1986-05-29-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELJAPÄEVAL, 29. MAIL THURSDAY, MAY 29 „ M e i e Elu" nr. 22 (1890) 1986 , VANCOÜVEM (M.EO - Siin pü liitseti emadepäeva kihel korral- Pensionäridle Ühingu ja Eesti Seltsi teated ja plaanid tulevikuks ja rikkalik kohvilaud. VANGOUVERI EESTI SELTSI korraldusel M õ l e m a d üritused poolt korraldatud emadepäeva aktus olid rahvarohked ja nauditavad, leidis aset pühapäeval, 11. mail kell eriti emadele; 13.30 ..Eesti Kodu" aulas saalitäie rahva osavõtul., Avasõna ütles Susan Muld ja palvuse pidas preester Eugen Ruus. Emadepäeva kõne oli Ivo tannerilt. Ettekanded olid Täienduskooli õpilastelt, kes olid muide ka kava ise koostanud. Kõigepealt esitas 16-liikmeline Täienduskooli koor kolm laulu: r.Kal-lis emakene". ..Vanaemale" Malle Vasara klaverisaater ja ,,Kui mina alles noor veel olin" Toomas Kitc-hingu harfi saatel. V klassi õpilased esitasid nukuteatri ..Üllatus emale" osalised: Liisa Suurkask. Shirley Sepp, Ivar Vasara ja Arthur Kitc-hing), Sama klassi õpilased esitasid naljanumbri'„Eit ja taat"..Trio - Arthur ja Julie-Tia Kitching viiuleil ja PENSIONÄRIDE ÜHINGU emadepäeva aktus peeti juba kolmapäeval, 7. mail ..EestiKodu" allruumides algusega kell 12 päeval. Piduliku aktuse avas Aleks Kalbus'. kes oli ühtlasi ka teadustajaks. Em^döle kinnitati rinda kullerkuputl koos kohalike ke-vadõitega. Lauldiühisläul,, Kord m õ tetes istus", millele järgnes lühike avapalvus õpetaja Thomas Vagalt, kes tänas Jumalat ema suure töö — sünnitamise ja kasvatuse ning suure hoole ja armastuse — eest kui olime alles lapsed või haiged Linda Suurkask luges kodumaal kirjutatud prof.dr. Juhan Kõpu mälestustest loo ,.Minu ema", milles peapiiskop kirjeldab oma ema aastatel, kui perekond elas võõrsil (Lätimaal). Kuidas ema lapsi õpetas lugu Kanada rahyastik on põhjalikult muutunud. 1871. a. näitas loendus Kanadas 3 miljonit elanikku, neist umbes üks miljon prantsuse ja kaks miljonit inglise päritoluga. Loetleti ka 39 kreeklast, 1035 Uaallast, 125 juuti ja 21496 aafriklast. Praegu on üle 8 miljoni Kanada elaniku, kel ei ole ei prantsuse ega inglise päritolu. 3. juunil küsitlevad 38 000 rahva- Mehssa Harding thsellol - esitasid loendajat enam kui 25 miljonit ini- Teisipäeva!, 3. juunil on Kanadas rahvaloendu§,j mil iga leibkond annab andmeid küsimüsleheie. Igal rahvaloendusel (välja arvatud 1891) on esitatud küsimus ka etnilise kuuluvuse kohta. Tänavu on esmakordselt küsimused tõlgitud 30 keelde (1981. aastall4 keeles). Ük§ igast viiest leibkonnast saab pika küsimuslehe, milles nõutakse üksikasjalikke andmeid etnilise päritolu kohta nii põhjalikult kui võimalik. Rahvaloenduse andmed on vastava seaduse alusel salajased ja kasutada ainult Kanada statistika- Schumanni ..