1984-07-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Collecticv
9
QnDti8iioitoiisn8iii»aii3iiBiicnotioiiati6uoiiOMaiioiiiiitouoiioMSitiiioiisiiiiiaiiQiiGi^
Šecond Class Mail Registration No. 1354.
9
2
2
i
Š
i
s
s
Nr. 30 (1795) 1984 NELJAPÄEVAL, 26. JUULIL THURSDAY, JULY 26 mv aastakäik
Lalonde astub
tagasi
5
E
5
S
5
ankrumees peaminister
Törneri valitsuses on teatanud, et
ta ei kavatse kandideerida järgmistel
Kanada üldvalimistel 4. septembril
ja loobub poliitilisest elust.
Tema on üheksas minister Turneri
Viriilsuses^ kes on deklareerinud, et
tema ei kandideeri järgmistel välimustel
ja tõmbub tagasi. Eelmised,
kes sellest teatasid, olid Allan
MacEachen, Yvan Pinard, John
Munro, Mark MacGuigan, Romen
, Eugene Whelan, Monique
ja Jean-LuG Pepin.'
g
g
5
9
m
i
s
s
c
E
s
6
£
3
n
a
õ
i
a
IS 5 1
r
s
s
(D
§•
m
S
2
i1l o
9
a
s
i
s
5
£
3
a
Ajakirjandus on eriti üllatatud
ssilest, et nii palju endisi ministreid
Trudeau valitsusest ei taha
enam töötada koos uue peaministriga
ja soovivad tõmmata tagasi
isegi poliitilisest tegevusest.
I Jüri Juhan KimstoEstoVabadusroragkäigu lõpetamisel Toronto |
i raekoja juures. 1
5 5
irfiiiaMQ.iouiiitiiiiiiiisiiBiisiiiiiiiiBiiBiiiiiiiiiiiiiiaiisiiaiiBiioiioiiiiiiDiisiiDiiaiioiiaiiDiir
maa'
USA kavatseb ajakohastada
madiosaateid raudrimba taha
President Reagan kirjutas alla Ikestatud
Rahvaste Nädala proklamatsioonile
NEW YORK (M.E.) — Kommunis- duse, õiguse, iseseisvuse eest ja ene-miohvriks
langenud rahvaste esin- se vabastamiseks kommunistlikust
to! kokku kaasmaalasi Igast Eestimaa nurgast. See oh koht, kus sõber kohtas sõpra, naaber naabrit, netega. Sadamad saartel olid üle- alla Ikestatud Rahvaste Nädala sel-
Ene Runge Maakondade Päeval lugemas 'IfartiMaast tema enda koostatud põimikus „M:atk läbi Eesti-
Tagä teiste maakondade esindajad. Foto — S. Preem
Sadamatööliste streik
lõppes Inglismaal
^0 päeva kestnud sadamatöölistts
st?8ik Inglismaal lõppes kokkuleppe
saavutamisega valitsuse esinda-
Rahvast oli koos alguMigi 1300, kuid hiljem tõusis 2000'le.
Kokkutulek algas lõunasöögiga.
Lisaks heale toidule mõistliku hinna
eest, pakkus Maakondade Päev kü-
. A.--. - - -MT^
lastajaile rikkalik;uu eeskava
kohasel etnograafilisel taustal..
Teadusta/a Ahne-Liis Tüll tervitas
kõiki ihaakondlasi, neid üksikult nimetades,
ning saarlasi, neid kõige
arvukamaid, viimaseks jättes. Juba
see ,lihtne tervitus lõi sooja sõprustunde
köosviibijäte seas. Ja neid oli
seal ohtralt, ligijl300.
Anne-Liis Tüirtutvustas pealauda:
piiskop Karl Raudseppa, Johannes
Vihma ja tema ali)ikaasat,aupeakon-sul
Ilmar Heinsood ja Robert Kreemi.
Mitmed pealaua külalised puudusid.
Nagu hiljem selgus, ei saanud
peakonsul USA-s rahvuskongressilt
õigeaegselt lahkuda, sõjavigastatute
esindaja ei leidnud õiget kohta üles ja
maandus rõdule rahvapilliorkestri j'*"'\"'\"~pT'", T
hulka, Esto peakomitee esimees liht- ^ö'**»»^® 1'aevai.
salt ei ilmunudlega ka teatanud oma
puudumisest.
