1980-03-20-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
N E L J A P Ä E V A L , 20. MÄRTSIL — T H U R S D Ä Y , M Ä ^^ ieElu" iir. 12 (1570) „MeieElu' Seitse sõhavõtty lalev Kanadas tegevus viimase 30 aasta keste rullus lahti 7. märtsil Eesti Majas toimunud pidulikul kokkutule kui seitsme juht sõnavõttudes. Skm. Aksel Saluiriets skautliku nimega „Müristaja" oli juht 1950—55. ITema ajastul osteti Torontdi Skaudisõprade Seltsi poolt Muskokašse „Kotkajärve"'. Hendrik Tanheri, Aksel Nippaku, Sass Peep-re algatusel ja teiste skaudisõprade majanduslikul I kaasabil. Murti tee . põlislaande laagriväljakutele. Loodi majanduslik ja tugev organisatoorne alus paljude lipkondadega testi skautlusele Kanadas, Suure abi andis Maleva tööle 1951 Kanadasse jõudnud 1 skm Heino Jõe. Ehitati „Järvetäre'' vanaskäutide „Leegionä-' ride" algatusel nskm Tõnu Järve juh-timiselv ..Raudhabemed" rajasid tare-küla „Sissimäele" ja peä-aegu üksinda ehitas praeguse köögi esitnese osa kõigile tuntud Paul Naaber.' liiget. Omal käel lendas. 15. Pärast „Põhjaia" suurlaagrit külastati Oslot ja hiljem Hel.singit.JHelsingis asetati pärjad Vabadussõjas langenud soomlaste mälestussambale ja kan-gelaskalmistul tundmatu soome sõduri kalmule. „Põhjakotka lend" toimus Toronto Eesti Skaudisõprade patronäazhi all. 1964 AK'l otsustati korraldada 1966 suurlaager Kanadas. Talgute korras ehitati söögiš'äal-koh-vik vaatega järvele ja lisa köögile suure külmutusruumiga nskm ja arhitekt KeiinetMeipoomi kavadel. Rajati uued väljakud skautide all laag-rile, ehitati uus suurlõkke väljak. Suurlaagri nimeks valiti ..Kalfüval-la", mis oli gaididega esimene ühine - suurlaager 23.—31. juulini 1966. Konsul J. Markuse 220 köiteline eesti^ lESTWSt TÄHISTEL 29. märtsi Laupäeval, 29. märtsil,^ algusega kell 9 hom. tuleb Torontos, Eesti Majas, kokku järjekordne Eesti Organisatsioonide Konverents Kanadas. Eelmine Kanada eesti örgani-o satsioonide konverents peeti 1976. a. Torontos enne Baltimore'is Ülemaa^ ilmsete Eesti Päevade ajal toimuniid Rahvuskongressi ja ka eelolev konverents on ettevalmistuseks III Ülemaailmsele Eesti Rahvuskongressile, mis peetakse Eesti Päevade Stokholmis. 1980. a. organisatsioonide konve-kutsuti| id osa võtma kõik Kanadas tegutsevad eesti organisatsioonid ja kogudused. Konverentsist osavõtust oli palutud EKN büroole teatada võimalikult juba 14. märtsiks. Selle tähtaja lähenemisel registreeris konverentsist osavõtuks möödunud nädalal juba arvukalt eesti organisatsioone, kuid suurema osa registreerimist on oodata käesoleva nädala joolisul. Konverentsi töö ettevalmis^ tamiseks palub Konverentsi Komitee kõiki organisatsioone, kes seni ei ole veel konverentsist osavõtust teata- Kanada Eesti Skautide Maleva juhid 1950—1980. Ees vasakult: skm-d Leo Puurits, Jaan Lepp, Heino Jõe, Aksel Salumets^ taga seisavad Silver K.ask,'Ärea Commissioner -—Allan Spencer> Enn Kiilaspea ja Tarmo Toomes. Foto — Elna Kungla nud, oma registreerimise teadaanne rentsi juhtmõtteks on „Eestluse tä- hiljemalt nädalayahetüsel EKN bü-histel 1980-dailaastair'. Sellele vasta- roole ära saata. Toimus esimeiie skautide suurlaa- 'keelne raamatukogu anti Kanada ger Kotkajäryel „tunganoole" 1954. Asutati Eesti Skautide Liidu Keskbüroo, mille esimeseks peasekretäriks sai Aksel Salumets. : Skm Heino. lõe,/]'.;... skautlikult I tuntud; „|ämesäär" või ajakirjanikuna„Black Joe" oli maleva juht 1955—1958. Oma sõnavõtus ta mainib, et meile kõigile sai pettumus osaks 1955. aastal, kui toimus 8.^ Maailmaiamboree Niagara oh the "Lake'is. Meid ,ej jastud sisse, kuid see sai hiljem rohkem kui tasa tehtud eesti skautidele. Aktiivne osavõtt etnilise skautide konverentsi tööst. A. Komi ja advokaat M, Tarum poolt anti' kingina skautliku noortele Kotkajärve vastaskallas 35 aakrilise alaga. Peamaja rhuutus kahekordseks. ; ..Kaljuvallas" 600 noort 1800 külalisega suurlõkkel, osavõtjaid 4 maalt. • Aigasid ettevalmistused USA suurlaagri ..Koguja" Lakewoodis 1967. Kanada noored ühendasid sümboolselt Kotkajärve kaljud ja Lakewoodi liiva eesti nooruse ühiseks mängumaaks kinkides „Kogu j ale" males-vält esitatakse konveKentsü neljas tsüklis lühiettekandeid vabadus või t-lusliku tegevuse, rahvuspoliitilise te-^ gevuse. rahvuskultuurilise tegevuse, ja noorsootöö aladel. Iga ettekannete tsükkel lõpeb läbirääkimistega ettekandeis esitatud küsimuste üle. Läbirääkimisteks on tegelikult nähtud ette suurem osa - konverentsi • ajast.' Organisatsioonide konverentsist on Konverentsist on kohalikud selt-sid ja organisatsioonid õigustatud osa võtma kolme esindajaga, all ja haruorganisatsioonid ühe esindajaga, keskorganisatsioonid (EKN, Eesti Lüt Kanadas ja Eesti Võitlejate Ühingute Liit) viie esindajaga. Kesk-organisatsioohide täiskogude liik- • med. kes ei ole hääleõiguslikeks esindajateks, on õigustatud konverentsist osa võtma sõnaõigusega. ' Norras. Asutati St. Gathaririesse i tussambaks Kotkajäi;velt lahti mur- Lehho lipkond nskm Arnold ^Altosaa- : reja dr. Voldemar Tamm.emäe algatusel. 1955,aasta suvel toimus Kotkajärvel ,.Laäger-riik Eesti", mille juhiks oli Endel Lop, abid Teas Tanner, Ain Söödorja Kennet Meipöom. n Rein Taagepere toimetusel ilmus Kanadas 1955 ,.Tulehoidja" Jamboree erinuniber. Korraldati siniste, lipsude aktsioon. 1200 lipsu müüdi. Tehti ja vahetati 600 Eesti laualippu aktsioonis ..Eesti värvid puhtaks". 1956 valmis Kotkajärve saun Sissimäel : „Raudhäbemete" ühisjõul. Tegevust sale. algas Maleva ulatuses salga juhtide kool, ..VäpravaUa" hundulaagris voeti kasutusele ulis hundu nimetus noo- • ili'k^' noö^epoiss. Valmis hiis. Ehitati „Sääse sild". 