Meie Elu = Our life, December 31, 1987

              I.'J
sl '
. (
„ M E I E E L U " „ O U R L I F E " > - EstoniaBa W š e M y
Publishedby Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
Hõuse, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
; •.v:TeL46Q-095l\/- ^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veldenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parmiüg, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773. '
i „Meie,Eiu" väljaandjaks ön Eesti Kirjastus Kanadas. "
^^^^^^^^^^^^^^^^^ A^^ A. Weileri algatusel 1950;
„Mei0 Elu'V toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. Tel. 466-0951.
„MEIE SELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.L, teisip.
ja neljap! kl. 9 hm. - 8 õhtul, laupäeviti kl. 9 hm. - 1 p.l.
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas l a . 145.00,6 k. ^25.00,
3 k. $16.00. #USA-sse l a . $50.00, 6 k. ^28.00, 3 k. $18.00,
® Ülemeremaadesse 1 a. $55.00, 6 k. $30.00, 3 k. $20.00. ®
Kiripostilisa: Kanadas! a. $39.00,6k.$19.50,3 k.$9.75.USA-sse
1 a, $48.00, 6 h $24.00, 3 k. $12.00. Õhupostilisa üle-y.
1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $23.25.
ÜKSIKNUMBER - 75^
KUULUTUSHINNAD:! toll ühel veerul - esiküliel $6.50,
tekstis $5.50.
iillIISillSWIIII!IIIIIS9IHIIIIIillllllllli!illlllSIIIIIIIIIIIIilliillin
Mida meie lahkimtiid aastal kül- korras inimkonda Saävitavad jaose"
väsime, seda meie ka Uuel aastal ga lahingkorras tarbetud. Kuidas
lõikame. See on loodusseadus, mil- seda lepet ja likvideerimise kont-lest
mööda minna ei saa. Külviaas- rolli vastaspooltel teostatakse,
ta oli kõigi tunnustuse järgi üks peab läitama alles tulevik. Peab
rammus aastsüja meile jätkus nagi Järgnema pooltevahelisteraskere!-'
küllalt vade likvideerimine ja seda õige
Ometi jäi üle nagu rahutustun- kiires korras. Ometi on see aastate
let, kus siiski ei saanud selgeks, arengu küsimus ja inimkonnal tule-mida
siis õieti külvasime. Kas või- vad need aastad välja kannatada,
me eelseisval aastal vastu minna See on teine minevikku probleem,
rõõmsa ja rahuliku hingega või jäi mis kanduh uude aastasse ja jääb
meile üle lahendamata küsimusi, edasi kummitama,
milliste kulgu meie ei oska ette Kuigi elame oma lähikonnas,
näha. Kanada-USA vabakaüban- ometi meid häirivad veelgi paljud
duse probleem on üks selliseid, probleemid maailmas. Meid häiri-sest
poldtikud Parlamendimäel ei vad teated kodumaalt, etigapäeva-ole
kokkuleppel. Valitsev erakond ne elu ei ole seal paranenud, küsi-on
rõõmus ja optimistlik, et vaba- mata „perestroikast". Meie inimes-kaubandus
toot^ kõigile head ja Ka- tel ei ole kartulit külluses, sest ke-ladale
kasu. Liberaalide liider vadine kartuli mahapaneku aeg oi!
Türner lubab ^vabakaubanduse külm, suvi ja sügis aga märg ja
lejsplelõhki kiskuda niipea kui ta vihmiane Ja kartul ei jõudnu
võimule saab. NDP Broadbent on le. Meid häirib ka teada, et kütte-kogu
asjale tige ja kriitiline^ sest turvast ei ole vajalikul määral ja
lema lepet ei poolda. elanilkke võib seegs ähvardada
Kuid see häirib meid«kui rahva- külm tuba ja pooltühi kõht Ometi
juhid kaklevad ja ei tea isegi miks. peaks see olema minimaalne, mida
NDP liider nõuab vabakaubanduse inimene tohib loota,
leppele rahvahääletust, et küsi- N. Liidu väed jätkavad omal hä­mus
oleks selge, mida peab tegema, vitust Afganistanis. Manilas ähva^
Meil on kahju Turnerist, sest tal ei dab terroriseeriv pahempoolsus ek-ole
poolehoidu isegi oma erakon- sisteerivat valitsust Panama pool-nas.
