1986-05-29-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ir. 22 1986 • • m i i i r i :» 51 ilut, nende, sueu-. isemaa nooremal [lite põhjal ü es Itiusemaa emale rsügava psühho- |irjutanud, Anne lari Allikas, Kat- Jlsalu, Moönika ^a, Tõnu Kuuse- ), Andres Lepik, iile, Liii Lilleoja, Reila; Anu Siin-ijoosep Tammo, Tankler, Ivlarii- Treima, Meelis patud Usuasjade ist äga vastuseks li edasi saadetud llantsile';..|a kuu l.usJehe toimetu-öeldi: - •on vastavuses (andvate aktide- <eegi. tõsiselt ei iit kahju- Imitismis se liš rahuldas res-logne'i omaniku l e j i i u d i ärimehe 1. Viimasel tuleb |6J $22,5 miljonit, jest antisemitis-ivses mäjandus-rimises. Selle ta- 'Belle Epogne rndedest ja hak- 'pogne'i omani-' [us Arthur Gree-i i pärast. Sõna-l- korrältterava- |lega, et Arthur Retyie 2 kirja k i i , kui Suur-ji asepresident ja lY'd antisemitis-i, et Denis R-ety, cäb juute ja ei iiingit. tegemist, isid varsti ära- ?št Iisraeli temp-liinium- majade ele ja-s^uuräri- |a. Belle Epogne iritud' ruumid konverentsideks lorani alalistest pmaie uued ko-fenis Rety ise vi-jamber of Com-last, Ta sai kör-sidielefoni teel faldada pomnil-arv. vähenes ja |a kahjuga; Suur )te oli minemas las ArthurGree- Idis'kahjutasuks lohus leidis süü-idatud ja otsus-liüvitüseks Art-j: sma.:^22,5 tniJ-- Ihkem kui Denis (Jdunud aastal, brralisi täpsuses taolisi täpsüs-lakstes Suncor'i raha vajadused miijpni võrra ijoniga möödu- ^ijä;äk on $263 r86.taset, • NiETLUS nõupidamised |rve üle algavad- E.tlik dokument Gommittee on iiic: Affairs'ile, ibiks. • •• ks helistage mniunikatsioo- I I li 1^ „Meie EIis'' nr, 22 NELJAPÄEVAL, 29. MAIL - THÜRSDÄY, MAY 2S toa Ain Kiil ja Johni H a v a s k p j u j õ u d m a So Paat läks Ümber 0 Torontp eestlane pääses, tem^ pruut uppus Ain K i i l ja John Hävas ootasid päästmist 17 tundi suurel kivil, kui nende 16-jalane mootorpaat läks ümber Georgian Bay's; Kolmas paadisolnu, Dia-neWright, kellega Ain kavatses hilissuvel abielluda, .uppus. Õnnetus juhtus pika nädalalõpu pühapäeva pärastlõunal kl. 2 paiku ja alles esmaspäeva hommikul leidis merehädalised- kohalik kalur võrkusid vaatama minnes. Diane laip \ihtii,s randa ühfBle läheduses asuvale kivisaareke-sele, kuid vigastatud ja kangestunud liikmetega Ain K i i l 'ei olnud võimeline eViam sinna ujuma;,. ;.Pikad:tunnid päästmist ooda- • tes vaatasin Dianet üle lainetava vee, olles võimetu midagi ette võtma", ütles Ain Kiil ,.Meie. Elule". Ta jutustas kuidas moo- 10rpaat takerdus ka 1 avõrku, mis mäs&us ürhi sr propelleri ja kui-, das ta asjatult katsus päästa Dianet. „,Yesi o l i n ü j k ü l m . et; jalad, kangestusid, Üks käsi oli vigastusest võimetu." . Hakkasime Dianega koos ujuma, kuid tema tõmbas vett kopsu, sattus paanikasse ja tõml)as ka minu alla. K u i sain tagasi pinnale., oli Diane kadunud. Sukeldusin nnli korda tema leidmiseks, kuid asjata. Ujusin siis 100 m kaugusel asuva, umbes elutoa-suuruse kivilahmaka juurde, kuhu sõber oli juba enne jõudnud. Pööi;dusin veelkord tagasi Dianet otsima, ka seekord asjata. Ühe käega tõmbasin end kivile, kus algas pikk ootamine, öö läbi marjalt külmetades, kuni k l . 