1957 aäšta ÄK'l otšus- - tati korraldada järgmine suurlaager 1958.: Suured ühistalgud laagrivälja^ kute rajamiseks. Ehitati rahvaparki tantsupõrand, kiik, uus supelsild ja köögi juurde s^öögisaal ja veetoru. Aksel Salumetsa ja Tõnu Järve ühistööl kerkis: Peamajal Toimus Suurlaager „Saare"; Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas patronäazhi all toimub „Miss Esto '80" Kanada esindaja valimine 10. mail T.E.R.R. „Kungla" Maiballil. Valitud esindaja saadetakse Stök-holmi, kus valitakse „Miss Esto '80" osavõtvate maade esindajate hulgast. Kandideerida võivad kõik Kanadas elavad 18---25 aasta vanused ees-tisoost (vähemalt üks vanematest peab olema eestlane), vallalised tud: kaljupanga, millel metalli vala- neiud. Eeltingimuseks on eesti keele tud pühendustahvel. Iga kanada valdamine nii sõnas kui kirjas, ük-noor viis seljakotis kaasa munakivi, sikkarididaatide kõrval võivad ka millest valmis sambla alusmüür, eesti organisatsioonid üle Kanada Osa võttis 112 skauti ja 96 gaidi. esitada omapoolseid kandidaate, kes Väga suureks rahvuslikuks panu- on nende poolt kohalikult valitud, seks osutus Montreali Kalevi töö ja üksikkandidaatidel on vajalik kaks väljapanekud Montreali Expo'\ 60 soovitajat (vanemad, sõbrad,: orga-päeva jooksul. Kanada 100 aastase nisatsioonide juhatuste liikmed, j.t.j/ Valitud „Miss Esto '80" esindajale võimaldatakse tasuta reis „Põhjakotka '80" ühislehnuga Stok-liolmi, kus ta viibib Esto '80 Peakomitee külalisena Eesti Päevade kestvusel. Teistele kandidaatidele loodetakse välja anda väärtuslikke auhindu ja mälestusesemeid. Kandidaatidel palutakse registreerida kuni 15. aprillini kirjalikult, ära märkides nimi, eesnimi, sünniaeg, haridustase, aadress ja telefoni number. Lühike eestikeelne elulookirjeldus ja tegevus eesti organisatsiooni- KESKUSESm Muusikavõistkste parimad (A4-) Lenk, viiul . Thomas Olvet, klaver (Eesti Abistamiskomitee)— |20, Lembi Veskimets, klaver (EAK) --20, Linda Nor-heim, klaver, (EAK)—J20,LisaNor- oia, trompet --. heim, klaver (EAK) — $20, Marja harpsikörd- Leena Roos,' viiul (EAK ja Hugo des ori vajalik. Sooviavaldusele palu- Urm) -- |70, DesireeMedri, viiul takse lisada foto (võimalikult värvi- (Jaan Ratas) — $50, Evi Valge, laul ioto).'' Sooviavaldused saata: ,3Aiss Esto '80" Korraldavale Toimkoimale, .58 Bellbury Grescent, Willöwdale, Onta- .rio M2J2J2. . ; .; • , Sarah Pihel, viiul Nora-Mall Kerson, viiul ~ , Õnne Laikve, laul - $100. Stel-laTriglav, viiul — $100, Ingvar Liit- .Ci-ndy Härm, (kõik Peetri koguduse anonüümselt ahnetajall), Michael Sadul, harpsikörd (Peetri Kiriku Leerinoored 1980) $100:' (Peetri Koguduse anonüümne änne-taja) — $100,-Anne Tüll, deklamatsioon ja noortelooming (EKN) — $200:. i pidustuste raamides annetati Centennial Medal Konsul Johannes E. Markusele ja yäljaspool eesti ühiskonda ettepandud Leo Puurit- Skm Jaan Lepp või „Šuur Jaan" oli/ Maleva juht aas^ tatel 1958—1963. Malevas tegutses 12 lipkonda. nendest 7 väljaspool Torontot. Liikmeskond tõusis Jaani ajastul 50 võrra ja 1963 AK'ks see arv oli 550, mis on tainaseni püsinud. See ajastu oli meie rahvusgrupi suUrpin-gutuste aeg. Osteti Eesti Maja Torontos, Malev andis suure panuse aktsiate levitamisel jaj maja väljaehitamisel. Eesti Maja andis skautliku panuse tunnustuseks; skautidele jä gaididele alatiseks kasutamiseks Eqsti Maja tornitpa. mis valmis noorte ühisjõul 1963., Korraldati akt-sioon; ..Eesti Keel puhtaks".. E . V . aastapäeva aktusel jagati välja 4000 voldikut. Kotkajärve Peamaja muudeti talvekindlaks, :algasid talilaag- . rid.; Korraldati aktsioon neljal aastal Skm Tarvo; Toomes, • skautlikult tuntud „Kägu" nime'all oli Maleva juht 1967—1970. Maleva esindusüksus võttis 12 liikmelises koosseisus osa Banffis toimunud etniliste skautide jamboreest 1968. 1969 toimus Maleva, laager ,,Rändur 25" Kotkajärvel, mülega tähistati Eiestist lahkumise 25. aastat. Laagri-juhiks oli maleva juht. 1970 voeti osa Saksamaal toimunud suurlaägrist „Ühendaja". Esihdusüksuse suurus koos gaididega oli. •150. Malevate poolt organiseeritud Põhjakotka II lennust võttis osa 249, kasutati 2 lennukit. Lennüjuhiks oli Leo Puurits, esindusüksuse juhiks Jaan Lepp. Toimus bussidel ilus ringreis läbi Alpide. Saadi esmakordselt rüMik toetus .$5000.00. Valmistati ja levitati E. V. aastapäeval Eesti lipu ajaloo ja kasutamise korra voldik. Maleva salga võistlused toimusid korrakohaselt süureacvulise osavõtjate hulgaga: Töötati välja uus lipkondade vaheline spordivõistluste statuut ujumises, suusatamises ja •; laskriiises. Viidi läbi kolmas rühma-juhtide kool; Aidati kaasa „Eestlased Kanadas" ajaloolise suurteose koostamisele skaute käsitavas osas sl^m-d Jõe, Mitt jä Toomes. Töötati välja eesti alaliste katsete statuut ja märgid. Võeti osa aktiivselt Kanada Etnilise Muusikavõistluse kõrgeim hinne (A++:):\ Heidi Klamas, klaver ja harpsikörd (Richard Kaimre ja Peetri koguduse anonüümne) — $200, Linda Tunnustmsstipendiumid , Jaak Järve, noorsootöö organisaa- ] torina (Eesti Kunstide Keskus) — $100, Margit Viia, noorsootöö muusl ka alal (Peetri koguduse anonüümne annetaja ja Inga-Pia Korjus) — |400 4-$!l00, Helve Sastok, klaver ja kom-pošitsoon,( Edmontoni Eesti Selts ja R^uusikasõbrad) — $425, Helga Nõu Tralla, klaver (livl Ratas-Campbell) :näidendi lavastamiseks (Helen Joha- — 1150, Pia Metsala, viiul (Peetri ko- "i noorusfond) $150. guduse anonüümne) — $100^ Marika Krabi, laul (T. Ei Baptisti kogudus) •'—.