Maakondlikul Esinduskogu esimees
Johannes Vihma tervitas iga|t
ilmakaarest küUatulnuid: „Tere tulemast
Maakondade Päevale!" Ka tegi
ta tež tivaks, k Maakondade Päeva
mõte tekkis vajadusest ikokku hoida
aega ja ruumi, mida muidu vajanuks
I üksikute maakondade erikokkutule-
.kud. ••• • - .1
mis seisavad uutena vastastikku N.
kuhjatud aedviljakastidega, mi^ le aasta proklamatsioonile. Liidu okupatsiooni ähvardustega,
ähvardasid roiskuda ja turistid ei C^QWQS on üteldud kokkuvõttes, et Selles kõiges ei tee meie vahet Aasia. ,
pääsenud Inglismaalt mandrile ega uSA oma vabaduse, õiguste ja de- Ida-Euroopa ega Ladina-Ameerika
.Mndrilt •Inglismaale. Nei^^^ mokraatlike põhimõtete kaitsmiseKa maade vahel. Kõik inimesed on ühe-yijunud
t ä i s hotellid kahel. ptiol-^iQ^^^ ' -
hhr..\\, . Ikestatud rahvastele, juba 25 aastat Proklamatsiooni eel president oma
oleme märkinud IR Nädalat, ent see tervituses kohalekutsutuile, kellede
probleem pole mitte vähenenud, vas(^
tupidi — uusi rahvaid on vahepeal
langenud kommunistide domineeri-
Neist
kMt. Kokkuleppe
poh teada, kuid neid loetakse vastuvõetavaiks
nii valitsuse kui ametiühingu
poöleL
Osa sadamatöölisi, kes nägid ka- , . . , , .,
tastroofilist olukorda, millesse! i^ise alla tuues arvutu hulga o^^^^
maa oli langemas streigi tagajärjel, ebaõiglaselt vangistatuid. Me mee-
Murdsid streigi ja läksid tööle enne
kokkuleppe saavutamist valitsusega.
Nendega ühinesid kohe 34,400
sadamatöölist ja streiki võis lugeda
lõpetatuks sadamatööliste algatusel.
Maakondliku Esjnduskogu esimees fohannes ViSama tervitab Maa-
Foto — S. Preem
toonud mälestused meie kodupaikadest.
Mu meeles on täna meie kodud,
viljapõllud, nõlvakud, metsad.
Põhjamaa päikese kullas sädelev
meri, mille laine paitas meie pikka
rannajoont oma valgete liivadega."
KOHTUMISPÄEV
,',Maakondade Päeval tahame rõ-
MAAKONDLIK LIIKUMINE
Ilmar Heinsoo tervitas kõiki kohalolijaid,
eriti aga neid, kes olid
kokku tulnud kaugelt ookeanide tagant.
Erilise hoo sai maakondade kok-nutame
neid ja austame sangarlikke
vabadusvõitlejaid.
President kõneles sel puhul reljeefsete
näidetega — afgaanide mõrvamist
massiliste pommitamiste läbi,
uki:aina jt. patriootide vangistamisi,
usulist tagakiusamist okupeeritud
— — . . —— — Leedus, Poola tööliste kangelaslikkust
jne. USA nõuab, et ÜRO posid
põimikuid oma maakondade koh- hikirjale ja Helsingi leppele allakir-jutanud
riigid respekteeriks omi le-
Lugejaina esinesid Juta Kübarsepp Pi^g^^^ ja rahvusvahelisi põhimõt-maale"\
mille järel Elna Libe ja ülev "Harjumaa, Elna Libe - Virumaa, teid. USA uuendab täna oma julgus-
Härm laulsid E. Tani akordionisaafa ^elmiRündva, - Järvamaa, Ene
„Mu meeleh kuldne kodukotus". — Tartumaa, Helju Salumets
- Viljandimaa, Salme Vesi — Võru-
ESIVANEMATE JÄLGEDES "!^^' '^vi Jaaguste L- Valgamaa, Hei'-
Söögipalve pidas piiskop Karl g^Rosen.-Petserimaa, AnetteKop-
Raudsepp.märkides, et meie armsa - Pärnumaa, Leida Mbley -
Läänemaa ja Leida Helde — Saaremaa.
Maakondade põimikule järgnes
rahvusornamentlik moenäitus, kus
esitati kleite, kostüüme ja särke rah-tust
rahvastele, kes võitlevad vaba-hulgas
olid ka Balti rahvaste keskorganisatsioonide
esindajad, andis
tunnustuse neile tegevuse eest rahvaste
vabadusvõitluse alal. President
tegi kritiseeriva võrdluse kommunistliku
diktatuuri ja demokraatia
vabaduste vahel. Ta märkis, et USA
valitsusel on kavas tõe paremaks levitamiseks
6-aastane hiigelprog-ramm
Vabaduse Raadio saadete moderniseerimiseks
(üle 1000 miljoni
dollari).
* Samal päeval toimus üle USA arvukaid
Ikestatud Rahvaste demonstratsioone
ja paraade. New Yorgis
kestsid need nädalpäevad. Vaatamata
Esto pidustustele, oli Eestile vabadust
nõudjate grupp arvukas ja see
kajastus ka massmeedias.
hutada oma kodukohtade rahvuskul- kutulekute ja pidustuste korraldami-tuuri
ja tavade säilitamist, kuna eesti ne aastail 1970, mil kogu maailip
etnograafilised rikkused ja rahva- hakkas otsima oma pärivuslikku ta-kombed
tulevad esile just eri maa- gapõhja — oma juuri. Just siis sai ka
kondade kaupa. Aga see päev on ka meie maakondlik liikumine uue hoo
kohtumispäevaks kaugelt tulnud ja uue elu sisse. Sellest ajast peale on
sõpradega, keda pole enam kaua ko- maakondlikud kokkutulekud ja pi-hatud.
