Meie Elu = Our life, July 26, 1984

              NELJAPÄEVAL, 28. JUULIL - THUSSOÄY, lüLY 2? 1.1 „Meie Elu" nr. SO (1795) 1S@<1
il
1$
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont, Canada, M4K 2R6
Tel466-0951 • •
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 4^3 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA-tel.(
201) 262-0773.
' ,,MeieEiu*' väljaandjaks on Eesti Kirjastus KartadaSo
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview^
Ave..'Toromo, ÖHt M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
evGftfd EESTI UUf^RI Eesti Sõjameeste
i resolutsioonid
Tellimiste ja kuu^tuste vastuvõtmine igal toop. k l 0
5p.I.. esmasp. janeljap. kl.9 hm.—a õ.
.,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. 122.00,
3 k. 815.50. USA-sse - 1 a. §44.00,6 k. 125.00,3 k. S17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6, k. $26.00, 3 k. S19.00.
Kiripostilisa - Kanadas: 1 a. $26.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. §15.4O^Õhupo8tjlis0
ölemeremaadesse: 1 a. §58.00, 6 k. 129.00.
Üksiknumber — 75$ •
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel 15.50,
|tekstisS5.00, kuulutuste küljel S4.75.
736»1170
Mõdus 223-0201
ÄARDVAREC
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas o ülelinna kohaleviimrne LTD
1065 StEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Esto '84 raames 10. ja ii. juulil peetud IV Ülemaailmne Eesti
RahvuskongresB, mille avamisest tõime kirjelduse eelmises lelaeo,
mmwmmm\mm\mm
e 1 « 0
Kanada pole jõudnud välja ma­janduslikust
kriisist. Vaevalt mär­gatava
kosumise järele paistab, et
asi hakkab uuesti allamäge mine­ma.
Tööpuudus on samas^kusta oli.
Intressimäärad näitavad tugevat
tõusutendentsi. Paratamatuks tule­museks
on, et ehitustegevus peab
jille peatuma, sest kinnisvarade
müük on peatunud. Olukord on tei­nud
ostja ettevaatlikuks, sesi kellel
on tahtmist maksta kõrget intressi
(»ma elu suurema laenu peaU.
Kurvem kõigest on Kanada dol­lari
ajlakäik, juba alla 75 cendi
USA dollari suhtes. Kuigi üks krii-sitsükkel
tehti läbi, valitsusel ikka
veel puuduvad kogemused selle
kohta, kuidas kriisist eämal hoida.
Või on kogemused paratamatult
sellised, et puuduvad võimalused
kriisi kiireks peatamiseks.
Tsiteerime parlamendiliikme
|ohn Bosley (konservatiiv) viimast
bülletääni „Parlamendi raaport".
„Valitsuse kulutused viimase IB-^
:m aastajooksul on suurenenud 700
protsenti. Kuigi valitsuse kulutu­sed
ei ole ainult raiskamine, siis
ometi pole võimata leida tähele­pandavaid
kok)(uhoiu võimalusi.
On näiteks kasutatud miljardeid
diDllareid selleks, et välia lunastada
defitsiivselt, töötavaid kompanii­sid,
J. Bosley loetleb sellistest mõ-
C.C.M.: 1970. a. valitsus laenas jä
garanteeris sellele kompaniile,
miile tulemusena valitsus kaotas
1982. a. 15,5 miljonit dollarit.
Maislin Industries: 1982. a. valit­sus
andis 34 miljonit dollarit laenu­garantiisid.
Aasta hiljem see firma
kuulutas end pankrotis olevaks.
Coalgate: valitsus kulutas 1 mil­jon
dollarit, et uurida selle kompa­nii
olukorda. Uurimus andis nega­tiivse
tulemuse. Sellele vaatamata
valitsus nõustus kompanii projek-
Consolidated Computer: 1970.
aastal liberaalide Valitsus laiendas
125 miljonit dollarit laenugarantii­des
ja teistes toetusies sellele ette­võttele.
