Meie Elu = Our life, March 20, 1980

              NEU.mEVAL, .20. MÄRTSIL ~ THURSDAY, MARCH 2§ „Meie Elu" nr. 12 (1570) 198©
„MIIE ILÜ'^ „©UR LIFi" »-» isteraieiii Weekly,
Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont. Cänada.
M4K2R6 —- Tel.466-(
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parm^g, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J,,
USA. Tel. (201)-mo??!
,,ME1EELU'^ väljaandjaks on Eesti lastus
Asut. A.
„Meie Elu'toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6Canada — TeL 466-0^
(D • •
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — l a . $27.00, 6 k. 114.50, 3 k.
$9.00. USA-ssei-y- la. $29.00 6 k. $15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesse:
la. $33.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisä
Kanadas: l a . $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lenriupostilisa
^-sse: 1 a. $16.50, 6 k. 1.25 Le
maadesse: la. $32.75, 6 k.
Üksiknumber—.50^,
Kuulütüshinnad: ,1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, teks­tis
$3.75, kuulutüstb küljel $3.50.
liiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^
liiiiiiiii
110
Mida need neli ^meest mõtlesid, kes
omalajal Tartus kokkii tulid ja siis
,,Kalevipoega** üksteisele ette luge­sid?
Küllap nad nautisid eesti rahva ^
eepost, kiitsid Fr. Kreutzwaldi, kes
selle kõguš ja kirja pani jä mõista­tasid
eesti rahva hingeelu ja salajasi
püüdlusi tulevikuks. Aga ^Kalevipo-ja"
lugemine sundis neid ka eesf^
emakeeles rääkima ja selle väljen­dusvõimalusi
imetlema. Kuidagi sai
sellest vaimne ärkamine ja nelja
„üliõppijaga" lütuš hiljem ka teisi.
Küllap eesti rahva mineviku, resp.
ajaloo tundjad mõistavad, et siee-kordselt
on kõnet Eesti üliõpilaste
Seltsist, kes aprillikuu algul tähistab
oma llO. aastapäeva. Ometi ei näi­nud
EÜS 1 asutajad uneski^ et EÜS
jõuab oma 110. aastapäevani ja ta
ipeab seda tähistama välismaal, sest
okupeeritud kodumaal see lubatud ei
ole.
Esimese eesU üliõpilasorganisatsi­oonina
oligi Et)S'i saatuseks koguda
haritud mehi, kes olid vaimult küp­sed
ja ettevalmistuselt valmis looma
Eesti Vabariiki, kui aastakümneid
hiljem olukorrad seda nõudsid. Neid
Jätkus valitsusse, ädministratsiobhi
aparatuuri, kohtusse ja advokatuuri.
Tartu ülikooli, polütilistesse partei­desse,
rahvaesindusse, kogu koolisüs­teemi
ja ka põllule. Kuid siis oli ju­ba
ka teisi üliõpilas organisatsioone
ja organiseerimatuid, kes omapoolse
osa andsid.
õppiv ülikoolinoorus ei oodanud
ainult häid kohti. Kui Vabadussõda
kutsus, siis tehü sisemised otsused
minna võitlusse — r in cörpore — ja
mindi ka. Kuid EÜS erines mitme­test
teistest. Sest Eܧ ei kasvatanud
haritud härrasklassi, vaid nõudis
oma liikmeilt pärast hariduse lõpe­tamist:
mine tagasi oma rahva hul­ka,
kust sa oled tuliiud ja anna rah­vale
edasi,, mis sa ise ol^d õppinud.
EÜS sundis öipa^ liikmeid minema
tagasi eesti rahva teenistusse, et ai­data
oma rahvast. Ka tegelikkuses
see näis niimoodi olevat.
Mitmed tunnused räägivad, et Et)S
, on kõige vähem sallitav organisatsi­oon
okupeeriva võimu poolt kodu­maal.
Kuigi EÜS ei eksisteeri prae-gu
kodumaal, siis ometi on ta oma
pika ajaloo kestel teinud kindlat kül­vi,
mis kandis rahva hulgas saaki ja
võib olla idaneb ka praegu eesti rah­vas
ilma, et selle seemne päritolu
nüüd oleks võimalik määrata. Selle
vaimse pärandi vastu on ka okupee­rija
võimetu võitlema^ sest vaim ei
ole käoga katsutav ega silmaga alati
nähtav. Mi sunnib Vene rUgi kartus
edasi vihkama nähtamatut vaen­last.