NDP juht ei tea, mis teisegi saare maadesse toob Moskva oma
sest kui rahvajuhid ja ma- relvi sissisõja jätkamiseks. Päles-iid
ei tea, mis sel- tiinas j&'tkab Iisrael oma agressioo-lest
tulel^, siis ei tea rahva^ ammugi ni palestiinlaste vastu nn. „terri-kas
on lepet vaja või mitte. tooriumidel", kus Iisrael ei tohiks
Õieti ei saagi teada vabakaüban- üldse sees olla. Palestiinlasi saab
duse leppe head ja pahesid, sest päeviti surma Iisraeli kuulidest
meie ei mõtle ainult Kanadas, vaid Valitsuse agressiivsus lubab pales-
Washington pn täis senaatoreid, tiinlasele üha uut „tuld" anda, kui
kes on võimalised oma häält para- sõna ei kuulda.
|al ajal tõstma. Milline see hääl Iisraeli arrogantsus ja agressiiv-saab
olema, seda ei ennusta keegi, sus näikse paisuvat ka mitmesse
Oleks kahju ainult, kui sellest lep- poole mujale, juudid näikse loovat
pest tuleb rohkem kisa kui villa, endast ainüvalitut rahvast, kõik tei-
Võib olla just sellest tuleneb kon- sed on kurjategijad. Lugege David
servatiivide saatus Parlamendi- Mätas'e raamatut „The Justicebe»
mäel, sest avalikud hinnangud layed". Sellest paistab, et Kanada
nende suhtes ei ole enam' nii täis- on täis sõjakurjategijaid, keda tu°
panuselised kui Mulroney erakond leb karistada enne kui juhtuvad ärsi
kord enomuse moodustas. Mulro- surema. Saksamaa põgenikelaag-ney
saatus valimistele minnes q n r i d olevat täis olnud ainult natsi-šeega
küsimusmärgi all samuti na^ sid Kanadasse tuldud kontrollita
guTurneril Tuleb ainult oota, et ja ilma dokumentideta paatidel
NDP ülemäära ei paisu oma sotsia- Valitsus pidanud ainust kontrolli
llstlike püüdlustega. kommunistide üle.
Eks see olegi i ^ s probleem, mis Mätas õn agressiivne juudi kesk-
Kanada poliitilisest minevikust ofgide tegelane, kellel puudub
kandub tulevikku tulemusi tead- hinnang juutide endi kui ka kom-mata?
munistidekohta. See raamatel ole
Washingtoni Moskva teljel toi- meeldiv lugemine, kuid sellepärast
mus leppe SQ^lmimine keskulatuse- ostke see raamat jsi lugege seda
ga tuumarelvade likvideerimiseks hoolega. Ka Matase aktsioonid
M. Liidu ja USA vahet Oleneb se- praeguse valitsuse kaasabil on ehk
natist kuidas see lepe kinnitatak- probleem, mis kandub aastasse
se. Tuumarelvi pole meie arvates 19SS.
^ on tarvitamise , : • V.
Et paljukiidetud klassideta ühis­kond
eksisteerib nõukogude ini­mesele
ainult paberil, selles võisi­me
veenduda järjekordselt Kremli
bossi Mikhael Gorbatshovi Was­hingtoni
külastusel Tema 250 kan-nupoistest
oli kõrgematele tegelas­tele
varutud esmaklassilise teenin­dusega
lennuk, kuna alamad pidid
leppima lihtsamate eluviisidega.
Samalaadne olukord oli maksev ka
hotellidesse paigutamisel, kus Nõu­kogude
eliidi asukohaks oli Valge
Maja läheduses asuv luksuslik Madi-soni
hotell, kuna väiksematele ven­dadele
leiti kohane olevat odavamas­se
hinnaklassi kuuluv Vista Interna­tional,
millest olid kõrvaldatud kõik
viinabaarid. Kui Gorbatshov ja tema
soosikud oma lääneliku riietuse ja
maneeridega sulasid Washingtoni tä­navapilti,
siis ei saa seda ütelda väik­semate
tegelaste kohta, kes said ai­nult
silmadega nautida läänelikku
kaupade üliküllust valuuta puuduse
tõttu. Kõrgematel tuusadeli kelle hul­ka
kuulub New Yorgis sündihud ja
üleskasvanud vene emigrandi poeg
Vladimir Posner ja N. Liidu välis­ministeeriumi
tõlk Gennadi Gerasi-mov,
tuli ostud teha telefoni teel,
kojutoomisega tähelepanu kõrvale­juhtimiseks.
