Meie Elu = Our life, March 20, 1980

              N E L J A P Ä E V A L , 20. MÄRTSIL — T H U R S D Ä Y , M Ä ^^ ieElu" iir. 12 (1570) „MeieElu'
Seitse sõhavõtty
lalev Kanadas tegevus viimase 30 aasta keste
rullus lahti 7. märtsil Eesti Majas toimunud pidulikul kokkutule
kui seitsme juht sõnavõttudes.
Skm. Aksel Saluiriets
skautliku nimega „Müristaja" oli
juht 1950—55. ITema ajastul osteti
Torontdi Skaudisõprade Seltsi poolt
Muskokašse „Kotkajärve"'. Hendrik
Tanheri, Aksel Nippaku, Sass Peep-re
algatusel ja teiste skaudisõprade
majanduslikul I kaasabil. Murti tee
. põlislaande laagriväljakutele. Loodi
majanduslik ja tugev organisatoorne
alus paljude lipkondadega testi
skautlusele Kanadas, Suure abi an­dis
Maleva tööle 1951 Kanadasse
jõudnud 1 skm Heino Jõe. Ehitati
„Järvetäre'' vanaskäutide „Leegionä-'
ride" algatusel nskm Tõnu Järve juh-timiselv
..Raudhabemed" rajasid tare-küla
„Sissimäele" ja peä-aegu üksin­da
ehitas praeguse köögi esitnese osa
kõigile tuntud Paul Naaber.'
liiget. Omal käel lendas. 15. Pärast
„Põhjaia" suurlaagrit külastati Oslot
ja hiljem Hel.singit.JHelsingis asetati
pärjad Vabadussõjas langenud
soomlaste mälestussambale ja kan-gelaskalmistul
tundmatu soome sõ­duri
kalmule. „Põhjakotka lend" toi­mus
Toronto Eesti Skaudisõprade
patronäazhi all. 1964 AK'l otsustati
korraldada 1966 suurlaager Kanadas.
Talgute korras ehitati söögiš'äal-koh-vik
vaatega järvele ja lisa köögile
suure külmutusruumiga nskm ja ar­hitekt
KeiinetMeipoomi kavadel. Ra­jati
uued väljakud skautide all laag-rile,
ehitati uus suurlõkke väljak.
Suurlaagri nimeks valiti ..Kalfüval-la",
mis oli gaididega esimene ühine -
suurlaager 23.—31. juulini 1966. Kon­sul
J. Markuse 220 köiteline eesti^
lESTWSt TÄHISTEL
29. märtsi
Laupäeval, 29. märtsil,^ algusega
kell 9 hom. tuleb Torontos, Eesti
Majas, kokku järjekordne Eesti Or­ganisatsioonide
Konverents Kana­das.
Eelmine Kanada eesti örgani-o
satsioonide konverents peeti 1976. a.
Torontos enne Baltimore'is Ülemaa^
ilmsete Eesti Päevade ajal toimuniid
Rahvuskongressi ja ka eelolev kon­verents
on ettevalmistuseks III Üle­maailmsele
Eesti Rahvuskongressile,
mis peetakse Eesti Päevade
Stokholmis.
1980. a. organisatsioonide konve-kutsuti|
id osa võtma kõik Kanadas
tegutsevad eesti organisatsioonid ja
kogudused. Konverentsist osavõtust
oli palutud EKN büroole teatada või­malikult
juba 14. märtsiks. Selle
tähtaja lähenemisel registreeris kon­verentsist
osavõtuks möödunud nä­dalal
juba arvukalt eesti organisat­sioone,
kuid suurema osa registree­rimist
on oodata käesoleva nädala
joolisul. Konverentsi töö ettevalmis^
tamiseks palub Konverentsi Komitee
kõiki organisatsioone, kes seni ei ole
veel konverentsist osavõtust teata-
Kanada Eesti Skautide Maleva juhid 1950—1980. Ees vasakult:
skm-d Leo Puurits, Jaan Lepp, Heino Jõe, Aksel Salumets^ taga sei­savad
Silver K.ask,'Ärea Commissioner -—Allan Spencer> Enn Kii­laspea
ja Tarmo Toomes. Foto — Elna Kungla
nud, oma registreerimise teadaanne
rentsi juhtmõtteks on „Eestluse tä- hiljemalt nädalayahetüsel EKN bü-histel
1980-dailaastair'. Sellele vasta- roole ära saata.