$100!./ V- ••;( v-Õppestipendiumid Särina Westerblom, viiul (Julie Sonberg) — $40, Jeremy Vunalass, viiul (Sudbury Eesti kogudus) — $50, Marianne Urke. viiul (dr. Priit Paas ja Peetri koguduse Muusikasõbrad) — $200, Viiu Varik,, kontrabass (Peetri koguduse anonüümne, Vana- Andrese kogudus) — $100, Rosema-rie Lindau, laul (Peetri Kiriku Nais-ring) — $300', Peter Heinsar, laul (Toronto Eesti Meeskoor) — $150, Tiina Knk, akordeon (EAK) — $100, Kris^ Pisikesed mannekeenid Lehte ja Pilvi Leesment möödunud aastasel Foto Elna Kungla tine Neps, klaver (VanaTAndrese kogudus) — $100, Evi Uesšon, .klaver (EKK) $200, Uno Ramat. kunstiline kujundus (Alide Mägi, Edmonton) - • 0 • , Toronto Eesti Maja suures saalis., toimub varemate aastate eeskujul Toronto Eesti Seltsi Lasteaia mqe-näitus. Näitus korraldatakse püha- Tänuštipendiumid. ' Tarmo Teng, harpsikörd — Heidi Laikve, flööt — $100, Karen Kultuurilaureaatidele annetasid: Torontp Eesti ühispank, Abel Lee, Lembit Ilves, Helene Johani „Nöo-rusfond", Kaarel Eerme Mälestus^ • fond. EKK stipendiaatide kontsert ,-Eesti Noored Talendid" pühapäeval, 23. aptiUil kell 3 p.l Royal Cünservatory of Music Concert Hall.; Esinevad 2Ö noort, nende seas tutvustavad enda talenti esmakordselt Linda tralla, klaveril — võitnud mi- * tuKiwanise auhinda 1980 veebruaris, Evi Uesson — klaveril — õpib Londonis Western Ülikoolis muusi-kafakulteedis 3-ndat aastat; Omar Daniel, 'klaveril — õpib Toronto üU-kooli muusikafa'kulteedis . esimest aastat; Marianne Urke, viiulil — To-rohto ülikooli muusikafakulteedis kolmandat aastat. Lisaks neile: Viiu Varik kontrabassil, Tiina Kiik akor-deoriil, Rqsemärie ja Linda Lindau,, laul jne. . KONTSERT VÄNA-ANDRESE 23. märtsi hommikuse jumalatee-päeval. 30. märtsil algusega kell 2,00. kistuse pühendab Vaiia Andrese ko-na. Rorraiaati aKtsioon neljal aastal .rvanau«. aimust. Seekordne näitus kujuneb eriti ula- 'udus taas helikunstile Äsianauditi Skaudid suuskadele" Anti v ä i i a ^ skautidfe konverentsi toost a äb- \ rr i i ' • A cn r . . . guaus taas nenKunstiie. Asja nauain „oRdumu buusKaueie . ami vaija o . r- •;.J • tuslikuks kuna.esmevad.60;lašt.-.Na- x^t-^wfr^c 3 numbrit Maleva teatelehte ..Ratsa- Tääkimistest; Kanada skautide pea-nik Sarvega"; Korraldati 3/Sälgajuh->örteri esindajatega. Malevat esinda-tide kursust.'. Maleva osavõtt :1959- sid skm-d Kulaspea. Mitt ja Puurits. Lakewoodis toimunud USA Maleva kanada skautide organisatoorses . Suurlaägrist ,,Teraspoisid". Võttis süsteemis t^hti muudatusi pagulas-osa 82 Maleva Migdt. 1960 võttis 3 Ma- •^^^"^^'^^^öö tunnustuseks ja soodus-tegutseva ooperitrupi tuse ajal on korraldatud emade pooU: lauluvõimeid. | Eelseisev külakost tuka rikkali'' kohvilaud. Moenäitusele, .mille puhastulu:läheb lasteaia toetuseks, on kõik teretulnud. leva liiget osa Rootsi Maleva suurlaägrist „Olevilinha" .Seal langetati otsus, eesti skautluse 50 aasta tähistamiseks, otsustati korraldada •Kanada ettepanekul esimene ülemaailm-ne eesti skautide^ suurlaager. 1962 toimus Kotkajärvel skautide „Maailma-laager" ja gaidide„Ilmakaare", laagrist võttis osa 522 Iskauti ja 364 gaidi, mis; tõusis nädalalõpul; 900. Laagrist võtsid osa -Rootsi, USA, Saksamaa, Austraalia jä Kanada eeSti skautlik noorus. Kotkajärvelt sai alguse ülemaailmsete eesti, suurlaagrite traditsioon. Majanduslik läbikäik ületas; $35.000. Võrdluseks see oli 1/3 mõni; aasta varem ostetud Eesti Maja hinnast. Sellest õnnestunud ürituselt leiti idee teiste ülemaailmsete eesti ürituste korraldamiseks — hilisemad EestlPäevad. Skm Leo Puurits oli Malev^ juht 1963-1967. Maleva liikmeskond tõusis 575-le. Malev ehitas ja rändas. 1963 aasta sügisel algasid kahe 3uurürituse ettevalmistused» III Eesti Päevad Torontos 1964 kevadel ja lend Rootsi suurlaagrisse.; Eesti PäeVadepiduktusest võttis osa 320 skauti ja gaidi. Korraldati noorte näitusel skautliki osa." esineti suure kõnekoorina Aksel Salumetsa juh-tamiseks, kes ennast registreerinud Kanada skautide liikumisse. Eestla- I sed, lätlased, leedulased ja ungarlased kuuluvad kanada skautide perre, poolakad ja ukrainlased ei kuulu. Tehti; muudatus skautluse allüksuste vanuse piirides ja katse SüStee- „ mides. Asutati Vendur-skäudid. Väga\ š i c l k i d a . T d i t i ' ' t a s a " t ^ a g a r a t^ suur panus oli Maleval kodurahu hoidmisel. juhtimisel 30 liikmelisest eesti rühmast sai 1500 liikmelisele kanada skautide kogule esindusriihm nii Taani eel-laägris kui Kopenhaageni linna vastuvõtul ja hiljem. Jamboree rahvuslõketel.' Laagri väravas lehvis suurim Eesti lipp mida poisid oska-leb rneile hoopis kaugemalt — Minneapolisest ühe sealse ülikooli muusikaajalooga tegutsev segakoor ja ajaloolised instrumendid. Ansamblit juhatab KarolynM. Mawby. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval tegevusaastal jaanuaris ja veebruaris 1980 oma panusega majanduslikult toetanud alljärgnevad kaasmaalased: :\. K. Agapüu, Hugo Allisma, Anne ja Peeter Altosaar, Laine ja Heino Al-tosaar, Milvi Amolins. Hilda A. Brutus, Meery Deverg- Külaliskoori ja -ansambli: kontser- näs, Viivi Dobrovics. di sisu on põhjalikult erinev novembris esitatud- värskest sümfoonilisest'' eesti vaimulikust muusikast ning äsjasest vükaalsolistide kontserdist. Seekordne kontsert läheb tagasi muusika ajalukku ning vaatleb heliloomingut nii. nagu la esines 13. kuni 17. sajandini.) ;; Skm' Ensu Kiilaspeal oli Maleva juht: 1970—1976. Maleva See helilinf ekskursioon ; sisaldab mis omal ajal on ol-dulikkudel vastuvõttudel esinemas skautidest ja gaididest koosneva laulu ja muusika trupiga. Aktiivne osavõtt J Ülemaailmsete Eesti Päevade ettevalmistusest ja kaasategemine suurpidustustele Torontos 1972. Kotkajärve laagriväljakute kordapanek Maailm-.laagriks ,,Eesti • Skautlus 60- • aastat — Maailmalaager Kotkajärve 1972". Laagrist võtlis osa 1200 noort ja juhti. Väga viljakaks kujunes suhtlemine kanada peakorteriga Jaan Lepp^a ja Peeter Kallaste poolt. Korraldati 1973 eesti metsamärgi kursus Kotkajärvel. Peeter Kallaste juhtirnisel ja Jaan:Lepp'a abil. : timisel. Enn Kiilaspea juhatas skau- 1975 aastalavanes meile võimalus tide orkestrit. E . P . kõne pdas skm saata kanada skautide koosseisus Heino Jõe, 16. juulil algas „Põhjakot- , Maailma Jamboreele Norrasse Nord ka" lend ;„Põhjala" suurlaagrisse 116 -Jam'i 30 parimat eesti poissi Ain Äl-iga, hendest 57 malevate Jäse, Toomas Kütti ja Martin-Jõgi Lake ülekohus. Pärast Nord-Jam'! rahvusvahelisest skaut juhtide nõupidamisest Jaanis võttis osa Jaan Lepp helilin| ( _ kanada delegatsiooni koosseisus. ^ heliloojate töid, mmAöbtanüd sM^^^ül^ a i i n l Tõelisel^ eesü p^ välja nud Xas suijna: andvaks või lausa teleestlskautlusejä Kanada peakor- .