Et ühesk^Dos vestelda ja vanu dustused kujunenud üheks olujiseks
kodumaa maakondades räägiti murdeid,
kuid me saime üksteisest aru.
Meil oli sidemed, mis sajandite kan-natusis
kasvanud. Eestlane pole kunagi
rasketele aegadele alla vandunud.
Kui katk möllas kodumaal, kui ^arõivaslikd tikandi või pilutusega
nälg valitses, kui inimene ei leidnud -^kokku42 mannekeeni 62 esemega,
teist ja inimjalge leides teeäärses po- Vaevalt kiegi oskaks kokku arvata
ris andis ta sellele suud, siis seoti me neid tuhan4eid tunde, mis tikkimi-armastusi
ja me sidemed, mis kesta- seks kulusid, kus niitmed rõivad
" ' ' nõudsid üle 500 töötünni. Seda rahvuskultuuri]
säilitamiseks kulutatud
aega, raha jk vaeva kviteeris publik
sooja ning kestva aplausiga.
Moenäituše korraldajaks oli Ene
Loodi Ülemaailmne
Eesti Ajakirjanike Koondis
Esto '84 ajal toimus Kanada eesti damist ja märgiti, et see oleks pida-ajakirjanike
kokkukutsel Toron- nud toimuma juba kmmu.Sõnavöttu-tos.
Eesti Majas, ülemaailmne va- des tõid mitmed ajakirjanikud esile,
bade eesti ajalehtede toimetajate et ka meie oma organisatsioonide ei
ja Eestis töötanud ajakirjanike kok- peeta nii vahestki ajakirjanduse täht-kutulek,
kus pandi alus ajakirjani- sust meie ürituste läbiviimisel küllal-ke
organisatsioonina Ülemaailmse daselt silmas, ega võimaldata üritus-
Eesti Ajakirjanike Koondise loomi- te jälgimist, kuigi ajakirjanduse abi
sele ja võeti põhimõtteliselt vastu alati soovitakse. Nii oli eesti ajakir-vaba
eestlaskonnale avaldatav jandusel isegi raskusi ESTO'64 üri-üleskutse
vaba eesti ajakirjanduse tuste jälgimiseks vajalikul ipääral
ilmumise kindlustamisele suure- pääsmete saamisel ja selle eest tuli
ma tähelepanu pööramiseks. võidelda.
Vabade eesti ajakirjanike kokkutu- H. Raudsepp („Vaba Eesti Sõna")
lekust võtsid osa eesti ajalehtede New Yorgist rõhutas, et peame eesti-toimetajad
Kanadast {„Meie Elu", keelse ajakirjanduse rahvuslikku
„Vaba Eestlane" ja „Võitleja"), tähtsust resoluutsemalt rõhutama ja
eesti ajakirjanduse huvide eest seisma.
Sama rõhutas A. Horm (,,'Teata-meienigi.
„Meie põli pole olnud kerge, kuid
me inimesed on sageli olnud tugevad
kõigis aegus. Oleme uhked, et me
aegu meenutada, uuesti üle elada osaks vabade eestlaste rahvuskul- pole varisenud hädades. Mina usun,
kunagisi mälestusi kodukohast, lap- tuurilise tegevuse kogupildis. • et oleme seda suutnud seepärast, et Runge, sellT teadustajaks ja 1^^^
sepõlvest, kooliajast võipõgenemis- „Kuieestlusesäilitamine.eestluse me esivanemad on osanud Issanda jaks HJlen Peterson,
teekoninast. | viljelemine, on üheks meie primaar- Jumala ette kummardada ja et neile Päeva lõppsõna lausus Ervin Ale-Üle
40 aasta on möödunud sellest,, seks eesmärgiks siin paguluses vaba- oij rääkinud see, kes taevast ja maad ve, tänades kõiki selle 18 kuud pla-kui
tuli lahkuda oma kodumaalt, de eestlaste peres, siis pean mina juhib: ära karda, sest Mina olen si- neeritud ürituse korraldajaid, eesot- Ühendriikidest {„Vaba Eesti Sõna"),
kuid mälestused ja kombed sealt sei- meie maakondlikel aluseil toimuvat nuga. Jumala juuresolek ei tähenda sas Maakondliku Esinduskogu esi- Rootsist {,',Eesti Päevaleht" ja „Tea-savad
unustamatult meie meeles, rahvuskultuuri viljelemist ja tege- seda, et sul ^leks hea põli, vaid see mehe, Johannes Vihmaga. Ervin Ale- taja"), Saksamaalt (..Eesti Rada"),
Meie õige kodutunne jäi kodutallu vust oluliseks osaks selle eestluse säi- tähendab seda, et sa alati võitjaks ve teatas, et lõunasöögi lõppedes on Inglismaalt („Eesti Hääl") ja Aust-vni
linnakorteri, aea siiski on siin me ^ litamise kaugemas perspektiivis." . jääd. " kõigil võimalus külastada maakondi raaliast („Meie Kodu"), kokku 20
Kui selgus, et Maakondade Päeva Seepärast ma soovin sulle, kust nende tubades, kus „omanurga" ini- ajakirjanikku. Kokkutuleku läbirää-pääsmed
olid läbi müüdud kohe pea- maakonnast sa ka oled, et sa oma esi- mesed kokku saavad. kimiste ja otsuste osa juhatas S. Vei-le
nende müügiletblekut, oli selge, et vanemate jälgedes käiksid. Eestlane, Lõunasöök lõppes ühislauluga denbaum Torontost ja protokollis E.
