1987-12-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
of Ganciüa^ Colleetion Develop^nt 33fanch. 395 l'/elliB2tdn' Stro; teder se3l •: 1 Nr. 53 (1973) 1987 Second Class Mail Registrallon No. NELJAPÄEVAL, 31. DETSEMBRIL-THURSDAY,DECEMBER 31 XXXVII aastakäik osavõtjad lanilavadluüMEi. (Läfeemalt llik. 3) ' Foto - M. Sultson EKN esimehe Laas Leivati jutuajamine „Meie Elule'" Eestlaste |[Ce8khõukogu Kanadas esimehe Laas leivati poole mõningate küsimustega, et kuulda kokkuvõtet Kanada eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsiooni tegevusest 1987. — Mida tõstaksite esile tähtsa» mana EKN tegevusest ja aktsiooni- — EKN tegevuse vabadusvõitlus-liküs sektoris oli üheks tähtsamaks tegevuseks Kanada parlamendile esildise koostampe inimõiguste rikkumise kohta okupeeritud Eestis. See valmistati i987.a. suvel Kanada parlamendi alalisele inimõiguste komisjonile selle poolt teostatavate ülekuulamiste jaoks. EJestlaste esildis anti üle komisjoni Montrealis peetud istungil 22. oktoQhril, kus ka äsjasaa-bunud eesti vabadusvõitleja Tiit Ma-disson sai kömisjoiiile oma seletusi esitada. EKN bsildis koos lisadega oli 67 lk. Suusõnaliselt täiendas seda EKN abiesimees prof. M. Pühvel ja samal koosolekul kuulati ära Tiit Madissoni seletused.' Komisjoni liikmed tundsid elavat huvi esildise ja antud seletuste vastu. EKN esildises rõhutati, "et inimõiguste probleemid on osa igale rahvale kuuluvatest rah-. vuspoliitilistest õigustest. Teiseks suuremat tähelepanu nõudnud tegevuseks oli selgitustöö sõjakui*jategijate küsimuses. Saadeti küsimust selgitavaid materjale kohtuministrile Hnatyshinile ja Deshe-nes'i komisjonile. Toetati parlamendiliikme A. WiteÄ poolt esitatud täiendusi kriminaalseadustiku muutmisel, et sõjakuritegude küsimuste juurdlustel ei arvestataks Nõukogude Liidu poolt esitatavate tunnistajate või tõenditega. Esitatavad tõendid peavad vastama Kanada kohtupidamise ^orra nõuetele. Kolmandaks tuleks välja tõsta häs-tiõnnestunud Musta Lindi Päeva aktsiooni, mis laienes üle vaba maailma, muutudes tugevalt rahvusvaheliseks. See aktsioon ulatus ka okupeeritud Eestisse, Lätisse ja Leedusse, tekitades sealsetele okupatsioonivõimudele peavalu. Aktsiooni hin- •LAÄS LEIVAT •. • geks oli EKN aktsioonikomisjoni esimees Markus Hess. andeid ön EKN-ul näha ette eeloleval 1988. aastal? —Peame jätkuvalt silmas sõjakurjategijate otsimise arengut Kanadas. On mõningaid kuuldusi, et 20 kaht-lusealuse hulgas, kelledega ühenduses ole vaid küsimusi praegu uuritakse, võiks olla ka üks eestlane, kuigi mingeid otseseid andmeid selleks ei ole. Balti ja ukraina keskorganisatsioonid jälgivad omavahelises koostöös olles kohtuministeeriumis loodud erikomisjoni tegevust ja koos korraldatakse kaebealuste kaitset, kui kellegi vastu peaks süüdistusi esitatama. Antakse legaalset kaitset, kui see osutub yajalikuks. ' Kuna 1988. aasta on Eesti Vabariigi 70. juubeliaasta, siis tahetakse seda aastat tähistada mõne suurema aktsiooniga. On mõeldud suurema avaliku meeleavalduse korraldamisele,, mis võiks toimuda 19. veebruaril. Võib-olla saab selle ühendada lipuheiskamise tseremooniaga Toronto Raekoja ees. EKN jätkab eeloleval aastal Eesti Vabariigi aupeakonsuli nime Kanada ametlikus välisesindajate nime- ' kirjas avaldamiseks. Koostatakse välisminister Joe Glarkile uus esildis, mis sisaldab eelmisest esildisest rohkem materjale. Esildisele on lisatud ka ärakirjad