^or^^^^^^^^^ teri vahel. KäiM^ mitmel L n a d a ^ ^ ^~ skautide aasta peakoosolekutel ja pj. Voeti osa Rootsi. Suurlaagnsl ;, Skm-Silvar Kask'! ;"• ajastust Maleva juhina 1975 kuni piduliku koonduseni andis ülevaate Maleva abijuhl skm Ervi.n Äleve, kes on olnud abijuhiks 25 aastat; ; . Valmis noorteruum. Eesti Majas, kus toimus pidulik kokkutulek. Tol •mus 5. Metsamärgi kursus Jaan'Leppa juhtimisel Võeti osa Baltimore Eesti päevadest 1976. Kotkajärvel toimus 1977 Etniliste skautide ja gaidide laager, Leo Puuritsa Juhtimisel, . millest võeti Isindus üksusega oša ja ; kohe sellele ; järgnenud, maleva suurlaager 40O osavõtjaga. Laagri juhiks oli Ivar.Nippak. • toimus Koguja II Lakewoodi' Jär-vemetsa laagriväljakul, millest suurearvuliselt osa võeti. Austraalia suurlaagrit külastasid skm-d Vaher Piigil ja.Kari Sütis. Alanud on ESTö Kontsert oij organiseeritud kolmes tsüklis — iga tsükkel keskendub muusikaajalooliselt defineeritavasse stiiliperioodi, Seega 23.. märtsi hommikusel . ju- "'malateenistu.sel on Vana Andrese kirikus võimalik kaasa elada inimliku; inspirat^siooni ja muusikalise maitse Eesti Selts Kitcheneris; Agathe EsOp, Maie Gray. Joann Haiko, E. Heinmaa, Telma Holmberg, Tõnis Hurt. H. Ilvfes, Harald Isotamm. E. ja W. Jaaku, Paul Juttus, Gustav Jürgens, Otto Jürisson. A. Kaasik, Maie Kabur,H. Kai mer, Väino Kaldma, Ferdinand Kaljuste, EstherKaikis, Eduard Kalkun, Heino Kannel, Hilda Karniol, Adele Kasemets, Silver Kask, Jaan Kiis, Avo Kimmel, Olev Kivioja, Alide Kotkas, Lydia F. Kreekman, Haris Kukk,' Linda Kull, Kustav Kurg, Karl ja Leida Kurm, Kalev Kuutan, A.'Kõiv, H. Kõrb, J. Künnapuu. Ottomar Laamartn, Robert jä Olga Laats, Aldo R. Lattik, Paul Lepik, Willem Lepik, Risto Liivoja, A. Lind, V. A.Lomax, Londoni Eesti Ev. Lu-teriusu Pauluse Kogudus, Heino Loo, A. Ratas, Th.Ratnik, Oskar Rist-: mäe, A. ja J. Rump. Alver Rõikal ^ Hans Saar, Külli Saartok, Aet Sandström, L. Sepa,'Linda Silm, Hugo Šoolepp, St. Catharinesi Eesti Selts, Johan Sumberg, S. Suurmann, Joh. Säägi. Leönore E. Tabola, Martin Tiisler, Ernst ja Salme Tiivel, August To-mander, Toronto Eesti Naisselts, Toronto Eesti Pensionäride Klubi, Toronto Eesti Võitlejate t)hing, J. Toop, Heino Turu, Johannes ja El vi Uuesoo. ; M.Vabasalu, Evald/A. Wällaste, S. Varangu, K. Vendelin, Olga Vesik,. Jüri Villem. ^ Toetuste laekumine jätkub. Vaipade ja mööbli PUHASTUS auruga (steamcleaning) Helistada ERIK LOKBIK 1.447-9834 EÜStqhM 4 arengukäigule läbi; kc^mesaja aasta. ^^^^^^ Loosberg, •Evald Lootus! Ta al2[ab päevilt md Maarjamaa oli jiii^^L^^ Arnold' Matiisen, Voldemar Matii-sen,. H. E.Meema, Raoul Merits, John Mets, Voldemar Metski, L. M l jal, Arthur Mäehans, H. Mälgi, Karl Mölder,'Karl ja Agnes Möller. Alfred ja Agnes Nii, August Nurm abikaasaga. J. Paist, Rein Pajo, August Pajur, Arvo Pallop, M. Peetsu, Walter Pent, Meta Pohlaki L. E. Poolake, Johannes Pärn. ; Harjo Raidma, Anton Rand, H. ja juba kindlalt saksa ristirüütlite kontrolli alla saadud ja lõpeb muusikalise maitsega aegadest, kui Gustaf Adolfi ning Wallenstein Euroopas üsü küsimuses lahinguid löövad. '80 ja Vikerkaare maailmalaägri reisi ettevalmistused. Malev on aktiivselt osa võtnud kõigist, ühisüritus-tes. t.. -...;;"• ^.•••;; •;;••• .•;;•'•:•••• Eesti Üliõpilaste Selts tähistab aj^ rilli algul oma 110. aastapäeva. Torontos toimub sel puhul pidulik jumalateenistus Suure reede õhtul) 4. aprillil Vana Andrese kirikus algu^ sega' kl.|7 õ. ja kontsert-aktus Eesti Majas laupäeval, 5. aprillil algusega kl. 12 päeval. Õhtul on perekonnaõh- Uu Tartu Cpllegel ruumes. 110. aastapäeva tähistamine toimub EÜS'i Toronto ja Montreali koondi|ste Kalev Ej tused on ji vait võimle! tele; Tegelj test kuni e| te rühmad jatest kuni | ^ nl „Senior tab kõige ja nende pionid". N{ võimlemistij luse igal ül tavalt koge vas grupis.) pid, kogen< kompetentj genenud osi grupi moof jad, kes on paistvamad I gruppidest. Uue üsänj ealiste rühil tused tõin Gabrieli's Pi E. Willowdd samad päe\l 958 Broadvi Reedeti toil! tused;St. Cal pard Ave E.I : koordineerii neiv; Riga, da 889.7889. , te klassid toimuvad tl ja laupäeviti Shirley Lch( Kasekamp, davad Ethelj by, Eric Lil Lydia Ai"uvai L. Bauer ja Teismelisel (Yüung Lad| Vanemad, hi päeviti Deerl Hodgson Sr. siga, õpetaja ren Vünaiiii Oder. Teisipäeviti jaks on Siil saadavad Ma ; Lydia .AruvJ Vastutavate Eder,M. Hii Terp. *Junioi[ vad teisipäe Schoolis, rei Parkis. Õpe| Annely Riga] Luksepp, kii ja kapteniksi Senior Elil toimuvad tt nior Public Jesse Ketchi tavad Evelyi] klaveril saadi . dinaa loriks Võist lusvõi muvad esi kolmapäeviti| 9 klassiga, vad 10 klass] VüimlemisI 'erikohas. Parimaks nud Mari" • HELSl „Krashaja veebruarist Rootsit, et naaberlikki „Pravda" Juri KuznetsI veebruari äi , kavas't hanki keid ja hoid leri'numasinai| daks see nc mist üha roj kondas „Izvestija" hubov pöörd< tähelepanu aj le paigutada javäelast, miil susc plaanidel jaluhande nn sused'', mida| poole maaihin need kirjutust sündmustest moodi oma sl Senini on.venj ei Põhjala oli beriikel; suh( usaldusel. ROOTSI ÕHl Paar päeva dutas jälle Rc des, et need o| sõja järgsel aj| lades Rootsi õhujõud ei Vai Sele. positsiooj teatavaks, et riklaste pool tl
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 20, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-03-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800320 |