see kodupaikade vastu armastust si- .ükskõik mis kuube sa kannad; eest- ,,Eesti lipp". Salurand Torontost.
saldav organisatsioon on väga popu- lane, ükskõik mis keelt sa räägid - Maakondade ruume külastasid sel „Meie Elu" toimetaja S. Veiden- tegevuse põhimõtted ja asjaajamise
tone. jää eestlasekslja Issand tõotab sulle: pealelõunal umbes 2000 kaasmaa- baum tervitas Toronto eesti ajakirja- korra. Organiseerivasse toimkonda
nSoovin teile kõigile head Estot, Mina jään su juurde." last. a-doUarlised pääsmed, mis olid nike poolt ülemaailmselt kokkutule- valiti S. Veidenbaum, E. Salurand, K.
Karl Raudsepp lõpetas oma sõna- mõeldud ruumide külastamiseks, kule kogunenuid eesti ajakirjanduse Arro, ja H. Jõe.
võtu palvega Eesti maa ja rahva eest. lõppesid ammu enne külastajate sa- alaltöötävaid kolleege ja võttis üles- Ajakirjanikej kokkutulekul võeti
Lõunasöögi aial Eesti RahvaDilli- nü et seekord ..näkkas" nendel, se eesti ajakirjanike koondamise üle- veel põhimõtteliselt vastu vabale
orkester Oskar Haameri juhatusel ^^^s hiljaks jäid. maailmse organisatsioonina, et astu- eestlaskonnale avaldatava üleskutse
mängis rahvalikke viise.
või linnakorteri, aga siiski on siin me
koosviibimisel kodukoha hõng ja soe
tunne. ^
Meie'kokkutulek on nagu hääl esivanemate
eluvõitluste radadelt, meie
koduäärsest täjnavast. Ja sellele noorusmaale
saadame oma parimad tervitused
ja soovid. Andku see kokkutulek
meile uut vaimu ja lootust, aga
veel rohkem usku kannatava kõduja"
Rootsist).
H. Jõe „Vaba Eestlane" ettepanekul
võeti ühel häälel vastu otsus
Ülemaailmse Eesti Ajakirjanike
Koondise loomiseks moodustada 4-
liikmeline organiseeriv toimkond
Torontos, kes töötab välja Koondise
- - ^ ^ — —^ —w-w.,
head Maakondlikku Päeva ja maakondlikke
kokkutulekuid, küs sõber
maa rahvale vastupidamiseks, kuni. raputab sõbra kätt ja sõbranna koh-
•aastane sini-must-valge jälle tub sõbrannaga. Ma avaldan tänu
„Mü.n]
me 100
seal leKvida võib."
E.V^ aupeakonsul Ilmar Heinsoo
oma tervituse laulusõnuga:
eelen kuldne kodukotus, ma
sageli ifiäe und veel sest, kus armsa
esä kallis katus mind varjas väikest
selle kokkutuleku korraldajaile, eriti
Johannes Vihmale, kelle õlul on lasunud
suur töö selle päeva ettevalmistamisel:
töö on tehtud hästi!"