mitmete parlamendiliikmete kirjadest, milledes need välis-ministrih soovivad korraldust Eesti ja Läti aukonsulite trükitult ilmuvasse nimekirja võtmist. Suurema sündmusena korraldab EKN tuleva aasta algul järjekordse Eesti Organisatsioonide Konverentsi, mis on vajalik ettevalmistusena ESTO 88*1 toimuvale Ülevaailmsele Eesti Rahvuskongressile. Organisatsioonide konverentsi ajaks on määratud laupäev, 5. märts, konverentsi algusega võib-ölla juba eelmise päeva õhtul. Konverentsi peakorraldajaks on EKN juhatusliige Avo Kit-task. Sellel konverentsil tulevad lähemale selgitamisele okupeeritud kodumaaga läbikäimise küsimused ja meie üldised rahvuspoliitilised probleemid. Rahvuskongressil ESTO 88-1 on EKN-i poolt käsitatavaks teemaks „Uue generatsiooni perspektiivid eesti ühiskonnas", missuguste ettekande referent tuleb anda Kanadast — Kuidas reageerib EKN Tallinna propagandaagentuuri VEKSA teadaolevatele kavatsustele eeloleval aastal senisest yeelgi aktiivsemaks muuta oma propagandate-gevust vabade eestlaste suhtes? - i EKN on pidealt jälginud VEKSA tegevust ja kavatsusi vabade eestlaste suhtes. Teadaolevalt kavatseb VEKSA laiendada ja aktiviseerida oma tegevust ja on asunud otseseid kontakte võtma mõnede välis-eesti kultuuriliste organisatsioonidega, kelledega tahetakse koostööd organiseerida. Kuna nii EKN kui ka vabad eestlased üldiselt on oma tegevuses kogu aeg kinnitanud, et me ei tunnista kodumaal valitsevat kommunistlikku rezhiimi ja võitleme selle vastu, siis ei saa me kuidagi pooldada, et mõned eestlaste kultuurilised ringkonnad hakkaksid VEKSA taotlustega koostööd arendama. VEKSA tegevus allub otseselt kommunistliku partei välisosakonna, võiksime öelda ka KGB kontrollile ja Kanadas eestlastel tuleb veel eriti pidada silma, et partei väliskonna ju- (Järgneb Ihk. 4] Palju rahvast jõulukirikutes Lumetu ja pehme ilm ei aidanud icaasa pühademeeleolule, kuid aitas täita jõulukirikuid. Arvestuste järgi oli üheksas koguduste jumalateenistustel rahvast rohkem kui mullu. Jõuluõhtuteenistusi oli Peetri koguduses kolm, neist päevased kirikulisi tulvil, samuti jõu-luõhtuteenistus Vana-Andrese kirikus ja enam kirikulisi Kolmainu ning Jakobi kogudustes. Rohkesti oli kirikulisi ka Ap. Õigeusu koguduses, Baptisti kogudustes, Emma-huel Evangeelses koguduses, Va- Nkoguduses ja Seitsmenda-Päeva Adventkoguduses. . jumalateenitusi peeti ka esimesel jõulupühal. Jõulujumalateenis-tüsi kaunistasid solistid ja koorid. Jõuluõhtul käidi tava kohaselt gurnuaedades ja süüdati kalmudel küünlaid. Kuidas leiti Stalin-Hitleri pakti salaleping GEISLINGEN - Vaba Pressilii-du 40. aastapäeval Münchenis käsitas dr. Alfred Schickel Ingolstad-ti äjalöoinstituudist oma ettekandes Hitler-Stalini pakti. Ta ütles, et mWe salaprotokolli ei avaldatud r^ja ajal. Alles Nürnbergi kohtu ees seletas saksa endine välisminister Rib-bentrop esmakordselt avalikult, et Hitler ja Stalin sõlmisid ju salale-pingu. N. Liidu esindaja vastanud seepeale, et see ei vastavat tõele ja olevat alatu fašistlik väljamõeldis. Kuna vene arhiivid ei vastanud, leidis kõneleja esimesena maailmas täiesti juhuslikult salaleplngu koopia Washingtoni arhiivis. Ribben-tropi adjutant oli selle saatnud tuttavale USA diplomaadile, Bohleni-le, kes lasi dokumendi arhiivi pan- "a- E.R. Uue aasta sõnum E.V. esindajalt Kanadas Heites pilku tagasi möödunud aastale.linastub mälupildi ekraanil ennekõike see, mis on toimumas