Description
Title | 1980-03-20-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | N E L J A P Ä E V A L , 20. MÄRTSIL — T H U R S D Ä Y , M Ä ^^ ieElu" iir. 12 (1570) „MeieElu' Seitse sõhavõtty lalev Kanadas tegevus viimase 30 aasta keste rullus lahti 7. märtsil Eesti Majas toimunud pidulikul kokkutule kui seitsme juht sõnavõttudes. Skm. Aksel Saluiriets skautliku nimega „Müristaja" oli juht 1950—55. ITema ajastul osteti Torontdi Skaudisõprade Seltsi poolt Muskokašse „Kotkajärve"'. Hendrik Tanheri, Aksel Nippaku, Sass Peep-re algatusel ja teiste skaudisõprade majanduslikul I kaasabil. Murti tee . põlislaande laagriväljakutele. Loodi majanduslik ja tugev organisatoorne alus paljude lipkondadega testi skautlusele Kanadas, Suure abi andis Maleva tööle 1951 Kanadasse jõudnud 1 skm Heino Jõe. Ehitati „Järvetäre'' vanaskäutide „Leegionä-' ride" algatusel nskm Tõnu Järve juh-timiselv ..Raudhabemed" rajasid tare-küla „Sissimäele" ja peä-aegu üksinda ehitas praeguse köögi esitnese osa kõigile tuntud Paul Naaber.' liiget. Omal käel lendas. 15. Pärast „Põhjaia" suurlaagrit külastati Oslot ja hiljem Hel.singit.JHelsingis asetati pärjad Vabadussõjas langenud soomlaste mälestussambale ja kan-gelaskalmistul tundmatu soome sõduri kalmule. „Põhjakotka lend" toimus Toronto Eesti Skaudisõprade patronäazhi all. 1964 AK'l otsustati korraldada 1966 suurlaager Kanadas. Talgute korras ehitati söögiš'äal-koh-vik vaatega järvele ja lisa köögile suure külmutusruumiga nskm ja arhitekt KeiinetMeipoomi kavadel. Rajati uued väljakud skautide all laag-rile, ehitati uus suurlõkke väljak. Suurlaagri nimeks valiti ..Kalfüval-la", mis oli gaididega esimene ühine - suurlaager 23.—31. juulini 1966. Konsul J. Markuse 220 köiteline eesti^ lESTWSt TÄHISTEL 29. märtsi Laupäeval, 29. märtsil,^ algusega kell 9 hom. tuleb Torontos, Eesti Majas, kokku järjekordne Eesti Organisatsioonide Konverents Kanadas. Eelmine Kanada eesti örgani-o satsioonide konverents peeti 1976. a. Torontos enne Baltimore'is Ülemaa^ ilmsete Eesti Päevade ajal toimuniid Rahvuskongressi ja ka eelolev konverents on ettevalmistuseks III Ülemaailmsele Eesti Rahvuskongressile, mis peetakse Eesti Päevade Stokholmis. 1980. a. organisatsioonide konve-kutsuti| id osa võtma kõik Kanadas tegutsevad eesti organisatsioonid ja kogudused. Konverentsist osavõtust oli palutud EKN büroole teatada võimalikult juba 14. märtsiks. Selle tähtaja lähenemisel registreeris konverentsist osavõtuks möödunud nädalal juba arvukalt eesti organisatsioone, kuid suurema osa registreerimist on oodata käesoleva nädala joolisul. Konverentsi töö ettevalmis^ tamiseks palub Konverentsi Komitee kõiki organisatsioone, kes seni ei ole veel konverentsist osavõtust teata- Kanada Eesti Skautide Maleva juhid 1950—1980. Ees vasakult: skm-d Leo Puurits, Jaan Lepp, Heino Jõe, Aksel Salumets^ taga seisavad Silver K.ask,'Ärea Commissioner -—Allan Spencer> Enn Kiilaspea ja Tarmo Toomes. Foto — Elna Kungla nud, oma registreerimise teadaanne rentsi juhtmõtteks on „Eestluse tä- hiljemalt nädalayahetüsel EKN bü-histel 1980-dailaastair'. Sellele vasta- roole ära saata. Toimus esimeiie skautide suurlaa- 'keelne raamatukogu anti Kanada ger Kotkajäryel „tunganoole" 1954. Asutati Eesti Skautide Liidu Keskbüroo, mille esimeseks peasekretäriks sai Aksel Salumets. : Skm Heino. lõe,/]'.;... skautlikult I tuntud; „|ämesäär" või ajakirjanikuna„Black Joe" oli maleva juht 1955—1958. Oma sõnavõtus ta mainib, et meile kõigile sai pettumus osaks 1955. aastal, kui toimus 8.^ Maailmaiamboree Niagara oh the "Lake'is. Meid ,ej jastud sisse, kuid see sai hiljem rohkem kui tasa tehtud eesti skautidele. Aktiivne osavõtt etnilise skautide konverentsi tööst. A. Komi ja advokaat M, Tarum poolt anti' kingina skautliku noortele Kotkajärve vastaskallas 35 aakrilise alaga. Peamaja rhuutus kahekordseks. ; ..Kaljuvallas" 600 noort 1800 külalisega suurlõkkel, osavõtjaid 4 maalt. • Aigasid ettevalmistused USA suurlaagri ..Koguja" Lakewoodis 1967. Kanada noored ühendasid sümboolselt Kotkajärve kaljud ja Lakewoodi liiva eesti nooruse ühiseks mängumaaks kinkides „Kogu j ale" males-vält esitatakse konveKentsü neljas tsüklis lühiettekandeid vabadus või t-lusliku tegevuse, rahvuspoliitilise te-^ gevuse. rahvuskultuurilise tegevuse, ja noorsootöö aladel. Iga ettekannete tsükkel lõpeb läbirääkimistega ettekandeis esitatud küsimuste üle. Läbirääkimisteks on tegelikult nähtud ette suurem osa - konverentsi • ajast.' Organisatsioonide konverentsist on Konverentsist on kohalikud selt-sid ja organisatsioonid õigustatud osa võtma kolme esindajaga, all ja haruorganisatsioonid ühe esindajaga, keskorganisatsioonid (EKN, Eesti Lüt Kanadas ja Eesti Võitlejate Ühingute Liit) viie esindajaga. Kesk-organisatsioohide täiskogude liik- • med. kes ei ole hääleõiguslikeks esindajateks, on õigustatud konverentsist osa võtma sõnaõigusega. ' Norras. Asutati St. Gathaririesse i tussambaks Kotkajäi;velt lahti mur- Lehho lipkond nskm Arnold ^Altosaa- : reja dr. Voldemar Tamm.emäe algatusel. 1955,aasta suvel toimus Kotkajärvel ,.Laäger-riik Eesti", mille juhiks oli Endel Lop, abid Teas Tanner, Ain Söödorja Kennet Meipöom. n Rein Taagepere toimetusel ilmus Kanadas 1955 ,.Tulehoidja" Jamboree erinuniber. Korraldati siniste, lipsude aktsioon. 1200 lipsu müüdi. Tehti ja vahetati 600 Eesti laualippu aktsioonis ..Eesti värvid puhtaks". 1956 valmis Kotkajärve saun Sissimäel : „Raudhäbemete" ühisjõul. Tegevust sale. algas Maleva ulatuses salga juhtide kool, ..VäpravaUa" hundulaagris voeti kasutusele ulis hundu nimetus noo- • ili'k^' noö^epoiss. Valmis hiis. Ehitati „Sääse sild". 