Meie Elu = Our life, May 29, 1986

              ir. 22 1986
• • m i i i r i :»
51
ilut, nende, sueu-.
isemaa nooremal
[lite põhjal ü es
Itiusemaa emale
rsügava psühho-
|irjutanud, Anne
lari Allikas, Kat-
Jlsalu, Moönika
^a, Tõnu Kuuse-
), Andres Lepik,
iile, Liii Lilleoja,
Reila; Anu Siin-ijoosep
Tammo,
Tankler, Ivlarii-
Treima, Meelis
patud Usuasjade
ist äga vastuseks
li edasi saadetud
llantsile';..|a kuu
l.usJehe toimetu-öeldi:
-
•on vastavuses
(andvate aktide-
<eegi. tõsiselt ei
iit kahju-
Imitismis
se
liš rahuldas res-logne'i
omaniku
l e j i i u d i ärimehe
1. Viimasel tuleb
|6J $22,5 miljonit,
jest antisemitis-ivses
mäjandus-rimises.
Selle ta-
'Belle Epogne
rndedest ja hak-
'pogne'i omani-'
[us Arthur Gree-i
i pärast. Sõna-l-
korrältterava-
|lega, et Arthur
Retyie 2 kirja
k i i , kui Suur-ji
asepresident ja
lY'd antisemitis-i,
et Denis R-ety,
cäb juute ja ei
iiingit. tegemist,
isid varsti ära-
?št Iisraeli temp-liinium-
majade
ele ja-s^uuräri-
|a. Belle Epogne
iritud' ruumid
konverentsideks
lorani alalistest
pmaie uued ko-fenis
Rety ise vi-jamber
of Com-last,
Ta sai kör-sidielefoni
teel
faldada pomnil-arv.
vähenes ja
|a kahjuga; Suur
)te oli minemas
las ArthurGree-
Idis'kahjutasuks
lohus leidis süü-idatud
ja otsus-liüvitüseks
Art-j:
sma.:^22,5 tniJ--
Ihkem kui Denis
(Jdunud aastal,
brralisi täpsus­es
taolisi täpsüs-lakstes
Suncor'i
raha vajadused
miijpni võrra
ijoniga möödu-
^ijä;äk on $263
r86.taset, •
NiETLUS
nõupidamised
|rve üle algavad-
E.tlik dokument
Gommittee on
iiic: Affairs'ile,
ibiks.
• ••
ks helistage
mniunikatsioo-
I
I
li
1^
„Meie EIis'' nr, 22 NELJAPÄEVAL, 29. MAIL - THÜRSDÄY, MAY 2S
toa
Ain Kiil ja Johni H a v a s k p j u j õ u d m a So
Paat läks Ümber
0
Torontp eestlane pääses,
tem^ pruut uppus
Ain K i i l ja John Hävas oota­sid
päästmist 17 tundi suurel
kivil, kui nende 16-jalane moo­torpaat
läks ümber Georgian
Bay's; Kolmas paadisolnu, Dia-neWright,
kellega Ain kavatses
hilissuvel abielluda, .uppus.
Õnnetus juhtus pika nädalalõ­pu
pühapäeva pärastlõunal kl.
2 paiku ja alles esmaspäeva
hommikul leidis merehädali­sed-
kohalik kalur võrkusid
vaatama minnes.
Diane laip \ihtii,s randa ühfBle
läheduses asuvale kivisaareke-sele,
kuid vigastatud ja kanges­tunud
liikmetega Ain K i i l 'ei ol­nud
võimeline eViam sinna uju­ma;,.
;.Pikad:tunnid päästmist ooda-
• tes vaatasin Dianet üle lainetava
vee, olles võimetu midagi ette
võtma", ütles Ain Kiil ,.Meie.
Elule". Ta jutustas kuidas moo-
10rpaat takerdus ka 1 avõrku, mis
mäs&us ürhi sr propelleri ja kui-,
das ta asjatult katsus päästa Dia­net.
„,Yesi o l i n ü j k ü l m . et; jalad,
kangestusid, Üks käsi oli vigas­tusest
võimetu." .
