1980-03-20-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
teElu" nr. 12 198Ö „Meie EIü" nr. 12 (1570) MELJAPÄEVAL, 20.. , MARCH 20 , its la võtma kõik Kanadas pesti organisatsioonid ja iKonverentsist osavõtust LKN büroole teatada või- |>a 14. märtsiks. Selle bemisel registreeris kpn-kavõtuks möödunud nä-. [rvukalt eesti organisat- ; suurema osa registree- 3data käesoleva nädala^ [verentsi tööettevalrnis-^ Lib Konverentsi Komitee (atsioorie, kes seni ei ole Int s is t- 05avõ t u s t t ea t a- Igistreerirnise teadaanne dalavahetusel EKN bü- [ta, list .on kohaHkud selt-iisatsioönid õigustatud )lme esindajaga^ all ja |tsioqnid ühe esindaja-nsätsioonid {EKN, Ees-, blas ja Eesti Võitlejate |) viie esindajaga. Kesk-nide täiskogude lük- Ie hääleõiguslikeks esin- • õigustatud konverent-' la sõnaõigusega/ SlOO-SarahPihel. viiul (-Mall Kerspn, viiul ikve, l a u l— 1100, Stel-. Il — SlOO, Ingvar Liit- -"SlOO, Gindy Härm, : SlOO, (kõik Peetri ko-lüümseit annetajalt), Iharpsikörd (Peetri K i - >ed.l980) SlOOv: indiumid noorsootöö örganisaa- Kunstide Keskus) — |iia; noorsootöö rriuusi-koguduse anonüümne |ga-Pia Korjus) — im )aštpk, klaver ja kom- Jmontoni Eesti Selts ja f) - $425, Helga Nõu lamiseks (Helen Jdba- |)''^$i5o;/ - .y;^: • / latidele amnetäsid: m Ühispank, A:bel Lee, r Helene Johani „Noo-krel Eerme Mälestus- ^ Jiaatide kontsert „Ees- (ndid" pühapäeval, 23. 1. Roval Conservatorv btHalT. ( • loort, nende seas tut-talenti esmakordselt llav.eril —võitnud mi-ihinda 1980 veebrua- — klaveril — õpib. lerh Ülikoolis muusi- |3-ndat aastat.; Omar — õpib Toronto üli-if a:kulteedis esimesi le Urke, v i i u l i l— To-rauusikafakulteedis lät. Lisaks neile: Vüu Issil, Tiina Kiik akor- [rie ja Linda Lindau, Ratnik, Oskar Rist-iimp, Alver Rõi-ka. '., Külli Saartok,Aet Jepa, Linda Silm, Hu- Catharinesi Eesti ^iberg, S. Suurmanii, ibola, Martin Tiisjer, : Tüvel, August Ta-' |to Eesti Näisselts, ?erisionäride l^lubi, [Võitlejate Ühing, J . |ru, Johannes ja Elvi pvald Ä. Waliaste, S. mdelin, Olga Vesik, imiiie: jätkub. ASTUS [eandcleaniljg) RIKLOKBIK 47-9834 phistab Ite Selts tähistab ap-llO, aastapäeva. To» Tel puhuj pidulik jü= liure reede õhtul, 4, [drese kirikus algu-koritsert- aktuš Eestt 5. aprillil algusega M on perekonnaõll- ]i ruumes. ra tähistamine toi-forito ja MontreaM IduseL Estienne . tegevus • Ja . harju'^ tused on jagatud rühmadesse vasta^ vait võimlejate vanusele ja kogemus-lele. Tegelevad lasterühmad algajatest kuni edasijõudnuteni. Teismeliste rühmad hõlmavad tüdrukuid alga-meistriks 1975—-1 Hea ja paljiitõptav noorvõimleja on Kathy Tihane. Kanada Junior Champs 1978 tütli saavutasid noored võimlejad Susan Hiinel, Lisa Vähi ja Kathy Tihane. Kalev Estienne ridadest on sirgunud Kanada Meistrid: 1978 Kelly jatest kuni,Junior Elite'^ja isegi kü- Molligan ja Jana Lazor. 