Õnnelik talumees ärgnes Ingrid Söidelt kaks klave-pidama eesti_keelest ja Etesti^maasl, ^^^^^^^ soovides pidevalt, ^t nad kord sinna (Helme valda) tagpsi pöörduda saaksid. Ja kui teda enam ei ole, siis mae-tagu ta Helme surnuaeda ja asugu ise ka sinna ja võtku isa ka kaasa. Emadepäeva äktus^ekõne pidas Luule Sova, tutvustades ,.Ema kujutavas .kunstis 'läbi aegade. K õ n e oli koostatud peamiselt kkadeemilise'st vaatevinklist riähtuna, sukeldudes mütoloogia valdkonda kirjutatud raamatuisse, millest olid nii ajalooline kui usuline aspekt kõrvale jäetud, eriti paganliku aja osas." Hästi ettevalmistatud ja soravalt esitatud kõne andis põgusa ülevaate naisest kujutavas kunstis kui õrnuse, ilu ja viljakuse sümbolist, kuni emani kui taevaliku kuninganna jsümbõl. : Aktus lõppess ühislauluga ,,Üks paigake", millele järgnesid Ühingu mest. Kuigi küsimused esitatakse inglise või prantsuse keeles, on loendajail abiks tõlked ja tõlkijad Georg Philipp Telemanni ,.A Dan- neile, kes neid 2 keelt ei valda. ce". Sara Taylor ja.Tia Kitching esitasid luuletuse ..Ema" ning eelkooliealised ja esimese klassi õpilased Kasulik teada (Triina Linde. xMark Linde. Katrin Lohuaru. Melissa Harding. Brigid Soide] esitasid laulu ,.Mu mütsil on kolm auku". Lõppsõna ütles Eesti Seltsi esimees Enno Lepnurm, tänades kõiki. Pärast ühislaulu ,,Üks paigake" tehti ruumi saalis ja Helve Raun-Rannis-te juhatusel esines Ip-liikmeline võimlemisrühm. Rühma kuulusid: Enne kondomiinium-korteri ostu Kristina Pikksalu, Shirley Sepp. L i i - on soovitav hankida informatsiooni, sa Suurkask, Ingrid Soide, L i i v i Sel-ge : informätsiooni kondomiiniumi ostmisel de, Ellen Losin, Julie-Tia Kitching, Sara Taylor, Brigid Soide ja Triina • Linde. Ettekanded olid sujuvad ja nauditavad. ' BARRISTER & SOLICITORS : PATENT & TRADE MARK AGENTS ^ (Advokaadid, vandeadvokaadid, patentide ja kaubamärkide agendid) Hea meelega teatame, et on partneriks vastu võetud. Süite 701, 201 City Center Drive, Mississauga, Ontario L5B 2T4 Telephone (416) 276-911 1. Telex 06-960495. STA O O H i 1) Vanemaid eestikeelseid Piibleid, trükitud Eestis, Soomes ja Rootsis. 2) Eesti entsüklopeediate kogusid, trükitud Eestis 1932^970. 3) ;,Eesti Keele Mõistelirie Sõnaraamat" (4 köidet), trukitud Rootsis 1958-1966. • 4) SHveti,;lnglise-Eesti Sõnaraamat". •KUI soovite.eolppolmainitud raar)iatuid müüa noorele eestlasele, kes neid hästi kasutaks, palun helistage (416) 451 -8200 või ki'jutage:T.ED.UR,Box4100, Georgetown, Ont. L7G4Y4. nsm mis väldiks hilisemaid kahetsusi. . Kondomiiniumi-korporatsioonid (,,Condominium Corporations") annavad soovi korral välja kirjaliku tunnistuse, mis on nn. ,,Estoppel Cer-tificate" (Estoppel-tunnistüs), mis/ maksab425, ja mis eäitab korporatsiooni rahandüsaruande ja ka müüdava kondomiinium-ühiku [,,unit" aruande (näiteks: kas sellel on võ-gasid) koos teiste dokumentidega, • nagu kondomiiniumi määrused la seadused (rules and bylaws). Kondomiiniumil on valitud juhatus esindajatest ehk direktoritest, kes juhivad majandust ja vastutavad seaduste ja määruste täitmise eest. Kondomiiniumil oii kahte l i i k i kinnisvara (property): ei|i-osa, mis kuulub üksik-isikutele, ja ühisvara, mis kuulub kõigile. • Enamasti kuulub ühisvara alla kõik peale erakorterite, isegi väHs- . seinad. Kõik omanikud on vastutavadoma korterite (units)eesttja peavad andma ka teatud summa (liikmemaks] ühisvara ja üldala korrashoiuks. Estop-pel-tunnistus näitab, kui suured on nõutavad summad ostetavalt ühikult („unit").