Jan Järve-lepp.
Mõlemad esinesid kindlalt ja
vilunult hea japuhta tooni ja into­natsiooniga.
Eriti huvitavad olid
Järvelepa poolt esitatud kolm Mih?
kel Lüdigi pala. Kristjan Järvi esitas
(ssimese.osa Beethoveni sonaadist
nr. 19 op. 49 ja J.S. Bachi kahehääl­se
inventsiooni F-duuris. Mõlemad
palad esitati puihtalt ja nauditavalt,
tekib vaid küsimus: kas selle Bachi
inventsiooni juures on vajalik nii­võrd
staccato/m^haaniline frasee-ring?
G.P. Telemanni Fantaasia
Soolo viiulile mängis Martip Kroo­ni.
Esineja poognakäsi ja tehnika
olid üldiselt kindlad,, probleem oli
intonatsioonigayni|i8 oli kohati eba­puhas.
Samuti jäüis soovida stiili­tunne,
eriti sissejuhatavas aeglases
teemas,milles Krooni ei pööranud
küllalt tähelepanu pala muusikali­sele
struktuurile.
Viljar Puu esitas Beethoveni Ro-manze
G-duur'op. 40 viiulile. Kin­del
toon, üldiselt puh^s intonatsi­oon
ja stiilne interpretatsioon tegid
ettekande nauditavaks. Kuigi ko­hati
oli märgata mõningaid eba-puhtusi
Chopini Nokturnis Op. 27
nr. 2,mille esitas Leena Pumber,
ettekanne oli siipki hea ja meeldiv.
Kontsert lõppes L. Vierne'i Fi-laaliga
tema esimesest orelisüm­fooniast.
Tüüpilise hilisromantise
prantsuse toccata vormis kirjuta- y
tud virtuoosliku pala mängis orelil
Norman Reintamm. Ettekanne o l i^
tehniliselt ja rütmiliselt väga kin­del
ja veenev, oleks vaid heameele­ga
kuulnud mõnes osas rohkem
vaheldust registratsioonis.
Kõik klaverisaatjadl Ivan Ray-koff,
Leena Piimber, Helgi Eiso Fa-tovic,
Charles Kipper ja Norman
amm olid väga head. Heameel
TANIASAJ
12-aastane sai auhinna
kirjandusvõistlusel
THUNDERBAY - Redwood koo­li
7-klassi õpilane,12-aastane Tania
Saj.võitis Jam Magazone'i kirjandus­võistluse
Jaapani üle omas kategoo­rias.
Ta kirjutas teemal ..Growing Up
In Japan". Auhinnaks oli helilindis-taja.
*
Kohalik ajaleht „The Ghronicle-
Journal" toob Tania pildi ja sõnumi
Howard Reidi „People" veerul, mär­kides
tema huvi kirjutamise vastu
mõteldes ajakirjaniku elukutsele.
Toronto „Globe and Mail" kirjandus­kriitikule
Sandra Martin'iie, meeldis
eriti Tanja algusrida: „The shining
sun awakened Japan by silently pee-ping
over the ocean water".
„Tanja ei ole kunagi käin\;id Jaa­panis",
ütles tema ema ajalehele.
„Meie ei ole isegi jaapanlased. Mina
olen eestlane ja mu abikaasa on uk­rainlane."
Daniel ja Elle Saj elavad
2603 Woodlawn Ave. Elle on Jüri ja
Regina Jürivee tütar, kes põgenikena
lahkusid Eestist 1944. a. Elle oli eriti
nooremas eas tegev eesti ühiskonnas
ja ka tema lapsed esinevad klaveri­mänguga
jõuluõhtutel.
Tanja on tegev spordis, võitnud
joonistusvõistlustel ja mängis äsja
üht osa National Film Board'i filmis,
mis tehti Thunder Bay's. Kirjutamine
on aga omane perekonnale, kuna ka
tema ema on „freelance" kirjutaja,
üks Spina Bifida Association'] direk­toreid
ja National Publicity Chair-person.
oli näha, et mitmed solistid olid
nõus oma kolleege saatma.