Nõukogude kolo-niaal- impeeriumis uute tuulte ajendil. Kuigi on veel liiga vara, et õigesti hinnata nende uute tuulte kaugeleulatavust ja ka võimalikku vastureaktsiooni, siiski ei saa eitada, et esmakordselt on toimumas kommunistliku monoliidi ajaloos poliitilisi ja majanduslikke uut-misi, mis alles mõne aasta eest tundusid võimetuina. Rääkides hiljuti ühe meie endise riigitegelasega, mainis viimane, et praegune olukord tuletab talle meelde aastat 1917, mil samalaadne ennerevolut-siooni- aegne segadus põhjustas eesti rahva poliitilise küpsemise ja üha tugevneva Venemaast irdumise mõtte. Kodu-Eestis momendil toimuv majafiduslik iseseisvumine toob endaga paramatult kaasa rahvusliku iseteadvuse ja tegutsemise tõusu, mis vajab meie positiivset hindamist ja ka teatud seisukohtade revideerimist, et kaasaaidata sellele arengule, mis on ääretult oluline meie rahva pärisosa rahvusliku üleelamise protsessile. Arvestades sündmuste arengut kodumaal ja Kanada eestlaskonna üha suurenevat ak-tiivsustjulgeme sel aastavahetusel yaadata uue optimismiga vastu tulevikule. Usus ja lootuses uue Eesti päeva koitu, soovin kõigile kaasmaalastele Kanadas, Kodu- Eestis ja vabas maailmas: Head, õnnelikku ja edurikast iiüut aastat! ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas NADALAKROONIKA EESTI MAJA TORONTOS -KOHVIK IN kell 7.00 Shtusi ERE T U L E M A S T» il 9 hommlkisO 12 päeval 18 lOõhtuB Valitsus suurendab immigratsiooni Kanada Immigratsiooniminister Gerry Weiner andis pressikonverentsi etniliste ajalehtede esindajatele Torontos, selgitamaks muudatusi Kanada immigratsioonisea-duses. Kanada on teinud tugevaks tööstuslikuks maaks suur immigrantide sissevool ja Kanada valitsus tahab jätkata senist immigratsioonipoliitikat Käesoleva aastaga võrreldes soovib valitsus sisse tuua 10.000 immigranti rohkem kui möödunud aastal. Selle kohaselt võib Kanadasse tulla järgmisel aastal 125.000 kuni 135.000 immigranti. Arv võib muutuda, olenevalt sellest, kui paljus soovib tulla Kana^ dasse poliitilisi põgenikke. Poliitilisi põgenikke on maailmas 10 kuni 15 miljonit, peamiselt Kaug-Ida põgenikelaagrites. Kanada võtab nendest vastu keskmiselt 13.000 aastas. Perekondade kokkuviimise poliitika alusel tuleb l/ana-dasse umbes 50,000 immigranti ja üksikisikute toetusega kuni 3.500. Valitsuse poliitika on võtta vastu immigrante suuremal arvul Kesk- Ameerikast, Aasia läänepoolsetest riikidest ja Ida^EuroopasL Valitsuse arvates immigrandid ei võta ära töökohti kanadalaste käest Nad esimeses järjekorras suurendavad ostjaskonda, mis ergutab tööstusi suurendama produktsiooni ja värbama juurde uusi töölist Teiseks on immigrandid, kes omavad; tööstuslikke ja kaubanduslikke kogemusi, aidanud kaasa Kanada tööstusliku toodangu suurendamisele kuni ühe miljardi dollari suuruses aastas. Lõpuks avaldas immigratsioo-niminister arvamist, et ilma immigrantide sisselaskmiseta hakkaks vähenema Kanada elanike arv pärast üleminekut kolmandasse aastatuhandesse. Kanadasse vastuvõetud immi-grantidel on õigus ja võimalus asuda Kanadas elama sinna, kuhu nad soovivad, kitsendusi selle juures ei ole, ka mitte Quefeeci provintsivä- <i Läti õpetaja Maris Ludviks, kes Nõukogude Liidust väljasaadetuna koos perekonnaga saabus Torontosse, avaldas siin lootust et pärast teda rohkem läti õpetajaid kui dissidente ei sunnita Lätist lahkuma. Dissidentliku tegevuse pärast välja saadetud õp. Ludviks pääses