1957 aäšta ÄK'l otšus- - tati korraldada järgmine suurlaager 1958.: Suured ühistalgud laagrivälja^ kute rajamiseks. Ehitati rahvaparki tantsupõrand, kiik, uus supelsild ja köögi juurde s^öögisaal ja veetoru. Aksel Salumetsa ja Tõnu Järve ühistööl kerkis: Peamajal Toimus Suurlaager „Saare"; Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas patronäazhi all toimub „Miss Esto '80" Kanada esindaja valimine 10. mail T.E.R.R. „Kungla" Maiballil. Valitud esindaja saadetakse Stök-holmi, kus valitakse „Miss Esto '80" osavõtvate maade esindajate hulgast. Kandideerida võivad kõik Kanadas elavad 18---25 aasta vanused ees-tisoost (vähemalt üks vanematest peab olema eestlane), vallalised tud: kaljupanga, millel metalli vala- neiud. Eeltingimuseks on eesti keele tud pühendustahvel. Iga kanada valdamine nii sõnas kui kirjas, ük-noor viis seljakotis kaasa munakivi, sikkarididaatide kõrval võivad ka millest valmis sambla alusmüür, eesti organisatsioonid üle Kanada Osa võttis 112 skauti ja 96 gaidi. esitada omapoolseid kandidaate, kes Väga suureks rahvuslikuks panu- on nende poolt kohalikult valitud, seks osutus Montreali Kalevi töö ja üksikkandidaatidel on vajalik kaks väljapanekud Montreali Expo'\ 60 soovitajat (vanemad, sõbrad,: orga-päeva jooksul. Kanada 100 aastase nisatsioonide juhatuste liikmed, j.t.j/ Valitud „Miss Esto '80" esindajale võimaldatakse tasuta reis „Põhjakotka '80" ühislehnuga Stok-liolmi, kus ta viibib Esto '80 Peakomitee külalisena Eesti Päevade kestvusel. Teistele kandidaatidele loodetakse välja anda väärtuslikke auhindu ja mälestusesemeid. Kandidaatidel palutakse registreerida kuni 15. aprillini kirjalikult, ära märkides nimi, eesnimi, sünniaeg, haridustase, aadress ja telefoni number. Lühike eestikeelne elulookirjeldus ja tegevus eesti organisatsiooni- KESKUSESm Muusikavõistkste parimad (A4-) Lenk, viiul . Thomas Olvet, klaver (Eesti Abistamiskomitee)— |20, Lembi Veskimets, klaver (EAK) --20, Linda Nor-heim, klaver, (EAK)—J20,LisaNor- oia, trompet --. heim, klaver (EAK) — $20, Marja harpsikörd- Leena Roos,' viiul (EAK ja Hugo des ori vajalik. Sooviavaldusele palu- Urm) -- |70, DesireeMedri, viiul takse lisada foto (võimalikult värvi- (Jaan Ratas) — $50, Evi Valge, laul ioto).'' Sooviavaldused saata: ,3Aiss Esto '80" Korraldavale Toimkoimale, .58 Bellbury Grescent, Willöwdale, Onta- .rio M2J2J2. . ; .; • , Sarah Pihel, viiul Nora-Mall Kerson, viiul ~ , Õnne Laikve, laul - $100. Stel-laTriglav, viiul — $100, Ingvar Liit- .Ci-ndy Härm, (kõik Peetri koguduse anonüümselt ahnetajall), Michael Sadul, harpsikörd (Peetri Kiriku Leerinoored 1980) $100:' (Peetri Koguduse anonüümne änne-taja) — $100,-Anne Tüll, deklamatsioon ja noortelooming (EKN) — $200:. i pidustuste raamides annetati Centennial Medal Konsul Johannes E. Markusele ja yäljaspool eesti ühiskonda ettepandud Leo Puurit- Skm Jaan Lepp või „Šuur Jaan" oli/ Maleva juht aas^ tatel 1958—1963. Malevas tegutses 12 lipkonda. nendest 7 väljaspool Torontot. Liikmeskond tõusis Jaani ajastul 50 võrra ja 1963 AK'ks see arv oli 550, mis on tainaseni püsinud. See ajastu oli meie rahvusgrupi suUrpin-gutuste aeg. Osteti Eesti Maja Torontos, Malev andis suure panuse aktsiate levitamisel jaj maja väljaehitamisel. Eesti Maja andis skautliku panuse tunnustuseks; skautidele jä gaididele alatiseks kasutamiseks Eqsti Maja tornitpa. mis valmis noorte ühisjõul 1963., Korraldati akt-sioon; ..Eesti Keel puhtaks".. E . V . aastapäeva aktusel jagati välja 4000 voldikut. Kotkajärve Peamaja muudeti talvekindlaks, :algasid talilaag- . rid.; Korraldati aktsioon neljal aastal Skm Tarvo; Toomes, • skautlikult tuntud „Kägu" nime'all oli Maleva juht 1967—1970. Maleva esindusüksus võttis 12 liikmelises koosseisus osa Banffis toimunud etniliste skautide jamboreest 1968. 1969 toimus Maleva, laager ,,Rändur 25" Kotkajärvel, mülega tähistati Eiestist lahkumise 25. aastat. Laagri-juhiks oli maleva juht. 1970 voeti osa Saksamaal toimunud suurlaägrist „Ühendaja". Esihdusüksuse suurus koos gaididega oli. •150. Malevate poolt organiseeritud Põhjakotka II lennust võttis osa 249, kasutati 2 lennukit. Lennüjuhiks oli Leo Puurits, esindusüksuse juhiks Jaan Lepp. Toimus bussidel ilus ringreis läbi Alpide. Saadi esmakordselt rüMik toetus .$5000.00. Valmistati ja levitati E. V. aastapäeval Eesti lipu ajaloo ja kasutamise korra voldik. Maleva salga võistlused toimusid korrakohaselt süureacvulise osavõtjate hulgaga: Töötati välja uus lipkondade vaheline spordivõistluste statuut ujumises, suusatamises ja •; laskriiises. Viidi läbi kolmas rühma-juhtide kool; Aidati kaasa „Eestlased Kanadas" ajaloolise suurteose koostamisele skaute käsitavas osas sl^m-d Jõe, Mitt jä Toomes. Töötati välja eesti alaliste katsete statuut ja märgid. Võeti osa aktiivselt Kanada Etnilise Muusikavõistluse kõrgeim hinne (A++:):\ Heidi Klamas, klaver ja harpsikörd (Richard Kaimre ja Peetri koguduse anonüümne) — $200, Linda Tunnustmsstipendiumid , Jaak Järve, noorsootöö organisaa- ] torina (Eesti Kunstide Keskus) — $100, Margit Viia, noorsootöö muusl ka alal (Peetri koguduse anonüümne annetaja ja Inga-Pia Korjus) — |400 4-$!l00, Helve Sastok, klaver ja kom-pošitsoon,( Edmontoni Eesti Selts ja R^uusikasõbrad) — $425, Helga Nõu Tralla, klaver (livl Ratas-Campbell) :näidendi lavastamiseks (Helen Joha- — 1150, Pia Metsala, viiul (Peetri ko- "i noorusfond) $150. guduse anonüümne) — $100^ Marika Krabi, laul (T. Ei Baptisti kogudus) •'—.