Võib-olla piiras ka Gor­batshovi
abikaasa Raisa ostupala­vikku
kodumaal pilkavalt vene keis­rinnaks
nimetamine, mille alusel on
alaline lääneriikidest kaasa toodud
moodne riietus. Sellele vaatamata, et
väikestel tuusadel puuduvad krediit­kaardid
ja taskuraha antakse vaid
jaopärast, viisid riäd siiski kaasa suu­rel
hulgal oma koduniiaal puuduvaid
tarbe- ja luksusesemeid nagu seda on
taskulambi patareid, kosmeetikasaa-dused,
raadiod ja heliplaadid. Samuti
kasutati hulgaliselt ühe nupuka
ameeriklase poolt antud võimalust
elusuuruse president Reagani papist
kujuga poseerimiseks $5 tasu eest.
Kuid kahtlemata aitas see reis kaa­sa
nii niõnelegi esimest korda lääne­riike
külastavale nõukogude inime­sele
paremaks arusaamiseks kapita­listliku
korra paremusest kommu­nistliku
halli igapäevasuse kõrval.
(Q)
Kui tippude kokkutulek Washinj
tonis aitas kaasa vähemalt ajutiseks
rahu säilitamiseks maailma tuli­punktides,
siis ei olnud see nii edukas
kahe rivaali Nancy Reagani ja Raisa
Gorbatshovi sõprussidemete loomi­sel.
Seda põhjustas arvatavasti juba
Reykjavikis toimunud tippude kok­kutulekust
osa võtmine koos abikaa­saga
omavahelise kokkuleppe vasta­selt.
Raisa esiletõstmine ajakirjandu­se
poolt, Gorbatshovi jutuajamine
ajakirjanduse esindajatega, milles ta
kinnitas Raisa nõuannetega arves­tamist,
süvendas Nancy arvamust
Raisast kui domineerivast isikust.
Seda arvamust süvendas kahtlemata
ka hilinemisega vastamine Nancy
poolt saadetud kutse pärastlõuna-teele
ja nõudmine selle korraldami­se
aja muutmiseks. Samuti keeldus
Raisa diplomaatliku tava kohasest
päevakavast oma igapäevaste esi­nemiste
korraldamisel. Vaatamata
kombekohasele viisakusele oli mõle­ma
juhtiva naise vahekord külmalt
ametlik. Mitmel korral pani Raisa ka
Nancy häbistavasse olukorda küsi­mustega,
nagu on seda Valge Maja
ehitamise aasta ja kroonlühtrite val­mistamise
aastad, millele Nancy ei
osanud vastata.
Kuigi Raisa oma käitumise ja kõ­neviisiga
ei teeninud Washingtoni
kõrgema seltkonna^ daamide heaks­kiitu,
võitis ta samuti kui abikaasa
ajakirjanike ja televisionimeeskon-dade
südamed oma vaba ja sõbraliku
käitumisega, see paisati naiivse luge­ja
või tv va&taja ette 5000 lääne
ajakirjaniku poolt. Kogu maailma
ulatuses, välja arvatud Nõukogude
Liit kelle elanikkonnale ei peetud
tarvilikuks näidata Kremli juhtkon­na
läänelikku pidutsemist
Insener-tehnlljse suunaga ettevõte
OTSIB
' algatusvõimelist praktilise kallakuga. käed-külj©s
MEES-v&i NAIS-TEHN0L00G8
masinaehitus-,,ehitus- või tootmlstehnolodgilise suunaga
(mechanical-, construction- or industrial technology)
Päevakorral loomisel uus tootmisgrupp. Tasu vastav tööle.