1^81. aastal müüdi selle
kompanii aktivad 100.000 dollari
Massey-Ferguson: 1981. aastal
valitsus garanteeris sellele haigele
kompaniile 125 miljoni suuruse
sktsiaväljaande. Aa^ta hiljem oli
tulemuseks, et valitsuse omandus­se
langes 62% selle haige ürma
aktsiad. ;
White Farm Equipment: valitsus
püiftdis pääst», sndakompaniid, mis
oli aasta varem sattunud hoolduse
£illa. 1983. aastal ürma sattus uuesti
hoolduse i^Ua. Valitsuse kaotus sel­le
garantii läbi oli 13 miljonit dolla-
Kaks riigi poolt kontrollitud ette­võtet
kujunesid eriti koormavaks
valitsusele.
Canadair: valitsus ostis selle
kompanii 1976. a. 1983. a. kompanii
teatas oma kahjudest §1.4 miljardit
dollarit. Vastava parlamendi ko­misjon
avaldas tõsist muret selle
kompanii majapidamise ja admini­stratsiooni
kohta.
De Havilland: 1982. a. viimas©
8eit8m.e,]^uu jQOksi^l olLlielle len-tflflltetuse
iahjüd^äÖS ^flcmit
äföffarit. Parast 1982. a. oh valitsus
veelgi garanteerinud sellele kom­paniile
950 miljonit dollarit. Valit­suse
asjamehed on teatanud, et
kompanii oma elushoidmiseks va­jab
järgmise 5 a. jooksul veel üks
miljard dollarit.
Centennial Towers: avalike töö­de
ministeerium sõlmis lepingu
selle hoone üürimiseks kavanda­tud
jiilgeolekuasutuseie. Selleks
kulub maksumaksja raha 1 miljon
dollarit kuus. Hoone on ikka veel
peamiselt tühi, kuna julgeoleku
agentuur pole veel saavutanud va­jalikku
aktsepti. Kulud selle hoo­nega
tõusevad pidevalt
New Brunswick Hotel: hotell oli
hinnatud pool miljon dollarit ja
valitsus oli selle ehitamiseks ga­ranteerinud
laenu 315.000 dolla­rit.
Hotell müüdi avalikul oksjonil
$200 eest. Juba järgmisel päeval
müüdi see hotel $72.000 eest Kuu
aega hiljem tehti hoone peale obli-gatsioonilaen
$285.000 suuruses. {
I Need näited iselo'amustavad,
milliselt on keskvalitsus majanda­nud
oma kulusid, kuid teisi selli-
V.
2lllllllllllliniillllIllltllinilll!illllllliilIilt!illiilltH3il!3
Iga esinemise esmane eesmärk on
elamuse loomine. Kuigi vaataja-kuu-laja
arusaamised ja vastuvõtuvõime,
ning üldine meeleolu Või olukord
saadud tunnetusVvõib mõjutada, ole­neb
elamuse suunis peamiselt ikkagi
esinejate panusest. Poolpimedal la­val
seisva üksiku isiku seljataha lan-
(jev nuga hoidva käe vari võib publi­kus
esile kutsuda suirema hirmutun­de,
kui mitusada kaigastega meest
tugevasti valgustatud areenil. Kuna
lihtne laval;, seismipe ei nõua näitle-misoskust,
siis võime esitatud näite
varal väita, k hea lavastus nõuab ka
pskuslikku lavastajat. Nii võisime
„ Kalurineiu-'etendusel kogeda, kui­das
amatöörnäitlejate paratamatud
puudused muutusid vaevumärgata­vaks
tänu sellele, et muusika, liiku­mine,
valgustus ja lavapilt moodus­tasid
muu tegevusega hoolikalt läbi­mõeldud
ning nüanssirikka terviku.
Kayaraamatus nimetati 'ka „Esto
visiooni" rahvatantsu osa „Nägemü-se"
ning võimlemise öša„Mere" ni­me
kandvaks lavastuseks. Ja kuigi
seal oli toriedaid tan|tse ja kütkesta­vat
iluvõimlemist, võis vuid üksikute
0 0 ©
lõikude kohta väita, et need olid la­vastuslikult
hästi läbimõeldud ning
kooskõlas kavaraamatus kirjeldatud
elaniuspiltidega. Ent ometi ohverdati
kolm kallist pidupäeva proovideks,
kus rahvatantsijad pandi moodusta­ma
keerulisi, ja ainult kõrgelt vaada­tes
arusaadavaid mustreid, ning
võistlusvõimlemise erinevaid vorme
püüti liita mereteemaliseks tervi­kuks.