Toimus esimeiie skautide suurlaa- 'keelne raamatukogu anti Kanada
ger Kotkajäryel „tunganoole" 1954.
Asutati Eesti Skautide Liidu Keskbü­roo,
mille esimeseks peasekretäriks
sai Aksel Salumets.
: Skm Heino. lõe,/]'.;...
skautlikult I tuntud; „|ämesäär" või
ajakirjanikuna„Black Joe" oli male­va
juht 1955—1958. Oma sõnavõtus
ta mainib, et meile kõigile sai pettu­mus
osaks 1955. aastal, kui toimus 8.^
Maailmaiamboree Niagara oh the
"Lake'is. Meid ,ej jastud sisse, kuid see
sai hiljem rohkem kui tasa tehtud
eesti skautidele. Aktiivne osavõtt et­nilise
skautide konverentsi tööst. A.
Komi ja advokaat M, Tarum poolt
anti' kingina skautliku noortele Kot­kajärve
vastaskallas 35 aakrilise ala­ga.
Peamaja rhuutus kahekordseks.
; ..Kaljuvallas" 600 noort 1800 külali­sega
suurlõkkel, osavõtjaid 4 maalt. •
Aigasid ettevalmistused USA suur­laagri
..Koguja" Lakewoodis 1967.
Kanada noored ühendasid sümbool­selt
Kotkajärve kaljud ja Lakewoodi
liiva eesti nooruse ühiseks mängu­maaks
kinkides „Kogu j ale" males-vält
esitatakse konveKentsü neljas
tsüklis lühiettekandeid vabadus või t-lusliku
tegevuse, rahvuspoliitilise te-^
gevuse. rahvuskultuurilise tegevuse,
ja noorsootöö aladel. Iga ettekanne­te
tsükkel lõpeb läbirääkimistega et­tekandeis
esitatud küsimuste üle.
Läbirääkimisteks on tegelikult näh­tud
ette suurem osa - konverentsi
• ajast.'
Organisatsioonide konverentsist on
Konverentsist on kohalikud selt-sid
ja organisatsioonid õigustatud
osa võtma kolme esindajaga, all ja
haruorganisatsioonid ühe esindaja­ga,
keskorganisatsioonid (EKN, Ees­ti
Lüt Kanadas ja Eesti Võitlejate
Ühingute Liit) viie esindajaga. Kesk-organisatsioohide
täiskogude liik- •
med. kes ei ole hääleõiguslikeks esin­dajateks,
on õigustatud konverent­sist
osa võtma sõnaõigusega. '
Norras. Asutati St. Gathaririesse i tussambaks Kotkajäi;velt lahti mur-
Lehho lipkond nskm Arnold ^Altosaa-
: reja dr. Voldemar Tamm.emäe alga­tusel.
1955,aasta suvel toimus Kotka­järvel
,.Laäger-riik Eesti", mille ju­hiks
oli Endel Lop, abid Teas Tan­ner,
Ain Söödorja Kennet Meipöom.
n Rein Taagepere toimetusel ilmus
Kanadas 1955 ,.Tulehoidja" Jamboree
erinuniber. Korraldati siniste, lipsu­de
aktsioon. 1200 lipsu müüdi. Tehti
ja vahetati 600 Eesti laualippu aktsi­oonis
..Eesti värvid puhtaks". 1956
valmis Kotkajärve saun Sissimäel
: „Raudhäbemete" ühisjõul. Tegevust sale.
algas Maleva ulatuses salga juhtide
kool, ..VäpravaUa" hundulaagris voe­ti
kasutusele ulis hundu nimetus noo-
• ili'k^' noö^epoiss. Valmis hiis. Ehitati
„Sääse sild". 1957 aäšta ÄK'l otšus-
- tati korraldada järgmine suurlaager
1958.: Suured ühistalgud laagrivälja^
kute rajamiseks. Ehitati rahvaparki
tantsupõrand, kiik, uus supelsild ja
köögi juurde s^öögisaal ja veetoru.