Kontsert jättis hea mulje. Paistal)^
et kõik esinejad võtavad oma muu­sikalisi
õpinguid tõsiselt. Mõiied
neist on päris kaugele jõudnud ja
vaatamata akadeemilistele saavu-tustele^
ei ole loobunud praktilisest
musitseerimisest.
Kõike head ja edu!
LAVESSOM
ISsto'84 andis Toronto eesti teat­ripublikule
hulgalisi lavaelamusi
mitmest eri-žanrist, globaalse ula­tusega
lavajõududelt. Üheks oma­pärasemaks
lavastuseks neist oli
Gunnar Neeme näidend «fMosaii-gid"
Adelaide Eesti Seltsi teatri
esituses.
Gunnar Neeme neljast näiden­dist
on see järjekorras teine, kirju­tatud
1979. aastal Austraalias. Na­gu
näidendi pealkiri vihjab, on näi­dend
eraldi osadest koostatud,
moodustades mosaiigi, nii sisuli­selt
kui tehniliselt. Näidendi ühek­sa
pilti pole omavahelises sisujoo-nelises
seoses, kui sisujooneks mit­te
pidada filosofeeringuid elust, ar­mastusest,
naisest, mehest ja pal­just
muust ettejuhtuvast.
Näidendis esineb vaid kaks näit­lejat
ja tegevustik seisneb nende
monoloogides ja dialoogides. Näi­dendi
kahe vaatuse eel kuuldus
helilindilt vaevukuuldavalt muusi­kalist
sissejuhatust, mis esitatule
midagi juurde ei lisanud. Suurt
puudust oli tunda valjuhääldaja­test,
mis ka näitlejate esinemist
oleksid nauditavamaks ja arusaa­davamaks
teinud. Publik ei kuul­nud
teksti, isegi esimeses reas, ja
puudus täielik kontakt lava ja saali
vaheL
Autor oli ilmselt taotlenud uut,
sügavasisulist esitusviisi, mis ük­sikjuhtudel
ka õnnestus. Omfiti
oleks näidend sobinud rohkem väi­kesesse
intiimteatrisse või suurde
elutuppa. Castle Frank'i aula oli
selleks lavastuseks liiga suur, ei
saavutatud publikuga kontakti ja
pahatihti projekteerisid näitlejad
hääle hoopis lava taha yõi külgede,
nii läks jälle hulk teksti kaduma.
Mehe osa täitis Heino Tõnisson,
naisosa mängis Reet Tuul. Kui esi­mene
pilt leidis nad laval järidel
istumas, seljad peagu vastastikku^
kumbki omaette monoloogi pida­mas,
siis oli viimane pilt analoogili­ne,
ainult osalised istusid vaatega
teineteisele. Kahtlematult võime­kad
näitlejadvPplnud^nejl,palju
juhust selles näidendis oma tajente
esile tuua. Nende tõlgendatud elu­tarkused
olid varemkuuldud, mitte
eriti sügavad filosofeeringud, ja
sellistena ei pakkunud nad kuula­jaskonnale
midagi uutega meelde­jäävat.
Vähe sellest, näitlejad isegi
tsiteerisid^ väljavõtteid Gunnar
Neeme muust loomingust.
Kõige haaravamaks võis pidada
sõduriema episoodi viiendas pil­dis,
ema mõtteid pojast rindel ja
kaasahaaravat tunnetust kirja pu­hul
poja surmast.
Teises pildis kõnetab mees oma
tugitooli nagu oma armastatut, kol­mandas
pildis ootab naine telefoni­kõnet
oma kallimalt ja pettub sel­les,
neljandas aga kohtume sõduri­ga
talvisel valvepostil. Teine vaa­tus
viib kahe osalise kohtumiseni,
sündmustiku seletuse ja vahekorra
kujunemiseni. Lavastus jäi kahjuks
vähepakkuvaks, segatult tehnili­stest
varjukülgedest.
' Tagapõhjamuusika oli loonud ja
seadnud Ants Neeme, lavastus oli
Reet Tuulelt, lavakujundajaks End­la
Kurvits ja koordineerijaks Ly
Urb.