Kuna ka eelmistöl ÜEP-del on
suure hoolega esiridades istujaile se­gadusena
tunduvaid mustreid koo­tud.
KAS VÖIKS tuleviku masse-,
sinemistel kasutada lihtsaid tantsu-seadeid:
ning vältida meeleolupilte,
mida ainult tehniliselt hästivarusta­tud
teatrilavadel saab esile tuua?
Üllatuslikud muudatused lihtsas liir
kumisi3s koos sobiva ja vaheldusrik­ka
muusika ja hästi kooskõlastatud
valgustusega ületavani meeleoluloo­jana
iga kehvasti väljakukkunud
keerulise mustri või otsitud sümboo­lika.
Nii toimides võivad tulevikus ka
rahvatantsijad ja võimlejad tunda
rõõmu eestlaste pidupäevadest.
Sõnavõttude rea avas Ülemaailm­se
Eesti Kesknõukogu esimees L.
Savi. Ta ütles, et kui 1917 eesti sõ­jamehed
pidasid oma esimest kong­ressi,
siis ütlesid nad, et nüüd oleme
nagu omal maal. Nüüd oleme siin
vabaduses ©mai maal. Meile vaatar
vad vaimus meie muistsed kangela­sed
ja ajaloolised vabadusvõitlejad.
Aga meid jälgib ka meie vastase,
Moskva silm. Meil tuleb täita oma
kohust, et taas saavutada vabadust,
Ühendriikide Eesti Rahvuskomi­tee
ja USA eestlaskonna poolt tervi­tas
Rahvuskomitee esimees J. Si-monson.
Eestlased USA-s elavad
maailma võimsamas riigis ja sealne
administratsioon tunneb meie olu­korda.
USA valitsuse kindlad seisu­kohad
on raadio teel edasi antud ka
kodumaale. Rahvuskomiteel on
praegu kaks lähemat eesmärki: 1]
tõmmata noori rohkem kaasa meie
•rahvuslikule tööle. Selles suunas on
Rahvuskomitee Esinduskogu koos­seisus
juba arvukalt nooremaid jõu­de.
2) Oleme süvendamas Balti rah­vaste
koostööd. Esmaspäeval on
Valgesse Majja kutsutud kõigi ikes-tätiud
rahvaste esindajad ja siis kuu­lutab
president välja Ikestatud Rah­vaste
Nädala.
Edasi tervitas Austraalia Eesti Selt­side
Liidu sekretär Evald Mõisa. Ta
ütles, et kuigi elame kaugel, jälgime
huviga teie tegevust siinsetes asuko­hamaades.
Kaugused meid ei lahuta,
kuulume eestlastena kokku.
Inglismaal on eestlased küll väike
rahvusgrupp, kuid siiski küllalt ak­tiivsed,
ütles Inglismaa Eestlaste
Ühingu esimees H.Heinastu oma ter­vituses.
Tuues teile, tervitusi Inglis-maah,
kinnitame teile, et oleme ee^t-
Jg^d ja j ä | ^ j e i t l a s t e k s . " ,
Kanada eestlaste poolt ütles pike­ma
tervituse EKN esimees L. Leivat.
Ta ütles teretulemast kõigile Esto
'84-le kogunenuile ja märkis, et polii­tiliselt
on Kanadas olnud 16 aastat
ühe erakonna valitsus ja meie vaba-dusvõitluslik
töö siin ei ole just,
kerge. Nüüd on loota, et ükskõik mis­sugune
partei kahest võimule tuleb,
siis suhtumine meie probleemidesse
ehk muutub. Kanada poliitikud ei
taha tegeleda välisküsimustega. Bal­ti
Õhtute kaudu Ottawas oleme saa­nud
neis Eesti ja teiste balti riikide
vastu huvi äratada ja on tekkinud
võrdlemisi suur grupp parlamendi­liikmeid,
kes meie küsimustest aru
saavad ja vahest ka mõningat kaas­abi
annavad. Rahvusgrupis endas on
EKN noortekomisjon korraldanud
noorte kokkutulekuid juhtmõttel
„Nyet, nyet, Soviet" ja on aktivi­seerinud
grupi noori.
Prantsusmaa eestlaste poolt tervi­tas
sealse Eesti Abistamiskomitee
esimees A. Siidn.