Hakkasime Dianega koos uju­ma,
kuid tema tõmbas vett kopsu,
sattus paanikasse ja tõml)as ka
minu alla. K u i sain tagasi pinna­le.,
oli Diane kadunud. Sukeldu­sin
nnli korda tema leidmiseks,
kuid asjata. Ujusin siis 100 m
kaugusel asuva, umbes elutoa-suuruse
kivilahmaka juurde, ku­hu
sõber oli juba enne jõudnud.
Pööi;dusin veelkord tagasi Dia­net
otsima, ka seekord asjata.
Ühe käega tõmbasin end kivile,
kus algas pikk ootamine, öö läbi
marjalt külmetades, kuni k l . 7.30
hommikul kohalik kalur meid
leidis.
Algul viidi meid Britfi-nime-lisse
asulasse ja sealt rannaval­ve
helikopteriga edasi Parry
Soundi haiglasse, kus aeglaselt
kosusime,"
Ain Kiil on 30-aastane endine
politseinik. Ta on lahutatud ja
elab koos oma kahe poja fö- ja
4-a.] ja vanematega East YorkMs.
Diane Wright oli -Sö-aastane
haiglaõde Sunnybrook Medica
Gentre'is. kus nad ka kohtusid
kui Aini isa oli seal ravil pärast
' ajurabandust. Pikal nädalalõpul
nad läksid kalale koos ungarla­sest
sõbra fohnHavas'iga, kes on
abielus ja kolme lapse isa,.
Ain Kiili'ema Eha ütles ,,Meie
Elule", et ta nagu aimas, et õnne­tus
võib juhtuda ja püüdis veen­da,
et nad ei sõidaks.
Õnnetuse põhjustas kalavõrk,
ja nagu Ain K i i l märkis, kavat­sevad
nad nõuda uurimist, miks
võrk oli tõmmatud üle märgitud
paadisõidu kanali.
Diane Wright uppus,
paremal Älex ja
Andrew Kiil.
litee baltlaste N. Liitu
leerimise vastu avaldas,,Va­ba
Eesti Sõnas'' üleskutse eestlaste
õiguste ja Karl Linnase elu kait­seks.
•
The President
The WhiteHouse
Washington, DC 20500
Dear Mr. President:
Palutakse saata telegramme järg­mise
sisuga:
Seda teksti võib soovikorral muuta,
lühendada või midagi juurde lisada).
e,stop theinhumandeportütionofKürl Linnas to his death
in theSoviet Union.
This is acapitalpunishment basedsolely on testiniony furnish-ed
by the Soviets. No American dueprocess dflaw has been af-fordedto
this person as granted hy the U.S. Constitution.
Respedfully yours,
(signature)
sed raskused. Võlg advokaadile on
15 000 dol., millele lisanduvad um­bes
samasuured viimase aja kulud.
Edasikaebus ülemkohtusse nõuab
Samuti palutakse eestlasi USA-s
helistada oma piirkonna kongressi-mehele
ja osariigi senaatoritele.
Tungiv^ palvega pöörduvad samas
lehes kaaseestlaste poole ka Karl veel 2Q000 dol,
Linnasetütred Anu, Tiina ja Epp. kes Upin joo i • u • iV
, , , . u - i 1 1 "'^eie isa elu ripub ainul pee-utlevad
et nende isa hoitakse vanglas nikp«;p nö^^.; • \ a u ••
i o ^ i o f ^ " • • 1 u + * ^ niKese noon otsas, mis katkeb nii-
,,misolation a ei. lubata eda oma L,,; i u J -i i
f 1 • • " i - . M A - P^^.' ^^^11 ei laeku raha edasikaebu-pimedast
kongist valja tulla. Ainult
tema tütred ja advokaat saavad teda
harva külastada. Deporteerimise ot­sust-
N. Liitu saab peatada ainult
president Reagan või USA ülemko­hus.
