Meie Elu = Our life, January 14, 1982

              1663 j 1982
V '.
EDP
iaadel. N.
|ada 'Äfga-
^aidab va-
Ta hoiab
l, kuna on
kerimisega
[isanišõda,
ab. Rahva
lida vastu-u
korda.
)'eaks sel-ühinema
liidlasti N.
imunisüi-
C)n;Millal-
[d eemale
f-Eüroopa
tiäral paa-
|da ja pi­lade
sõja
Jjalise jõu
Isdkaaluš-
Nendelt
|ikaajalise
Imad suu­lu
sõ j ali-
Imm unist-.
ib on k i n .
| N ; ; Liidu
mistlikku
beile pea-lakse
see
tahte-
Irahaliselt
kindlasti
[test rün-
^uroopa.
lA
&elt sõja»
MS Rahzi
lagimaad
[t taluni-^
•abin ra-
T Tabla-va
khk.
115,
istalunik'
IVaigositz
lagimaad,
}i Jakob,
artu), lk.
oslavlevi
.^el aval-atu.-
Et
"'^õhjasõ-elasid;
et a.
Kakevir
is Tofer
eerandil
line and-ist
Karl
nikumis
lE. Vaba-
^ik mit-
0. Õpik
ge kom-isteeriu-
Igemalt
^ kollee-li
ka ise-üduand-
Jja puu-
• nende
Rootsis
ii • sugu-sa,
194Ö.;
Igide rü-
:fer pole
[kahjuks
|sõjaaegr
192f a:'
grupi
lixon on
Ira vali-eestla-
Sks. •
[anistan!
bud saa-läänest.
idiosaat-kohale
ladiojaa-
Iseadjard
]rto Ros-afgaa-
)n sead-
>isut ta-iisil
on
•opagan-,
jaoh-
[etud ka
ega.;:! Nii
Is te
raadiote-id
kuul­ja
Alex
issettide
•«•il
3
il'
l?4
11J
li
„MeieElu" nr. 2
On selgunud, et mitmed kaotasid
oma töökohad lendlehtede Ip^
se/pärast juba enne streiki.,Neist o^^
teada Mustamäe polikliiniku arst
Endel Roose ja Harju rajooni tõl-hoosidc
ehiluskontori Mõigu osakon­na
insener Slepanov, kusjuures vii-
: mane visati välja ka komsomolist.
Enne streiki kõrvaldati areenilt
ka Eesti Vabadusvõitleja Heiki Äho-nen,
kes võeti, töökohal/kinni 30. hö^
\ ver^bril ja paigutati KGB pooli alga­tatud
kaebuse abil Raba tänaval nr.
29 asuvasse. Maha-: ja suguli!a|iguste
dispanseri alalise miilitsa valve all
olevasse, erirezhiimigä osakonda.
Seal tehti talle ilma proove võtmata
mingisugune süst, > mille tagajärjel
tekkisid viirusliku' ajukelmepõletiku
. (mcningiidi) lunnused. Nädala kes­kel
viidi Heiki Ähonen raskelt hai­gena
Tisleri tänaval nr. 29 asuvasse
Nakkushaiglasse, kus teda On külas­tanud
ema. Heiki Ahonen oh; šaat-;
J nud NSV tervishüiuministnle kirja­liku
kaebuse sunniviisil isolaatolisse
paigutamise pärast.. . '
'Okupatsioonivõimu poolt 1975.: a.
lavastatud protsessis pikemaks
ajaks sunnitööle mõistetud ja hilju-
STOKHOLM — Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate ^^A^ üldkoosolekul andis
mees Ants Kippar üleyaate sündmustest Kodu-Eestis seoses 1. detsembri ,,vaikse pooltunniga
hutades;et okupeeritud kodumaalt saadud viimaseil andmeil oli. eestlaste osavõfi pooletunnlMsest
streigist võrdlemisi ulatuslik.
ti vabanenuid vabadusvõitlejad Kal­ju
Mätik ja Artjom Juskevitsh kut­suti
teisipäeval; 1. detsernbril KGB
peastaapi Pagari tänavale! ülekuula­misele.