Lydia Vohu-Viksten avaldas näi­dendi
lõppedes tänu kaugelt tulnud
esinejatele ja ulatas neile lilli. Um­bes
kaht kolmandikku saali täitev
Stseenid Asta Willmanni farsist ,,Trummid peavad olema" New Yorgi Eesti Teatri esitluses Esto *Š4
raames. Vasakult— Urmas Kärner, Kalju Ets, Tenno A. Andra, Viido Polikarpus, Aime Andra-Martinson,
Kadi Karist-Sarv, Velly Kerjan, Karin Annus. A l l — Aime Andra-Martinson, Kadi Karist-Sarv, Urmas
Kärner, Viido Polikarpus, Tänno A. Andra, Karin Annus, Kalju Ets, Ralf Sams, Velly Kerstan.^Foto- S. Preem
Trummid peavad olema*V
Asta willmanni farss kahes vaa­tuses
eelmänguga, lavastatud
New Yorgi Eesti Teatri jõudude­ga
Urmas Kärneri poolt Torontos
Esto '84 raames. Lavakujundus ja
valgustus Viido Polikarpus,
trummi muusika—Kristi Allik,
kostüümid — Juta Ristsoo, dra­maturg
— Mardi Valgemäe, ins­pitsiendid
— Karin Annus ja Asta
„Trummid peavad oletna" on
farss, mille Asta Willmann kirjutas
Lydia Koidula jandi alusel: „Kui-diliTapiku
pere laulupidule sai". .
tarss ja komöödia, põhiliselt lä­hedased
kirjandustooted, onieti
erinevad teineteisest tunduvalt.
Võib-oUa on Lydia Koidula väljen­dus
„jant" kohasem, kuna jant võib
tõesü olla niisugune, et keegi sel­lest
jandist aru ei saa.
„Trummid peavad olema" andis
siiski päris arusaadava üldmulje;
eriti kui unustada proloog, ehk eel­mäng,
ja ämblik, mis tõrkus õige­aegselt
oma (lavastaja — ?) nägu
näitamast.
Asta Willmann tunneb eesti rah­va
huumorimeelt ja on sellele vas­tavalt
oma näidendi kirjutanud
peenekoeliselt — arvestades pub­liku
kõrget intelligentsi. Miks osa­les
aga viinapudel laval prominent-seima
rekvisiidina? Usun, et^elles
on rohkein süüdi lavastaja/drama?
turg.
Näidend käsitab aiaäri omanik
Toomas Tapiku (Ralf Sams] meele­heitlikke
püüdeid orkestri koossei­sus
laulupeole pääsemiseks, mis
kõik kahjuks ebaõnnestuvad. Pa°
sun võetakse ära, trummid võetak°
se ära, ja lõpuks valehambadki.
Komploti keerustamiseks ilmub
veel majja „sugulane",suli George
de Rhum ehk eestipäraselt Jüri
Rumm (Urmas Kärner). (Oh Seedri-oru,
kuuled sa?) See plaanitseb rik­ka
kaupmehe perekonna vaeseks
varastada. Lõpuks arenevad asjad
aga kombe kohaselt: suli võetakse
kinni, mille järgi selgub, et ta pol­nudki
päris suli. Ralf Sams saab
oma hambad tagasi ja laulupeole
saab siiski mindud.
Peaosaline Ralf Sams on vana
lavategelane. Tema mängupagas
võimaldab tal mängida igasuguseid
karaktereid ~ mida tugevam, seda
parem. Toomas Tapiku osa „i8tus"
täile oivaliselt. Järjest plaäititseV,
järjest tegev, vahel koomiline, va­hel
kurvakujuHne — mida paremat
võiks keegi Ralf Samsile kirjutada?
Ta rähkles ja tormas, ta võidutses ja
lõpuks andis alla, ja ta tegi oma osa
hästi.
Velly Kerjan, ammutuntud kuju
New Yorgi teatrilaval (Ralf Samsi
naise Mall Tapiku osas) andis hiil­gava
karakterosa. Keskealine nai­ne,
kes oma mehe pöidla all hoid­misega
oli nii harjunud, et see päris
loomulikuna näis, kurjustas ja ka­mandas,
kuni langes suli armusõ-nade
võfku. Võib-oUa kaotas ta
hetkeks pdame, kuid mitte pea.