L MAIMETS, P. Eng.
päeval 416-421 -5175 ja õhtul 416-421 -7268
Ajakirjandus ja eetika
Kokkuvõte prof. dr. Enn Raudsepa ette­kandest
Alma Materi päeval Montrealis
Vaatamata juutide süüdistustele
inimõiguste rikkumises Lõuna-Aaf-rika
ja teiste lääneriikide poolt on
suurimaks inimõiguste vastu eksi­jaks
olnud Iisrael viimased 20 aastat,
kus Gaza ja GolanHeights ra­joonides
elunevat 1,5 miljoni pales-tiinlast
kannatavad karmi sõjaväe­lise
okupatsiooni all, olles ilma po­liitiliste
ja majanduslike õigusteta.
Kui Iisrael süüdistab Lõuna-Aafrikat
mustanahalise tööliskonna eksplua­teerimises
ja rassilises eraldamises,
siis teeb ta ise sedasama. Palestiin-lasi
kasutatakse ainult odavaks õi­gusteta
tööjõuks juutidele kuuluva­tes
tööstustes ja põllumajanduslikes
ettevõtteis, kuhu nende edasitagasi
transpordiks kasutatakse sõjaväe
saatemeeskonda, kuna palestiinlaste
ööbimine töökohal on keelatud. See
palestiinlaste ebainimlik kohtlemine
pn aluseks saanud palestiina nooru­sele
juutide vihkamiseks. See põh­justab
alalisi demonstratsioone ning
kokkupõrkeid palestiina nooruse ja
Iisraeli okupatsioonivõimude vahel,
kes kasutavad relvastamata noorte
demostratsioonide mahasurumiseks
tavarelvastust lahingu laskemoona­ga.
Ennejõulusel, peagu kaks nädalat
kestnud demonstratsioonidel, sur­mati
Iisraeli sõjaväe ja politsei poolt
25 palestiina noort kuna haavatuid
oli umbes 200. Liberaalsete juutide
arvates on rahutuste lõpetamise või­maluseks
okupeeritud alade tagasta­mine
palestiinlastele, ^ millega kon-servatiised
juudid ei nõustu ning
kasutavad edasi vastuhakkude ma­hasurumiseks
relvi. Kuna ka teised
Iisraelis elavad araabia päritoluga
rahvused on andmas oma toetust pa­lestiinlaste
vabadusvõitlusele Iisrae­li
okupatsiooni alt vabanemiseks,
siis on surve pidevalt suurenemas
selle rahutuste kolde likvideerimi­seks.
Rahuliku lahenduse põhjuseks
ori ka liberaalsete juutide kartus pa­lestiinlaste
suurele juurdekasvule,
kes suurema iivega kujunevad järg­mise
20 aasta jooksul enamusrah­vuseks
Iisraelis.
H.Kivr
Eetilised küsimused on
moodi tulemas. Alles see oli, kui
ühiskonna ainsaks püüdeks näis
olevat kiire edu jõukuse ja mõju­võimu
poole, nagu seda Andre Bis-šonetfi
ja Sinclair Stevens'i taoli­sed
kujukalt demonstreerisid. Edu
tagaajamise tulemuseks oli üks
skandaal teise kannul peagu igal
alal ja igas elukutses, kaasa arva­tud
ajakirjandus. Üleöö on äkki
moraaliõpetus taas tunnustust leid­mas,
nagu antidoodina materiaal­sete
huvide va^tu. Taibatakse küsi­da,
milleks kõik seö rabelik? Kas on
jõukus muutnud meie elu õnneli­kumaks,
sisukamaks? Muistsed
auväärsed filosoofid seda mõistes,
võteid aega mõtlemi»eks, et otsida p,„f dr. Enn Raudsepp kõnele-elu
onne mitte üksnes amehsis hu-vedes,
vaid oma igapäevses elus. ^^^^ P««v« «^^^^^^^
Montrealis. Foto-M. Sultson
Avalikustamise ja uutmise jä
iiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiiin
• l:
JOHN L SOOSAR,C:.A
€lhartored Accountant
0 I
tity Ave., Torosfa^e», ^ntam.