Kalju Mätikule näidati Mart
Nikluse fotot ja teda ähvardati 15-
aastase sunnitööga. Samas protses­sis
osalenud vabadusvõitleja . ^ati
Kiirend eemaldati 1. detsembriks
Taninnast koos ülemusega koman­deeringusse
saatmisega.
,/Okupeeritud kodumaalt on teata­tud,
et seoses vaikse pooltunniga''
on streigile ässitamise jpärast Tal­linnas
arreteeritud neli,isikut. Nen­de
nimede kohta puuduvad andmed.
KARISTATUD KOOLINOORED. :
Abistamiskeskuse esimees tegi üld°
koosolekust osavõtjaile teatavaks ka
Haapsalu koolinoorte nimed, kes 7.
oktoobrit 1980 rebisid Haapsalus
maha nõukogude riigilippe ja keda
13. mail 1981 Haapsalu rahvakohus
karistas „kuritahtliku huligaansuse"
pärast 1—21/2 3. sunnitööga. Kohe­selt
paigutati sunnitööle järgmised
viis Haapsalu keskkooli õpilast: Kai­do
Einman, Heiki Hallman, Kalvi-
Koppel, Arme Lauri ja Aivar Temo-nen.
Seoses sõjaväekohustusega lüv
kati kohtuotsuse täitmine l ^ ^ aasta
võrra edasi järgmisele kolmele õpi­lasele::
'Kalevi Lauri, Ivo Rosenblatt.
ja Aleri Teesalu. Ainukese täisealise­na
mõisteti Jüri Raadmale 1 a. vaba-diisekaotüst
tingimisi. Mis puutub
1981. a, pikemaks, ajaks sunnitööle'
mõistetud vabadusvõitlejaisse, siis
on neist ülimalt raskes olttkorras
Mart Niklus. Teda on nõukogude
võimude poolt täielikult isoleritud.
Ema, Elfriede Nikluse poolt sep-tembrikuuni
saadetud 9 kirjast ei
ole talle mitte ühtegi üle.antud. Vii­mane,
Mart Nikluse poolt saadetud
kiri kannab 26. apririi kuupäeva. Kui.
ta advokaat Kaljo Kuusma külastas
teda Kuchino sunnitöölaagris nr.
389/36 Pernnis 4. septembril isa pä-randusküsimuste
asjus, siis oh ta
ten'islik olukord väga halb. Ta Ko­du-
Eestis asuvad aatekaaslased esi­tavad
juba kartlikult .küsimuse, kas'
ta üldse veel on elavate kirjas.
surnud ja vabastatud poliitvangi^^
nimestikku üle 56 isikut. Polütvafl-gide
teadaolevate perekondade ni­mestikus
esines • novembris 1981
seitse perekonda, vabanenud pohif;
vangide nimestik hõlmab
nime. Vangistuses või vangistuse ta­gajärjel
surnud poliitvangide nimes­tikus
esineb 22 ning surmamõistetu­te
nimestiku^ 39 nime; Abistainis-keskus
on alustanud erinimestiku pi­damist
endistest poliitvangidest ak­tiivsete
vabadusvõitlejate kohta,
milles esineb kaheksa nime.
üSA-s, Rootsis. Kanadas, Austraa-iias,
Belgias, HoWandis.Inghj
Prantsusniaai; Saksamaal jm. tegut­sevate
eesti organisatsioonide, kogu-diiste,
skautlipkondade ja üksiikeest-laste
poolt on novembri 1981 and­meil
38-st nimestikus olevast poliit­vangist
võetud hooldamisele 29. Sa­maaegselt
kuuluvad kõik teadaolevad
põliitvahgide perekonnad ja ^rini-mestikus
olevad vabadusvõitlejad
'kaashooldusele. Poliitvangide, nende
perekondade ja vabadusvõitlejate
heaks tegutseb kokku 104 toimkon-da;
hooldusgruppi ja hooldajat,
Äbistamiskeskuse ettepanekul on
Amnesty Internatioriali poolt adop­teeritud
kõik uued poHitvangid ning
Amnesty osas .tegutsevad Eesti po­liitvangide
heaks ümmarguselt 30
adoptsioohi gruppi. rPeale selle on
Skandinaavias asunud Eesti poliit­vangide
hooMamisele; üle kümne
rootslase, norralase, taanlase ja
soomlase.