Rootsi Eestlaste Esinduse (REE)
esimees Juhan Haabma oma tervitu­ses
märkis, et eelmine Esto ja seal
peetud Rahvuskongress on jätnud
suuri jälgi Rootsis. Viimase nelja aas­ta
jooksul on Rootsis rohkfem kirjuta­tud
eestlastest, kui kunagi varem.
Okupeeritud kodumaa suhtes oleme
rohkem frondiolukorras ja see mää­rab
ka Sealsed võitlusmeetodid.
Rootsis on eriti aktiivselt tegutsenud
Eestis Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamiskeskus Ants KijDpari ju­hatusel.
Eestlaste Keskkomitee Saksa Lii­duvabariigis
poolt tervitas abiesi­mees
Edgar Bergmann. Ta mainis, et
endisest suurearvulisest pagulaskon­nast
on nüüd Saksamaale järele jää­nud
3500 inimest, peamiselt vanad,
haiged ja invaliidid. Põgenikel Sak­samaal
ei ole lubatud poliitiline te­gevus
ja seepärast on nende keskko­mitee
registreeritud heategeva orga­nisatsioonina.
Keskkomitee majan­duslik
kandejõud on nõrk. Saksa­maale
on tegutsema jäänud veel üks
täienduskool, gaidide ja skautide or­ganisatsioon,
3 rahvataiitsurühma, 2
koori ja ajaleht „Eesti Rada".
Kodumaal tegutsevate vabadus­võitlejate
ja vastupanugruppide ter­vituse
andis edasi Abistamiskeskuse
juhataja A. Kipper. Sealsed vabadus­võitlejad
ja vastupanuliikumiste ju­hid
ei või ennast avalikuh väljen­dada.
Nende tagaotsimine käib vii­masel
ajal intensiivselt. Kuid siiski ei
ole KGB kätte saanud vastupanu­gruppide
„Veljesto" ja Eesti Vabas­tamise
Organisatsiooni aktiviste.
las ras­kesti.
iSma ei tunnud külastamisel
teda peaaegu ära,
Tervituste rea lõppedes tehti üld­koosolekule
väike vaheaeg, millele
järgnesid töökoosolekud.
Töökoosolekud toimusid neljas
grupis: 1] Eestluse viljelemine, refe­rendid
Malle Puhm ja Stella Kerson,
2) Rahvuspoliitiline koostöö, refe­rent
Tiiu Krõll Simmul (Austraalia),
3) Vabadusvõitlus, referent Mäido
Kari (USA), 4) Kodumaa ja meie, re-,
ferent Ants Kippar.
KODUMAA JA MEIE
Suuremaks töökomisjoni koosole­kuks
kujunes teema „Kodumaa ja
meie" komisjoni koosolek, millest
võttis osa üle poole kongressi koos­seisust,
A. Kippar pidas seal pikema
ettekande vabadusvõitluslikest üles­andeist
vastupanuliikumise toetami­seks.
Oma; ettekandes ütles A. Kip­par:
.vEesti vastupanuliikumine on N.
Liidu, okupatsiooni vastuvõitlemisel
eriperioodidel kasutanud erivahen­deid.
N. Liidu teise okupatsiooni al­guses
kestis relvastatud vastut)anu
kuni 1950-ndate aastate keskpaigani.
Järgmised kümne aastat moodusta­vad
passiivse vastupanu perioodi,
peamiselt individuaalsete aktsiooni­dega.
1960-ndate aastate keskpaigast
peale kannavad kümne aasta jooksul
vastupanuliikumist põrandaalused
organisatsioonid, eesotsas Eesti De­mokraatliku
Liikumisega. Viimast
aastakümmet iseloomustab ühelt­poolt
Helsingi lõppakti vaimus avali­kult
tegutsev Eesti osas Helsingi kok­kulepete
täitmist jälgiv mitteanietlik
rühmitus, teisalt rida põranda all te­gutsevaid
vastupanugruppe.
"Eesti vastupanuliikumine on kan-
' nud raskeid kaotusi. Viimasel neljal
aastal on KGB terrori tõttu eriti kan-
. natanud Helsingi kokkulepete täit­mist
jälgiv rühmitus, niille teadaole­vast
koosseisust, nimelt inimõiguste
rikkumisi käsitlevaile protestikiria-dele
allakirjutajaist, on peaaegu poo­led
okupatsioonivõimu poolt mõiste­tud
pikaks ajaks sunnitööle ja sundä-sumisele.