1976-1977 ra„Senior Elite". See grupp nipodus tab kõige suurema osa võimlejatest ja nende ridadest sirgunud „Chami pionid". Naiste grupp hõlmab kõiki võimlemistasemeid ja annab võimaluse igal ühel kaasa tegemiseks vas-. tavalt kogemustele ja teiiiale sobivas grupis. Tegelevad algajate grupid, kogenenud võimlejate rühmad, kompetentsete rühmad ja väga kogenenud oskustega grujlid. Omaette grupi moodustalvad vöistlusvõimle-jad, kes on suurte yõimetega silma- ^aistvamaä võimlejad oma vanuse-gruppidest.'-.• . :i' • Uue osana on esitätJd enne kooliealiste rühmad 4—6 aastani. Harjutused toimuvad ikolmapäeval St. Gabrieli's Parisl|, 6661 Sheppard Ave. E.i Willowdale kella 2—4-ni ja samuti samad päevad Toronto Eesti Majas, 958 Brpadview Ave. kella 9.30—11.30. Reedeti toimuvad sama grupi harjutused St. Gabrieli's Panšh's. 666 Shep- , , J. J J . , . . ^^r.A A . c \ x r n A V n • kogu kandidaadiks ja sinna vali-pard Ave E., Willowdale. Programmi , , / , = tud. See kogu on 7 liikmeline ja nen-ne pädevusse kuulub moodsa võimle-niise edasiarendamine, võistlustingimuste ja punktide andmise normide kavade koostamine vahekohtunikku- Shirley Lehtinen, 1976 Susan Locke (Senior Nat. Champ.) ja 1973 Denise Fujiwara. VÄSIMATU EVELYM KOOP- • Kalev Estienne asutajaks ja aktiivseks juhiks' kõigil neil aastail on olnud väsimatu energiaga, alati optimist Ja alati eestlane Evelyn Koop. Võib-plla Eestist kaasa võetud rahvuslik uhkus, kangekaelsus ja eesti ema väsimatu energia pn teda nii kaugele kandnud ja nii hea tervise juures hoidnud. Peale Kalev Estienne juhtimise ja õpetamise kuulub Evelyn .Ontario ja Kanada Moodsa Võimlemise Federatsioonidesse.:: Juulis 1976 Montrealis valiti ta International Gymnastic Federationi (F.I.G.) Naiste Tehnilise IComitee (Womens Technical Gommitee) liikmeks. See oli esimene kord moodsa võimlemise ajaloos, et Kanadast kedagi on esitatud selle rahvusvaheli- Osa kalev Estienne „§enior Elite" tüdrukuid harjutamas Estö '80 esinemisteks Glenview: Public koordineerijaks ja õpetajaks on An-nely Riga, informatsiooniks helista-. da 889-,7889..Algajate-ja eiläsijõudnu-te klassid 7—-11 aastani, harjutused toimuvad teisipäeviti, kplmäpäeviti ja laupäeviti 9 klassis. Õpetajaks pn Shirley Lehtinen, Käi Käärid, -Süna Kasekamp,.Heli Oder. Klaveril saadavad Ethel Garret^t,: Velnia Baller-by, Eric Liigand, Enn Kuuskne. jä Lydia Aruvald. Vastutavad emad on L. Bauer jä Eva Terp. Teismelised ' ^ a nopredneiud (Young Ladies) vanusegrupis TL ja Vanemad, harjutused toimuvad lau-päeviti Deer Park-PublfclSchooris ja Hodgspn Sr. Public Schbol'iš 5 klassiga, õpetajad on Evelyn Koop, Ka-ren Viinamäe, - Annely Riga, Heli dele rahvusvahelises ulatuses ja vahekohtunikkude ettevalmistamiseks 'õppematerjalide väljaandmine. Peale rahvusvaheliste vahekohtunikkude Teisipäeviti töötab 2 klassi, õpetajaks ori Šiina Kasekamp, klaveril saadavad Margit Viia, Ethel Gärrett, Lydia .Aruvald ja- Velma Ballefby Vastutavate emadena tegutsevad C. Eder, M. Himme], Laine Paju ja Eva Terp. ^Junior Elite rühmad