Kallid väärtehted oli ta ammu puh-vetikapi^
t eemaldanud.
Imeväärselt jõuliselt mängis Vel­ly
Kerjan oma osa. KW^^^eflik on
teatrilava, kui oled kohanud ini­mest
eraelus!
Karin Annus (Tapikute tütre
Eeva osas) mängis tõetruult oma
osa kahe armastaja vahel, kuigi ta
hiljem seletas, et ta juba algusest
peale suli õigetes tunnetes oli ka­helnud.
Urmas Kärnet- (legendaarse suli
George de Rhum'i osas), tegutsedes
ka näitejuhi osas, tegi kiiduväärse
töö mõlemal alal Näitejuhina hoi­dis
ta kogu ansambli ühtlasel tase­mel
ja tempos. Ülemängu, ka mitte
vajumist, polnud kuskil märgata.
Ka augud puudusid.
Oma suli osa mängis Urmas Kär­ner
võib-olla liiga hästi, nii et ta
juba publiku südame t^äis ajas. Ta
liikumine ja luuramine, sepitse-liiinie
jä val^täitkine olid veenvad,
peagu ülemängu piiril, kuid siiski
mitte üiemängitud.
Kadi Karist-Sarv (Tapiku äri töö­lise
Triina osas) mängis laval harva
esinevat purjus naist. Võib-oUa
käis see mõnele publikust vastu­karva,
kuid see osa oli (vist) tõet­ruult
esitatud. Kahjuks (või õn­neks)
olen purjus naisi nii vähe
kohanud. Neid (vapraid) naisi on
vähe, kes sellise osa vastu võtaksid.
Kalju Ets (konservatooriumi õpi­lase
Kristjan Kelk'i osas) andis usu­tava
tüübi tagasihoidliku armasta­ja
osas, kes lõpuks siiski sai oma
kallima.
Kõrvalosades esinesid veel Ten­no
A. Andra, Viido Polikarpus, Ai­me
Andra-Martinson, kes esines
meeldivalt Igapäevase Rõõmu mõt-tekujuna,
ja Andres Karu trummi­del;
-m
Toronto Sümfoonia
orkestri kontsert
esi
torile.
It
Saksamaa laagrikoolide
kokkutulek
Omapäraseks teiste hulgas oli Es-to'l
omaaegseis Saksamaa laagreis
Briti tsoonis tegutsenud eesti kooli­de
ja nende endiste õpetajate kokku­tulek.
Teade sellest oli kord möödu­valt
vilksatanud ajalehes ja jäi pal­judele
kahesilmavahele. Kuid teadet
levitati innuga suuliselt niipalju kui
võimalik. Nii aga levis teade sellest
küllahki ja kogumiskohal oh rahvast
mitmeidkümneid.
Enamus kogunenüist näis pärine­vat
Liugeni ja Flensburgi koolidest,
kuna Oldenbürgi koolirahvast" oli
kasinalt — näppudel lugeda. Oli nä­ha
kaisutust ja e^motsionaalseid koh­tumisi
võibolla aastakümnete järele.
Sagimine ja tuttavate koolivendade-õdede
otsimine oli elav, kusjuures
organiseeritud baarist võis saada
nõrgemat ja kangemat janukustutust.
Oldenbürgi gümnaasiumi grupp
saatis kogunemiselt kirjaliku tervitu­se
oma endisele koolijuhatajale, 93-
aastasele Peeter Kitzbergileltchacas,
Ühendriikides. Tänu olgu korralda-
Esto '84
On südamed avatud valla
Ja uksed on avatud ka.
Ei keegi meist valeteed talk,
Kui kutsub me rahvas ja maa.
Me tuleme lõunast jä põhjast
Ei mered meid hoida saa!
Me haarame saatuse ohjast,
Kaob aja ja ruumi vahemaa.
Lipud on heisatud üles,
Tuled on süttinud taas.
Me ärkame une sülest —
Me elud on põlvili maas.