Eesti vastupanulnkumist ei ole
okupatsioonivõimu repressioonid
suutnud murda. Samal ajal, kui ajuti­selt
on peatatud Helsingi rühmituse
aktiivsus, jätkavad intensiivselt tege­vust
vastupanuliikumise põrandaa­lused
grupid. , I
Eesti vastupanuliikumise ülesan­deks
on okupeeritud köijiumaal asu­va
eestlaskonna, eeskätt noorema
põlvkonna rahvuslikus ja iseseisvu­se
taastamise vaimus kasvatamine
ning okupatsioonivõimu poolt teos-tatavaist
inimõiguste rikkumistest
avalikkuse informeerimine.
Eesti vastupanuliikumine :vajab
eriti noorema põlvkonna informeeri­miseks
Ee§ti iseseisvuse sündi, vaba­dussõda
ja vabadussõjakangelasi,
iseseisvuse taastamine vaimus kas­vatamine
ning okupatsioonivõimu
poolt teostatavaist inimõiguste rik­kumistest
avalikkuse informeerimi­ne.
Eesti vastupanuliikumine vajab
eriti noorema põlvkonna informeeri­miseks
Eesti iseseisvuse sündi, vaba­dussõda
ja vabadussõjakangelasi,
iseseisvusaega ja iseseisvusaegseid
suurkujusid jne. kirjeldavaid teoseid
ning käsitlevat materjali.
Eesti vastupanuliikumine vajab
okupeeritud kodumaal asuva eest­laskonna,
eeskätt aga noorema põlv­konna
informeerimiseks dokumen­tatsiooni
Eesti Vabariigi edasise tun­nustamise.
Läänes peetava antikom­munistliku
võitluse, vabas maailmas
tegutsevate -€esti organisatsioonide
vabadusvõitlusliku tegevuse jne
kohta.
Eesti vastupanuliikumine vajab
ülemaaliseks informatsiooni levita­miseks
vastavaid tehnilisi - vahen­deid.
Eesti vastupanuliikumise toeta­mine
ning vajaliku informatsiooni-materjaliga
ja -vahenditega varusta­mine
on vabaduses asuva eestlas­konna,
eeskätt aga Ülemaailmse Ees-^
ti Kesknõukogu ja viimase liikmes-organisatsioonide
ülesanne.
Eesti vastupanuliikumise toetami­se
ja varustamise tegelikuks teosta-miseks
esitatakse töökooseolekul
eriresolutsioon.
Rahvuskongressx teisest osast järg-
•8
on Eesti territooriumi vabastamine Nõukogude Liidu okupatsioonist
ja selle sõjaväest ning Eesti Vabariigi teaotamine, tuginedes rahvaile
enesemääramise õigusele.
2. Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide omavahelist ühtekuulu­vust
väljendab organisatoorsel alusel globaalselt sõvenev koostöö.
Samuti teenib meie eesmärke sõprussidemete süvendamine asuko­hamaade
kui ka teiste maade sõjameestega ja nende organisatsiooni­dega,
aga ka kõigi antikommunistlike organisatsioonide toetamine,
kelle püüdlusteks on rahvaste vabastamine kommunistlikust dikta­tuurist
* . i
3 Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide ülesandeks on toetada
igati Eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist, eriti meie
noorsoo rahvuslikul kasvatamisel, selgitades neile ka vajadust kõrge­ma
sõjaväelise hariduse taotlemiseks.
4. Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide kohuseks on aktiivne
osavõtt demokraatlikul alusel organiseeritud rahvuslikust elust ja
tegevusest, toetades seejuures E.V. seaduslikke esinddjcid või eest­laskonna
esindajaid asukohamaades ja rahva poolt valitud Eesti
keskorganisatsioone nende tegevuses.
5. Eesti vabadusvõitlejate-sõjaveteranide ülesandeks on informee­rida
maailma avalikkust noieie kodumaal okupatsioonivõimude poolt
teostavast venestamisest, eesti rahva füüsilisest hävitamisest ja ini­mõiguste
rikkumisest; võidelda kommunistliku võimuga suhtlemise
vastu, samuti paljastada kommunistliku infiltratsiooni olemust ja
ning kaudset õõnestustööd ja propagandat
90 NADALAKROONIKA
OTTAWA - Kanada dollar näi­tas
vähest tõusu, kuid pessimistid
arvavad, et Kanada dollari tõeline
väärtus on 65 USA cendi lähedal.