üldala jaoks, kas on võlgasid; ja kas on oodata liikmemaksu tõusu. Samuti on tunnistuses mainitud kavasolevad parandusec või ehitamised* ja ka muud olulist ostjale, nagu seadused ja määrused ja jaotus era- ja üldalaks. . - Eesti Majandusklubi Kanadas juhatus. Istuvad, vasakult — V. Loit, E. Hopp, H. Later, H. Kasak. Seisavad — A. Niitenberg, T. Laar, L Jines. Foto - S. Pree-m ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, ühenduses on jõud Sl iaeeiyd 930% alates 12,009 465-4659 IPank avanud ssms^sp.-reedo 110:00-3: Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00 C><ni><><JB><><0B>O<ri:&<K13>O<33><><IT>^><^^ EI • . • . MINGIT KOMPROMISSE. KOMMUNISTIDEGA K. Päts-1918. Ritmika. noormees Rootsi rügemendi .parim sõber'^' Johan Tarmet tuli Rootsi sõjaväest sundaega teenimast mitme auhinna ja medaliga. Temast kirjutati sealsetes ajalehtedes ja ta i^ilt j ä i aukohale Gotlandi kahurväe rügemendi A 7 kasarmu seinale Visbys. [ohän Tarmet valHi rügementide § esi maks kuue aasta vältel. Siina Kase- 'karnp ja Annely Riga ei olemitte üksi head õpetajad, vaid ka andekad organisaatorid. Nende esinemised on alalt nii hästi kirraldatud, et nendel vaevalt mingisuguseid äpardusi juhtub. • Teadustajaiks olid Anne Läte ja Mall Puhm. Peale nende oli seal veel rakendatud mitmeses ülesannetes .,üle kümne abilise. ' ,,Ritmika" esineb Vancouveri Expo 86-119 võimlejaga, nende hulgas 5 eestlast. Esinemised toimuvad 21-26. augustini Kanada' ja Ontario paviljonides ja ka mujal. Paljud kondomiiniumid keelavad koduloomade ja lindude pidamist,. Paljud nõuavad loa (permission) küsimist juhatuselt lillede istutamiseks, pesumasina sissepanekuks või korteri siseseinte muutmiseks.; . Suur osa inimesi ei küsi aga Es-toppel- tunnistust ja kirjutavad allä korteri ostupakkumisele. Siis on aga hilja lepingust taganeda. Kui ostu-pakkumine on vastu võetud, on leping tavaliselt siduv (bindin^. Kui.olete leidnud kondomiinium-rat"). Temast oodati head ohvitseri, kuid Johari-Tarmetit ootab keele õppimine Goethe Instituudis Saksamaal, mis vajalik ta insenerikarjääri-le. Ta õpib kolmandat aastat masina-, ehitust Stockholmi Tehnikaülikoolis. Praktikale läheb ta A S E A firmasse.- • • sõprusühingu ^ o o l t 1985/86. aasta korteri, mida soovite osta, siisküsige .„pcirimaks sõbraks („baste kam- kondomiiniumi juhtkogult E s t o p p l tunnistuse, enne kui" alla kirjutate. Se:adüse järgi peab korporatsioon' andma selle tunnistuse seitsme päeva jooksul; ja selle hinna ülemmäär õn S25. Kuid see hind võib ennast hästi tasuda. Peale Estoppel-tunnistuse läbi lugemist laske oma advokaadil (kellel peaks olema kogemusi kondomiiniu-midega] asiläbi vaadata. K u i kõik on korras ja kui olete kindel, et teile meeldib elu selles kondomiiniumis, siis tehke (oma advokaadi