Aksel Salumetsa ja Tõnu Järve ühis­tööl
kerkis: Peamajal Toimus Suur­laager
„Saare";
Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
patronäazhi all toimub „Miss Esto
'80" Kanada esindaja valimine 10.
mail T.E.R.R. „Kungla" Maiballil.
Valitud esindaja saadetakse Stök-holmi,
kus valitakse „Miss Esto '80"
osavõtvate maade esindajate hulgast.
Kandideerida võivad kõik Kana­das
elavad 18---25 aasta vanused ees-tisoost
(vähemalt üks vanematest
peab olema eestlane), vallalised
tud: kaljupanga, millel metalli vala- neiud. Eeltingimuseks on eesti keele
tud pühendustahvel. Iga kanada valdamine nii sõnas kui kirjas, ük-noor
viis seljakotis kaasa munakivi, sikkarididaatide kõrval võivad ka
millest valmis sambla alusmüür, eesti organisatsioonid üle Kanada
Osa võttis 112 skauti ja 96 gaidi. esitada omapoolseid kandidaate, kes
Väga suureks rahvuslikuks panu- on nende poolt kohalikult valitud,
seks osutus Montreali Kalevi töö ja üksikkandidaatidel on vajalik kaks
väljapanekud Montreali Expo'\ 60 soovitajat (vanemad, sõbrad,: orga-päeva
jooksul. Kanada 100 aastase nisatsioonide juhatuste liikmed, j.t.j/
Valitud „Miss Esto '80"
esindajale võimaldatakse tasuta reis
„Põhjakotka '80" ühislehnuga Stok-liolmi,
kus ta viibib Esto '80 Peako­mitee
külalisena Eesti Päevade kest­vusel.
Teistele kandidaatidele loode­takse
välja anda väärtuslikke auhin­du
ja mälestusesemeid.
Kandidaatidel palutakse registree­rida
kuni 15. aprillini kirjalikult, ära
märkides nimi, eesnimi, sünniaeg,
haridustase, aadress ja telefoni num­ber.
Lühike eestikeelne elulookirjel­dus
ja tegevus eesti organisatsiooni-
KESKUSESm
Muusikavõistkste parimad (A4-) Lenk, viiul
. Thomas Olvet, klaver (Eesti Abis­tamiskomitee)—
|20, Lembi Veski­mets,
klaver (EAK) --20, Linda Nor-heim,
klaver, (EAK)—J20,LisaNor- oia, trompet --.
heim, klaver (EAK) — $20, Marja harpsikörd-
Leena Roos,' viiul (EAK ja Hugo
des ori vajalik. Sooviavaldusele palu- Urm) -- |70, DesireeMedri, viiul
takse lisada foto (võimalikult värvi- (Jaan Ratas) — $50, Evi Valge, laul
ioto).''
Sooviavaldused saata: ,3Aiss Esto
'80" Korraldavale Toimkoimale, .58
Bellbury Grescent, Willöwdale, Onta-
.rio M2J2J2. . ; .; •
, Sarah Pihel, viiul
Nora-Mall Kerson, viiul ~
, Õnne Laikve, laul - $100. Stel-laTriglav,
viiul — $100, Ingvar Liit-
.Ci-ndy Härm,
(kõik Peetri ko­guduse
anonüümselt ahnetajall),
Michael Sadul, harpsikörd (Peetri Ki­riku
Leerinoored 1980) $100:'
(Peetri Koguduse anonüümne änne-taja)
— $100,-Anne Tüll, deklamatsi­oon
ja noortelooming (EKN) —
$200:.
i pidustuste raamides anneta­ti
Centennial Medal Konsul Johannes
E. Markusele ja yäljaspool eesti
ühiskonda ettepandud Leo Puurit-
Skm Jaan Lepp
või „Šuur Jaan" oli/ Maleva juht aas^
tatel 1958—1963. Malevas tegutses 12
lipkonda. nendest 7 väljaspool To­rontot.
Liikmeskond tõusis Jaani
ajastul 50 võrra ja 1963 AK'ks see arv
oli 550, mis on tainaseni püsinud. See
ajastu oli meie rahvusgrupi suUrpin-gutuste
aeg. Osteti Eesti Maja To­rontos,
Malev andis suure panuse
aktsiate levitamisel jaj maja välja­ehitamisel.