Praegune peaminister John Turner
rahaministrina Trudeau valitsuses
laskis Kanada dollari vabaks raha­turul.
Ta ei suutnud dollarit pidada
kindla kursi juures. Dollar hakkas
langema ja jõudis väga lähedale 75-
le eendile. Viimane tõus oli tingitud
sellest, et Kanada pank tuli dollari­le
appi ja püüab teda hoida kunstli­kult
I(õrgemal tõelisest väärtusest.
MOSKVA - N. Liidu valitsus on
nõus läbirääkimiste alustamiseks
USA valitsuse esindajatega Viinis,
kui nendel läbirääkimistel ei puu­dutata
teisi küsimusi peale satelii-tide-
vastaste rakettide arendamise
keelustamise küsimuse. President
Reagan nõustus sellega, et venelasi
läbirääkimistele välja tuua. Maail­maruumi
sateliitide-vastaste raket­tide
arendamisel on N. Liit USA-ast
kaugelt e^s. Seal katsetati esimest
korda sateliitide vastast raketti JKS-ba
1967.a.
OTTAWA Kanada ja USA vä­lisministrid
pidasid nõu majandus­like
probleemide üle. Kanada vä­lisminister
Ghretien oli häiritud
sellest, et USA terasetööstus ostab
„koimandast maailmast" ^ odavat
terast ja vähendab oste Kanadast
Küsimus tuleb lähemale selgitami­sele
lähemal ajal Jakartas, kus koh­tuvad
USA, Jaapani, Kanada, Aus­traalia
ja Uus-Meremaa välismi­nistrid.
VARSSAV — Poola valitsuse ot­susel
ei lubata Lech Walesal kuula­ta
pealt kohtuprotsessi „SoIidaar-suse"
juhtide üle, milles neid süü­distatakse
kommunistliku korra
kukutamise katses.
Kui Lech Walesa tahtis siseneda
kohtuhoonesse, astus temale vastu
politseinik ja palus teda lahkuda.
WASHlNGTOlij - Argentiinast
saadud andmetel on seal valmista­misel
kaugrakeü, millega on või­malik
Argentiina territooriumilt hä­vitada
sõjalisi märke Falklandi
saartel Nende rakettide valmimi­sel
loodab Argentiina valitsus aval­dada
survet, et Inglismaa alustaks
läbirääkimisi Falklandi saarte üle­andmiseks
Argentiinale.
MOSKVA - N. Liitiu valitsus
protesteeris teraval kujul Lääne-
Saksamaale antud loa vastu, haka­ta
valmistama kaugrakette ja suure
tegevusraadiusega pommituslen-nukeid.
Protestis hoiatati L;Sak-eamaa
valitsuat, ot l.T&ttl<^ammei
asetab end väga ohtlikku olukorda,
kui hakkab valmistama strateegili­si
relvi. N. Liit kardab, et koos
saksa sõjatööstuse laiendamisega
levib seal revanshi tahe, et tagasi
vallutada II maailmasõja tagajärjel
kaotatud niaid. Moskva poolt esita­tud
protest lükati tagasi LrSaksa-maa
valitsuse poolt, kui põhjenda­matu
kartus.
Strateegiliste relvade valmista­mise
keeld Saksamaal kehtis 1954.
aastast alates. Selle keelu lõpetas
käesoleval aastal Euroopa riikide
Uniooni nõukogu. Sellega sai Sak­samaa
loa oma sõjatööstuse laien­damiseks.
Kõikideks kindlustusteks
.LATER&CO.
^Jnsuranceja
Eesti arst valvekorras
28. ja 29. juulil
dr. R. Pahapill . . . . . . . 921-7777
1482 Bathurst St.p m
Toronto MSP 3H1 — — ——
Tel.: 653-7815 ja 653-7816 jga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa-
<|^^^^^^^^^^^^^^^ sa sisukamale alatehelo.