Tel. 864-0099
ESTATE SERVICES LTD./BROKgi
Sayview Ave., Toronto,
0nt. RÄ4G2Z8
• r
kontoris 424-4SC!)®
kodus 75M 296
T|pT! l!y]yH! l!T^>py
Elame taas ajal, mil sündmused mendil taas ainuüksi reageerija rolli
võivad meie mõttemaailmast ja po- juurde. Teiseks, meie kesksed orga-liitilisest
tegevusest ette jõuda, nisatsioonid ja ühiskonnas juhtivalt
Korrates liigse sagedusega väljen- tegutsevad isikud võivad leida endid
dust, et Moskvas midagi ei muutu olukorras, kus nende prestiiz nii as-ega
saagi muutuda, ei ole me olnud jaajämises asumaa ametivõimudega
võimelised tajuma reaalseid 8uun° kui ka eestlaskonnas langeb,
di ega analüüsima nende tähendust Meenuvad sündmused kaheküm-meile
endile, ka mitte eestlusele ja ne aasta eest, järgnevaU Hruštšovi
eestlasile üldiselt. Vaatamata la- Stalinit hukkamõistvale kõnele
kordusile poliit- ja majandusek 1956. aastal toimunud Partei XX
uutmises on Gorbatšovi avalikusta- kongressil Moskvas. Selle tagajärjel
mine põhjustanud märgatavaid taaselustus kultuuriline elu ja muu-muutusl
massiteabes ja kultuuri- tus võimalikuks suhtlemine, Tollaste
suundade tõlgendamine, isegi nende
olemasolu tunnistamine, oligi rae-
Eestisündtnuste jälgija ei saa luge- vutsemise aluseks Lääne eestlaskon-des
väljaandeid nagu näiteks „Vi- uis.
kerkaar" ja „Edasi" jätta tähele pa- Selle asemel et kainelt lahata asia-nemata,
et avaliku debati piirid on osalisi küsimusi, toimus kahetsus-märgatavalt
avardanud. Seda on väärselt äge vastastikune ründami-märgata
lisaks kültuuriväljaandeis ne. Ühed mängijad sündmustearee-nagu„
Sirp ja Vasar",ja„Looming". nii talitasid stalinismi ajastust pärit
Viimase käesolevaaasta äsja Läände ..totalitaarse mudeli" arusaamiste
saabunud üheksandast numbrist kohaselt, mis mõisteliseltki takistab
võib leida kaheleheküljelise ülevaa- Nõukogude Liidus toimuvast arusaa-te
„Manast", milles juttu ka „Tu- mist. Teised, keda võiks meie tingi-limullast".
Suur osa numbri sisust on musis nimetada vastašrindlaiks» kip-pühendatudKarl
Ristikivi loomingu- pusid hilinenud eufooriaga edasi tor-le.
Korduvalt leiab tarvitamist mõiste mama just siis, kui 1968. aasta sünd-
„pägulus". mused Prahas kinnitasid vaieldama-
Samaaegselt on kiire tempoga tult, et tollaseil muutusil olid tõsised
tõusmas kultuuri-ja massiteabeala- pllrM.
ne suhtlemine Nõukogude Liidu ja Üks pool sõdis visalt Eesti külasta-Ühendriikide,
Kanada ning teiste misvõimaluste ja siinpoolse kostita-
Läänemaadega. Lisaks on ilmselt mise vastu, teine aga kippus muutü-suurenemas
Eesti NSV kültuurigrup- ma isiklike kultuuritarbijate koguks,
pide ja-isikute reiside arv Läänemaa- hindamata kuivõrd aktuaalne rah-dele.
Kujuneva olukorra mõõt on vuslik võitlus Eestis tegelikuU oli.
küllaltki lihtsalt taibatav. Kui meie Olime nüüd aastaid tarvitsenud idee-siinne
ühiskond ei hakka peatselt list sünteesi poliitilise võitluse ja kul-mõistelisel
ja tõlgendaval pinnal toi- tuuriliste läbikäimiste vahel, võimal-muvate
suundadega tegelema, jõua- damaks hõlpsamat panust eesti rah­vad
sündmused meist ette, millel va heaks,
oleks omakorda kaks neg^atiivset ta- Igatahes on vägagi selge, et Hrušt-gajärge.