7.30 hommikul kohalik kalur meid leidis. Algul viidi meid Britfi-nime-lisse asulasse ja sealt rannavalve helikopteriga edasi Parry Soundi haiglasse, kus aeglaselt kosusime," Ain Kiil on 30-aastane endine politseinik. Ta on lahutatud ja elab koos oma kahe poja fö- ja 4-a.] ja vanematega East YorkMs. Diane Wright oli -Sö-aastane haiglaõde Sunnybrook Medica Gentre'is. kus nad ka kohtusid kui Aini isa oli seal ravil pärast ' ajurabandust. Pikal nädalalõpul nad läksid kalale koos ungarlasest sõbra fohnHavas'iga, kes on abielus ja kolme lapse isa,. Ain Kiili'ema Eha ütles ,,Meie Elule", et ta nagu aimas, et õnnetus võib juhtuda ja püüdis veenda, et nad ei sõidaks. Õnnetuse põhjustas kalavõrk, ja nagu Ain K i i l märkis, kavatsevad nad nõuda uurimist, miks võrk oli tõmmatud üle märgitud paadisõidu kanali. Diane Wright uppus, paremal Älex ja Andrew Kiil. litee baltlaste N. Liitu leerimise vastu avaldas,,Vaba Eesti Sõnas'' üleskutse eestlaste õiguste ja Karl Linnase elu kaitseks. • The President The WhiteHouse Washington, DC 20500 Dear Mr. President: Palutakse saata telegramme järgmise sisuga: Seda teksti võib soovikorral muuta, lühendada või midagi juurde lisada). e,stop theinhumandeportütionofKürl Linnas to his death in theSoviet Union. This is acapitalpunishment basedsolely on testiniony furnish-ed by the Soviets. No American dueprocess dflaw has been af-fordedto this person as granted hy the U.S. Constitution. Respedfully yours, (signature) sed raskused. Võlg advokaadile on 15 000 dol., millele lisanduvad umbes samasuured viimase aja kulud. Edasikaebus ülemkohtusse nõuab Samuti palutakse eestlasi USA-s helistada oma piirkonna kongressi-mehele ja osariigi senaatoritele. Tungiv^ palvega pöörduvad samas lehes kaaseestlaste poole ka Karl veel 2Q000 dol, Linnasetütred Anu, Tiina ja Epp. kes Upin joo i • u • iV , , , . u - i 1 1 "'^eie isa elu ripub ainul pee-utlevad et nende isa hoitakse vanglas nikp«;p nö^^.; • \ a u •• i o ^ i o f ^ " • • 1 u + * ^ niKese noon otsas, mis katkeb nii- ,,misolation a ei. lubata eda oma L,,; i u J -i i f 1 • • " i - . M A - P^^.' ^^^11 ei laeku raha edasikaebu-pimedast kongist valja tulla. Ainult tema tütred ja advokaat saavad teda harva külastada. Deporteerimise otsust- N. Liitu saab peatada ainult president Reagan või USA ülemkohus. Edasikaebusega tulevad rahali- „New York. Times' seks. Palume, aidake nieid! Nuttes püüame hoida l o o t u s t . . k i r j u t a vad tütred. , (Aadress abiraha saatmiseks: 4931 Lane.Burke, V A 22015, USA) ,,New Tork Times" tõi teatme-ju-tu Tallinnast, milles autor (Philip Taubman) nendib, et eestlased ei ole venelased. Ja sellest ka jiaftis pealkiri: „Estonians' pensive re-frain: We are not Russians." (Eestlaste järjekindel ja tõsine kinnitus: Me ei ole venelased!') Ja ta jätkab: Kui ülejäänud N.Liit vaatab riigi poolt kontrollitud televisiooni, siis aasta olümpiamängudeks (purje-sport). Restorani suurest aknast avaneb vaade üle lähe linnale, mis meenutab vaadet San Franciscole üle lah^ Sausalito st. Restorani peal on baar, kuhu koguneb noori inimesi, kes läänepäraselt riides. Valjuhääl-jatest kõlab läänepärane muusika. Keskustelu on kõik eestikeelne. Igalaastal korraldatakse Tallinnas , kunstinäitus, kus esitatakse uuemaid eestlaste TV-antennid on pööratud ' ,öid. Näitusel, mida autor külastas, Soome poole.