võimlevad teisipäeval Glenview Sr. Public , Schooris, reedel j ä laupäeval peer Parkis. Õpetavad Evelyn Koop ja Annely Riga, .klaveril saadab Esko Luksepp, klassi emaks' on B. Pajus ja kapteniks Lis Duma. Senior Elite rühmade- harjutused toimuvad teisipäe^vdti (Glenview Se-i nior Public Schoqlis ja "neljapäeviti Jesse Ketchum Public Schoolis. Õpetavad Evelyn Koop jä Valve Kivilö, klaveril saadab Esko Luksepp, koordinaatoriks on Liia Vünamäe. Võistlusvõimlejate. harjutused toi- : ettevalmistamise kuulub, selle 7 liik- nada osas, Evelyni kuulumisega šel-melise kogu ülesannetesse olla pea-< ^^^^ rahvusvahelisse kokku, nüüd ko.htunikuks suurkohtumisel nagu antakse informatsioon kä välja ing- European Champipnships, World Championships ja Invitational Com^ petitions, üks kõik mis maal. See kogu hoolitseb ka kõkide kirjutuste paljundamise ja) levitamise eest üle_ maailma, mis puudutavad, moodsa võimlemise arengut ja seaduste tõlgendamist. Selle kogu liikmena on Evelyn Koop kaasa aidanud rahvusvahelisele suhtlemisele, võistluste-võimaluste loomisele erinevates maa- • des._ :•, / • Olles F. I. G. Komitee liige, Evelyn võttis osa 5 ülemaaillmalisest koosolekust 1976—77. Oli moodsa, võimlemises peakohtunikuks Baselis 1977 World Championship'il. Oli peakoh- • tunikuks akrobaatilises ülemaailmses võimlemise „meistrivõistluster Hispaanias 1975. • • :0n aidanud kirjutada reeglid' esimehena, lennu ja^ ringreisi ju-moodsavõimlemise nööri kasutamise osas rahvusvahelises ulatuses, samuti kaäsatöötanudnÖöri ja rõnga ette- ; nähtud harjutuste kindlaksmäärami- Schoolls. Vasakult.:. Karin Viinamäe, Heli Oder, Helen Liigšoo, Anne kohtunikkudele Londonis Inglismaal ja võttis osa seal aset leidnud rah-yüsvahelise; tehnilise komitee koosolekust. F.I.G. komiteesse .kuulub Evelyn Koop,kuni 1980 aasta olümpiamängudeni. Sellesse kokku kuulumine on toonud Kanadäle tunnustust ja andnud võifnaluse olla esimeste hulgas, imitte paar aastat teistest taga. Kala ja Tima Pajos. Foto — Elna Kungla liskeeles lisaks prantsuse ja saksa keelele. Kanadal on suured teened moodsa võimlemise rahvusvaheliste normide demokratiseerimisel. Alates 1971 aastast kuni .1980 on Evelyn Koop osa võtnud 43 rahvusvahelisest moodsavõimlemise kohtumisest kas kohtunikuna või lektorina erinevates maades nii Euroopas kui Ameerikas. . Minevikus on .Kalev Estienne tööd : paljudel aastatel, kaasa aidanud ja vastutust kandnud eestlased Lydia Kuus, Inga Tppmes, Astrid Jõgi, E. Müürsepp, Ly Oss, Tiiu Tralmän, Lia Pikkpv, Leelo Roman, Mea Paju, Merike Himmel, Asta Varängu,L; Luik, Liä Viinamäe, Dägmar Pajos, Laine Paju, •. Lehta Greenbaum ja . Elna Kungla — õpetajana, vanemate ko- .NEW Y O R K (M.E.) — Ühenduses . eestlasest dirigent Neeme Järvi debüüdiga New Yorgi Philharmoonia orkestri juhatamisel, ülistas ameerika kõige suurema levikuga päevaleht New York Daily News Järvit kui ühte tähtsamat uut dirigenti, kelle menukale debüüdile