abiga) os-tupakkumirie. Ontario Ministry of Consumer and Commercial Relations (Ontario tarbijate- ja ärisuheteministeerium] annab soovi korral voldiku informat- Teen igasuguseid (tasuta eelarve) Tel. 759-3975 igal E VERDER 1 . • •• MajandusklMbi peakoosolekust osavõtjaid. Istuvad, vasakult — E. Hopp, T. Toome, V. Loit, J. Künnapuu, H. Later, R. Kasak, L. Jänes, T. Kalm. Seisavad — E. Läänemets, U. Prii, A. Tamm, R. Raamat, U. Isberg, V. iend, L. Later, T. Laar, H. Kons, H. Kasak, A. Niitenberg, H. Lestal. Foto ^ S Preem Majandusklubi peakoosolek Eesti Majandusklubi Kanadas korraline peakoosolek peeti kolmapäeval, 21. mail Toronto Eesti Majas. See oh EMK-1 juba tavaks kujunenud, et peakoosolekule tullakse koos abikaasadega, kes sellal kui klubi liikmed peavad koosolekut, kokteile maitsevad ning omavahel uudiseid vahetavad. Seda aega nimetatakse daamide ,,51appy Hour'iks". K l u b i möödunudaastases tegevuses toimus esimese üritusena klubi kevadball 24; mail Royal York Roof- Garden'-is, mis oli hoogne ja lõbus, ärgnesid klubi suvepäevad hr, ja pr, Rooneeme suvekodus Georgian Bay kaldal, kus osavõtjaid oli üle 100 ja ilm oli erakordselt ilus. Tantsuks mängis seal" k l u b i oma orkester. Siis avalik loeng kaasmaalasile 17. veebruaril, mille esitas Tarvo Toomes, kõneldes majanduslikust planeerimisest, RRSP-stja selle l i k v i d e e r i m i sest. Loengust osavõtjaid oli ohtralt, täites tihedalt Toronto Eesti Maja keskmise saali. Külaskäik Magna In-ternationali suurtööstusse, järgnenud õhtusöögiga, oli üks huvitavamaid ja sisukamaid külaskäike. Viimase üritusena toimus klubi aastapäevaball 26. aprillil Sutton Place Hotellis Stop33 ballisaalis,mis õnnestus nii suurepäraselt, et osalejate poolt hinnati seda ilusaimaks balliks, mis Torontos kunagi peetud, E.MK juhatus on viimase aasta jooksul pidanud 7 koosolekut. Klubi liikmeist on surma läbi lahkunud kaks ning uusi liikmeid on juurde tulnud viis, K l u b i esimees avaldas tänu kohalikule eesti ajakirjandusele positiivse suhtumise eest k l u b i tegevuse kirjeldamisel, Kassaaruanne, mille esitas V. Loit, näitas aastast ülejääki umbes 1000 dollari ümber, 50-dollariline liikme-, maks 'jäeti endiseks. Tegevuskavas on esimese üritusena ette nähtud lõbusõit laeval Ontario järvel. Sellised laevasõidud on klubi liikmete keskel muutunud väga P9pulaarseks. Edasi on kavas jätkata külaskäike eesti ja kanada ettevõt-teisse. Kavas on esitada-ka 1 või 1 avalikku loengut majanmislikul alal ning korraldada ball sügisel või kevadel. K u i leitakse sobivad ruumid, siis võiks korraldada ka oma uusaasta-vastuvõttumbes 150külalisega. Osavõtjate leidumisel võiks korraMada ka üks talvine väljasõit. • Eelarve oli koostatud umbes 10.000 dollari piirides 500-dollarilise ülejäägiga. V a l i t i tagasi senine esimees Hugo Later. Samuti valiti tagasi põhikirja kohaselt juhatusest välja langenud Ilmar Martenis ja Tõnis Laar, juhatuse kandidaatideks valiti Alfred Tamm jä T õ n u Toome, Revisjonikomisjoni valiti Valdeku Raiend, Ülo