Eesti Maja andis skaut­liku
panuse tunnustuseks; skautidele
jä gaididele alatiseks kasutamiseks
Eqsti Maja tornitpa. mis valmis
noorte ühisjõul 1963., Korraldati akt-sioon;
..Eesti Keel puhtaks".. E . V .
aastapäeva aktusel jagati välja 4000
voldikut. Kotkajärve Peamaja muu­deti
talvekindlaks, :algasid talilaag-
. rid.; Korraldati aktsioon neljal aastal
Skm Tarvo; Toomes, •
skautlikult tuntud „Kägu" nime'all
oli Maleva juht 1967—1970. Maleva
esindusüksus võttis 12 liikmelises
koosseisus osa Banffis toimunud et­niliste
skautide jamboreest 1968.
1969 toimus Maleva, laager ,,Rändur
25" Kotkajärvel, mülega tähistati
Eiestist lahkumise 25. aastat. Laagri-juhiks
oli maleva juht. 1970 voeti osa
Saksamaal toimunud suurlaägrist
„Ühendaja". Esihdusüksuse suurus
koos gaididega oli. •150. Malevate
poolt organiseeritud Põhjakotka II
lennust võttis osa 249, kasutati 2 len­nukit.
Lennüjuhiks oli Leo Puurits,
esindusüksuse juhiks Jaan Lepp.
Toimus bussidel ilus ringreis läbi Al­pide.
Saadi esmakordselt rüMik toe­tus
.$5000.00. Valmistati ja levitati
E. V. aastapäeval Eesti lipu ajaloo ja
kasutamise korra voldik. Maleva
salga võistlused toimusid korrakoha­selt
süureacvulise osavõtjate hulga­ga:
Töötati välja uus lipkondade va­heline
spordivõistluste statuut uju­mises,
suusatamises ja •; laskriiises.
Viidi läbi kolmas rühma-juhtide
kool; Aidati kaasa „Eestlased Kana­das"
ajaloolise suurteose koostami­sele
skaute käsitavas osas sl^m-d Jõe,
Mitt jä Toomes. Töötati välja eesti
alaliste katsete statuut ja märgid.
Võeti osa aktiivselt Kanada Etnilise
Muusikavõistluse kõrgeim hinne
(A++:):\
Heidi Klamas, klaver ja harpsi­körd
(Richard Kaimre ja Peetri ko­guduse
anonüümne) — $200, Linda
Tunnustmsstipendiumid ,
Jaak Järve, noorsootöö organisaa- ]
torina (Eesti Kunstide Keskus) —
$100, Margit Viia, noorsootöö muusl
ka alal (Peetri koguduse anonüümne
annetaja ja Inga-Pia Korjus) — |400
4-$!l00, Helve Sastok, klaver ja kom-pošitsoon,(
Edmontoni Eesti Selts ja
R^uusikasõbrad) — $425, Helga Nõu
Tralla, klaver (livl Ratas-Campbell) :näidendi lavastamiseks (Helen Joha-
— 1150, Pia Metsala, viiul (Peetri ko- "i noorusfond) $150.
guduse anonüümne) — $100^ Marika
Krabi, laul (T. Ei Baptisti kogudus)
•'—.$100!./ V- ••;( v-Õppestipendiumid
Särina Westerblom, viiul (Julie
Sonberg) — $40, Jeremy Vunalass,
viiul (Sudbury Eesti kogudus) —
$50, Marianne Urke. viiul (dr. Priit
Paas ja Peetri koguduse Muusikasõb­rad)
— $200, Viiu Varik,, kontrabass
(Peetri koguduse anonüümne, Vana-
Andrese kogudus) — $100, Rosema-rie
Lindau, laul (Peetri Kiriku Nais-ring)
— $300', Peter Heinsar, laul (To­ronto
Eesti Meeskoor) — $150, Tiina
Knk, akordeon (EAK) — $100, Kris^
Pisikesed mannekeenid Lehte ja Pilvi Leesment möödunud aastasel
Foto Elna Kungla
tine Neps, klaver (VanaTAndrese ko­gudus)
— $100, Evi Uesšon, .kla­ver
(EKK) $200, Uno Ramat. kunsti­line
kujundus (Alide Mägi, Edmon­ton)
-
• 0 •
, Toronto Eesti Maja suures saalis.,
toimub varemate aastate eeskujul
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia mqe-näitus.