• --^
Kodumaal ei eksisteeri enam Eܧ'i
nimi ja ei lehvi enam sini-must-valge
lipp. Ometi teatakse EüS'i olemas­olust
välismaadel ja teatakse samu­ti,
et meie rahvusvärvid lehvivad
kõikjal, kus koguneme, Läinud aasta
suvel märgiti mitmelpool välismaal
EüSl poolt loodud sinimust-valge
rahvuslipu 95. aastapäeva. Korrati
jälle õpetaja Rosenthal'i pühalikke
sõnu sini-must-valge lipu õnnistami­sel
Otepää kiriku juures. Tartumaal:
„Ja olgu maailm täis kuradeid, meie
lippu nad ei võida".
Muude ametlike värvide puudumi­sel,
kasutati sini-must-valget meie
varajastel laulupidudel. Nende värvi­de
all mindi lahingusse. Nende vär­vide
all võideti eesti rahvale iseseis-i
vüs ja vabadus. Ja alles iseseisev
Eesti ja tema valitsus sanktsioneeris
sini-müst-välge riigilipuna. Võib olla,
ongi see sini-must-valgele iseloomus­tav,
et ta funktsioneeris eesti rahva
seas ammu enne iseseisvuse saavuta­mist
ja ta funktsioneerib nüüd juba
aastakümneid pärast Eesti Vabariigi
iseseisvuse kaotust.
Nüüd ei ole EüS'il ammiigi enam
ühtegi monopoliõigust nendele vär­videle.
Ta kasutab neid oma lipu ja
embleemide näol looja tavaõiguse
alusel: Sellal ei ole ka mmgit täht­sust,
sest tähtsam on asjaolu, et sini-must-
valge on meil ikka veel tunnus­tatud
Eesti Vabariigi ametlikeks vär­videks.
Veelgi tähtsam sellest on, et
meie rahvuslipp on talletatud eesti
rahva hinges ja südames ja et eesti
rahvas on lahutamatult seotud sini-riiust-
valgega.
Ka sini-must-valge on kodumaal
keelu all ja võimu poolt kardetud. Et
meie välismaadel selle all ikka veel
elame ja kõikidele kartmatult näita­me,
on mõnegi silmis kodumaal see
nagu kestev kangelastegu. Nad ei üt­le
seda, kuid sini-must-valge ilmumi­ne
kodumaa inimese ette käib temast
läbi nagu kutse lahingusse mine­kuks,
hirmuäratav, kuid ka vaimus-
.• tav.
Ideede ajalooline külv on kumma­line
ja isegi imelik: külvaja ei tea,
mis sellest tuleb. Kui Eesti Üliõpilas­te
Selts suudab teiste seas veidigi
külvata ka tänapäeval, siis on tal
Poliitilised segadused KhomeihimoslemUerevolutsibönI tõttu
jätkuvad, vaatamata presidendi valimisele, keda peetakse mõistli­kuks
meheks. Liitunud Rahvaste Organisatsiooni sekretär Kurt
Waldheim! eestvõttel moodustati rahvusvahelistest juristidest ko­misjon,
kes viibis Iraanis, et uurida shahh M. R. Pahlavi vastu esi­tatud
süüdistusi. Kuid Khömeini pooldajad kasutasid komisjoni
selleks, et korraldada rahvakoosolekuid, kus inimmassid karjusid
tuntud loosungeid süüdistades shahhi, tema rezhiimi ja USA-d. Ku­na
kokkuleppe järele komisjon pidi saama kokku ÜSA Teherani
saatkonnas pantvangis viibivate diplomaatidega. Seda aga ei luba­tud
vaatamata korduvatele lubadustele, siis lahkus komisjon tüh­jade
kätega. Ta ei teinud teatavaks ka oma otsust. Näib, et Iraanis
on kaks võimu r revolutsiooniline hõukogu eesotsas presidendi ja
välisministriga. Kuid neil ei ole võimuvahendeid USA Teherani
saatkonda okupeerinud pahempoolsete relvastatud gruppide üle,
kes nimetavad ennast üliõpilasteks, kuid näivad rohkem vanglast
iatena.
se, et pantvangide vabastamine võib
tulla toime alles siis, kui aprillis uus
valitud parlament kokku tuleb ja
parlament otsustab vangid vabasta­da.