Isberg ja Larry Later ning kandidaatideks Heino Lestal ja Rein Raamat. Peakoosoleku protokolli kinnitajateks valiti Reet Kasak ja Toomas Kalm. Läbirääkimistel rõhutati vajadust klubi liikmete arvu suurendada, eriti nooremate majandustegelaste kaudu. Praegu on klubil liikmeid 83. Koosoleku lõppedes järgnes õhtusöök kohvikus, kus vabas vestluses möödusid linnulennul mitmed tunnid. I -m tor sel aastal ja 6. a:1988. V i i s teist jaama Ukrainas peaksid käiki; nema enne a.l990. Lääne teadlased on nüüd/äga huvitatud, kas neid plaane läidetakse, sest on leitud et venelaste ehituskunst on madal ja kaitsevahendite rakendamine õnnetuste vastu kõrvalise tähtsusega. Õnnetuste tagajärjed on aga ülemaailmsed. • VLP 0 Paar päeva pärast Tshernobõli katastroofi — kui rootsi teadlased teabeid nõudsid — avaldas „Izves-tia" artikli: Õnnetusi tuumareak-toreis. Teade kirjeldas aga ainult USA-d, et seal olevat juhtunud üle 20 000 sellise õnnetuse. Lugejaid valmistati ette järgmise päeva teatele, et N. Liidus on nüüd ainult ÜKS juhtunud. Tegelikult on neid palju juhtunud. Kuigi maha sala- 1, on m õ n e d neist Läänele teada. Npiteks kirjutas Alberta Ülikooli prof. David Marples järgmist: A,1957'58 plahvatas tuumajäätmete ladu Tsheljabinski oblast is(lda- Uraälis). Mitmed külad lihtsalt kadusid maakaardilt ja ümbruse pinnas ja taimestik kannatasid radioaktiivsuse all. Siiani oli too maailma suurim nukleaarõnnetus, — ja võib olla seda veelgi. A.1973 nurjus jahutussüsteem Shevtshenko tuumajõujaamas (Kaspia mere lMi(liltlillUiiUHiUIU!lliU(SiUIUi91IUliliHIUI»t^l^W © Teisip., 17. juunil laulab Estonia koor Walter Halfis algusega k l. 19.30. # Esmasp., 23. juunil Võidupüha ja jaaniõhtu Maakondliku Esinduskogu korraldusel Eesti Majas algusega kk 19.30. Q!!93l!llllllilllllllllllilllll!lil!l!!lilllilil!lllllllllll!llll^ siooniga kondomiiniumide ostmisest/ ..Küsimustele, mis sellega seoses, võib vastata ka Mike Armstrong, Business Practices Division (äritegevuse osakond), Miriistry of Consu-mer and Corporate Relations (Tarbijate- ja ärisuheteministeerium], mis on. lühidalt ,,MCCR", ja asub 5-ndal korrusel, 555 Yonge Street, Toronto, M7A 2H6. Telefon: (416) 963-0302. A.1975 kahjustas äkiline surve-tõus aurugeneraatorit Rovno (Lääne- Ukrainas) tuumareaktoris ja jõujaam pandi mõneks ajaks seisma. See tuu-. mareaktor oli sama tüüpi, mida eksporditi Ida-Euroopasse ja Soome. A,1983 hakkas šuür tuumareaktorite tehas Volgodonskis (Rostovist idas) lihtsalt vette vajuma, sest oli ohakalt ehitatud ja liiga järve kaldale. Selles fiaskos oli süüdi paha kesknlaanindus ja N, Liidu ehitusminister vallandati. A.1985 jutustas üks Rootsi põgenenud eesti insener, et ainult 15 km Tallinnast asub tuumajäätmete ladu, kuhu neid veondatakse Paldiski tuu-maallveelaevade baasist.' Jäätmed maetakse betoonpunkreisse, kuid töötajad on vilumata ja neile pole antud isegi Geigeri loendajaid (mõõdavad tuumakiirguse tugevust). Üks jäätmeveoki juht suri kiiritustõppe „radiation sickness"). A.1983-85 anti välja plaanid