Edasikaebusega tulevad rahali-
„New York. Times'
seks. Palume, aidake nieid! Nuttes
püüame hoida l o o t u s t . . k i r j u t a ­vad
tütred. ,
(Aadress abiraha saatmiseks: 4931
Lane.Burke, V A 22015, USA)
,,New Tork Times" tõi teatme-ju-tu
Tallinnast, milles autor (Philip
Taubman) nendib, et eestlased ei
ole venelased. Ja sellest ka jiaftis
pealkiri: „Estonians' pensive re-frain:
We are not Russians." (Eest­laste
järjekindel ja tõsine kinnitus:
Me ei ole venelased!') Ja ta jätkab:
Kui ülejäänud N.Liit vaatab riigi
poolt kontrollitud televisiooni, siis
aasta olümpiamängudeks (purje-sport).
Restorani suurest aknast ava­neb
vaade üle lähe linnale, mis mee­nutab
vaadet San Franciscole üle
lah^ Sausalito st. Restorani peal on
baar, kuhu koguneb noori inimesi,
kes läänepäraselt riides. Valjuhääl-jatest
kõlab läänepärane muusika.
Keskustelu on kõik eestikeelne.
Igalaastal korraldatakse Tallinnas
, kunstinäitus, kus esitatakse uuemaid
eestlaste TV-antennid on pööratud ' ,öid. Näitusel, mida autor külastas,
Soome poole.„Igauks vaatab nelja- oli'loid, mis tundusid olema kaugel
päeviti Dallas't", Ütles üks kooliõpe­taja.
Kuigi Eesti kuulub Vene valitsuse
alla, on Eesti elustiilis palju läänepä-rast.
Selle kombinatsiooni tõttu tun­dub
Eesti võõrana venelastele, kuid
tundub siiski kuidagi venepärasena
välismaalastele Läänest.
Eesti keel on suguluses soome
keelega, enamus inimesi näivad
skandinaavia-pärased ja õhtuti kos­tub
läänepärast muusikat Tallinna
sööklatest ja kohvikutest..
Tallinna vanalinn on täis poode,
kusmüüakšeriideid, ehteid ja raama­tuid.
Äride värviküllased vaateak­nad
meenutavad rohkem Boston'i
Nev^bury tänavat või Washington'i
Georgetov^n'i ümbrust, kui Moskvat.
EESTLASED ISETEADVAD '
väljaspool sotsialistliku realismi"
piire;
,,Kompositsioon", maalitud Pavel
Ditmani poolt, oli abstraktne värvide
segu, meenutades Jackson Pollock i
töid,
Miljard K i i k i ,,Samsonja.Delilah"
kujutas Samsonit moodsates ujumis-pükstes,
kuna Delilah oli mustasna-haligi
riietuses. •
üri Kask oli maalinud ..Viis värvi
mustal taustarVja see oligi viis abst-
. raktset kuju mustal lõuendil.
..Kui see näitus oleks Moskvas,
oleks seal pikad sabad inimesi sisse­pääsu
ootamas", ütles üks külaline
Moskvast. Tallinnas aga puudusid
rahvahulgad.
. Viima Reinholm, üks- direktor
Kunstnike Liidus, ütles et partei
p , .. . , J 1 ametnikud olid näitust külastanud ja
Eestlased on vaga iseteadvad. ,,0- I „ „ K , • • i . J . -i
„ „ _ „ „ i i „ „ „ j V , .••.Ti„„ .•..!.„ „„:„...2u i<aebusi ei ole esitatud. ,,Kunstnike
Liidu seisukoht on, et igaüks peab ise
oma stiili leidma," ütles ta, ,,Me ei
keelusta kunsti."
Kolm maali, mis valitud näituse
parimaiks, tundusid aga kinnitama
' Tallinna asukohta, sest nende hulgas
ei olnud ühtegi abstraktset.
\
1065 STEEyES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9 ; • •
Omanik ÜS^DÄ.SEPP
Avatud 7 päeva nädalas
(Kodus 223-0201
leme eestlased", ütles uks naisterah­vas,
,,jaoleme säilitanud oma keele ja
kultuuri."
Venelasi koheldakse umbusu ja
vaenuga. ,,Meil ei ole õlut", ütles
ettekandja venelasele Nord hotellis-kuid
siis, märgates et ka üks amee­riklane
oli samas lauas, tõi kohale
suure kannutäie.
Kultuurautonoomia, millel on oma
piirid, ei kehti poliitilise korra kohta.