kiirelt Viinist pühadeks Torontosse parlamendiliikme, end. ministri Sinclair Stevens'i poolt antud toetuse abil. ® Esimeste aastakokkuvõtete järgi majandusliku edukuse kohta 1987. aastal jagasid rahvusliku kogutoodangu tõusus esikohta Iglismaa ja Kanada samasuguse toodangutõu-su protsendiga möödunud aastat ® Tshehhoslovakkias toimus rahuliku üleminekuga kohaliku kommunistliku partei juhi vahetus. Endine juht 74-aastane Gustav Hu^ak astus tagasi partei peasekretäri kohalt ja uueks peasekretäriks määrati 65-aastane Milos Jokas, kes 1968. aastal teostas partei puhastuse pärast Nõukogude invasioont Lääneriikide vaatlejad ennustavad vähe radikaalseid muudatusi Ts-hehhoslovakkia rezhiimis. ® Ajaleht „Pravda" avaldas Moskvas opositsiooniliste ringkondade vastu suunatud terava artikli hoiatusega, et nad oma „ illegaalset" riigivastast tegevust pidurdaksid. Reuteri agentuuri teatel puudutab see Nõukogude Liidus tegutsevat umbes 30.000 eraklubi ja gruppi, kes väljakuulutatud „glasno8ti" nimel nõuavad suuremat tegevusvabadust „Pravda" hoiatab, et „glas-nost" ei tähenda mitte liberalisee-rumist lääne mõttes. ® Ottawas teatatakse, et USA president Reagan ja Kanada peaminister Mulroney kirjutavad 2. jaanuaril samal ajal alla Kanada-USA vabakaubanduse kokkuleppele. President Reagah kirjutab kokkuleppele alla oma talvises puhkepaigas Palm Springs^is Kalifornias ja peaminister, Mulroney kirjutab lepingule alla peaministri büroos Parla-mendimäet ® Ühendriikide uurimisbüroo FBI vahisas New Yorgis Nõukogude Liidu UN-i esinduse teise sekretäri Mihhail Katkovi, keda oli jälgitud juba pikemat aega ja nüüd vahistati seadusvastaselt teolt Välisministeeriumi esindaja teatas, et Katkov saadetakse nüüd Ühendriikidest välja. O Relvastuse kokuleppe vastase konservatiivide opositsiooni vaigistamiseks esines president Reagan Floridas kõnega, milles rõhutas, et allakirjutatav kokkulepe ei tähenda, et peaks uuesti tekkima varemtuntud „detente'i" ajajärk, kus suurvõimude vahel olnud sõbraliku vahekorra ajal Nõukogude Liit ehitas välja oma relvajõud tugevaimaks sõjaliseks jõuks maailmas. ® Kanada välisminister |oe Clark teatas Kesk-Ameerikas ringreisil viibides Nicaragua ja San Salvadori presidentidele, et Kanada on valmis Kesk-Ameerikas rahukokkuleppe saavutamisel selle kindlustamiseks Kesk-Ameerikasse saatma Kanada sõjaväelisi vaatlejaid, kes jälgiksid, et kokkuleppest osavõtjad täidavad kokkuleppe tingimust Need vaatlejad võiksid olla 3-5-liikmelised vastavatel vaatlus-kohtadet Kanada ettepanekut tervitati Kesk-Ameerika valitsuste poolt • Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (UN) avas New Yorgis oma arhiivi sõjakuritegudes kahtlusta-tute kohta, mida nõudsid eriti sõjakurjategijate järgi jahti pidavad ringkonnad. Need arhiivid sisaldavad materjale, mida ÜRO (UN) sõjakuritegude komisjon kogus 1943. -1949. aastalt Arhiiv sisaldab 8.500 toimikut 36.000 - 40.000 isiku kohta. Arhiivi avamise päeval olid selle esimesteks kasutajateks USA koh-tuministeeriumi eriuurimisbüroo uurijad, kes otsivad materjale USA-s elavate sõjakuritegudes kahtlustatute kohta. EELK Paotri Koguduso nõukogu korraldusel ^ühap&aval, 10 jaanuaril purast jumäiataanistust SEGAEESKAVAGA KOLMEKUNINGAPÄEVA PEALELÕUNA gsinavad: Ritmlka vöimlajad, Cantata Domino koor, Martin Kiik klavarlt alt Estra Vükll-Toompuu, duett Arvo ja Monika Medrl, Tiina Kiik akordionit Kohvilaud O Loterii e Sissepšibs S7.00