Esmalt, jäämekriitiliselmo-'§ovi-järgne Nõukogude Liit oli mit-
Leidmaks õnne elus ja elamaks
eetiliselt, peame eelkõige iseendid
läbi katsuma vana Sokratesse eesku­jul.
Kui me seda suudame, siis ker­gendab
see moraalinormide leidmist
ka mistahes kaasaegse probleemi
puhul. Ajakirjandus, nagu muudki
alad, pole vaba moraalilagedusest.
Omavahel võisteldes uudiste värsku­se
ja sensatsioonilisuse pärast on aja­kirjanike
poolt valet ja pettust kasu­tatud,
hoides paha-aimatut publikut
kõigest sellest teadmatuses.
EBAESTEETILINE AKT
Ühe ajairjaniku ebaeetilise akti ta­gajärgi
demonstreeris jõuliseU üks a.
1980 asetleidnud seik USA-s The
Washington Posfi esiküljel avalda­tud
artikkel, „Jimmy's World", tõste­tes
peagu kõik need eetilised küsi­mused,
niis juba kaua ajakirjanike
hinges oli pakitsenud. Artikkel väi­tis,
et heroiini tarvitamine pealinnas
on juba nii levinud, et laste hulgaski
leiduvat narkootikuid. Autor, 25-
aastane Janet Cooke, kirjutas, et ta
ise olnud silmanägijaks, kui üks noor
ema oma8-aastasele pojale heroiini
süstis. Artikkel oli suureks sensat­siooniks.
Politseile tehti ülesandeks
leida poiss ja ravile toimetada. See
ülesanne osutus aga raskemaks kui
arvata võis, sest autor keeldus aval­damast
poisi perekonnanime ette­käändega,
et poisi ema ainuh sel
tingimusel temale tõtt oli avaldanud,
et tema isikut ei paljastata. Ajalehe
peatoimetaja, Ben Bradlee, astus väl­ja
autori kaitseks, et ainuh siis on aja­kirjanikul
võimalik oma kohustust
ühiskonna vastu täita, kui tema ning
tema informatsiooniallika vahel sa­masugune
konfidentsiaalne suhe va­litseb,
nagu on seadusepäraselt ole­mas
arstidel oma patsientidega ja
advokaatidel oma klientidega. Vas­tasel
korral kuivaksid ära informat­siooniallikad.
Ajakirjandus üldiselt toetas Janet
Cook'i, kes ajakirjanduse õiguste
eest võitlejana päris jägmise kevadel
Pulitzer Prize'i, Ameerika kõrgeima
auhinna zhurnalistika alal. J. Cook'i
auhindamise puhul avaldati ajalehis
ka tema elulugu — sündinud Ohios
keskklassi kuuluvas neegriperekon-nas,
lõpetanud Vassari ülikooli cum
laude, edasi õppinud Pariisis, valdab
põhjalikult prantsuse keeh jne. Aval­datud
andmed oHd üllatuseks Cook'i
lähimaile sõpradele, kelle teadmisel
ta polnud yassar'it lõpetanud ega
Qska prantsuse keelt. Peagi said
Cook'i võltsingud üldtuntuiks ja mi­da
rohkem neisse süveneti, seda vä­hem
ustavaks tema „paljastused"
muutusid, kuni kogu „Iimmy's
World" olematuks haihtus. Kõik
osutus väljamõeldiseks. Cooke pidi
oma auhinna tagastama ja ta vallan­dati
Washington Post'ist.
Cook'i afäär oli vapustavaks löö-meti
erinev Stalini-aegsest, vaatama­ta
institutsioohilisile kontinuiteete-le,
vaatamata kestvale piiratusele po­liitilises
elus, kitsendusile loovas te­gevuses.
Kuid lubatava tegevuse ää-repiirid
olid laiemaks nihkunud. Rea­listlik
hinnang praegu toimuvast viib
paratamatule järeldusele, et Gorbat­šovi
ametiaeg saab olema uute nihe­te
verstapostiks.
Kõigile peaks Lääne eestlaskonnis
olema selge, et me ei tohi taas lubada
omavahelisel raevutsemisel esile
kerkida ja aru saama, et endist tülide-raundi
ei sütitanud Moskva salase­pitsejad
vaid me ise. Käesolevalt al­gava
sarja eesmärgiks on pakkuda
aluseid tasakaaluka debati heaks,
leidmaks võimalusi rahvusgrupi mõ-juandvamaks
tegevuseks sajandi vii-
V masel kümnendil üusis tingimusis.