tuu-majõujaamade ehitamiseks Gorkis, Minskis, Odessas ja Harkovis, - linnapiirides!: Tshernobõl on üle 100 km Kiievist ja seal on valmimas 5. reak- „Meie Elu" nr. l\ Kl Eest a Auhindu ja abj kordselt välja Seltsi 116. aastapäJ toimunud pidulij Stokholmis. Üleandmisele se| gepealt kaks ai Gan,$3üü0, teadul eest meie kodumai valdkonnast, Dr, Fondi zhürii, kool kooli Põhja-Eurool sor dr. Hain R(ü)aJ riigiarhivaar dr. \| Peep P. Rebane, Pennsylvania ülik( nud selle fondi 1981 valida Helsingi ü| dr. Matti Klinge ja MühlenM Saksa Lil Teiseks anti ülel üks stipendium siht aastat" iJÕolt. Sel krooni suuruste aul Stockholmi Eesti kaõpelaja.Heli Si'' publitsist Andres ni suurune stipendi edasiõppijahi PeelJ nadas erialase stil seks Rootsi Karol juures. Auhinna sJ .kull kohal Heli S Kli.nge abikaasaga. Prof, Klinge uul välden: Ett illustril kast" on ilmunud 1984. Selle töö \\\\\\ soome rahvaste (sol ja kure hõimude) nj| hi-ajast kuni meie i| se lõpuni 13. fiajanf /ihürii hinnangul likke allikaid kasull näoliseks teha, et eksiste(uisid Läiil suurte merevõimij Rootsi-Põhja la ja meresoomlasle ü h il mas peale Soome maad, Lääne-Eestit| Sellejuures leiab eriti aga Soome lal vaid ühendav tähti Dr, v,z. Mühleni ,,Reval vom seehi £d Pärast ligi 3-kul tagajärjekal ja roh| ga näitust aastavj (N.J.) maakonna mis kunstnik Ed! Rl tavat väljapaisl] pressi artiklite ja te kaudu, on mei i| ameerika publiku Võimalik, et seil oligi^ta enese silma) kõrval, (jospool www l(H)ga nõutuse am(>| dajale vaimustus il eesli kunstniku m mest,koos ta isikud nii et E, Rügah arvukalt esinemisel tuürihoones toimun des ütles seda kor (isindaja, kunstini] Michelle Ruhel,,Ml lo, et ,,kunstnik meil maakondliku.'! viie viimase aasta p| nõus omapoolselt andma vahendaval lähikonnas eluneva ga kunstniku tööd( mujal". Mitmetele pakkul ga sunnitud juba aja Ühe vahelehüppegi] nas, kus ta kuulus auhinnaga premei] triosse, saabus äsja üllatus. Suurkaubal Bergen Mallis, Panj suti E. Rüga maikui 2-päevasel Bergeni sioonilisel kunstini ühtlasi vahevõistlud vale osariigi esinduJ lusele. Seal olid sjj kusjuures l i g i miljoi
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 29, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-05-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860529 |
Description
Title | 1986-05-29-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
NELJAPÄEVAL, 29. MAIL THURSDAY, MAY 29 „ M e i e Elu" nr. 22 (1890) 1986
, VANCOÜVEM (M.EO - Siin pü
liitseti emadepäeva kihel korral-
Pensionäridle Ühingu ja Eesti Seltsi
teated ja plaanid tulevikuks ja rikkalik
kohvilaud.
VANGOUVERI EESTI SELTSI
korraldusel M õ l e m a d üritused poolt korraldatud emadepäeva aktus
olid rahvarohked ja nauditavad, leidis aset pühapäeval, 11. mail kell
eriti emadele; 13.30 ..Eesti Kodu" aulas saalitäie
rahva osavõtul.,
Avasõna ütles Susan Muld ja palvuse
pidas preester Eugen Ruus.
Emadepäeva kõne oli Ivo tannerilt.
Ettekanded olid Täienduskooli õpilastelt,
kes olid muide ka kava ise
koostanud.