HEIKIAHONEM
(Algus esiküljel)
^ Panama Gitys . arreteeris politsei .
Bon Giovanni Vigliotto, kes on^ abi­elus
olnud 82 või 83 korda ja kaljuta.
nud selle juures umbes 120 erisu­gust
nime. Naised kellega Vigliotto
on abielus olnud, seletavad, et Vig­liotto
ori olnud võrratult' võluv ja
keegi põle suutnud vastu panna te­ma
abieluettepanekule juba esimesel
kohtumisel. Vigliotto arreteeriti Pa­nama
politsei poolt . JJSA politsei
ülesandel.
Iraani valitsus vahistas 2000 äuto-lüülisl
ja 8 nendest lasti mahp töös­tuse
produktsiooni saboteerimise
pärast.; Mahalastute seas. oli 3 arsti:
Mahalastuid ja arre teerai tuid süüdis­tati
.kuulumises valitsusvastastesse
organisatsioonidesse ja guerillagnip-pidesse.
: ' -" , • . ^
^Liibüas suruti veriselt maha kat­se
kukutada Qaddafi valitsus. Üles­tõus
algas Barighazi linnas ja suruti
maha Qaddafiie ustavate väeosade
poolt. Neid toetasid Liibüas asuvad
N...^ Liidu, Ida-Saksamaa,: Kuuba .Ja
Süüria väeosad. '
^Föderaalvalitsusel Ottawas on ka­va
hakata piirama riigi- ja Omavalit­suse
teenistujate palgatõusu, et pi-durciada'inflatsiooni.
See kpa on
tekitanud suurt ärevust 500,000 riigi-ja
omavalitsuse teenistuja seas. Nen­de
ametiühingute juhid ähvardavad
võidelda kui lõvid, et ükski i^alga-tõua
ei oleks vähem kui inflatsiooni
tõus. Parlamendiliikmeid s^e kava
ei näi hõlmavat, iest .nendel seisab
ees järjekordne palgatõus.
^ Vancouveri sadamasse on tulnud
juurde uusi .Poola .laevu, ..millede
meeskondadest mitmed soovivad pa­luda
asüüli Kanadas. Vähemalt nel­jal
laeval on tasumata sadamamak-sud
ja neil ei lubata sadamast lah­kuda.
Vancouveris asutatud „Soli-daarsust
toetav Kanada Komitee"
hoolitseb poola meremeeste e^st ja
on abiks nendele, kes soovivad saada
asüüli Kanadas,
ix % Liidu kommunistliku partei
ametliku häälekandja „Pravda" tea­te
kohasel t Li idu väi isminister Nikö-lai
FatoliGhev ähvardab kasutamise­le
võtta omapoolsed sanktsioonid
nende Euroopa riikide vastu, ke§ lä­hevad
kaasa president Reagani ka­vaga
ja hakkavad rakendama sankt­sioone
N. Liidu ja Poola valitsuse
mõjutamiseks, et Poolas lõpetataks
sõjaseadus, koos seal kehtestatud
kitsendustega inimõiguste kasutanii-se
alal.