Näitus korraldatakse püha-
Tänuštipendiumid. '
Tarmo Teng, harpsikörd —
Heidi Laikve, flööt — $100, Karen
Kultuurilaureaatidele annetasid:
Torontp Eesti ühispank, Abel Lee,
Lembit Ilves, Helene Johani „Nöo-rusfond",
Kaarel Eerme Mälestus^ •
fond.
EKK stipendiaatide kontsert ,-Ees­ti
Noored Talendid" pühapäeval, 23.
aptiUil kell 3 p.l Royal Cünservatory
of Music Concert Hall.;
Esinevad 2Ö noort, nende seas tut­vustavad
enda talenti esmakordselt
Linda tralla, klaveril — võitnud mi- *
tuKiwanise auhinda 1980 veebrua­ris,
Evi Uesson — klaveril — õpib
Londonis Western Ülikoolis muusi-kafakulteedis
3-ndat aastat; Omar
Daniel, 'klaveril — õpib Toronto üU-kooli
muusikafa'kulteedis . esimest
aastat; Marianne Urke, viiulil — To-rohto
ülikooli muusikafakulteedis
kolmandat aastat. Lisaks neile: Viiu
Varik kontrabassil, Tiina Kiik akor-deoriil,
Rqsemärie ja Linda Lindau,,
laul jne. .
KONTSERT VÄNA-ANDRESE
23. märtsi hommikuse jumalatee-päeval.
30. märtsil algusega kell 2,00. kistuse pühendab Vaiia Andrese ko-na.
Rorraiaati aKtsioon neljal aastal .rvanau«. aimust. Seekordne näitus kujuneb eriti ula- 'udus taas helikunstile Äsianauditi
Skaudid suuskadele" Anti v ä i i a ^ skautidfe konverentsi toost a äb- \ rr i i ' • A cn r . . . guaus taas nenKunstiie. Asja nauain
„oRdumu buusKaueie . ami vaija o . r- •;.J • tuslikuks kuna.esmevad.60;lašt.-.Na- x^t-^wfr^c 3 numbrit Maleva teatelehte ..Ratsa- Tääkimistest; Kanada skautide pea-nik
Sarvega"; Korraldati 3/Sälgajuh->örteri esindajatega. Malevat esinda-tide
kursust.'. Maleva osavõtt :1959- sid skm-d Kulaspea. Mitt ja Puurits.
Lakewoodis toimunud USA Maleva kanada skautide organisatoorses
. Suurlaägrist ,,Teraspoisid". Võttis süsteemis t^hti muudatusi pagulas-osa
82 Maleva Migdt. 1960 võttis 3 Ma- •^^^"^^'^^^öö tunnustuseks ja soodus-tegutseva
ooperitrupi
tuse ajal on korraldatud emade pooU: lauluvõimeid. | Eelseisev külakost tu­ka
rikkali'' kohvilaud. Moenäitusele,
.mille puhastulu:läheb lasteaia toetu­seks,
on kõik teretulnud.
leva liiget osa Rootsi Maleva suur­laägrist
„Olevilinha" .Seal langetati
otsus, eesti skautluse 50 aasta tähis­tamiseks,
otsustati korraldada •Kana­da
ettepanekul esimene ülemaailm-ne
eesti skautide^ suurlaager. 1962 toi­mus
Kotkajärvel skautide „Maailma-laager"
ja gaidide„Ilmakaare", laag­rist
võttis osa 522 Iskauti ja 364 gaidi,
mis; tõusis nädalalõpul; 900. Laagrist
võtsid osa -Rootsi, USA, Saksamaa,
Austraalia jä Kanada eeSti skautlik
noorus. Kotkajärvelt sai alguse üle­maailmsete
eesti, suurlaagrite tradit­sioon.
Majanduslik läbikäik ületas;
$35.000. Võrdluseks see oli 1/3 mõ­ni;
aasta varem ostetud Eesti Maja
hinnast. Sellest õnnestunud ürituselt
leiti idee teiste ülemaailmsete eesti
ürituste korraldamiseks — hilisemad
EestlPäevad.