Me laulud, mängud ja luul®
On põimitud ühte kui kee. '
Isamaa täna meid kuule —
Kõik sulle on pühendet see.
Me rahvas ei iial või surra,
Üle kauguste ulatame käe,
Truudust me talle ei murra
Meil südameis elama jääb!
noortegi südame tukses
Qnpaisumas eestluse hääl,
Neil avatud maailma uksed,
Kuid Eesti on armsam ja jääib
Neil silmades terast ja rauda
Ja siidames päikese kuld.
Kui jäämegi võõrasse randa
Me lastes on vabadustuld!
Toronto Sümfooniaorkestri regu­laarset
suvise seeria konserti Esto
'84 ajal 10. juulil juhatas külalis­dirigendina
Neeme Järvi. Kontsert
toimus Ontario Place'i Forumis.
Järve üheks suureks eesmärgiks on
propageerida eesti muusikat rah­vusvahelisel
taustal. Seda tegi ta ka
sellel kontserdil.kus kavas olid E1-
ler, Tubin, Pärt ja Sibelius.
H. Elleri väga ilusad >Viis Pala
Keelpillidele' sobivad paremini
kinnisesse kontsertsaali. Kuigi Po­mmil
on katus, seinad puuduvad ja
muusika peab võistlema halva
akustika, kajakate soolo ja kooride
ja muude välishäälitsustega. Kuu­lajad,
kes istusid tagumistes ridades
või muru peal.tihti ainult „nägid"
mängu. Tundus ka,et orkester ei
reageerinud alguses küllaldase in­tensiivsusega
dirigendi nõuetele.
A. Parti „Fratres'i" ajal oli aga
koostöö hea ja ettekanne oli väga
mõjuv. See helind tuletab kuidagi
meelde sama helilooja.Cantust, sa­ma
rahulik aga intensiivne har­mooniline
liikumine, aeglane cres-cendo,
kulminatsioon ja rahulik ta­gasiminek
pianosse. Hästi distsip­lineeritud
dünaamika ja kontrolli-tult
aeglane muusikaline vool,mis
kunagi ei peatunud, ja mida oli
tunda ka pauside ajal, tegid pala
väga effektiivseks.
E. Tubina süidis lisandusid
puhkpillid keelpillidele, mis loo­mulikult
muutis terve ansambli he-
SAARNIIT Ijvärvi. Teine osa
allakirjutanule eriti õnnestuna, aga
kõik osad olid märkimisväärsed
hea interpretatsiooni Ja puhta into­natsiooni
poolest.
Solistiks Sibeliuse viiulikontser­dis
d-moll op.47 oli Ida Haendel,
kes omab tugeva ja ilusa tooni ja
kindla ning laitmatu tehnika. Nii
solist kui orkester saavutasid selle
toore raskuse, sünguse ja melan-kooliä,
mis allakirjutanu arvates on
vajalik selle viiuli-kontserdi juu­res.
Terve helitöö oli tervik, mitte
tükeldatud episoodideks, mis kul­ges
oma muusikaliselt ettekirjuta­tud
rada. Kohati tundes,et solist ja
orkester ei olnud päris koos ~
näiteks esimese osa kiires lõpu co-das.
Väga haaravalt oli välja toodud
aeglases osas pikk crescendo ja
selle kulminatsioon, vaatamata sel-lele,
et solistil ja dirigendil tundusid
olevat selle kohta erivaated. Raske
vaskpillide panus tekitas impo­santsed
dünaaamilised kõrgpunk­tid.
Tugevast udust tingituna ei ol­nud
puupuhkpillide intonatsiopii
alati kõige puhtam. Väga dramaatik
line, stiilne ja rahuldav ettekanne
nii solisti kui ka orkestri poolt.
Kontsert lõppes Sibeliuse popu­laarse
Finlandiaga, milles oli kaas­tegev
Toronto Eesti Ühendkoor,
väljaõpe Roman Toilt. Ettekanne
oli kindel nii jõulistes kui ka lüüd-rilistes
osades ja oli ärateeninud
publiku suure aplausi.
L AVESSOW