Anne-Liis Tüll deklameeris Han-
Eine järele jätkus eeskava Ene
Runge koostatud sõnalis-muusikali-se
põimikuga „Matk läbi Eestimaa",
nes Oja Maakondade Päevaks pü- kus maakondadekohase kandlemuu- läbivi
katsekest." ,,Meid on täna siia kokku hendatud luuletuse„Tervitus kodu- sika taustal rahvarõivais neiud luge-
Laulu ja pillimängu kõlas kõige da ühiselt välja vaba eesti ajakirjan- kavand vaba eesti ajakirjanduse täht-väljemalt
Virumaalt ja Võrumaalt. duse huvide eest ja ühendatud jõuna suse ja vajaduse meenutamiseks ning
Maakondade Päev demonstreeris täita vaba eesti ajakirjandusel lasu- eesti ajakirjanduse levitamise soo-esmaklassilist
ettevalmistust ning vaid ülesandeid. Vastava otsuse ette- dustamiseks. Üleskutse teksti vii-korraldust
ja soliidselt eeskujulikku paneku esitas E. Salurand. mistlemine jäeti asutatud Koondise
' • imist. - , Eesti ajakirjanike ülemaailmse or-. organiseeriva toimkonna ülesan-
°m ganiseerimise mõte leidis üldist pool- deks. ' ^ /
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 26, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-07-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840726 |
Description
| Title | 1984-07-26-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Collecticv 9 QnDti8iioitoiisn8iii»aii3iiBiicnotioiiati6uoiiOMaiioiiiiitouoiioMSitiiioiisiiiiiaiiQiiGi^ Šecond Class Mail Registration No. 1354. 9 2 2 i Š i s s Nr. 30 (1795) 1984 NELJAPÄEVAL, 26. JUULIL THURSDAY, JULY 26 mv aastakäik Lalonde astub tagasi 5 E 5 S 5 ankrumees peaminister Törneri valitsuses on teatanud, et ta ei kavatse kandideerida järgmistel Kanada üldvalimistel 4. septembril ja loobub poliitilisest elust. Tema on üheksas minister Turneri Viriilsuses^ kes on deklareerinud, et tema ei kandideeri järgmistel välimustel ja tõmbub tagasi. Eelmised, kes sellest teatasid, olid Allan MacEachen, Yvan Pinard, John Munro, Mark MacGuigan, Romen , Eugene Whelan, Monique ja Jean-LuG Pepin.' g g 5 9 m i s s c E s 6 £ 3 n a õ i a IS 5 1 r s s (D §• m S 2 i1l o 9 a s i s 5 £ 3 a Ajakirjandus on eriti üllatatud ssilest, et nii palju endisi ministreid Trudeau valitsusest ei taha enam töötada koos uue peaministriga ja soovivad tõmmata tagasi isegi poliitilisest tegevusest. I Jüri Juhan KimstoEstoVabadusroragkäigu lõpetamisel Toronto | i raekoja juures. 1 5 5 irfiiiaMQ.iouiiitiiiiiiiisiiBiisiiiiiiiiBiiBiiiiiiiiiiiiiiaiisiiaiiBiioiioiiiiiiDiisiiDiiaiioiiaiiDiir maa' USA kavatseb ajakohastada madiosaateid raudrimba taha President Reagan kirjutas alla Ikestatud Rahvaste Nädala proklamatsioonile NEW YORK (M.E.) — Kommunis- duse, õiguse, iseseisvuse eest ja ene-miohvriks langenud rahvaste esin- se vabastamiseks kommunistlikust to! kokku kaasmaalasi Igast Eestimaa nurgast. See oh koht, kus sõber kohtas sõpra, naaber naabrit, netega. Sadamad saartel olid üle- alla Ikestatud Rahvaste Nädala sel- Ene Runge Maakondade Päeval lugemas 'IfartiMaast tema enda koostatud põimikus „M:atk läbi Eesti- Tagä teiste maakondade esindajad. Foto — S. Preem Sadamatööliste streik lõppes Inglismaal ^0 päeva kestnud sadamatöölistts st?8ik Inglismaal lõppes kokkuleppe saavutamisega valitsuse esinda- Rahvast oli koos alguMigi 1300, kuid hiljem tõusis 2000'le. Kokkutulek algas lõunasöögiga. Lisaks heale toidule mõistliku hinna eest, pakkus Maakondade Päev kü- . A.--. - - -MT^ lastajaile rikkalik;uu eeskava kohasel etnograafilisel taustal.. Teadusta/a Ahne-Liis Tüll tervitas kõiki ihaakondlasi, neid üksikult nimetades, ning saarlasi, neid kõige arvukamaid, viimaseks jättes. Juba see ,lihtne tervitus lõi sooja sõprustunde köosviibijäte seas. Ja neid oli seal ohtralt, ligijl300. Anne-Liis Tüirtutvustas pealauda: piiskop Karl Raudseppa, Johannes Vihma ja tema ali)ikaasat,aupeakon-sul Ilmar Heinsood ja Robert Kreemi. Mitmed pealaua külalised puudusid. Nagu hiljem selgus, ei saanud peakonsul USA-s rahvuskongressilt õigeaegselt lahkuda, sõjavigastatute esindaja ei