Üldkoosoleku poolt kinnitatud aru­andes
kirjeldatakse poliitvangide
abistamlsorganisätsiooni ülemaailm­set
väljakujunemist, mis nüüd hõlr
mab kõik vabas maailmas asUvad
suuremad eestlaste asukohamaad
eesotsas Rootsi, USA, Kanada ja
Austraaliaga. Pohitvangide osas ni­metatakse,
et novembris 1981 oli ak­tuaalsete
poliitvangide nimestikus
38 isikut. Ajavahemikus veebruar
1978 'kuni november 1981 tuli uute
poliitvangidena juurde 38 ning viidi
vangistuses või vangistuse tägajärjd
Poliitvangidele lähetatavate kirja­de
Osas märgitakse aruandes, et kir­jade
saatmise eesmärgiks on anda
poliitvangiidele, nende perekondade­le
ja vabadusvõitlejaile moraalset
tuge, kaitsta poliitvange sunnitöö­laagrite
administratsiooni omavoli
vastu, juhtida niaailma tähelepanu
inimõiguste rikkumisele ^okupeeri­tud
Eestis ja nõuda Helsingi-konve-rentsi
otsuste täitmist kirjavahetu­se
vabaduse, inimõiguste rakenda­mise
ja ' pohitvangide vabastamise
nõude; esitamisega. Vaatamata selle­le,
et poliitvangidele saadetud kirju
tagastatakse KGB märkusega „tund-matu"
ja et vastuseid ei tule, tulete
järjekindlalt kirjade lähetamist
liitvangidele jätkata. Iga lähetatud
kiri või kaart täidab onia ülesande
vastava vangi kaitse osas. ' ' :
Toetuspakkide puhul rõhutatakse,;
et vabast maailmast poliitvangide
perekondadele ja vabadusvõitlejaile
saadetud toetuspakid . on väheste
eranditega kohale jõudnud. Seda
kinnitavad nii Äbistamiskeskusele
kui ka toimkondadele, hoipldusgrup-pidele
ja hooldajaiie saabunud tänu­kirjad
ning allkirjadega varustatud
yastuvõtutõendid.^
nel reedel, 8. jaanuaril. AU — hooldusko­du
sisevaateid, — Koridor, kust uksed vii- 1
vad (ubadesse, seltskondlik ruum ja ü
majakorra .üMsköökv^^^
.Foto 0.'Haamer
9 0 0
GEISLINGEM (JiMeie. Elu" kaastööliselt) — Ühenduses dramaa­tiliste
sündmustegai Poolas peeti Münchenis 19. dets. hotell „Vie]r
Jahreszeiten" ruumes Eksiilajakirjanike Euroopa Liidu Konve­rents^
Sellest võttis |o$a ajakirjanikke Hispaaniast, Prantsusmaalt,
Belgiast, Hollandist ja Saksamaalt. Eesti eksjilpressi
oli kohal A. Kokk.
Avareferaädis ands Vaba Pressilii-du
president dr. Stefan Marinoff
ülevaate kõige värskematest sünd­mustest
Poolas. Ta tähendas, et Poo­la
Uündmuste puhul värisevad nii
Lääne-Euroopa riigid kui ka Mosk­va,
kus kardetakse Poola „pisiku" le­vimist
kogu idablokis. Kõneleja
avaldas kartust, et kui rahutused
peaksid puhkema kogu idablokis,
siis võib nõukogude nomenklatura
riskeerida aatomsõjaga. Olgugi, :et
N. Liit pelgab riisikot ning käib Le­nini
doktriini järgi: ei.mingit seik­lust
ega riisikot. Edasi märkis kõ­neleja,.
et Poola rahutuste mahasuru­mist
dirigeeritakse Moskvast ning
samuti on Poola armeesse poetatud
poola mundritesse. riietatud venela-
Järgnenud diskussioonis võttis pi­kema
It sõna Müncheni ülikooli juu^
res dotsendina tegutsev venelanna
df. Vera Pifosdhkova. Ta tähendas,
et N. Liit ei talu vähimatki legaalset
opositsiooni. Ta avaldas kartust, et
venelaste sissemarsi järel rakenda­taval
kaubandusembargol pole pik­ka
iga, 'kuna see halvaks lääneriiki­de
idakaubandust. Samuti on küsi­tav,
kas N. Liidu ees lõdisevad Lää­ne-
Euroopa riigid julgeksid- seda
embargot kaasa teha. Liiatigi on
lääneriikides kapitalistlikke ring­kondi,
kes kardavad kommunismi
kaotamist N. Liidus, »kuna majan­duslikult
normaalne Venemaa kuju­neks
kardetavaks konkurentsiks
maailmaturul. • (
tJlevaated meeleoludest oma j as^i-kohamaadel
andsid Hispaania kohta
Hollandist L Kunery ja Prantsus­maalt
dr. Vorkapic. Kõigi maade
esindajate aruannetest läbis rahva
ja massimeediumide sümpaatia Poo­la
„Solidaarsusele".
Praktiliste sammudena otsustad
võtta tihedam side USA-s tegutseva
antikommunistliku organisatsiooni­ga
Western Goals, samuti Poola dk-sübalitsusega
Londonis. .