tasandas teed selle orkestri korralise juhi pikemaaegne liaigus. Puudutades N. Järvi äsjast emigreerumist N. Liidust, kus ta oli seni kõrgelt hinnatud orkestrijuht, tõi tema valik USA-sse asumiseks lehe hinnangul |ällekordset kasulikkust ameerika muusikaelule. Leht jätkab, et eestlased ja soomlased OBH veresugulased, mistõttu Järvi oli kohane juhatama Sibeliuse Lemmlnkäi-neni tagasitulekut ja tõi selle kaljuse kõla nõudlikult, mittesentimen-taalselt ja jõuliselt esile. Sibeliuse II sümfoonias Ilmnes täielik värskus ja triumf selle jühataihlsel. N. Y. Tlm^s avaldas pealkirja all Neenie Järvi Sibelluse-õhtu neljal veeruL Leht annab lühikese ülevaate sellest, et Järvi oll Eestis riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ja juhatas külalisena läinud aastal siin Metropolitan Öpera etendusi. Järvi oh oma enese Ideedega muusik, kes omab esmaklassilise dlrlgeerlmlsteh-nlka nende Ideede rakendamiseks. Ooperiorkestrist tõi ta välja Ilusal tooni ja sügavat väljendusrikkust, mida ta demonstreeris nüüd ka Sibeliuse muusika juures sümfooniaorkestriga, kriitik märgib kohatist aeglast tempot Sibeliuse juures aga ka Järvi maksimaalset nüanseerlmls-oskust, ja kui lõppes dramaatlllne-jõullne esitus, pääses valla publlkiu vaimustus. Kiites Sibeliuse sümfooniat nr 2 ja vlhilikontsertlj nkneta-takše sama autori Lemm^nkälneM tagasitulekut (poeem) muuislkallselt tühjemaks, kuigi dirigent Järvi andis ka seal omapoolse parima. VOl Eestis Kathy. Tihane — paljiitõotay, noor; võistlusi tamas: rahvusvahelist rändamist, 30. .mail viib lennuk grupi paremaid võimlejaid Soome, Lahti, et osa võtta Söo^ me võimlemise 80 aasta pidustustest. Soomest sõidetakse V Saksamaale Stokholmiš Esto '80 ajal toimub Kalev: Estienne: valikrühmade .tüdrukute esinemine ,,Scala" teatri ruumides, mille ettevalmistused -on juba alganud. Sissetulek sellest' esinemi-hina Soome—Roptsi jä Berliini Gym---sa võimlemise demonstratsioonid, naestradale ning sellele järgnevale Saksamaalt sõidetakse Eesti Päeva-ringi^ eisile Saksamaale; Paljudel aas- dele. võistlustele, millele järgnevad mood- sest läheb esindusrühma tüdrukute toetartiiseks. Peale Esto reisi, ees ootab Iisraeli sel. mHEKOHTUNIK On mitmel korral olnud kursuste , .. ..... . . korraldajaks Kanadas ja väljaspool muvad esmaspaevui, le,s;paev«,, j ^ ^ ^ Federatsiponi. Kutsuti vahekohtu- :: kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti 9 klassiga. Daamide grupid võimlevad 10 klassis erinevatel päevadel. Võimlemisharjutused toimuvad 8 ; erikphas.. • ' • V: Parimaks. e|sti võimlejaks on oU nud Mari: Viihi, kes tuli Kanada tatel on olnud majandušaktsioonid ja reklaam "Elna Rungla: ülesanne-, teks; Nüüd ori kõik qeed ülesanded Liä Yiinarnäe õlgadel. ' Eestlastest on Kalev Estiennes tegutsenud võimlemise õpetajatena Reet Altosaar, Anu Jõgi, Karmen Eesti Päevade osa moodsa võimlemise pidusluslest „Festival Gala" on, õpitud. Nüüd pn tähelepanu pööra- : tud Kalev Estienne 20 juubeli pidustustele. Valikrühmad^- suuresinemi-sed toimuvad 28. märtsil kell 7.30 nikkude seminari korraldama Lõuna- Aafrikasse. Korraldas kursuse vahekohtunikkudele 30 maalt enne 1977 maailmiävõistlusi. 