Kommunistlik partei ja teised N. L i i ­du
asutused kontrollivad poliitilist ja
ökonoomilist elu Eestis. Tarbekau­pade
tase ja Saadavüs, mis küll parem
kui mujal N. Liidus, on kaugel all­pool
Lääne standardit; Kaupluste i l u ­sate
akende taga on riiete, "ehete ja
raamatute kvaliteet ainult veidi pa­rem
kui Moskvas või Leningradis.
Vene keel on teine keel ja sundus­lik
õppeaine koolides. Ametlik ajalu­gu
vihjab omariiklusele, mis kestis 20
aastat kahe maailmasõja v a h e l kui
„kodanlik diktatuur".
Lääne diplomaadidi kes külasta­vad
Tallinna, ütlevad tihti, et julge
rahvusluse taga tundub olema kur­bus,
et Moskva sallib ainult väliseid
iseseisvuse tunnuseid, kuid mitte si­sulisi.
Üks ameerika külaline, kellele näi­dati
Tallinnäp ütles et tema ametlik
teejuht, rääkides ametlikust ajaloost,
hakkas kogelema kui jutt oli „ Vene
vabastajatest" aastal 1.940, ja vahetas
siis kiiresti kõneainet.
U.S
i
mv..
f
mm
Täienduskooli lõpuaktusel koolijuhataja V. Lenk klassijuhataja End­la
Komi ja endise kauaaegse koolijuhataja Oskar Paas'iga.
Foto 0, Maamor
Rahvuslik valvsus 0 „ , ,
(Algus esiküljel] .
leksid eesti keelt. Ka vanemaid pea- Helju Luide mälestusfondist said
me tänama vaeva eest, et nad meid õppenõukogu otsusega püüdliku-eesti
kooli toovad ja kodus meiega mad eesti keele rääkijad tunnustuse,
eesti keelt räägivad! Nad täidavad Püüdlikeks emakeele kõnelejaiks
sellega kohustust eestluse püsimi- osutusid: Peter McC^onnon. Ingrid
seks. Eesti vaim ja keel on püsinud Laar, Maaja Leivat ja Taimi Peter-aastasadu
mitme ülemvõimu all. Kas soo. Kõik lõpetajad said koolikomi-siis
meie, siin vabal maal. ei jõua teelt ü. Lutsu ..Kevade", Sihtasutus
Eesti Päevad kinkis viiele kiitusega
lõpetajale ,,Esto'B4" albumi, Kooli-komitee
nimel avaldas komitee esi­mees
energilisele ja mitmekülgsete
võimetega lahkuvale õpetajale. End­la
Komile, erilist tunnustust ja tänu
väärtusliku töö eest, mida ta paljude
aastate jooksul teinud, Sümboolseks
tänuks andis ta üle kauni mäles­tuseseme.
Hans Lupp kjtsus esile õpetajas­konna;
Valdek Lenk, Tiia Hiir, Georg
lital. Endla Komi, Hella Leivat, Elf-hoida
oma keelt? Täname pr. Komi,
kes oma nõudlikkusega meid õpetas,
millest olenes mõnigi hea hinne me
lõputunnistusel!"
Ingrid Laar esines klaveripalaga.
OSKAR PAAS! AUSTAMINE
Koolikomitee esimees Hans Lupp
tervitas endist eesti koolide juhatajat
Oskar.Paasi ja Eestlaste Kesknõu­kogu
Kanadas esimeest Laas Leiva-tit.
Laas Leivat kõneles Oskar Paa-sist,
väärikast koolinõunikust ja end.
Tartu Seminari direktorist, kes ka riede Luhse, Ene Lüdig, Leida Mar-
Toronto Eesti Koolide-juhataja oli 14 ley (koolide sekretär) ja Merike Mar-aaslat.