Veel otsustati saata otse^kohe tele"-
xi kaudu resolutsioonid USA presi­dendile,
12-le Lääne-Euroopa valitsu-.
sele, Rahvusvahehsele Tööametile
Genfis ja Baieri Maavalitsusele. 'Re­solutsioonis
nõutakse 'N. Liidu otse­se
või varjatud invasiooni puhul
Poolasse otsekohest teraviljaembar-got
kui ka totaalset kaubandusem-bargot
kogu idabloki vastu. Samuti
nõutakse resolutsioonis riiklike vas­tutuste
kaotamist pankadele idablo-'
kl riikidele antavate laenude puhul
ja ranget kontrolli eraviisil saadeta­vatele
toiduainetele ja arstimitele.
On üldiselt teada, et jagamisel eelis­tatakse
nomenklaturat ja arm^d.
Rahvusvahehsele tööametile (ILO)
saadetud resolutsioonis nõutakse
nõukogude laevade ja lennukite laa­dimise
rahvusvahelist boikoteeri­mist."
• • • •
Lõppjsõnas tänasid dr. Marinoff ja
Vaba Pressiliidu sekretär dr. Zoltan
Mäkra kokkutulnuid, eriti väljas-poolt
Saksamaad. Nad kutsusid
Icoosolejaid üles tõmbama kaasa
'kõiki eksiikjakii^ajiikke Vabasse
Pressiliitu,
(Algus esiküljel)
Kolmas korrus on identne teisele
korrusele.
Keldrikorrusel on: ametkonna rii-dehoiuruum
koos väikse köögi ja is-tumisruumiga,
pesumasinate rumn
ehatarelastele kasutamiseks, pesuko­da
admimstratsiooni kasutamiseks,
istumiseruum mugavate toolidega,
piljardiruum kahe lauaga, käsitöö-ruum
naistele, tööruum meestele,
juuksur meestele ja naistele, toime­kuse
juhi (activity dir.) ruum, sau-namumid
koos puhkeruumi, pese-mis-
ja vihtlemis-ruimiiga. Ei puu
du ka keerisvee vann ja masseeri-misruum,
ruumid mehaaniliste sea-deldistf
jaoks, mitmed lao- ja hoiu-fuumid.
ADMINISTRATSIOOM
„Ehatare" - administraatoriks on
Olev Tralla, abiks Elna Kungla. Pea-õel
Linda Tamm'el on 9 täisajalist ja
9 pooleajalist abilist. Koristajaid on
kaks ning majaisandaks ja hoolda­jaks
on Meinhard Vabasalu. Valve­arstiks
on dr. J. Roos. Õdede valve
on ööl ja päeval (24 tundi).
Toit valmistatakse omas köögis
asjatundlikkude kokkade poolt so-bitatult
ehatarelaste maitsele ja ser­veeritakse
köögi personah poolt.
Söögiajad: hommikusöök kella 8.30
-9.30, lõunasöök, kl. 12.30-1.30 ja
õhtusöök kl. 5.30—6.30. Söögi vahe­aegadel
paikutakse jooke, küpsiseid
Kanada vahekord USA-ga on ol­nud
terav majanduslikul alal kogu
^amiriisier Trudeau valitsemise aja.
Erilise terava tooni võttis see viima­se
paari aasta jooksul, kus Kanada
rõhutab oma iseseisvat majanduspo­liitikat
ja annab Kanadas investee­rinud
välismaa ettevõtetete erilisi
kitsendavaid eeskirju. USA-s see on
tekitanud teatud pahameelt ja hil­juti
USA valitsus kaebas Genfis asu-vale
rahvusvahelisele agentuurile
nende kitsenduste pärast. Kardetak­se,
kui seal Kanada valitsusega kok-kulepet
ei saavutata, siis USA valit­sus
võib hakata rakendama oma­poolseid
Mtsendusi Kanada investee­ringute
ja kaubavahetuse vastu.
Peaminister Margaret Thatcheri
aadressil tehti solvavaid väljendusi
Inglise parlamendis, kui peaminis­ter
keeldus avaldamast isikute ni­mesid,
keda omal ajal spioon Antho-ny
Blunt värbas N. Liidu salaluure
teenistusse koos Leo Longiga. Viima­ne
avalikult tunnistas, et tema töö­tas
N. Liidu salaluure huvides II
maailmasõja ajal Anthony Bluntl
poolt värvatuna. Anthony Blunt
värbas N. Liidu salaluure teenistus­se
mitmeid kolmekümnendates aas­tates
Canibridge ülikoolis õpilaste
seast. Arvatakse, et nende seas bn
vähemalt s' Isikut, kes töötavad veel
käesoleval ajal Vastutusrikastel koh-tadel
Inglise valitsuse juures.