Väga tähtsat rolli mängib Khö­meini
poeg, 'kes Khömeini haiguse
ajal jagas käske ja korraldusi. On
päris päevaselge, et diplomaatide
Segadused, mis algasid shahhi lah­kumisega
Iraanist. Kuid juba .enne
seda, kui Iraani politsei laiali saade­ti
ja osalt mõrvati. USA kindral
Hueyser pidi . Teheranis abistama
sahhi, kuid selle asemel ta rääkis
Iraani kindralitele augu pähe, et
shahh tuleb sundida troonist loobu-ma
ja tuleb toetada Khomelnit ja/te-ha
'kõik, et ta saabuks PäriisisrTe­herani.
See oli USA Teherani saatv
konna militaristide p aan, et sellega
kindlustada uue valitsuse poolehoidu
USA-le. See oli ka USA õliettevõtete
soov, et siis oleks võimalik õlihinda
hästi kõrgeks ajada.
KHÖMEINI MÕRVABRIGAABib :
Kuid Khömeini mõrvabrigaadid
hakkasid kohe tööle. Kõige enne hä­vitati
shahhi kõrgemad ametnikud,
eesotsas shahhi kindralitega. Pahem- heranis, kuid shahhi ei ole senini väl-
Mõnikord vaiksel õhtul, kui
ahastamapanevalt rõvelabased
seksilood oh sundinud TV-apa-raadi
otsustavalt kinni keerama,
hakkavad mõtted nagu purje-paadid
vanal kodukandipaiksel
i Võrtsijärvel liuglema. Esialgu
i - vaikselty nagu Valmaküla puude-
1 varjulises kaldavees, siis aga
1 justkui Tarvastukandi ja Tartu-
I maa poolse kalda kõrgemates
1 lainetes. •
1 Need lained on nagu USA tä-i
nane argielu, teravate harjadega
5 kivises vees. Et - kas riigi ja rah-i
va kaunid purjepaadid jõuavad-
I 'ki ükskord jälle nagu pühapäe-i
yahommikused luiged tagasi ra-
= ihulikesse ka^
E ''^avad salakividele, mis polegi
= |enäm nii; salajased. .
= I {Erakondade sõbrad on nüüd
1 tpirukajahil veed üsna sogaseks
1' keeranud. Republikaanide leeris
1 on meeleolupildid soliidsemad ja
' i rahulikumad, kuigi üks kandi-i
daatidest on pidanud juba paa-
1 ril korral „eksitust" vabandama.
1 Aga kas president tohib siis aina
i loota ,eksituste" vabandamisele?
1 Presidendi kohuseid täitvale
1 Fordile läks üks selline „eksitus"
| . kalliks.
E Demokraatide kojas on asjad
1 halvemad. Seal ajab üks ära-
E proovitud mees rahulikult rngi-
E asju, teise mehe esinemised ja
S hääletoon kisuvad aga vägisi
S ' meelde vanu 'laadaplatse. Raske
1 on kujutleda, et maailma juhtiv
1 riik saaks endale presidendi, kel-i
lele on omane selline esinemis-
1 laad. .
I ' Kõrge kongressi seaduseandja-
= te peres on jälle skandaal, mil-i
list on nimetatud koguni „teiseks
S Watergate'iks". Kuidas saab üks
I riik oodata usaldust ja sõprust
i väljaspoolt, kui rahva poolt kõr-i
ge usaldusega kroonitud meeste
1 ühele osale on nende kõrgele
i palgale vaatamata autunne ja
1 ahnitsemiste piir võõras?
Siis tulevad kolledzhid, kus an­takse
eksamihindeid ja diplo­meid
meestele, kes pole palliväl-jakult
pääsenud ei loengusaali-desse
ega raamatute juurde!