Kõigepealt esitas 16-liikmeline
Täienduskooli koor kolm laulu: r.Kal-lis
emakene". ..Vanaemale" Malle
Vasara klaverisaater ja ,,Kui mina
alles noor veel olin" Toomas Kitc-hingu
harfi saatel. V klassi õpilased
esitasid nukuteatri ..Üllatus emale"
osalised: Liisa Suurkask. Shirley
Sepp, Ivar Vasara ja Arthur Kitc-hing),
Sama klassi õpilased esitasid
naljanumbri'„Eit ja taat"..Trio - Arthur
ja Julie-Tia Kitching viiuleil ja
PENSIONÄRIDE ÜHINGU emadepäeva
aktus peeti juba kolmapäeval,
7. mail ..EestiKodu" allruumides
algusega kell 12 päeval. Piduliku aktuse
avas Aleks Kalbus'. kes oli ühtlasi
ka teadustajaks. Em^döle kinnitati
rinda kullerkuputl koos kohalike ke-vadõitega.
Lauldiühisläul,, Kord m õ tetes
istus", millele järgnes lühike
avapalvus õpetaja Thomas Vagalt,
kes tänas Jumalat ema suure töö —
sünnitamise ja kasvatuse ning suure
hoole ja armastuse — eest kui olime
alles lapsed või haiged
Linda Suurkask luges kodumaal
kirjutatud prof.dr. Juhan Kõpu mälestustest
loo ,.Minu ema", milles
peapiiskop kirjeldab oma ema aastatel,
kui perekond elas võõrsil (Lätimaal).
Kuidas ema lapsi õpetas lugu
Kanada rahyastik on põhjalikult
muutunud. 1871. a. näitas
loendus Kanadas 3 miljonit elanikku,
neist umbes üks miljon prantsuse
ja kaks miljonit inglise päritoluga.
Loetleti ka 39 kreeklast, 1035
Uaallast, 125 juuti ja 21496 aafriklast.
Praegu on üle 8 miljoni Kanada
elaniku, kel ei ole ei prantsuse
ega inglise päritolu.
3. juunil küsitlevad 38 000 rahva-
Mehssa Harding thsellol - esitasid loendajat enam kui 25 miljonit ini-
Teisipäeva!, 3. juunil on Kanadas
rahvaloendu§,j mil iga leibkond
annab andmeid küsimüsleheie. Igal
rahvaloendusel (välja arvatud 1891)
on esitatud küsimus ka etnilise
kuuluvuse kohta. Tänavu on esmakordselt
küsimused tõlgitud 30
keelde (1981. aastall4 keeles). Ük§
igast viiest leibkonnast saab pika
küsimuslehe, milles nõutakse üksikasjalikke
andmeid etnilise päritolu
kohta nii põhjalikult kui võimalik.
Rahvaloenduse andmed on
vastava seaduse alusel salajased ja
kasutada ainult Kanada statistika-
Schumanni ..Õnnelik talumees
ärgnes Ingrid Söidelt kaks klave-pidama
eesti_keelest ja Etesti^maasl, ^^^^^^^
soovides pidevalt, ^t nad kord sinna
(Helme valda) tagpsi pöörduda saaksid.
Ja kui teda enam ei ole, siis mae-tagu
ta Helme surnuaeda ja asugu ise
ka sinna ja võtku isa ka kaasa.
Emadepäeva äktus^ekõne pidas
Luule Sova, tutvustades ,.Ema kujutavas
.kunstis 'läbi aegade. K õ n e oli
koostatud peamiselt kkadeemilise'st
vaatevinklist riähtuna, sukeldudes
mütoloogia valdkonda kirjutatud
raamatuisse, millest olid nii ajalooline
kui usuline aspekt kõrvale jäetud,
eriti paganliku aja osas." Hästi
ettevalmistatud ja soravalt esitatud
kõne andis põgusa ülevaate naisest
kujutavas kunstis kui õrnuse, ilu ja
viljakuse sümbolist, kuni emani kui
taevaliku kuninganna jsümbõl.
: Aktus lõppess ühislauluga ,,Üks
paigake", millele järgnesid Ühingu
mest. Kuigi küsimused esitatakse
inglise või prantsuse keeles, on
loendajail abiks tõlked ja tõlkijad
Georg Philipp Telemanni ,.A Dan- neile, kes neid 2 keelt ei valda.
ce". Sara Taylor ja.Tia Kitching esitasid
luuletuse ..Ema" ning eelkooliealised
ja esimese klassi õpilased Kasulik teada
(Triina Linde. xMark Linde. Katrin
Lohuaru. Melissa Harding. Brigid
Soide] esitasid laulu ,.Mu mütsil on
kolm auku".