Kõrgetel ametkohtadel töötavate.
N. Liidu spioonide paljastamine on
tavaliselt suureks skandaaliks ja
sundinud valitsusi ametist lahkuma.
Neid püütakse nii palju kui võimai­lik
vaikselt kõrvaldada või lastakse
töötada edasi, lootes, et nad enam
N. Liidu salaluure kasuks ei tööta.
Seda on tehtud ka USA-s ja Kana­das.
Nii jäi karistamata endine Ka­nada
saadik Moskvas ja Lester Pear-soni.
isiklik sõber John Watkins, kel­le
KGB värbas N. Liidu salaluure
teenistusse tema olles saadikuks
Moskvas. Watkins oli homoseksuaal
ja see andis KGB-le hea võimaluse
tema tõmbamiseks oma võrku. Tei­ne
N. Liidu agent oli Norman, Ka­nada
saadik Egiptuses ning Lester
Pearsoni isiklik sõber. Norman lõ­petas
oma elu enesetapuga, hüpates
alla Kanada saatkonnahoone katu­selt,
et mitte saada avastatud kui N.
Liidu agent. Kolmas N. Liidu agent
oHRudölph Herman, kes töötas pi­kemat
aega CBC teenistuses ja enne
avastamist kadus N, Liitu. Temal
olid sidemed Laval Ülikpoli profes­sor
John Hambletoniga. Viimast ei
ole isegi kuulatud' üle, kontaktide^
pärast Hermaniga.
USA-s N. Liidu spioonid ei ole ol­nud
mitte vähem tähtsatel kohta-del.
Seal oli president Rooseveldi
LÕPPU
isiklikuks nõuandjaks N. Liidu agent
Algen Hiss. Nimekate isikute vär-bajaks
N. Liidu.salaluure teenistus­se
oli Hede Massing. Endine KGB
ohvitser ja LRO peasekretäri abi
Arkadi Shevchenko seletas pärast
asüüli palumist USA, valitsuselt, et
LRO ön täis N. Liidu agente ja üksi
New Vorgi linna rajoonis töötab 3()0
kuni 350 N. Liidu agenti. Tema ot­seses
alluvuses, kui ta töötas LRO
peasekretäri abina, oli 13 N. Ludu
kodanikku. Nendest vähemalt 7 oUd
KGB ohvitserid. Kõik N. Liidu agen­did
olid LRO palgalehel.
Shevchenko seletuse kohaselt
KGB kontrollib ja juhib Kuuba, Bl
Salvadori, Guatemala ja Nikaraa­gua
salaluuret ja omab selle tõttu
täieliku ülevaate sellest, mis on
teoksil Kesk-Amcerikas.
N. Liidu defectori Igor Gouzenko
poolt antud informatsiooni kohaselt
on veel praegu mitmetel tähtsatel
kohtadel Kanadas isikud, kes andsid
salajasi andmeid N. Liidu agentide­le
Ottawas. Nende nimesid ei ole se­ni
avaldatud. Nimestik kaustast olla
kaduma läinud. N. Liidu spioonide
saagal pole veel lõppu.
, N /
äNGVAR LIITOJA
JAQAB ESIKOHTA
Been Heirgott Kltchenerlst ja Ing­var
Liitoja Don Mills'lst jagavad esi-kohta
Vancouveris peetud Kanada
juunioride maleturniiril (Canadlan
Junior Chess Championship). Nelja-mängulise
matshiga otsustatakse,
kes esindab Kanadat eeloleval suvel
Taanis peetaval juunioride maailma-võistlustel.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
OGANM
ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu-
5escu, Belgiast dr. E.
PAUL JUTTUS
Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 4235716
5000 Sheppard Ave.. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9 291-5054
: Chevette Malibu Corvette Oidsmobile
Camaro • Monte Carlo Omega Cclcbrity
Citation Caprice Cutlass Toronado
Cavalier Impala. Cutlass Ciera Chevy Trucks and Vans