„Igauks vaatab nelja- oli'loid, mis tundusid olema kaugel päeviti Dallas't", Ütles üks kooliõpetaja. Kuigi Eesti kuulub Vene valitsuse alla, on Eesti elustiilis palju läänepä-rast. Selle kombinatsiooni tõttu tundub Eesti võõrana venelastele, kuid tundub siiski kuidagi venepärasena välismaalastele Läänest. Eesti keel on suguluses soome keelega, enamus inimesi näivad skandinaavia-pärased ja õhtuti kostub läänepärast muusikat Tallinna sööklatest ja kohvikutest.. Tallinna vanalinn on täis poode, kusmüüakšeriideid, ehteid ja raamatuid. Äride värviküllased vaateaknad meenutavad rohkem Boston'i Nev^bury tänavat või Washington'i Georgetov^n'i ümbrust, kui Moskvat. EESTLASED ISETEADVAD ' väljaspool sotsialistliku realismi" piire; ,,Kompositsioon", maalitud Pavel Ditmani poolt, oli abstraktne värvide segu, meenutades Jackson Pollock i töid, Miljard K i i k i ,,Samsonja.Delilah" kujutas Samsonit moodsates ujumis-pükstes, kuna Delilah oli mustasna-haligi riietuses. • üri Kask oli maalinud ..Viis värvi mustal taustarVja see oligi viis abst- . raktset kuju mustal lõuendil. ..Kui see näitus oleks Moskvas, oleks seal pikad sabad inimesi sissepääsu ootamas", ütles üks külaline Moskvast. Tallinnas aga puudusid rahvahulgad. . Viima Reinholm, üks- direktor Kunstnike Liidus, ütles et partei p , .. . , J 1 ametnikud olid näitust külastanud ja Eestlased on vaga iseteadvad. ,,0- I „ „ K , • • i . J . -i „ „ _ „ „ i i „ „ „ j V , .••.Ti„„ .•..!.„ „„:„...2u i<aebusi ei ole esitatud. ,,Kunstnike Liidu seisukoht on, et igaüks peab ise oma stiili leidma," ütles ta, ,,Me ei keelusta kunsti." Kolm maali, mis valitud näituse parimaiks, tundusid aga kinnitama ' Tallinna asukohta, sest nende hulgas ei olnud ühtegi abstraktset. \ 1065 STEEyES AVE W NORTH YORK ONT M2R 2S9 ; • • Omanik ÜS^DÄ.SEPP Avatud 7 päeva nädalas (Kodus 223-0201 leme eestlased", ütles uks naisterahvas, ,,jaoleme säilitanud oma keele ja kultuuri." Venelasi koheldakse umbusu ja vaenuga. ,,Meil ei ole õlut", ütles ettekandja venelasele Nord hotellis-kuid siis, märgates et ka üks ameeriklane oli samas lauas, tõi kohale suure kannutäie. Kultuurautonoomia, millel on oma piirid, ei kehti poliitilise korra kohta. Kommunistlik partei ja teised N. L i i du asutused kontrollivad poliitilist ja ökonoomilist elu Eestis. Tarbekaupade tase ja Saadavüs, mis küll parem kui mujal N. Liidus, on kaugel allpool Lääne standardit; Kaupluste i l u sate akende taga on riiete, "ehete ja raamatute kvaliteet ainult veidi parem kui Moskvas või Leningradis. Vene keel on teine keel ja sunduslik õppeaine koolides. Ametlik ajalugu vihjab omariiklusele, mis kestis 20 aastat kahe maailmasõja v a h e l kui „kodanlik diktatuur". Lääne diplomaadidi kes külastavad Tallinna, ütlevad tihti, et julge