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 31, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-12-31 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E871231 |
Description
Title | 1987-12-31-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | of Ganciüa^ Colleetion Develop^nt 33fanch. 395 l'/elliB2tdn' Stro; teder se3l •: 1 Nr. 53 (1973) 1987 Second Class Mail Registrallon No. NELJAPÄEVAL, 31. DETSEMBRIL-THURSDAY,DECEMBER 31 XXXVII aastakäik osavõtjad lanilavadluüMEi. (Läfeemalt llik. 3) ' Foto - M. Sultson EKN esimehe Laas Leivati jutuajamine „Meie Elule'" Eestlaste |[Ce8khõukogu Kanadas esimehe Laas leivati poole mõningate küsimustega, et kuulda kokkuvõtet Kanada eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsiooni tegevusest 1987. — Mida tõstaksite esile tähtsa» mana EKN tegevusest ja aktsiooni- — EKN tegevuse vabadusvõitlus-liküs sektoris oli üheks tähtsamaks tegevuseks Kanada parlamendile esildise koostampe inimõiguste rikkumise kohta okupeeritud Eestis. See valmistati i987.a. suvel Kanada parlamendi alalisele inimõiguste komisjonile selle poolt teostatavate ülekuulamiste jaoks. EJestlaste esildis anti üle komisjoni Montrealis peetud istungil 22. oktoQhril, kus ka äsjasaa-bunud eesti vabadusvõitleja Tiit Ma-disson sai kömisjoiiile oma seletusi esitada. EKN bsildis koos lisadega oli 67 lk. Suusõnaliselt täiendas seda EKN abiesimees prof. M. Pühvel ja samal koosolekul kuulati ära Tiit Madissoni seletused.' Komisjoni liikmed tundsid elavat huvi esildise ja antud seletuste vastu. EKN esildises rõhutati, "et inimõiguste probleemid on osa igale rahvale kuuluvatest rah-. vuspoliitilistest õigustest. Teiseks suuremat tähelepanu nõudnud tegevuseks oli selgitustöö sõjakui*jategijate küsimuses. Saadeti küsimust selgitavaid materjale kohtuministrile Hnatyshinile ja Deshe-nes'i komisjonile. Toetati parlamendiliikme A. WiteÄ poolt esitatud täiendusi kriminaalseadustiku muutmisel, et sõjakuritegude küsimuste juurdlustel ei arvestataks Nõukogude Liidu poolt esitatavate tunnistajate või tõenditega. Esitatavad tõendid peavad vastama Kanada kohtupidamise ^orra nõuetele. Kolmandaks tuleks välja tõsta häs-tiõnnestunud Musta Lindi Päeva aktsiooni, mis laienes üle vaba maailma, muutudes tugevalt rahvusvaheliseks. See aktsioon ulatus ka okupeeritud Eestisse, Lätisse ja Leedusse, tekitades sealsetele okupatsioonivõimudele peavalu. Aktsiooni hin- •LAÄS LEIVAT •. • geks oli EKN aktsioonikomisjoni esimees Markus Hess. andeid ön EKN-ul näha ette eeloleval 1988. aastal? —Peame jätkuvalt silmas sõjakurjategijate otsimise arengut Kanadas. On mõningaid kuuldusi, et 20 kaht-lusealuse hulgas, kelledega ühenduses ole vaid küsimusi praegu uuritakse, võiks olla ka üks eestlane, kuigi mingeid otseseid andmeid selleks ei ole. Balti ja ukraina keskorganisatsioonid jälgivad omavahelises koostöös olles kohtuministeeriumis loodud erikomisjoni tegevust ja koos korraldatakse kaebealuste kaitset, kui kellegi vastu peaks süüdistusi esitatama. Antakse legaalset kaitset, kui see osutub yajalikuks. ' Kuna 1988. aasta on Eesti Vabariigi 70. juubeliaasta, siis tahetakse seda aastat tähistada mõne suurema aktsiooniga. On mõeldud suurema avaliku meeleavalduse korraldamisele,, mis võiks toimuda 19. veebruaril. Võib-olla saab selle ühendada lipuheiskamise tseremooniaga Toronto Raekoja ees. EKN jätkab eeloleval aastal Eesti Vabariigi aupeakonsuli