Heating, air conditioning and heat pump
0 Uued ja parandamine ® OLI-ja GAASIAHJUDE vahetamine.
€) Korstnavoodrid (chimney iinings) 0 Veetorude parandamine:
9 Ahjude puhastamine
ROLAWD KULUK-Tel. (416) 275-1280
JOHN E. SOOSAR, C A
Chartsrad Accountant
, 181 University Avöi, Toronto, Ontaršo, 3IVI7
Tel. 864-0099
TORONTO EESTI OHISPANK
958 Broadvieyv Ave., Toronto,
Ontario M4K2R6
ühenduses on jõud
SOODSAD LAENUD KAASMAALASTELE
ilnfoirmatsiooniks helistage
465-4659
„Meie Elu" nr. 30 (17gs) 1984
(Algus esikilll
Tiit m i U ,
rt^w^ti^t- ^
t 1
Maakondade Päevalt. Moenäitusc
Esto '84
asuvad
Äsja lõppenud Esto '84 pidustus­tele
Euroopast kutsutud sõjainva­liidide
esindajad on asunud kodu­teele
parimate muljetega ja üks-meolselt
kinnitavad usku, ot ÜIe-{
maailmsete Eesti Püevado korral-1
damine jätkub unustamatu tradit«
i ii 1 1 - 1 1 , 1,
Esto '84 aukülalised
hei erilennukil reedel, 6-dal juulil ja
Toronto ralivusvahelisel lennuväljal
oli neid vastu võtmas esindajaid Sõ­jainvaliidide
Komiteest, Võitlejate
Ühinguist ja Toronto Invaliide Toe-|
tava Naisringi juhatusest. Komiteel
esimees V. Raiend juhtis saabunud!
Icülalised esimeselt lennukilt eribus-|
siga Tartu College'is8e,, kus eslmonol
grupp aukülalisi võeti vastu Toronto|
seltskonna esindajate poolt. Teist
lennukiga saabunud sõjainvaliididl
toodi samuti kohale ja peagi asulll
suures sõbralikus ringis laudadesse»,!
et maitsta suupisteid Esto Õlle ja|
veiniga. Tervitustega pöördus küla­liste
poole V. Raiend, andes ühtlas(
teada ka üksikasjad eelolevate pidu­päevade
tegevuskavade suhtes; an­des
ühtlasi teada paigutused Victori(i|
College'is, kus on külalistele m/iöra-tud
üksikload.
TERVITUSED
Pikema tervitusega pöördus sõja]
invaliidide poolt Eesti Abistamise
Komitee isimees Alfred Sepa, rõhul
tades seda tänutunnet, mida eestlasi
kond vabas maailmas võlgneb rindo|
võitlejaile, eriti aga neile, kes omi
tervise ohvritega olid aidanud suu]
resti kaasa tuhandetele eesllasteh
pääseda vabasse maailma. EAK ni
mel andis ta üle igale aukülalisel/
kinnise ümbriku „taskurahaga"l
Järgnes südamlik tervitus Vera Linl
demanni poolt, kes Invaliide Toetavf
Naisringi juhatajana 'andis samul
üle kinnised ümbrikud. Sama-aegscif
anti igale aukülalisele Ontario valli
su vastavas kandekotis ESTO '01
ametlikud kavad, pääsmed üritustel)
ja mitmesugused kirjalikud materji
lid Sõjainvaliidide Komitee pool
koos erisummadega USA ringreij
kulude katteks. Ülemaailmsej
Eesti Päevade mõtte algataja Rohe
Kreemi poolt, kes oli isiklikult koh(
koos abikaasaga, anti üle tema pool
kirjutatud raamatVandega Seotuq
mis äsja oli tulnud trükist.
Sõjainvaliidide nimel lausus lühi
kese tänukõne Edgar Bergman Karl]
ruhest. Kanadas viibivate invpliidie
nimel tervitas saabunud relvaveni
Kanada Ohvitseride Kogu juhatus|
liige Itn. Reinans.
Paaritunnilise sõbraliku koosviilj
mise järele toimetati aukülalisi
koos saatjatega Victoria College
varutud tubadesse, et pikast reisi
puhata osavõtuks eelolevail'päeJ
toimuvaist tegevusist. Oli ju vaja vd
ta osa skautlike noorte suurlaaj^rlstj
Seedrioru peost, kuhu tuli sOita koj
Järgmisel hommikul kahes erigrup|