$100!./ V- ••;( v-Õppestipendiumid Särina Westerblom, viiul (Julie Sonberg) — $40, Jeremy Vunalass, viiul (Sudbury Eesti kogudus) — $50, Marianne Urke. viiul (dr. Priit Paas ja Peetri koguduse Muusikasõbrad) — $200, Viiu Varik,, kontrabass (Peetri koguduse anonüümne, Vana- Andrese kogudus) — $100, Rosema-rie Lindau, laul (Peetri Kiriku Nais-ring) — $300', Peter Heinsar, laul (Toronto Eesti Meeskoor) — $150, Tiina Knk, akordeon (EAK) — $100, Kris^ Pisikesed mannekeenid Lehte ja Pilvi Leesment möödunud aastasel Foto Elna Kungla tine Neps, klaver (VanaTAndrese kogudus) — $100, Evi Uesšon, .klaver (EKK) $200, Uno Ramat. kunstiline kujundus (Alide Mägi, Edmonton) - • 0 • , Toronto Eesti Maja suures saalis., toimub varemate aastate eeskujul Toronto Eesti Seltsi Lasteaia mqe-näitus. Näitus korraldatakse püha- Tänuštipendiumid. ' Tarmo Teng, harpsikörd — Heidi Laikve, flööt — $100, Karen Kultuurilaureaatidele annetasid: Torontp Eesti ühispank, Abel Lee, Lembit Ilves, Helene Johani „Nöo-rusfond", Kaarel Eerme Mälestus^ • fond. EKK stipendiaatide kontsert ,-Eesti Noored Talendid" pühapäeval, 23. aptiUil kell 3 p.l Royal Cünservatory of Music Concert Hall.; Esinevad 2Ö noort, nende seas tutvustavad enda talenti esmakordselt Linda tralla, klaveril — võitnud mi- * tuKiwanise auhinda 1980 veebruaris, Evi Uesson — klaveril — õpib Londonis Western Ülikoolis muusi-kafakulteedis 3-ndat aastat; Omar Daniel, 'klaveril — õpib Toronto üU-kooli muusikafa'kulteedis . esimest aastat; Marianne Urke, viiulil — To-rohto ülikooli muusikafakulteedis kolmandat aastat. Lisaks neile: Viiu Varik kontrabassil, Tiina Kiik akor-deoriil, Rqsemärie ja Linda Lindau,, laul jne. . KONTSERT VÄNA-ANDRESE 23. märtsi hommikuse jumalatee-päeval. 30. märtsil algusega kell 2,00. kistuse pühendab Vaiia Andrese ko-na. Rorraiaati aKtsioon neljal aastal .rvanau«. aimust. Seekordne näitus kujuneb eriti ula- 'udus taas helikunstile Äsianauditi Skaudid suuskadele" Anti v ä i i a ^ skautidfe konverentsi toost a äb- \ rr i i ' • A cn r . . . guaus taas nenKunstiie. Asja nauain „oRdumu buusKaueie . ami vaija o . r- •;.J • tuslikuks kuna.esmevad.60;lašt.-.Na- x^t-^wfr^c 3 numbrit Maleva teatelehte ..Ratsa- Tääkimistest; Kanada skautide pea-nik Sarvega"; Korraldati 3/Sälgajuh->örteri esindajatega. Malevat esinda-tide kursust.'. Maleva osavõtt :1959- sid skm-d Kulaspea. Mitt ja Puurits. Lakewoodis toimunud USA Maleva kanada skautide organisatoorses . Suurlaägrist ,,Teraspoisid". Võttis süsteemis t^hti muudatusi pagulas-osa 82 Maleva Migdt. 1960 võttis 3 Ma- •^^^"^^'^^^öö tunnustuseks ja soodus-tegutseva ooperitrupi tuse ajal on korraldatud emade pooU: lauluvõimeid. | Eelseisev külakost tuka rikkali'' kohvilaud. Moenäitusele, .mille puhastulu:läheb lasteaia toetuseks, on kõik teretulnud. leva liiget osa Rootsi Maleva suurlaägrist „Olevilinha" .Seal langetati otsus, eesti skautluse 50 aasta tähistamiseks, otsustati korraldada •Kanada ettepanekul esimene ülemaailm-ne eesti skautide^ suurlaager. 1962 toimus Kotkajärvel skautide „Maailma-laager" ja gaidide„Ilmakaare", laagrist võttis osa 522 Iskauti ja 364 gaidi, mis; tõusis nädalalõpul; 900. Laagrist võtsid osa -Rootsi, USA, Saksamaa, Austraalia jä Kanada eeSti skautlik noorus. Kotkajärvelt sai alguse ülemaailmsete eesti, suurlaagrite traditsioon. Majanduslik läbikäik ületas; $35.000. Võrdluseks see oli 1/3 mõni; aasta varem ostetud Eesti Maja hinnast. Sellest õnnestunud ürituselt leiti idee teiste ülemaailmsete eesti ürituste korraldamiseks — hilisemad EestlPäevad. Skm Leo Puurits oli Malev^ juht 1963-1967. Maleva liikmeskond tõusis 575-le. Malev ehitas ja rändas. 1963 aasta sügisel algasid kahe 3uurürituse ettevalmistused» III Eesti Päevad Torontos 1964 kevadel ja lend Rootsi suurlaagrisse.; Eesti PäeVadepiduktusest võttis osa 320 skauti ja gaidi. Korraldati noorte näitusel skautliki osa." esineti suure kõnekoorina Aksel Salumetsa juh-tamiseks, kes ennast registreerinud Kanada skautide liikumisse. Eestla- I sed, lätlased, leedulased ja ungarlased kuuluvad kanada skautide perre, poolakad ja ukrainlased ei kuulu. Tehti; muudatus skautluse allüksuste vanuse piirides ja katse SüStee- „ mides. Asutati Vendur-skäudid. Väga\ š i c l k i d a . T d i t i ' ' t a s a " t ^ a g a r a t^ suur panus oli Maleval kodurahu hoidmisel. juhtimisel 30 liikmelisest eesti rühmast sai 1500 liikmelisele kanada skautide kogule esindusriihm nii Taani eel-laägris kui Kopenhaageni linna vastuvõtul ja hiljem. Jamboree rahvuslõketel.' Laagri väravas lehvis suurim Eesti lipp mida poisid oska-leb rneile hoopis kaugemalt — Minneapolisest ühe sealse ülikooli muusikaajalooga tegutsev segakoor ja ajaloolised instrumendid. Ansamblit juhatab KarolynM. Mawby. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust on käesoleval tegevusaastal jaanuaris ja veebruaris 1980 oma panusega majanduslikult toetanud alljärgnevad kaasmaalased: :\. K. Agapüu, Hugo Allisma, Anne ja Peeter Altosaar, Laine ja Heino Al-tosaar, Milvi Amolins. Hilda A. Brutus, Meery Deverg- Külaliskoori ja -ansambli: kontser- näs, Viivi Dobrovics. di sisu on põhjalikult erinev novembris esitatud- värskest sümfoonilisest'' eesti vaimulikust muusikast ning äsjasest vükaalsolistide kontserdist. Seekordne kontsert läheb tagasi muusika ajalukku ning vaatleb heliloomingut nii. nagu la esines 13. kuni 17. sajandini.) ;; Skm' Ensu Kiilaspeal oli Maleva juht: 1970—1976. Maleva See helilinf ekskursioon ; sisaldab mis omal ajal on ol-dulikkudel vastuvõttudel esinemas skautidest ja gaididest koosneva laulu ja muusika trupiga. Aktiivne osavõtt J Ülemaailmsete Eesti Päevade ettevalmistusest ja kaasategemine suurpidustustele Torontos 1972. Kotkajärve laagriväljakute kordapanek Maailm-.laagriks ,,Eesti • Skautlus 60- • aastat — Maailmalaager Kotkajärve 1972". Laagrist võtlis osa 1200 noort ja juhti. Väga viljakaks kujunes suhtlemine kanada peakorteriga Jaan Lepp^a ja Peeter Kallaste poolt. Korraldati 1973 eesti metsamärgi kursus Kotkajärvel. Peeter Kallaste juhtirnisel ja Jaan:Lepp'a abil. : timisel. Enn Kiilaspea juhatas skau- 1975 aastalavanes meile võimalus tide orkestrit. E . P . kõne pdas skm saata kanada skautide koosseisus Heino Jõe, 16. juulil algas „Põhjakot- , Maailma Jamboreele Norrasse Nord ka" lend ;„Põhjala" suurlaagrisse 116 -Jam'i 30 parimat eesti poissi Ain Äl-iga, hendest 57 malevate Jäse, Toomas Kütti ja Martin-Jõgi Lake ülekohus. Pärast Nord-Jam'! rahvusvahelisest skaut juhtide nõupidamisest Jaanis võttis osa Jaan Lepp helilin| ( _ kanada delegatsiooni koosseisus. ^ heliloojate töid, mmAöbtanüd sM^^^ül^ a i i n l Tõelisel^ eesü p^ välja nud Xas suijna: andvaks või lausa teleestlskautlusejä Kanada peakor- .