Võimas tegur 0, Paasi kooli- tin (aseõpetaja). Töötanuks nimela-töös
oli idealism. Sellega ehitas ta tuile andsid õpilased lillekimpe, Lõ-silda
Vneie sirguvate noorte ja esi- puks luges koolikomitee esimees ühe
vanemate vahei. tutvustas me päris- lõpetaja lõputestist soovi, et lõpetaja
kodu, kus asuvad eestluse juured, soovib tulevikus eesti kooli õpeta-
Tema isiksuses on eeskuju noortele, jaks saada, tõeliseks eestlaseks jää-olles
korraarmastaja, tasakaalukas da , . .
ja optimistlik, omades pedagoogilisi Kanti välja lipp ja järgnes hünin.
ning eetilisi käitumisreegleid. Ta ees- Peale lühikest vaheaega, milnoore-märk
oli, et noorest areneks harmoo- metele klassidele tunnistusi jagati,
niline inimene, teadlik eestlane, kes oli ..miniakfus" mälestustahvli juu-teeb
vahet õiguse ja vale vahel. Selle res. Lauldi,.Õnnista ja hoia".Palvuse
e^st, mida Oskar Paas on andnud eesti ütles Henrik N õ m m i k . Lõpetajad dek-noorusele,
annetas Laas Leivat EKN- lameerisid K. E. Söödi ,,Nägemus"
i nimel väärikale eesti koolimehele ning ühislauluna kõlas.,Hoia, jumal.
EKN-i teenetemärgi.Tänades lausus Eestit". Lõpetajaile, nende vanemaile
0. Paas: ,!Ma töötasin suurest armas- ja õpetajaskonnale olid virgad emad
tusest Kodu-Eesti. Ja eestluse vastu valmistanud kohvilaua hõrgutistega,
- Kõnega esines Tõnis Laar ning õpi-aste
poolt anti Endla Komile ja koo-
TUNNUSTUS ENDLA KOMILE ijuhatajale üle mälestuskingitused,
Hans Lupp soovis lõpetajatekviga-
'külgset edu ning huvitavaid eelseis­vaid
eesti keskkooli aastaid! Ta tänas
lastevanemaid ja vanavanemaid abi
ja vaeva eest kooliaasta jooksul.
HELLA LEIVAT
Mllilllllillliilllliilltllllllilllillillllllillllillililililiiilllllllttlllil
PLUMBING, HEATING
and REPAIRS
i-, gaasi-ja elektriahjud, korstna-voodrid
(chimney linings).
Ahjude puhastamine ® Eesti äri
ROLAND KULLIK
Tel. (416) 275-1280
QlillllillillllllllllllllllllllllilllllltlllllllllllllllllllllillllllilllllR
I
Vajatakse
vilunud
PUUSEPPi
ESTÖ
CONSTRUCTION LTO.
Tel. (416) 782-1107
Bg-Hi'iiiiiflm
Toronto Board of Education
luages Program 1986-87
/nCOLLEQt ST,
1986-87. Õppeaasta jooksul pakub Toronto Board of Education (Toronto koolivalitsus) päritolu­maade
keeleõpetust 36-s erikeeles ja peale selle veel nn. „Black Cultural Program';. 2-1/2-tunnilisod
õppeperioodid nädalas on tasuta ja on avatud kõigile algkooli õpilastele, kelle vanemad elavad Suur-
Toronto piirides. •
Programmi registreerimiseks saadetakse mlormeerivat kirjandust lastevanematele septembri al­guses.
KOHAD
Üleiinna kohalevümine LTD
Noored eestlased kogunevad Õhtu­ti
kohvikutesse ja baaridesse, mis
meenutavad baare Manhattanis. Üks
nendest on Pirita restoran, mis oh
moodsas hoones, mis ehitati 1980.
Sooviavalduslehed õpetajate ja instruktorite kohtadele on saadaval:
TORONTO BOARD OF EDUCATION ^ * .
Heritage Languages Department
155 College Street - Room 623,
Toronto, Ontario tel. 591-8182:
Kandidaadid nendele kohtadele peavad olema vastuvõetavad nn vanematele kui ka koolivalitsusele.
Eelistatud on isikud, kes omavad OntarioTea-^hing Certification (Ontario õpetaja tuntiistus), vastavad
kogemused päritolumaalt või omavad küllaldase õpetamise praktika. Ontario tunnistus ei ole tingimata
nõuetav.
Asjast huvitatuid palutakse täidetud.sooviavalduslehed tagastada enne 30. maid 1986.
Täiendavaks informatsiooniks palume helistada: 591-8182.
,t, « ,.