Lõppsõna ütles Eesti Seltsi esimees
Enno Lepnurm, tänades kõiki.
Pärast ühislaulu ,,Üks paigake" tehti
ruumi saalis ja Helve Raun-Rannis-te
juhatusel esines Ip-liikmeline
võimlemisrühm. Rühma kuulusid: Enne kondomiinium-korteri ostu
Kristina Pikksalu, Shirley Sepp. L i i - on soovitav hankida informatsiooni,
sa Suurkask, Ingrid Soide, L i i v i Sel-ge
:
informätsiooni
kondomiiniumi
ostmisel
de, Ellen Losin, Julie-Tia Kitching,
Sara Taylor, Brigid Soide ja Triina
• Linde. Ettekanded olid sujuvad ja
nauditavad. '
BARRISTER & SOLICITORS
: PATENT & TRADE MARK AGENTS ^
(Advokaadid, vandeadvokaadid, patentide
ja kaubamärkide agendid)
Hea meelega teatame, et
on partneriks vastu võetud.
Süite 701, 201 City Center Drive, Mississauga,
Ontario L5B 2T4
Telephone (416) 276-911 1. Telex 06-960495.
STA
O O H
i
1) Vanemaid eestikeelseid Piibleid, trükitud Eestis, Soomes
ja Rootsis.
2) Eesti entsüklopeediate kogusid, trükitud Eestis
1932^970.
3) ;,Eesti Keele Mõistelirie Sõnaraamat" (4 köidet), trukitud
Rootsis 1958-1966. •
4) SHveti,;lnglise-Eesti Sõnaraamat".
•KUI soovite.eolppolmainitud raar)iatuid müüa noorele eestlasele,
kes neid hästi kasutaks, palun helistage (416) 451 -8200
või ki'jutage:T.ED.UR,Box4100, Georgetown, Ont. L7G4Y4.
nsm
mis väldiks hilisemaid kahetsusi. .
Kondomiiniumi-korporatsioonid
(,,Condominium Corporations") annavad
soovi korral välja kirjaliku
tunnistuse, mis on nn. ,,Estoppel Cer-tificate"
(Estoppel-tunnistüs), mis/
maksab425, ja mis eäitab korporatsiooni
rahandüsaruande ja ka müüdava
kondomiinium-ühiku [,,unit"
aruande (näiteks: kas sellel on võ-gasid)
koos teiste dokumentidega, •
nagu kondomiiniumi määrused la
seadused (rules and bylaws).
Kondomiiniumil on valitud juhatus
esindajatest ehk direktoritest, kes
juhivad majandust ja vastutavad seaduste
ja määruste täitmise eest.
Kondomiiniumil oii kahte l i i k i kinnisvara
(property): ei|i-osa, mis kuulub
üksik-isikutele, ja ühisvara, mis
kuulub kõigile. •
Enamasti kuulub ühisvara alla
kõik peale erakorterite, isegi väHs-
. seinad.
Kõik omanikud on vastutavadoma
korterite (units)eesttja peavad andma
ka teatud summa (liikmemaks] ühisvara
ja üldala korrashoiuks.
Estop-pel-tunnistus näitab, kui
suured on nõutavad summad ostetavalt
ühikult („unit").üldala jaoks, kas
on võlgasid; ja kas on oodata liikmemaksu
tõusu. Samuti on tunnistuses
mainitud kavasolevad parandusec
või ehitamised* ja ka muud olulist
ostjale, nagu seadused ja määrused ja
jaotus era- ja üldalaks. . -
Eesti Majandusklubi Kanadas juhatus. Istuvad, vasakult — V. Loit, E.
Hopp, H. Later, H. Kasak. Seisavad — A. Niitenberg, T. Laar, L Jines.
Foto - S. Pree-m
ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõud
Sl
iaeeiyd 930%
alates 12,009
465-4659
IPank avanud ssms^sp.-reedo 110:00-3:
Teisip. ja naljap. õhtuti 5:30-8:00
C> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-29-04