1978 võttis osa konverentsidest Shveitsis ja Saksamaal. 1979 korraldas kursuse vahe- Kruusmägi, Marianne Taaler, Ene Etobicoke Olympiumis 590 Rathburn Pöolar, Anne Kuus^ Märi Vahi, Valve Kivilo, Rita Laur ja Tiina Tralman. TULEVIKUPLAANID . Kalev Estienne lähemad iuleviku- •plaanid ,on täis põnevat tegevust ja Rd.:ja 29. märtsil'kell 7.30 -õhtul Four Season Hotellis (Avenue Rd. ja Yorkville) Kalev Estienne pidulik ball koos sPoja õhtusöögiga. Valitakse „Miss Eesti Võimleja Kanadas" kes esindab võimlejaid Stokholmiš. sõit, mida mitmel aastal on edasi lükatud.; Küsimusele, kas ei tunne väsimust, vastab Evelyn, et ta ei ole veel aega leidnud sellele mõtlemiseks. Mida rohkem eesti noori võimlejaid võtab osa Kalev Estiennest,' seda- suurem ontöPrõõm ja seda väiksem on väsi- . mus, ütleb Evelyn Koop/ Kalev Estiennes võimleb momendil ül^ 100 eesti tüdruku ja nagu Evelyn ütleb ise, siis kõik need tüdrukud on „star- 'id" ja nendele kuulub tema tähelepanu.' _ -HELSINGI (M.E.:)'^~ „Krasnaja Zvezda" koos teadeteagentuur TASS-iga on alates 12. veebruarist saadik iga päev kritiseerinud ja hoiatanud Norrat ja Rootsit, et need mitte NATO õnge ei hakkaks, vaid jätkaksid hea naaberlikku poliitikat „Pravda" Põhjamaade kirjasaatja Juri Kuzrietsov kirjutas Stökholmist veebruari algul Rootsi õhujõudude kavast hankida, uusf: lahingulennu-, keid ja hoiatas ostmast ameerika lennumasinaid. „Pravda" järgi tähendaks see neutraalse Rootsi pöördumist üha. rohkem NATOrmõjupiir- : konda. V ; - l \ „Izvestija" kirjasaatja Juri Golos-hubav pöördas oma pPPlt Helsingist sest see ainult halvendab riikide va^ helisi suhteid. Mõlemad ajalehed muidugi „unus-tavad", et Põhjala territooriumi kõige suuremad väeüksused pn'Koola poolsaarel ja see on muidugi ka NATO- esindajatel mõttes. • Punaarmee ajaleht „Kfasnäja Zvezda" (Punane Täht) „tundis muret" ka 15. veebr. Rootsi relvade ekspordist NATO-riikidesse:, mis ärata- • 3--5, ctprillirii Käesoleval aastal toimub Kultuuripäevade: kümnes aastapäev. Pidulik avaõhtu neMapäeval, 3-ndal aprillil kposneb kunstinäituse avamisest ja 1980 a. Kultuurfondi auhinna üleandmisest. Reedel ja laupäeval, 4. ja 5. aprillil on kavas ette nähtud loengud, teatrid, muusikalised ettekanded ja eesti mängufilmid. Kogu tegevus toimub Eesti Majas, kus on ka .ette nähtud ühiseined. „National Geographic" ajakirja va-nemtpimetuse kolleegiumis tõotan Priit Vesüind, kellelt ilmus aprillikuu numbris artikkei Eesti kohta, esitab oma tööd. Viimati, mil „Natio-nal Geographic" käsitles Eestit oli aastal 1939; , tähelepanu ameeriklaste kavatsuste- yat kahtlust riigi neutraliteedi osas. le paigutada Norra 8.000—10.000 sõ- Lisaks ajaleht rõhutas Rootsi relva-javäelast, mis olevat osa USA valit- de eksporti (ka Shveitsi poolt) Lõu- - suse plaanidest rajada iinna üle sa- nä-Aafrikasse, •Tshiili, Argentiinasse jatuhande mehega ,,kiiHöögi väeük- ja Taivani. sused"> mida kriisi ajal iscalt isale sündmustest väga ühekülgselt ning tendentsiga. Arvatavasti venelased' unustavad, poole, maailma |saala.