rahvusluse taga tundub olema kurbus, et Moskva sallib ainult väliseid iseseisvuse tunnuseid, kuid mitte sisulisi. Üks ameerika külaline, kellele näidati Tallinnäp ütles et tema ametlik teejuht, rääkides ametlikust ajaloost, hakkas kogelema kui jutt oli „ Vene vabastajatest" aastal 1.940, ja vahetas siis kiiresti kõneainet. U.S i mv.. f mm Täienduskooli lõpuaktusel koolijuhataja V. Lenk klassijuhataja Endla Komi ja endise kauaaegse koolijuhataja Oskar Paas'iga. Foto 0, Maamor Rahvuslik valvsus 0 „ , , (Algus esiküljel] . leksid eesti keelt. Ka vanemaid pea- Helju Luide mälestusfondist said me tänama vaeva eest, et nad meid õppenõukogu otsusega püüdliku-eesti kooli toovad ja kodus meiega mad eesti keele rääkijad tunnustuse, eesti keelt räägivad! Nad täidavad Püüdlikeks emakeele kõnelejaiks sellega kohustust eestluse püsimi- osutusid: Peter McC^onnon. Ingrid seks. Eesti vaim ja keel on püsinud Laar, Maaja Leivat ja Taimi Peter-aastasadu mitme ülemvõimu all. Kas soo. Kõik lõpetajad said koolikomi-siis meie, siin vabal maal. ei jõua teelt ü. Lutsu ..Kevade", Sihtasutus Eesti Päevad kinkis viiele kiitusega lõpetajale ,,Esto'B4" albumi, Kooli-komitee nimel avaldas komitee esimees energilisele ja mitmekülgsete võimetega lahkuvale õpetajale. Endla Komile, erilist tunnustust ja tänu väärtusliku töö eest, mida ta paljude aastate jooksul teinud, Sümboolseks tänuks andis ta üle kauni mälestuseseme. Hans Lupp kjtsus esile õpetajaskonna; Valdek Lenk, Tiia Hiir, Georg lital. Endla Komi, Hella Leivat, Elf-hoida oma keelt? Täname pr. Komi, kes oma nõudlikkusega meid õpetas, millest olenes mõnigi hea hinne me lõputunnistusel!" Ingrid Laar esines klaveripalaga. OSKAR PAAS! AUSTAMINE Koolikomitee esimees Hans Lupp tervitas endist eesti koolide juhatajat Oskar.Paasi ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimeest Laas Leiva-tit. Laas Leivat kõneles Oskar Paa-sist, väärikast koolinõunikust ja end. Tartu Seminari direktorist, kes ka riede Luhse, Ene Lüdig, Leida Mar- Toronto Eesti Koolide-juhataja oli 14 ley (koolide sekretär) ja Merike Mar-aaslat. Võimas tegur 0, Paasi kooli- tin (aseõpetaja). Töötanuks nimela-töös oli idealism. Sellega ehitas ta tuile andsid õpilased lillekimpe, Lõ-silda Vneie sirguvate noorte ja esi- puks luges koolikomitee esimees ühe vanemate vahei. tutvustas me päris- lõpetaja lõputestist soovi, et lõpetaja kodu, kus asuvad eestluse juured, soovib tulevikus eesti kooli õpeta- Tema isiksuses on eeskuju noortele, jaks saada, tõeliseks eestlaseks jää-olles korraarmastaja, tasakaalukas da , . . ja optimistlik, omades pedagoogilisi Kanti välja lipp ja järgnes hünin. ning eetilisi käitumisreegleid. Ta ees- Peale lühikest vaheaega, milnoore-märk oli, et noorest areneks harmoo- metele klassidele tunnistusi jagati, niline inimene, teadlik eestlane, kes oli ..miniakfus" mälestustahvli juu-teeb vahet õiguse ja vale vahel. Selle res. Lauldi,.