New Mexico näib astuvat siin jur
hikohal, temale järgnevad teised
sed kas pankrotis või selle äärel, i
Viimasena selgus see Philadel- |
phia kohta, kus nüüd käivad |
hirmsad meeleavaldused, lahin- |
gud ja asjaosaliste V,,haigus- |_
hood''. Uut linnapead kutsutakse |
despoodiks; türanniks Ja antakse |
täile teisi uhkeid meelitusnime- |
sid. Unioonid kui rahva ja riigi i
seljatoed on ärritatud ja jalul. |
. Kõik nende taskupõhjas ootavad |
plaanid uuteks palgatõstmisteks |
kukkusid korraga nagu liivale. |
Ennekuulmatu asi! Sest uuel lin- |
napeäl jätkus julgust ja aega 1
heita korraks pilku politseinike, |
tuletõrjujate ja teiste heade pai- |
kadega linna teenistuses seisja- |
te nimestikku. See oli paks nagu • |
piibel, nii et isegi hea tervisega |
noor linnapea pidi saama; peagu |
südamerabanduse. Parimagi |
tahtmise juures ei saa oletada, 1
et sellest inimhulgast igaühel |
* oleks tööd ja tegemist. Tuli see, |
mida ei osatud karta: linna |
pankrotist päästmiseks otsustas |
linnapea teenistujate arvu polit- |
' seis, tuletõrjes ja mujal mõne tu- i
hände võrra vähendada, ütelgu |
unioonid mistahes. Tulemused " |
sel tormisel järvel ei ole veel sel- |
ged. : . : I
Meü kunagises Eestis oli sund- |
teenistus kaitseväes (palgaga 2— |
4 krooni, arvestades noorsõdu- |
rist kuni aspirandini, kuus!) iga- |
. le noorele mehele auks. Isegi ' f
tüdrukud naersid nende üle, kel- |
lel see. jäi kuidagi tegemata. Tä- |
nases USA-s marsivad ülikooli- |
linnades Itulevased haritlased ja =
riigielu juhid registreerimisvas- |
taste plakatitega mööda välja- |
kuid ja tänavaid, takused auke |
täis püksikältsud jalas, varbad , i
paljad, soikus juuksed ja kasi- 5
mata habe põlvini^ Ja kas usute i
või mitte — tütarlastest paljud 1
saniäl ajal, kes ka kuuluvad re- i
gistreerimisele (Euroopas pidi 1
iga inimene majaraamatu kaudu |
ennast põli\sesi registreerima), |
ütlevad rahulikult, et kui isa- ja |
kodumaa seda vajab, siis on nad |
sõnagi lausumata valmis teeni- 1
ma ettenähtud aega riigi kaitse- S
jõududes, E
vangistajad on Moskva meelsed kom- = Lugeja,, m, õtle nüüd sinagi ira- S_
munistid, kes teotsevad Moskva kä- 1 — noori ..akadeemikuid" tõu- hulikult ja a.sjalikult siit t^^ |
šul ja korraldusel. =
SHAHH .OPEMTSIOONILE
Rahvusvaheline juriidiline komis­jon
keeldus ka oma otsust teatavaks
tegemast ja oli õnnelik, et pääses
Teheranist terve nahaga välja. Iraa­ni
terroristide nõudmiseks on, et
shahh, kes asub Panamas tuleb an­da
välja neil kohtumõistmiseks. Pa­nama
valitsuse esinda ia viibis ka Te-seb
nagu seeni soojas vihmas!
Äride sulgumine jätkub, linna­dest
on Cleveland, New York,
Chicago, Boston ja mitmed tei­se
J arve kivipõhj aga käärust
edasi selle päeva poole, mis
võiks tuua USAileJa' maailmale
pääsemist!
itiiiiiiiilniiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
poolsed üliõpilased vangistasid 50
USA saatkonnas asuvat diplomaati
ja need on praegu seal terroristide
haardes. Keegi' ei tea, mis nendega
on juhtunud. Mõned neist olevat
sooritanud enesetapu katseid. Mit­med
olevat saatkonnast hoopis ära
viidud.
Valitsusel peavad olema valitsuse
ja antud. Nüüd ön shahh uuesti hai­gestunud
ja vajab uut komplitseeri­tut
lõikust, mida saaks edukalt soo­ritada
vaid paremates haiglates.