TÕNUPARMING
Marylandi ülikoolis
giHs ajakirjandusele, kuna see kinni­tas
seniseid kahtlustusi pressi usuta­vuse
kohta. Järgnesid analoogiliste
skandaalide paljastused, nagu näit.
artikkel ühe autori „isiklikest koge­musist',
Kambodzhas, mis tegelikult
oli kompilatsioon teiste autorite kir­jutist.
Kaks autorit said karistada
min. John Monro väärsüüdistamise
pärast Toronto „Sun'"is, nagu saa­nuks
see vahekasu Petrofina riigista­mise
tehingust,
AIAKIRJANIKU ÕIGUSED
Cook'i fiaskost pnnii mõndagi õppi­da.
Tuleb küsida, kas ajakirjanikul
on mingit juriidilist või moraalset
õigust tagasi hoida informatsiooni
kellegi kaitsmise otstarbel. Esmalt
juriidiline külg. Ameerika vastav
seadusandlus pole päris kategoorili­ne
selles küsimuses ega ole ka üht­lustatud.
25-es osariigis on küll nn.
„Shield Law'"d, mis lubavad ajaki^
janikul keelduda avaldamast oma in­formatsiooniallikat,
kuid ainult tin­gimusi,
kui see kohtuniku näengul
õigusemõistmist ei taksita. Näiteks,
kui Myron Farber N.Y.„Times'is\ir-jutas,
et ühes haiglas töötav arst
olevat mõrvanud patsiente, siis arre­teeriti
see arst kahtlusealusena. Kui
Farber keeldus arsti advokaadile
avaldamast oma informatsioonialli­kat,
mõistis kohus tema kohtukor­ralduse
vastu eksimise eest vangi,
kust ta ei vabanenud enne arsti
õigeksmõistu. N.Y. ,,Times'ile" aga
määrati rahatrahv $285.000. Kanada
seaduste silmis on kõik inimesed
võrdõiguslikud ja seega ei saa ka aja­kirjanikud
nõuda erilist kohtlemist.
Kui RCMP arreteeris Press Gallery
liikme, Haprey Black'i, surnud ini­meste
nimede all töötaoleku abiraha
välja võtmise pärast {ca $26.000), siis
väitles ta, et ta väärivat pigem kii­tust
kui karistust, kuna tema olevat
tõestanud, kui kerge on riiki petta.
Black sai oma teenitud karistuse.
Ajakirjaniku kutse moraalne külg
on keerukam, sest eetilisi süsteeme ja
arvamusi ning nende põhjendusi on
mitmeid. Näiteks, kui oleme omaks
võtnud eetilise printsiibi, siis Imma-nuel
Kanfi õpetuse kohaselt oleksi­me
kohustatud selle järele käima ta­gajärgedest
hooliinata ja isegi siis,
kui keegi selle tagajärjel kannataks.
Probleemiks jääb aga, milline on
see printsiip, mis sobiks igas olukor­ras.
Austades printsiipi, et sõna ei
tohi murda, olnuks J. Cook'il (kui
tema lugu olnuks tõepärane) õigus
keelduda poisi nime avaldamast.
Seevastu, kui printsiibiks on ligime­se
aitamine, oleks tagajärg sootuks
teine. Nn. teleoloogilistes süsteemi­des,
nagu utilitarianismis, on tule­mus
tähtsam kui normide järgi käi­mine.
Probleemiks aga jääb, et tule­mus
ei ole alati selge. Utilitarianismi
põhimõte eelistab aktsioone, millede
tulemus on enamuse huvides. Seega,
kui enamuse huvides olnuks säilita­da
usaldust ajakirjaniku ja tema „al­lika"
vahel, siis olnuks eetiliseh õige
Jimmy ohvriks tuua.
Selle küsimuse üksikasjalikum
vaatlus ei mahuks tänase lühiülevaa­te
raamesse, kuid loomulik mõistus
ütleb meile^et kellelgi ei saa olla
õigust teist iiiiimest ohverdada mingi
abstraktse printsiibi pärast.