leidnud õiget kohta üles ja maandus rõdule rahvapilliorkestri j'*"'\"'\"~pT'", T hulka, Esto peakomitee esimees liht- ^ö'**»»^® 1'aevai. salt ei ilmunudlega ka teatanud oma puudumisest. Maakondlikul Esinduskogu esimees Johannes Vihma tervitas iga|t ilmakaarest küUatulnuid: „Tere tulemast Maakondade Päevale!" Ka tegi ta tež tivaks, k Maakondade Päeva mõte tekkis vajadusest ikokku hoida aega ja ruumi, mida muidu vajanuks I üksikute maakondade erikokkutule- .kud. ••• • - .1 mis seisavad uutena vastastikku N. kuhjatud aedviljakastidega, mi^ le aasta proklamatsioonile. Liidu okupatsiooni ähvardustega, ähvardasid roiskuda ja turistid ei C^QWQS on üteldud kokkuvõttes, et Selles kõiges ei tee meie vahet Aasia. , pääsenud Inglismaalt mandrile ega uSA oma vabaduse, õiguste ja de- Ida-Euroopa ega Ladina-Ameerika .Mndrilt •Inglismaale. Nei^^^ mokraatlike põhimõtete kaitsmiseKa maade vahel. Kõik inimesed on ühe-yijunud t ä i s hotellid kahel. ptiol-^iQ^^^ ' - hhr..\\, . Ikestatud rahvastele, juba 25 aastat Proklamatsiooni eel president oma oleme märkinud IR Nädalat, ent see tervituses kohalekutsutuile, kellede probleem pole mitte vähenenud, vas(^ tupidi — uusi rahvaid on vahepeal langenud kommunistide domineeri- Neist kMt. Kokkuleppe poh teada, kuid neid loetakse vastuvõetavaiks nii valitsuse kui ametiühingu poöleL Osa sadamatöölisi, kes nägid ka- , . . , , ., tastroofilist olukorda, millesse! i^ise alla tuues arvutu hulga o^^^^ maa oli langemas streigi tagajärjel, ebaõiglaselt vangistatuid. Me mee- Murdsid streigi ja läksid tööle enne kokkuleppe saavutamist valitsusega. Nendega ühinesid kohe 34,400 sadamatöölist ja streiki võis lugeda lõpetatuks sadamatööliste algatusel. Maakondliku Esjnduskogu esimees fohannes ViSama tervitab Maa- Foto — S. Preem toonud mälestused meie kodupaikadest. Mu meeles on täna meie kodud, viljapõllud, nõlvakud, metsad. Põhjamaa päikese kullas sädelev meri, mille laine paitas meie pikka rannajoont oma valgete liivadega." KOHTUMISPÄEV ,',Maakondade Päeval tahame rõ- MAAKONDLIK LIIKUMINE Ilmar Heinsoo tervitas kõiki kohalolijaid, eriti aga neid, kes olid kokku tulnud kaugelt ookeanide tagant. Erilise hoo sai maakondade kok-nutame neid ja austame sangarlikke vabadusvõitlejaid. President kõneles sel puhul reljeefsete näidetega — afgaanide mõrvamist massiliste pommitamiste läbi, uki:aina jt. patriootide vangistamisi, usulist tagakiusamist okupeeritud — — . . —— — Leedus, Poola tööliste kangelaslikkust jne. USA nõuab, et ÜRO posid põimikuid oma maakondade koh- hikirjale ja Helsingi leppele allakir-jutanud riigid respekteeriks omi le- Lugejaina esinesid Juta Kübarsepp Pi^g^^^ ja rahvusvahelisi põhimõt-maale"\ mille järel Elna Libe ja ülev "Harjumaa, Elna Libe - Virumaa, teid. USA uuendab täna oma julgus- Härm laulsid E. Tani akordionisaafa ^elmiRündva, - Järvamaa, Ene „Mu meeleh kuldne kodukotus". — Tartumaa, Helju Salumets - Viljandimaa, Salme Vesi — Võru- ESIVANEMATE JÄLGEDES "!^^' '^vi Jaaguste L- Valgamaa, Hei'- Söögipalve pidas piiskop Karl g^Rosen.-Petserimaa, AnetteKop- Raudsepp.märkides, et meie armsa - Pärnumaa, Leida Mbley - Läänemaa ja Leida Helde — Saaremaa. Maakondade põimikule järgnes rahvusornamentlik moenäitus, kus esitati kleite, kostüüme ja särke rah-tust rahvastele, kes võitlevad vaba-hulgas olid ka Balti rahvaste keskorganisatsioonide esindajad, andis tunnustuse neile tegevuse eest rahvaste vabadusvõitluse alal. President tegi kritiseeriva võrdluse kommunistliku diktatuuri ja demokraatia vabaduste vahel. Ta märkis, et USA valitsusel on kavas tõe paremaks levitamiseks 6-aastane hiigelprog-ramm Vabaduse Raadio saadete moderniseerimiseks (üle 1000 miljoni dollari). * Samal päeval toimus üle USA arvukaid Ikestatud Rahvaste demonstratsioone ja paraade. New Yorgis kestsid need nädalpäevad. Vaatamata Esto pidustustele, oli Eestile vabadust nõudjate grupp arvukas ja see kajastus ka massmeedias. hutada oma kodukohtade