Skm Leo Puurits
oli Malev^ juht 1963-1967. Maleva
liikmeskond tõusis 575-le. Malev ehi­tas
ja rändas. 1963 aasta sügisel alga­sid
kahe 3uurürituse ettevalmistused»
III Eesti Päevad Torontos 1964 ke­vadel
ja lend Rootsi suurlaagrisse.;
Eesti PäeVadepiduktusest võttis osa
320 skauti ja gaidi. Korraldati noor­te
näitusel skautliki osa." esineti suu­re
kõnekoorina Aksel Salumetsa juh-tamiseks,
kes ennast registreerinud
Kanada skautide liikumisse. Eestla- I
sed, lätlased, leedulased ja ungarla­sed
kuuluvad kanada skautide perre,
poolakad ja ukrainlased ei kuulu.
Tehti; muudatus skautluse allük­suste
vanuse piirides ja katse SüStee- „
mides. Asutati Vendur-skäudid. Väga\ š i c l k i d a . T d i t i ' ' t a s a " t ^ a g a r a t^
suur panus oli Maleval kodurahu
hoidmisel.
juhtimisel 30 liikmelisest eesti rüh­mast
sai 1500 liikmelisele kanada
skautide kogule esindusriihm nii
Taani eel-laägris kui Kopenhaageni
linna vastuvõtul ja hiljem. Jamboree
rahvuslõketel.' Laagri väravas lehvis
suurim Eesti lipp mida poisid oska-leb
rneile hoopis kaugemalt — Min­neapolisest
ühe sealse ülikooli muu­sikaajalooga
tegutsev segakoor ja
ajaloolised instrumendid. Ansamblit
juhatab KarolynM. Mawby.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
rahvuslikku tegevust on käesoleval
tegevusaastal jaanuaris ja veebrua­ris
1980 oma panusega majandusli­kult
toetanud alljärgnevad kaasmaa­lased:
:\.
K. Agapüu, Hugo Allisma, Anne ja
Peeter Altosaar, Laine ja Heino Al-tosaar,
Milvi Amolins.
Hilda A. Brutus, Meery Deverg-
Külaliskoori ja -ansambli: kontser- näs, Viivi Dobrovics.
di sisu on põhjalikult erinev novemb­ris
esitatud- värskest sümfoonilisest''
eesti vaimulikust muusikast ning äs­jasest
vükaalsolistide kontserdist.
Seekordne kontsert läheb tagasi
muusika ajalukku ning vaatleb heli­loomingut
nii. nagu la esines 13. kuni
17. sajandini.)
;; Skm' Ensu Kiilaspeal
oli Maleva juht: 1970—1976. Maleva
See helilinf ekskursioon ; sisaldab
mis omal ajal on ol-dulikkudel
vastuvõttudel esinemas
skautidest ja gaididest koosneva lau­lu
ja muusika trupiga. Aktiivne osa­võtt
J Ülemaailmsete Eesti Päevade
ettevalmistusest ja kaasategemine
suurpidustustele Torontos 1972. Kot­kajärve
laagriväljakute kordapanek
Maailm-.laagriks ,,Eesti • Skautlus 60-
• aastat — Maailmalaager Kotkajärve
1972". Laagrist võtlis osa 1200 noort
ja juhti. Väga viljakaks kujunes
suhtlemine kanada peakorteriga
Jaan Lepp^a ja Peeter Kallaste poolt.
Korraldati 1973 eesti metsamärgi
kursus Kotkajärvel. Peeter Kallaste
juhtirnisel ja Jaan:Lepp'a abil. :
timisel. Enn Kiilaspea juhatas skau- 1975 aastalavanes meile võimalus
tide orkestrit. E . P . kõne pdas skm saata kanada skautide koosseisus
Heino Jõe, 16. juulil algas „Põhjakot- , Maailma Jamboreele Norrasse Nord
ka" lend ;„Põhjala" suurlaagrisse 116 -Jam'i 30 parimat eesti poissi Ain Äl-iga,
hendest 57 malevate Jäse, Toomas Kütti ja Martin-Jõgi
Lake ülekohus. Pärast Nord-Jam'!