Shahh keeldub USA-sse tulemast,
sest see võiks halvendada USA pant­vangide
olukorda Teheranis. Ta ei
soovi, et teda opereeritakse ka Pana­ma
kanali tsoonis asuvas USA sõja-käsutuses
politsei ja sõjavägi, kelle väe haiglas, sest ka see võib Iraani
abil oleks võimalik oma korraldusi terroriste pahandada. Nii sooritatak-ellü.
viia. Näib; et praegusel Iraani se shähhile raske operatsioon mõnes
valitsusel puuduvad-nii sõjavägi, kui Panama haiglas
ka politsei. Kindralid hävitati ja Iraani sündmused raskendavad
mitmed põgenesid maalt. Üks osasõ- president I. Carteri doktriini elluvii-
Viimaseaegses kirjavahetuses olümpia Tallinna regati asjus
sai Eesti Rahvuskomitee USA välisministeeriumis olümpiamängu­de
küsimuste direktoriks olevalt Nelson Ledskylt vastuse millest
>, et Juha enne Moskva olümpia boikoti kerkimist on NATO
otsustanud, et nende kõrgemad valitsusametnikud ei võta
osa olümpiamängude tseremooniast Tallinnas. Samas kirjas N.
Ledsky mainib, et olümpia purjejahtide regatt Tallinnas on pike­mat
aega olnud välisministeeriumis „muret 'tekitanud küsimu­seks",
kuna USA.ei tunnusta N. Liidu suveräänsust Eesti, Läti.ja
Leedu-üle. :
javäejuhte deserteerus, kuna nad
kartsid, et neid tapetakse Khömeini
mõrvabrigaadide poolt. Politseijuhid
mõrvati ja politsei, kes täitis shahhi
korraldusi ei kõlba enam uues olu­korras.
Revolutsioonilised jõugud.
põhjust ka seekordselt' tähistada kes; haarasid^ relvad, ei ole politsei
oma 110. aastapäeva.
Olllliilll!illlilllllllillllllillillllitillilllliilSilllllllillll!llllllllltll^
ülesannete täitmiseks kogenud. Sel­lest
oli isegi kasu, sest ainult selle
tõttu õnnestus Kanada Teherani
saadikul Ken Tayloril Kanada saat­konnas
varju otsinud USA diplo­mist
Lähis-Ida õliailikate kaitsmisel
N. Liidu rünnaku vastu Afganista­nist.
USA ei saa Iraani õliallikaid
oma vihmavarju alla võtta," sest Iraa­nis
valitsevad USA vastased meele­olud.
• ' -
President J. Carteril oli pärast rah­vusvahelise
komisjoni lahkumist
Iraanist rida nõupidamisi oma sõja­väejuhtide
ja julgeoleku nõukogu
liikmetega! Vajatakse uut poliitikat.
Kuid raske on antud olukorras USA-1
LUGEJA KIRJUTAB
maate Kanada passiga Traanist välja midagi teha oma diplomaatide pääst-rrrm
tuua.
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõttmv^d^
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittešobivuse
korral jätta;avaldamata.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, -958 Broadview Ave.:
•Toronto, Ont. M4K 2M ^
JiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiniiiiiiiiiH^
jääda sõnad „väga täpselt". Sealko-hal
nimetatud teoses la artiklis „Es-
NAIIVSUS
Vaba; maailma juhtide hulgas on
tohutu palju naiivsust Iraanf kriisi
lahendamisel. t)ks .sellistest naiiv-seist
on LRO peasekretär Kurt Wald­heim.
Ta käis Iraanis, et pantvange
vabaks rääkida. Kuid tuH tühjade
miseks, sest kõik abinõud on proovi­tud
ja kõik ettepanekud on põrga­nud
Khömeini vastuseisule. Kuid
vaatamata sellele ollakse optimist­lik.
Feliifvangid© ^bistcamm©
uritöod o l id
kätega tagasi. Siis moodustas ta rah"
tonian Jews in the USSR" on küll vusvahelistest juristidest komisjoni,
märgitud, et vähemalt 120 eesti juu- Oli lepitud kokku, et komisjon küü­ti
kuulusid Stalini käsul moodusta- lab ära shahhi vastu esitatud süüdis-tüd
hävituspataljonidesse, aga' ei. tused ja seoses sellega lastakse pant-mainita
ainsagi sõnaga nende hävi- vangid vabäkS;Komisjonir^^ö^^^^^
tuspataljonlaste hirmutegusid eesti kohata ka Teherani USA saatkonnas on kuulutatud
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatuse koosolekul oli selgitamisel.