rahvuskul- kutulekute ja pidustuste korraldami-tuuri ja tavade säilitamist, kuna eesti ne aastail 1970, mil kogu maailip etnograafilised rikkused ja rahva- hakkas otsima oma pärivuslikku ta-kombed tulevad esile just eri maa- gapõhja — oma juuri. Just siis sai ka kondade kaupa. Aga see päev on ka meie maakondlik liikumine uue hoo kohtumispäevaks kaugelt tulnud ja uue elu sisse. Sellest ajast peale on sõpradega, keda pole enam kaua ko- maakondlikud kokkutulekud ja pi-hatud. Et ühesk^Dos vestelda ja vanu dustused kujunenud üheks olujiseks kodumaa maakondades räägiti murdeid, kuid me saime üksteisest aru. Meil oli sidemed, mis sajandite kan-natusis kasvanud. Eestlane pole kunagi rasketele aegadele alla vandunud. Kui katk möllas kodumaal, kui ^arõivaslikd tikandi või pilutusega nälg valitses, kui inimene ei leidnud -^kokku42 mannekeeni 62 esemega, teist ja inimjalge leides teeäärses po- Vaevalt kiegi oskaks kokku arvata ris andis ta sellele suud, siis seoti me neid tuhan4eid tunde, mis tikkimi-armastusi ja me sidemed, mis kesta- seks kulusid, kus niitmed rõivad " ' ' nõudsid üle 500 töötünni. Seda rahvuskultuuri] säilitamiseks kulutatud aega, raha jk vaeva kviteeris publik sooja ning kestva aplausiga. Moenäituše korraldajaks oli Ene Loodi Ülemaailmne Eesti Ajakirjanike Koondis Esto '84 ajal toimus Kanada eesti damist ja märgiti, et see oleks pida-ajakirjanike kokkukutsel Toron- nud toimuma juba kmmu.Sõnavöttu-tos. Eesti Majas, ülemaailmne va- des tõid mitmed ajakirjanikud esile, bade eesti ajalehtede toimetajate et ka meie oma organisatsioonide ei ja Eestis töötanud ajakirjanike kok- peeta nii vahestki ajakirjanduse täht-kutulek, kus pandi alus ajakirjani- sust meie ürituste läbiviimisel küllal-ke organisatsioonina Ülemaailmse daselt silmas, ega võimaldata üritus- Eesti Ajakirjanike Koondise loomi- te jälgimist, kuigi ajakirjanduse abi sele ja võeti põhimõtteliselt vastu alati soovitakse. Nii oli eesti ajakir-vaba eestlaskonnale avaldatav jandusel isegi raskusi ESTO'64 üri-üleskutse vaba eesti ajakirjanduse tuste jälgimiseks vajalikul ipääral ilmumise kindlustamisele suure- pääsmete saamisel ja selle eest tuli ma tähelepanu pööramiseks. võidelda. Vabade eesti ajakirjanike kokkutu- H. Raudsepp („Vaba Eesti Sõna") lekust võtsid osa eesti ajalehtede New Yorgist rõhutas, et peame eesti-toimetajad Kanadast {„Meie Elu", keelse ajakirjanduse rahvuslikku „Vaba Eestlane" ja „Võitleja"), tähtsust resoluutsemalt rõhutama ja eesti ajakirjanduse huvide eest seisma. Sama rõhutas A. Horm (,,'Teata-meienigi. „Meie põli pole olnud kerge, kuid me inimesed on sageli olnud tugevad kõigis aegus. Oleme uhked, et me aegu meenutada, uuesti üle elada osaks vabade eestlaste rahvuskul- pole varisenud hädades. Mina usun, kunagisi mälestusi kodukohast, lap- tuurilise tegevuse kogupildis. • et oleme seda suutnud seepärast, et Runge, sellT teadustajaks ja 1^^^ sepõlvest, kooliajast võipõgenemis- „Kuieestlusesäilitamine.eestluse me esivanemad on osanud Issanda jaks HJlen Peterson, teekoninast. | viljelemine, on üheks meie primaar- Jumala ette kummardada ja et neile Päeva lõppsõna lausus Ervin Ale-Üle 40 aasta on möödunud sellest,, seks eesmärgiks siin paguluses vaba- oij rääkinud see, kes taevast ja maad ve, tänades kõiki selle 18 kuud pla-kui tuli lahkuda oma kodumaalt, de eestlaste peres, siis pean mina juhib: ära karda, sest Mina olen si- neeritud ürituse korraldajaid, eesot- Ühendriikidest {„Vaba Eesti Sõna"), kuid mälestused ja kombed sealt sei- meie maakondlikel aluseil toimuvat nuga. Jumala juuresolek ei tähenda sas Maakondliku Esinduskogu esi- Rootsist {,',Eesti Päevaleht" ja „Tea-savad unustamatult meie meeles, rahvuskultuuri viljelemist ja tege- seda, et sul ^leks hea põli, vaid see mehe, Johannes Vihmaga. Ervin Ale- taja"), Saksamaalt (..Eesti Rada"), Meie õige kodutunne jäi kodutallu vust oluliseks osaks selle eestluse säi- tähendab seda, et sa alati