Õnnista ja hoia".Palvuse e^st, mida Oskar Paas on andnud eesti ütles Henrik N õ m m i k . Lõpetajad dek-noorusele, annetas Laas Leivat EKN- lameerisid K. E. Söödi ,,Nägemus" i nimel väärikale eesti koolimehele ning ühislauluna kõlas.,Hoia, jumal. EKN-i teenetemärgi.Tänades lausus Eestit". Lõpetajaile, nende vanemaile 0. Paas: ,!Ma töötasin suurest armas- ja õpetajaskonnale olid virgad emad tusest Kodu-Eesti. Ja eestluse vastu valmistanud kohvilaua hõrgutistega, - Kõnega esines Tõnis Laar ning õpi-aste poolt anti Endla Komile ja koo- TUNNUSTUS ENDLA KOMILE ijuhatajale üle mälestuskingitused, Hans Lupp soovis lõpetajatekviga- 'külgset edu ning huvitavaid eelseisvaid eesti keskkooli aastaid! Ta tänas lastevanemaid ja vanavanemaid abi ja vaeva eest kooliaasta jooksul. HELLA LEIVAT Mllilllllillliilllliilltllllllilllillillllllillllillililililiiilllllllttlllil PLUMBING, HEATING and REPAIRS i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-voodrid (chimney linings). Ahjude puhastamine ® Eesti äri ROLAND KULLIK Tel. (416) 275-1280 QlillllillillllllllllllllllllllllilllllltlllllllllllllllllllllillllllilllllR I Vajatakse vilunud PUUSEPPi ESTÖ CONSTRUCTION LTO. Tel. (416) 782-1107 Bg-Hi'iiiiiflm Toronto Board of Education luages Program 1986-87 /nCOLLEQt ST, 1986-87. Õppeaasta jooksul pakub Toronto Board of Education (Toronto koolivalitsus) päritolumaade keeleõpetust 36-s erikeeles ja peale selle veel nn. „Black Cultural Program';. 2-1/2-tunnilisod õppeperioodid nädalas on tasuta ja on avatud kõigile algkooli õpilastele, kelle vanemad elavad Suur- Toronto piirides. • Programmi registreerimiseks saadetakse mlormeerivat kirjandust lastevanematele septembri alguses. KOHAD Üleiinna kohalevümine LTD Noored eestlased kogunevad Õhtuti kohvikutesse ja baaridesse, mis meenutavad baare Manhattanis. Üks nendest on Pirita restoran, mis oh moodsas hoones, mis ehitati 1980. Sooviavalduslehed õpetajate ja instruktorite kohtadele on saadaval: TORONTO BOARD OF EDUCATION ^ * . Heritage Languages Department 155 College Street - Room 623, Toronto, Ontario tel. 591-8182: Kandidaadid nendele kohtadele peavad olema vastuvõetavad nn vanematele kui ka koolivalitsusele. Eelistatud on isikud, kes omavad OntarioTea-^hing Certification (Ontario õpetaja tuntiistus), vastavad kogemused päritolumaalt või omavad küllaldase õpetamise praktika. Ontario tunnistus ei ole tingimata nõuetav. Asjast huvitatuid palutakse täidetud.sooviavalduslehed tagastada enne 30. maid 1986. Täiendavaks informatsiooniks palume helistada: 591-8182. ,t, « ,.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 29, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860529 |
Description
Title | 1986-05-29-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
ir. 22 1986
• • m i i i r i :»
51
ilut, nende, sueu-.
isemaa nooremal
[lite põhjal ü es
Itiusemaa emale
rsügava psühho-
|irjutanud, Anne
lari Allikas, Kat-
Jlsalu, Moönika
^a, Tõnu Kuuse-
), Andres Lepik,
iile, Liii Lilleoja,
Reila; Anu Siin-ijoosep
Tammo,
Tankler, Ivlarii-
Treima, Meelis
patud Usuasjade
ist äga vastuseks
li edasi saadetud
llantsile';..|a kuu
l.usJehe toimetu-öeldi:
-
•on vastavuses
(andvate aktide-
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-29-03