Eestis Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamise Toimkonna küsimus.
Boikott •Moskva olümpiale on vas­tuseks
N. Liidu poolt Afganistanis
teostatud okupatsioonile. Välisminis­teerium
jagab Rahvuskomitee kahet­sust
selles, et Rahvusvaheline Olüm­piakomitee
lubas N. Liidu! lülitada
nõukogude poliitilise sümboli olüm-piaembleemi,
mida kasutab Moskva
olümpiakomitee.
President Carteri nimel vastas.
Rahvuskomiteele tema eriassistent
sisemiste küsimuste ja poliitika alal
Stuart Eizenstat, milles pikem õigus­tus
presidendilt tulnud Moskva
olümpiaboikoti suhtes. N. Liit ei ole
Afganistani sündmuste taustal mitte
sobiv koht, kus pidada rahu ja hea
tahte pidustusi. Boikot on jõuline
signaal nõukogude rahvale maailma
pahameelest ja hukkamõistmisest
nõukogude valitsuse sõjalise agressi­ooni
kohta. Vastuses ei ole otseselt
vihjatud Balti riikide okupatsioonile
ega ka mitte Tallinnas peetavale
olümpiaregatile. » .
Uuem ja poliitiliselt mõjukas pa­rempoolne
idaranniku ajaleht The
News World avaldas tähelepandaval
köhal ja suuremalt eriartikli ühendu­ses
Tallinna regatiga, milles otseko­heselt
valgustas, et venelased taha­vad
osa olümpiapidustusi viia läbi
võõral maal, mille nad okupeerinud,
s.o. Eestis; See ei ole üldse kooskõ­las
olümpiapidustuste põhimõtetega
ja õigustab nii mitmekordse tugevu­sega
boikotti.
ERKU esimees J. Simonson on ka
oma lugejakirjadega ja suuliselt Tal­linna
regati küsimust puudutanud.
Viirnast neil päevil Washingtonis vii­bides,
kus Esindajatekoja liige Ho-ward,
kes on New Jersey keskosast
ja eestlastega, pikemat aega heas
koostöös, oli ühenduses Neeme Järvi
esinemisega Kennedy Centeris kor­raldanud
tema. tutvustamiseks pres­si
konverentsi. J. Simonson kasutas
juhust ja^ võttis sõna Eesti, kaäsaar-vatult
regati küsimuses. J. Simonso-nii
oli kokkusaamisi ka pealinnas
olevate teiste Balti tegelastega, sa­muti
Ameerika Hääle eestikeelsete
saadete uue juhataja K. Laan teega
eestlaskonna soovide edasiandmiseks
viimasele.
tsiviilelanikkonna keskel, üteldakse olevate USA diplomaatidega.
Lugedes H. Estami artiklist, et
USA kohtuministeerium on k.a. mää­ranud
5 miljonit dollarit natsi. sõja-vaid,
et. hävituspataljonid kandsid
raskeid kaotusi võitlustes „natsi-meelsete
eestlaste" vastu — mille all
on muidugi mõeldud küüditamisest
pääsenud ja oma elu säästmiseks
kurjategijate jälitamiseks, ma tulin metsadesse põgenenud eesti vaba-
Poliitiliste Vangide Aastaks, peeti
tarvilikuks senini töötanud väikese
koosseisuga Kanada toimkond, kes
töötas. EKN poolt looduna ja EKN
käendusel, reorganiseerida laiemale
alusele. Selgitati reorgariiseeritäva
toimkonna koosseisu ''.küsimust.
mõttele, et käs samast allikast po­leks
võimalik saada . 5 miljonit ka
kommunistide sõjakuritööde uurimi­seks,
kuigi need kaks ei ole hästi
võrreldavad: kommunistide kuritööd
olid ulatuselt ja arvult väga paljude
miljonite ohvrite võrra suuremad!