ÜLESANNE KIRJUTADA TÕTT
Ausa ja siira ajakirjanduse ülesan­ne
on tõtt kirjutada. Tal ei tohi olla
mingeid eelarvamusi sündmuste
kohta, ta peab toetuma omaenese
uurimusile ja jälgima tõtt, kuhutahes
see teda ka ei viiks. Kõik muu on
ebaeetiline ja kujutab enesest ainult
agitatsiooni rahva manipuleerimi­seks
ning petmiseks.
See on, mida Janet Cook'i fiaskost
õppida võib. Lootkem, et tulevikus
sedalaadi õppetunde enam ei kordu.
-ts-
Auhinnakomisjonil
sel teatavaks, et sj
komisjoni liige M .
Al
Alma Materi päe^
realis toimus püha]
Jaani kiriku saalis
esavõtul Avasõna
Heyduck, kes tegi ii
kõrgema hariduse pj
side kohta Eestis, j
ajastu, mil keiserriiJ
jad ei suvatsenud q
matki tähtsust kõrg
kättesaadavaks legel
pärisrahvale. Alles ri
vuse tulekuga muutu|
eestipärase teadusi
sealt päritud teadul
põhimõte elab edasi
Materi päeval tähij
eesti ülikooli «undi
asutuse varemeil 661
Avasõnale järgnes Vi
laulmine Heino Vei
saatel.
Aktuse kõne pidas
sepp, kes vaatles meel
kätt ajakirjanduse te|
seisukohalt. ZhurnaliJ
rina kohalikus Concol
käsitles kõneleja tem|
küsimust teadlasele
teetsusega elavalt, sel
kiskuvalt. Dr. RaudsJ
lühikokkuvõte on to(
lehes teisal.
Aktuse kava kunstil
lameeris Anton Pindai
B. Kangro luulet.
AUHINNATÖID E l
Auhinnatööde hindi
joni nimel teatas dr. Al|
et auhinnatööde sissej
päevaks, 1-ks novemb
ühtegi tööd saabunud]
post novembri vlimuf
kaks kirjutist koos kinj
ga, mis tõenäoliselt s|
nime. | Kumbki neist
võistlustööde kohta k(
dele. Nõutud 30-ne Ihk,
ainult 6 Ihk. käsitsi kli|
ja teine l i Ihk. Selmet
nähtud, „eestikeelne
erialalt", oli üks kirjut]
tetaolist ja teine
sisuga ingliskeelne ptl
saanud kumbki kirjutf
vana kõnealla tulla. Vt
ülikooli põlisele tradiU
tati sissesaadetud kin|
koosolijate nähes tui
polnud autoril olnud'j|
auhinnatööde kohta
musi, sest mille muuga|
list totaalsel eeskirjal
mist.
Komisjoni liige dr.
tegi teatavaks järgmisi
nda võistluse tingimus]
test on kutsutud osa
lasi üle maailma, kes
oma esimesi teadusli]
Tööd I peavad olema
hõlmama vähemalt 30
kirja kahekordse reavj
arvatud tarvilikuks osi
joonised, diagrammid ji
kate loetelu jne) ja ki\
mõne eestiainelisele teei
jutama enesest iseseise
tööd autori poolt õpitava]
lähedaselt) alalt. Antaks
kaks auhinda, kusjuure!
on $500.-ja teise $250.-
ringus. Tööd esitatagu
all. Sama märgusõnaga
ka kinnine ümbrik, misl
dama autori nime, aadre|
peasutise ja selle teadus]
kus autor õpib. Tööd kl
ümbrikuga saadetagu hij
novembriks 1988 aadresj
Dr. Alfred Kurlents.
Rd. Montreal, Quebec, Cl
1Y5. Samale aadressile vi
järelepärimisi täiendavt
siooni saamiseks, kui see]
peaks osutuma. Kõik koi
med on meeleldi valmis
sikajalikku informatsiool
foni teel: Dr. A. Kurlent/
1866, Rev. H. Laaneotsi
1716, Dr. M. Pühvel (öl4|
Oma sõnavõtu lõpetas
vel sooviga, et üleskutse
laste seas vastukaja leiab]