nime Kanada ametlikus välisesindajate nime- ' kirjas avaldamiseks. Koostatakse välisminister Joe Glarkile uus esildis, mis sisaldab eelmisest esildisest rohkem materjale. Esildisele on lisatud ka ärakirjad mitmete parlamendiliikmete kirjadest, milledes need välis-ministrih soovivad korraldust Eesti ja Läti aukonsulite trükitult ilmuvasse nimekirja võtmist. Suurema sündmusena korraldab EKN tuleva aasta algul järjekordse Eesti Organisatsioonide Konverentsi, mis on vajalik ettevalmistusena ESTO 88*1 toimuvale Ülevaailmsele Eesti Rahvuskongressile. Organisatsioonide konverentsi ajaks on määratud laupäev, 5. märts, konverentsi algusega võib-ölla juba eelmise päeva õhtul. Konverentsi peakorraldajaks on EKN juhatusliige Avo Kit-task. Sellel konverentsil tulevad lähemale selgitamisele okupeeritud kodumaaga läbikäimise küsimused ja meie üldised rahvuspoliitilised probleemid. Rahvuskongressil ESTO 88-1 on EKN-i poolt käsitatavaks teemaks „Uue generatsiooni perspektiivid eesti ühiskonnas", missuguste ettekande referent tuleb anda Kanadast — Kuidas reageerib EKN Tallinna propagandaagentuuri VEKSA teadaolevatele kavatsustele eeloleval aastal senisest yeelgi aktiivsemaks muuta oma propagandate-gevust vabade eestlaste suhtes? - i EKN on pidealt jälginud VEKSA tegevust ja kavatsusi vabade eestlaste suhtes. Teadaolevalt kavatseb VEKSA laiendada ja aktiviseerida oma tegevust ja on asunud otseseid kontakte võtma mõnede välis-eesti kultuuriliste organisatsioonidega, kelledega tahetakse koostööd organiseerida. Kuna nii EKN kui ka vabad eestlased üldiselt on oma tegevuses kogu aeg kinnitanud, et me ei tunnista kodumaal valitsevat kommunistlikku rezhiimi ja võitleme selle vastu, siis ei saa me kuidagi pooldada, et mõned eestlaste kultuurilised ringkonnad hakkaksid VEKSA taotlustega koostööd arendama. VEKSA tegevus allub otseselt kommunistliku partei välisosakonna, võiksime öelda ka KGB kontrollile ja Kanadas eestlastel tuleb veel eriti pidada silma, et partei väliskonna ju- (Järgneb Ihk. 4] Palju rahvast jõulukirikutes Lumetu ja pehme ilm ei aidanud icaasa pühademeeleolule, kuid aitas täita jõulukirikuid. Arvestuste järgi oli üheksas koguduste jumalateenistustel rahvast rohkem kui mullu. Jõuluõhtuteenistusi oli Peetri koguduses kolm, neist päevased kirikulisi tulvil, samuti jõu-luõhtuteenistus Vana-Andrese kirikus ja enam kirikulisi Kolmainu ning Jakobi kogudustes. Rohkesti oli kirikulisi ka Ap. Õigeusu koguduses, Baptisti kogudustes, Emma-huel Evangeelses koguduses, Va- Nkoguduses ja Seitsmenda-Päeva Adventkoguduses. . jumalateenitusi peeti ka esimesel jõulupühal. Jõulujumalateenis-tüsi kaunistasid solistid ja koorid. Jõuluõhtul käidi tava kohaselt gurnuaedades ja süüdati kalmudel küünlaid. Kuidas leiti Stalin-Hitleri pakti salaleping GEISLINGEN - Vaba Pressilii-du 40. aastapäeval Münchenis käsitas dr. Alfred Schickel Ingolstad-ti äjalöoinstituudist oma ettekandes Hitler-Stalini pakti. Ta ütles, et mWe salaprotokolli ei avaldatud r^ja ajal. Alles Nürnbergi kohtu ees seletas saksa endine välisminister Rib-bentrop esmakordselt avalikult, et Hitler ja Stalin sõlmisid ju salale-pingu. N. Liidu esindaja vastanud seepeale, et see ei vastavat tõele ja olevat alatu fašistlik väljamõeldis. Kuna vene arhiivid ei vastanud, leidis kõneleja esimesena maailmas täiesti juhuslikult salaleplngu koopia Washingtoni arhiivis. Ribben-tropi adjutant oli selle saatnud