Artikli lõpust oleks võinud välja
dusvõitlejaid ehk „metsavendi". Sel-,
lepärast ma ei leia sugugi, et nimeta-
.tud teoses avaldatud kirjeldus eest­laste
osas oleks „väga täpne". — Sel­legipärast,
palju tänu Heldia Estami­le
ta julge väljaastumise eest Eesti
ja eestlaste hea nime kaitseks! •"
Vaatamata sellele, et äsja valitud
president ja välisminister seda kõike
lubas, ei tulnud sellest midagi välja,
sest nn. üliõpilased keeldusid vange
vabastamast. Nad kasutasid komis­joni
Teheranis viibimist vaid selleks
et korraldada uusi shahhi ja USA T^oimkonna tööd juhtiva ^jsiku leid-vastaseid
tänava demonstratsioone, "^^"^ EKN esimehe U | Petersoo
et karjuda tuntud veriseid loosun­geid.
Nii oli komisjon, mille moo­dustamiseks
oli USA annud nõusole­ku
sunnitud tagasi pöörduma tühja­de
kätega. Khömeini andis oma poo­lehoiu
terroristidele. Nüüd raägitak-ülesandeks.
Iga uus „MEIE ELU" tellija sitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
— Pianiinod
, Bluthner, Forster, jt.
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
' MUUSIKARIISTAD '
Üürimine
iEmEim
house öf music Ltd.
210 & 230 Bloor St. West
TORONTO, ONTARIO M5Sm
Tel. 961-3111
»Meie Elu" nr. 12
Kutsutud külali!
ma seljataga E.
ma taga Hans
tina Boliibash,
ja ngdr. Piret K(
200l
.(Alguse
hoides toda piihtan
, teos.
E E S T I G A I D L U S EI
Meie gaidlus sünj
oli veel noor vab J
t a g a s i. T e k k i s s k a u|
• m a n s i l ' 1920. registi
esimese üksusena
Aastapäevad hiljei]
Valga Malevad.
1937 asutati Tartu ."l
bi. Kui 1940 aastal
givald lõpetas - gaicl
Eestis 14- iseseisvi
Maleval üle 2500. lil
di Eesti Gaidide
mille vanemaks kil
1949 oli gdr. Elencil
tate jookijul kujuni
ti Gaidide Maleva il
ganid nagu Gaideril
line juhtkogu ja Etj
va Nõukogu. Juriidi
; töö eest vastutaval
' riiklik Skaudisõpra
Eesti ühiskond ii
võõrsil on alati sul
gaidlike noorte tegi
demeid välismaa gi\
ti osa rahvusvaheli!:
gu Poolas, Ruinei
Leedu's. Eesli Gaidil
sid ka vähemusnj
näiteks vene, pool
rühmad. Iseseisvus]
kuulus ülemaailmsj
tu. • .
ELUJÕULINE ORG
Kui 1940. aastal
surmava hoobi ma.
siis ei tähendanud \
gaidlus surmati eesli
meis. See hõõgus seal
tus laas põgtMiikeläaj
samaal, Rootsis ja
ka Inglismaal. Kui
emiereerumislaine Li
kandus eesti gaidlusl
noortega Kanadasse
se, Austraaliasse nin|
, kasse, Gaidlus pole
dimäng. väid on' n|
säilitafnise püüe. \'LJ
probleemidele, eesti
jõuline' ülemaailmne
sioon.
Oleme tanulikud ei
nemale juhlkonnale,
' ga ja-sihikindlall on I
oma järellülijad, siiJ
' eeva eestluse meelj
.ga.idliku mõtteviisi.
Eestluse -säilitam(i
ideaalide edasikandi
eesti uaidluse eesmai]
: Tõotame kõik anda]
tigaidluse hüvangu!
sed põlved saaksid oj]
mängust, mida nini}
seks ja ef ka, nema|
uhket, ja võimast
vastu päikesele, parei
• lõpetas gaider Hilja
GaidigeMieratsiooniJ
Westerblom tütre "Sail
viiuli ..soolo, klaveri;
tas Chrisiie.
. Hellakesed laulsid
hommikul maas",
" Ingrid Kütt.
TERVITUSED
. E. V. aüpeakonsul
_ oma tervituses ütles,
on Eesti Vabariigi
: Skaudisõprade Seltsi
Lembit Pikkov koos ül
misega, Skautmaste
esimees skm. Ermi ,vS|
juubilari mõttega, et