võitjaks ve teatas, et lõunasöögi lõppedes on Inglismaalt („Eesti Hääl") ja Aust-vni linnakorteri, aea siiski on siin me ^ litamise kaugemas perspektiivis." . jääd. " kõigil võimalus külastada maakondi raaliast („Meie Kodu"), kokku 20 Kui selgus, et Maakondade Päeva Seepärast ma soovin sulle, kust nende tubades, kus „omanurga" ini- ajakirjanikku. Kokkutuleku läbirää-pääsmed olid läbi müüdud kohe pea- maakonnast sa ka oled, et sa oma esi- mesed kokku saavad. kimiste ja otsuste osa juhatas S. Vei-le nende müügiletblekut, oli selge, et vanemate jälgedes käiksid. Eestlane, Lõunasöök lõppes ühislauluga denbaum Torontost ja protokollis E. see kodupaikade vastu armastust si- .ükskõik mis kuube sa kannad; eest- ,,Eesti lipp". Salurand Torontost. saldav organisatsioon on väga popu- lane, ükskõik mis keelt sa räägid - Maakondade ruume külastasid sel „Meie Elu" toimetaja S. Veiden- tegevuse põhimõtted ja asjaajamise tone. jää eestlasekslja Issand tõotab sulle: pealelõunal umbes 2000 kaasmaa- baum tervitas Toronto eesti ajakirja- korra. Organiseerivasse toimkonda nSoovin teile kõigile head Estot, Mina jään su juurde." last. a-doUarlised pääsmed, mis olid nike poolt ülemaailmselt kokkutule- valiti S. Veidenbaum, E. Salurand, K. Karl Raudsepp lõpetas oma sõna- mõeldud ruumide külastamiseks, kule kogunenuid eesti ajakirjanduse Arro, ja H. Jõe. võtu palvega Eesti maa ja rahva eest. lõppesid ammu enne külastajate sa- alaltöötävaid kolleege ja võttis üles- Ajakirjanikej kokkutulekul võeti Lõunasöögi aial Eesti RahvaDilli- nü et seekord ..näkkas" nendel, se eesti ajakirjanike koondamise üle- veel põhimõtteliselt vastu vabale orkester Oskar Haameri juhatusel ^^^s hiljaks jäid. maailmse organisatsioonina, et astu- eestlaskonnale avaldatava üleskutse mängis rahvalikke viise. või linnakorteri, aga siiski on siin me koosviibimisel kodukoha hõng ja soe tunne. ^ Meie'kokkutulek on nagu hääl esivanemate eluvõitluste radadelt, meie koduäärsest täjnavast. Ja sellele noorusmaale saadame oma parimad tervitused ja soovid. Andku see kokkutulek meile uut vaimu ja lootust, aga veel rohkem usku kannatava kõduja" Rootsist). H. Jõe „Vaba Eestlane" ettepanekul võeti ühel häälel vastu otsus Ülemaailmse Eesti Ajakirjanike Koondise loomiseks moodustada 4- liikmeline organiseeriv toimkond Torontos, kes töötab välja Koondise - - ^ ^ — —^ —w-w., head Maakondlikku Päeva ja maakondlikke kokkutulekuid, küs sõber maa rahvale vastupidamiseks, kuni. raputab sõbra kätt ja sõbranna koh- •aastane sini-must-valge jälle tub sõbrannaga. Ma avaldan tänu „Mü.n] me 100 seal leKvida võib." E.V^ aupeakonsul Ilmar Heinsoo oma tervituse laulusõnuga: eelen kuldne kodukotus, ma sageli ifiäe und veel sest, kus armsa esä kallis katus mind varjas väikest selle kokkutuleku korraldajaile, eriti Johannes Vihmale, kelle õlul on lasunud suur töö selle päeva ettevalmistamisel: töö on tehtud hästi!" Anne-Liis Tüll deklameeris Han- Eine järele jätkus eeskava Ene Runge koostatud sõnalis-muusikali-se põimikuga „Matk läbi Eestimaa", nes Oja Maakondade Päevaks pü- kus maakondadekohase kandlemuu- läbivi katsekest." ,,Meid on täna siia kokku hendatud luuletuse„Tervitus kodu- sika taustal rahvarõivais neiud luge- Laulu ja pillimängu kõlas kõige da ühiselt välja vaba eesti ajakirjan- kavand vaba eesti ajakirjanduse täht-väljemalt Virumaalt ja Võrumaalt. duse huvide eest ja ühendatud jõuna suse ja vajaduse meenutamiseks ning Maakondade Päev demonstreeris täita vaba eesti ajakirjandusel lasu- eesti ajakirjanduse levitamise soo-esmaklassilist ettevalmistust ning vaid ülesandeid. Vastava otsuse ette- dustamiseks. Üleskutse teksti vii-korraldust ja soliidselt eeskujulikku paneku esitas E. Salurand. mistlemine jäeti asutatud Koondise ' • imist. - , Eesti ajakirjanike ülemaailmse or-. organiseeriva toimkonna ülesan- °m ganiseerimise mõte leidis üldist pool- deks. ' ^ / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-26-01