rahvusvahelisest skaut juhtide nõupi­damisest
Jaanis võttis osa Jaan Lepp helilin| (
_ kanada delegatsiooni koosseisus. ^ heliloojate töid,
mmAöbtanüd sM^^^ül^ a i i n l Tõelisel^ eesü p^ välja nud Xas suijna: andvaks või lausa
teleestlskautlusejä Kanada peakor- .^or^^^^^^^^^
teri vahel. KäiM^ mitmel L n a d a ^ ^ ^~
skautide aasta peakoosolekutel ja pj. Voeti osa Rootsi. Suurlaagnsl
;, Skm-Silvar Kask'! ;"•
ajastust Maleva juhina 1975 kuni pi­duliku
koonduseni andis ülevaate
Maleva abijuhl skm Ervi.n Äleve, kes
on olnud abijuhiks 25 aastat; ; .
Valmis noorteruum. Eesti Majas,
kus toimus pidulik kokkutulek. Tol
•mus 5. Metsamärgi kursus Jaan'Lep­pa
juhtimisel Võeti osa Baltimore
Eesti päevadest 1976. Kotkajärvel
toimus 1977 Etniliste skautide ja gai­dide
laager, Leo Puuritsa Juhtimisel,
. millest võeti Isindus üksusega oša
ja ; kohe sellele ; järgnenud, maleva
suurlaager 40O osavõtjaga. Laagri ju­hiks
oli Ivar.Nippak.
• toimus Koguja II Lakewoodi' Jär-vemetsa
laagriväljakul, millest suu­rearvuliselt
osa võeti. Austraalia
suurlaagrit külastasid skm-d Vaher
Piigil ja.Kari Sütis. Alanud on ESTö
Kontsert oij organiseeritud kolmes
tsüklis — iga tsükkel keskendub
muusikaajalooliselt defineeritavasse
stiiliperioodi,
Seega 23.. märtsi hommikusel . ju-
"'malateenistu.sel on Vana Andrese ki­rikus
võimalik kaasa elada inimliku;
inspirat^siooni ja muusikalise maitse
Eesti Selts Kitcheneris; Agathe
EsOp, Maie Gray.
Joann Haiko, E. Heinmaa, Telma
Holmberg, Tõnis Hurt.
H. Ilvfes, Harald Isotamm.
E. ja W. Jaaku, Paul Juttus, Gus­tav
Jürgens, Otto Jürisson.
A. Kaasik, Maie Kabur,H. Kai
mer, Väino Kaldma, Ferdinand Kal­juste,
EstherKaikis, Eduard Kalkun,
Heino Kannel, Hilda Karniol, Adele
Kasemets, Silver Kask, Jaan Kiis,
Avo Kimmel, Olev Kivioja, Alide
Kotkas, Lydia F. Kreekman, Haris
Kukk,' Linda Kull, Kustav Kurg,
Karl ja Leida Kurm, Kalev Kuutan,
A.'Kõiv, H. Kõrb, J. Künnapuu.
Ottomar Laamartn, Robert jä Olga
Laats, Aldo R. Lattik, Paul Lepik,
Willem Lepik, Risto Liivoja, A. Lind,
V. A.Lomax, Londoni Eesti Ev. Lu-teriusu
Pauluse Kogudus, Heino Loo,
A. Ratas, Th.Ratnik, Oskar Rist-:
mäe, A. ja J. Rump. Alver Rõikal ^
Hans Saar, Külli Saartok, Aet
Sandström, L. Sepa,'Linda Silm, Hu­go
Šoolepp, St. Catharinesi Eesti
Selts, Johan Sumberg, S. Suurmann,
Joh. Säägi.
Leönore E. Tabola, Martin Tiisler,
Ernst ja Salme Tiivel, August To-mander,
Toronto Eesti Naisselts,
Toronto Eesti Pensionäride Klubi,
Toronto Eesti Võitlejate t)hing, J.
Toop, Heino Turu, Johannes ja El vi
Uuesoo.
; M.Vabasalu, Evald/A. Wällaste, S.
Varangu, K. Vendelin, Olga Vesik,.
Jüri Villem. ^
Toetuste laekumine jätkub.
Vaipade ja mööbli
PUHASTUS
auruga (steamcleaning)
Helistada ERIK LOKBIK
1.447-9834
EÜStqhM 4
arengukäigule läbi; kc^mesaja aasta. ^^^^^^ Loosberg, •Evald Lootus!