tuttavale USA diplomaadile, Bohleni-le, kes lasi dokumendi arhiivi pan- "a- E.R. Uue aasta sõnum E.V. esindajalt Kanadas Heites pilku tagasi möödunud aastale.linastub mälupildi ekraanil ennekõike see, mis on toimumas Nõukogude kolo-niaal- impeeriumis uute tuulte ajendil. Kuigi on veel liiga vara, et õigesti hinnata nende uute tuulte kaugeleulatavust ja ka võimalikku vastureaktsiooni, siiski ei saa eitada, et esmakordselt on toimumas kommunistliku monoliidi ajaloos poliitilisi ja majanduslikke uut-misi, mis alles mõne aasta eest tundusid võimetuina. Rääkides hiljuti ühe meie endise riigitegelasega, mainis viimane, et praegune olukord tuletab talle meelde aastat 1917, mil samalaadne ennerevolut-siooni- aegne segadus põhjustas eesti rahva poliitilise küpsemise ja üha tugevneva Venemaast irdumise mõtte. Kodu-Eestis momendil toimuv majafiduslik iseseisvumine toob endaga paramatult kaasa rahvusliku iseteadvuse ja tegutsemise tõusu, mis vajab meie positiivset hindamist ja ka teatud seisukohtade revideerimist, et kaasaaidata sellele arengule, mis on ääretult oluline meie rahva pärisosa rahvusliku üleelamise protsessile. Arvestades sündmuste arengut kodumaal ja Kanada eestlaskonna üha suurenevat ak-tiivsustjulgeme sel aastavahetusel yaadata uue optimismiga vastu tulevikule. Usus ja lootuses uue Eesti päeva koitu, soovin kõigile kaasmaalastele Kanadas, Kodu- Eestis ja vabas maailmas: Head, õnnelikku ja edurikast iiüut aastat! ILMAR HEINSOO Eesti Vabariigi aupeakonsul Kanadas NADALAKROONIKA EESTI MAJA TORONTOS -KOHVIK IN kell 7.00 Shtusi ERE T U L E M A S T» il 9 hommlkisO 12 päeval 18 lOõhtuB Valitsus suurendab immigratsiooni Kanada Immigratsiooniminister Gerry Weiner andis pressikonverentsi etniliste ajalehtede esindajatele Torontos, selgitamaks muudatusi Kanada immigratsioonisea-duses. Kanada on teinud tugevaks tööstuslikuks maaks suur immigrantide sissevool ja Kanada valitsus tahab jätkata senist immigratsioonipoliitikat Käesoleva aastaga võrreldes soovib valitsus sisse tuua 10.000 immigranti rohkem kui möödunud aastal. Selle kohaselt võib Kanadasse tulla järgmisel aastal 125.000 kuni 135.000 immigranti. Arv võib muutuda, olenevalt sellest, kui paljus soovib tulla Kana^ dasse poliitilisi põgenikke. Poliitilisi põgenikke on maailmas 10 kuni 15 miljonit, peamiselt Kaug-Ida põgenikelaagrites. Kanada võtab nendest vastu keskmiselt 13.000 aastas. Perekondade kokkuviimise poliitika alusel tuleb l/ana-dasse umbes 50,000 immigranti ja üksikisikute toetusega kuni 3.500. Valitsuse poliitika on võtta vastu immigrante suuremal arvul Kesk- Ameerikast, Aasia läänepoolsetest riikidest ja Ida^EuroopasL Valitsuse arvates immigrandid ei võta ära töökohti kanadalaste käest Nad esimeses järjekorras suurendavad ostjaskonda, mis ergutab tööstusi suurendama produktsiooni ja värbama juurde uusi töölist Teiseks on immigrandid, kes omavad; tööstuslikke ja kaubanduslikke kogemusi, aidanud kaasa Kanada tööstusliku toodangu suurendamisele kuni ühe miljardi dollari suuruses aastas. Lõpuks avaldas immigratsioo-niminister arvamist, et ilma immigrantide sisselaskmiseta hakkaks vähenema Kanada elanike arv pärast üleminekut kolmandasse aastatuhandesse. Kanadasse vastuvõetud immi-grantidel on õigus ja võimalus asuda Kanadas elama sinna, kuhu nad soovivad, kitsendusi selle juures ei ole, ka mitte Quefeeci provintsivä- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-31-01