^or^^^^^^^^^ teri vahel. KäiM^ mitmel L n a d a ^ ^ ^~ skautide aasta peakoosolekutel ja pj. Voeti osa Rootsi. Suurlaagnsl ;, Skm-Silvar Kask'! ;"• ajastust Maleva juhina 1975 kuni piduliku koonduseni andis ülevaate Maleva abijuhl skm Ervi.n Äleve, kes on olnud abijuhiks 25 aastat; ; . Valmis noorteruum. Eesti Majas, kus toimus pidulik kokkutulek. Tol •mus 5. Metsamärgi kursus Jaan'Leppa juhtimisel Võeti osa Baltimore Eesti päevadest 1976. Kotkajärvel toimus 1977 Etniliste skautide ja gaidide laager, Leo Puuritsa Juhtimisel, . millest võeti Isindus üksusega oša ja ; kohe sellele ; järgnenud, maleva suurlaager 40O osavõtjaga. Laagri juhiks oli Ivar.Nippak. • toimus Koguja II Lakewoodi' Jär-vemetsa laagriväljakul, millest suurearvuliselt osa võeti. Austraalia suurlaagrit külastasid skm-d Vaher Piigil ja.Kari Sütis. Alanud on ESTö Kontsert oij organiseeritud kolmes tsüklis — iga tsükkel keskendub muusikaajalooliselt defineeritavasse stiiliperioodi, Seega 23.. märtsi hommikusel . ju- "'malateenistu.sel on Vana Andrese kirikus võimalik kaasa elada inimliku; inspirat^siooni ja muusikalise maitse Eesti Selts Kitcheneris; Agathe EsOp, Maie Gray. Joann Haiko, E. Heinmaa, Telma Holmberg, Tõnis Hurt. H. Ilvfes, Harald Isotamm. E. ja W. Jaaku, Paul Juttus, Gustav Jürgens, Otto Jürisson. A. Kaasik, Maie Kabur,H. Kai mer, Väino Kaldma, Ferdinand Kaljuste, EstherKaikis, Eduard Kalkun, Heino Kannel, Hilda Karniol, Adele Kasemets, Silver Kask, Jaan Kiis, Avo Kimmel, Olev Kivioja, Alide Kotkas, Lydia F. Kreekman, Haris Kukk,' Linda Kull, Kustav Kurg, Karl ja Leida Kurm, Kalev Kuutan, A.'Kõiv, H. Kõrb, J. Künnapuu. Ottomar Laamartn, Robert jä Olga Laats, Aldo R. Lattik, Paul Lepik, Willem Lepik, Risto Liivoja, A. Lind, V. A.Lomax, Londoni Eesti Ev. Lu-teriusu Pauluse Kogudus, Heino Loo, A. Ratas, Th.Ratnik, Oskar Rist-: mäe, A. ja J. Rump. Alver Rõikal ^ Hans Saar, Külli Saartok, Aet Sandström, L. Sepa,'Linda Silm, Hugo Šoolepp, St. Catharinesi Eesti Selts, Johan Sumberg, S. Suurmann, Joh. Säägi. Leönore E. Tabola, Martin Tiisler, Ernst ja Salme Tiivel, August To-mander, Toronto Eesti Naisselts, Toronto Eesti Pensionäride Klubi, Toronto Eesti Võitlejate t)hing, J. Toop, Heino Turu, Johannes ja El vi Uuesoo. ; M.Vabasalu, Evald/A. Wällaste, S. Varangu, K. Vendelin, Olga Vesik,. Jüri Villem. ^ Toetuste laekumine jätkub. Vaipade ja mööbli PUHASTUS auruga (steamcleaning) Helistada ERIK LOKBIK 1.447-9834 EÜStqhM 4 arengukäigule läbi; kc^mesaja aasta. ^^^^^^ Loosberg, •Evald Lootus! Ta al2[ab päevilt md Maarjamaa oli jiii^^L^^ Arnold' Matiisen, Voldemar Matii-sen,. H. E.Meema, Raoul Merits, John Mets, Voldemar Metski, L. M l jal, Arthur Mäehans, H. Mälgi, Karl Mölder,'Karl ja Agnes Möller. Alfred ja Agnes Nii, August Nurm abikaasaga. J. Paist, Rein Pajo, August Pajur, Arvo Pallop, M. Peetsu, Walter Pent, Meta Pohlaki L. E. Poolake, Johannes Pärn. ; Harjo Raidma, Anton Rand, H. ja juba kindlalt saksa ristirüütlite kontrolli alla saadud ja lõpeb muusikalise maitsega aegadest, kui Gustaf Adolfi ning Wallenstein Euroopas üsü küsimuses lahinguid löövad. '80 ja Vikerkaare maailmalaägri reisi ettevalmistused. Malev on aktiivselt osa võtnud kõigist, ühisüritus-tes. t.. -...;;"• ^.•••;; •;;••• .•;;•'•:•••• Eesti Üliõpilaste Selts tähistab aj^ rilli algul oma 110. aastapäeva. Torontos toimub sel puhul pidulik jumalateenistus Suure reede õhtul) 4. aprillil Vana Andrese kirikus algu^ sega' kl.|7 õ. ja kontsert-aktus Eesti Majas laupäeval, 5. aprillil algusega kl. 12 päeval. Õhtul on perekonnaõh- Uu Tartu Cpllegel ruumes. 110. aastapäeva tähistamine toimub EÜS'i Toronto ja Montreali koondi|ste Kalev Ej tused on ji vait võimle! tele; Tegelj test kuni e| te rühmad jatest kuni | ^ nl „Senior tab kõige ja nende pionid". N{ võimlemistij luse igal ül tavalt koge vas grupis.) pid, kogen< kompetentj genenud osi grupi moof jad, kes on paistvamad I gruppidest. Uue üsänj ealiste rühil tused tõin Gabrieli's Pi E. Willowdd samad päe\l 958 Broadvi Reedeti toil! tused;St. Cal pard Ave E.I : koordineerii neiv; Riga, da 889.7889. , te klassid toimuvad tl ja laupäeviti Shirley Lch( Kasekamp, davad Ethelj by, Eric Lil Lydia Ai"uvai L. Bauer ja Teismelisel (Yüung Lad| Vanemad, hi päeviti Deerl Hodgson Sr. siga, õpetaja ren Vünaiiii Oder. Teisipäeviti jaks on Siil saadavad Ma ; Lydia .AruvJ Vastutavate Eder,M. Hii Terp. *Junioi[ vad teisipäe Schoolis, rei Parkis. Õpe| Annely Riga] Luksepp, kii ja kapteniksi Senior Elil toimuvad tt nior Public Jesse Ketchi tavad Evelyi] klaveril saadi . dinaa loriks Võist lusvõi muvad esi kolmapäeviti| 9 klassiga, vad 10 klass] VüimlemisI 'erikohas. Parimaks nud Mari" • HELSl „Krashaja veebruarist Rootsit, et naaberlikki „Pravda" Juri KuznetsI veebruari äi , kavas't hanki keid ja hoid leri'numasinai| daks see nc mist üha roj kondas „Izvestija" hubov pöörd< tähelepanu aj le paigutada javäelast, miil susc plaanidel jaluhande nn sused'', mida| poole maaihin need kirjutust sündmustest moodi oma sl Senini on.venj ei Põhjala oli beriikel; suh( usaldusel. ROOTSI ÕHl Paar päeva dutas jälle Rc des, et need o| sõja järgsel aj| lades Rootsi õhujõud ei Vai Sele. positsiooj teatavaks, et riklaste pool tl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-20-04