Ta al2[ab päevilt md Maarjamaa oli jiii^^L^^
Arnold' Matiisen, Voldemar Matii-sen,.
H. E.Meema, Raoul Merits,
John Mets, Voldemar Metski, L. M l
jal, Arthur Mäehans, H. Mälgi, Karl
Mölder,'Karl ja Agnes Möller.
Alfred ja Agnes Nii, August Nurm
abikaasaga.
J. Paist, Rein Pajo, August Pajur,
Arvo Pallop, M. Peetsu, Walter Pent,
Meta Pohlaki L. E. Poolake, Johan­nes
Pärn. ;
Harjo Raidma, Anton Rand, H. ja
juba kindlalt saksa ristirüütlite kont­rolli
alla saadud ja lõpeb muusikali­se
maitsega aegadest, kui Gustaf
Adolfi ning Wallenstein Euroopas
üsü küsimuses lahinguid löövad.
'80 ja Vikerkaare maailmalaägri rei­si
ettevalmistused. Malev on aktiiv­selt
osa võtnud kõigist, ühisüritus-tes.
t.. -...;;"• ^.•••;; •;;••• .•;;•'•:••••
Eesti Üliõpilaste Selts tähistab aj^
rilli algul oma 110. aastapäeva. To­rontos
toimub sel puhul pidulik ju­malateenistus
Suure reede õhtul) 4.
aprillil Vana Andrese kirikus algu^
sega' kl.|7 õ. ja kontsert-aktus Eesti
Majas laupäeval, 5. aprillil algusega
kl. 12 päeval. Õhtul on perekonnaõh-
Uu Tartu Cpllegel ruumes.
110. aastapäeva tähistamine toi­mub
EÜS'i Toronto ja Montreali
koondi|ste
Kalev Ej
tused on ji
vait võimle!
tele; Tegelj
test kuni e|
te rühmad
jatest kuni |
^ nl „Senior
tab kõige
ja nende
pionid". N{
võimlemistij
luse igal ül
tavalt koge
vas grupis.)
pid, kogen<
kompetentj
genenud osi
grupi moof
jad, kes on
paistvamad I
gruppidest.
Uue üsänj
ealiste rühil
tused tõin
Gabrieli's Pi
E. Willowdd
samad päe\l
958 Broadvi
Reedeti toil!
tused;St. Cal
pard Ave E.I
: koordineerii
neiv; Riga,
da 889.7889.
, te klassid
toimuvad tl
ja laupäeviti
Shirley Lch(
Kasekamp,
davad Ethelj
by, Eric Lil
Lydia Ai"uvai
L. Bauer ja
Teismelisel
(Yüung Lad|
Vanemad, hi
päeviti Deerl
Hodgson Sr.
siga, õpetaja
ren Vünaiiii
Oder.
Teisipäeviti
jaks on Siil
saadavad Ma
; Lydia .AruvJ
Vastutavate
Eder,M. Hii
Terp. *Junioi[
vad teisipäe
Schoolis, rei
Parkis. Õpe|
Annely Riga]
Luksepp, kii
ja kapteniksi
Senior Elil
toimuvad tt
nior Public
Jesse Ketchi
tavad Evelyi]
klaveril saadi
. dinaa loriks
Võist lusvõi
muvad esi
kolmapäeviti|
9 klassiga,
vad 10 klass]
VüimlemisI
'erikohas.
Parimaks
nud Mari"
• HELSl
„Krashaja
veebruarist
Rootsit, et
naaberlikki
„Pravda"
Juri KuznetsI
veebruari äi
, kavas't hanki
keid ja hoid
leri'numasinai|
daks see nc
mist üha roj
kondas
„Izvestija"
hubov pöörd<
tähelepanu aj
le paigutada
javäelast, miil
susc plaanidel
jaluhande nn
sused'', mida|
poole maaihin
need kirjutust
sündmustest
moodi oma sl
Senini on.venj
ei Põhjala oli
beriikel; suh(
usaldusel.
ROOTSI ÕHl
Paar päeva
dutas jälle Rc
des, et need o|
sõja järgsel aj|
lades Rootsi
õhujõud ei Vai
Sele. positsiooj
teatavaks, et
riklaste pool tl