|. On selge, et need kirjutused olenevad Afganistani sündmustest ja N.- Liit püüab niimoodi oma seljatagust kindlustada, Senini ori venelased alati rõhutanud. . , et siin on sellistesse ,,turistidesse" Midagi ei öelda venelaste relvadest . alati suhtutud väga neaatiivselt ja näiteks Afganistanis. Koos teiste Skandinaavia maadega Pn ka Taani saanud Pma osa N. Liidu süüdistustest, .mitte aga nii vjas-kete sõnadega", kui Norra ja Rootsi. etvPõhjala olukord põhineb heanaa- Tähelepanu on pööratud rPbkem berlikel suhetel usaldusel. ja .vastastikusel vaga 'Soome ajalehed ongi meelde tuleta- - nud aastat 1968 „turistide" külaskai- ; ku Tshehhoslovakkia ning võrrelnud soome kommunistide suhtumist asjasse kaksteist aastat tagasi ja nüüd. 1968. a. ka SKP mõistis julgelt huk- ,ka venelaste „appimineku" Tshehho- STOKHOLM (M. E.) — Mart Nik-lus'e informatsiooni kohaselt, 24. veebruaril 1980 toimunud Ülemnõukogu presiidümi „valimised" kulgesid rekordiliselt vähese osavõtu tähe all. Tartu 10» Keskkoolis paiknevas ,valimisjaoskonnaš" {asub omaaegse Saksa Teatri vastas) jäid tulemata ainuüksi neid, kelle nimi algab K-ga rohkem kui 100 inimest. Rohkesti oli näha inimesi suundumas kabiinil-desse, et | kandidaadid maha tõmmata. Selle vastu oli rakendatud survevahendeid: kabiinidesse olid üles seatud peeglid, et näha, kes pole lo- Jaaine „nõukogudega". Dhtlasi avaldati sellega survet, et inimesed ei pistaks sedeleid taskusse. Ometi seda' tehti massiliselt, nagu kinnitab Mart Niklus, kes jälgis olukorda. Teda oli juba varakult jälitamas sel päeval KGB töötaja Anti Talun. Niklus! teatas sellepärast ka võimudelep et KGB ei llasknud tal avaldada omai ariamust ,,saadikukandidaa|tide" 'suhtes.. Võimud on nüiid valimistulemust® \ suhtes toime pannud ränki võltsimisi ning tulemata jäänud Isikute eest olid sunnitud ,Valima" jaoskonna töötajaid. Nii tunnistas Andres Piirsoo Tartust üles, et asetas urni oma käega 30 sedelit, kuna isikud ei tulnud kohale. Võimud läksid kogumi ( nõnda jultunuks, et tunnistasid keh-livaks ka need sedelid, kus kandidaa- \ did olid maha tõmmatud, kuna see andvat . ,,tünnistust ..kandidaatide tähtsuse rõhutamisest". OKUPEERltÜD EESTIS e e * pilM ROOTSI ^ÕHUJÕUD : Paar päeva hiljem „Pravda" puudutas jälle Rootsi õhujõude kirjutades, et need on kogu Tj^eiše Maailmasõja järgsel ajal olnud suured arves-mile ameerika relvi. •VENE ,,TUMistro" :^ ^ • Ainult Soome osa on neis venelaste „tervitustes'' veidi kergem Pinud, tades Rootsi suur^ust. „Pravda" järgi Kuu algul „Izvestija" ülistas presi-õhüjõud ei vasta „riigi rahvusvaheli- dent Kekkoneni ta sõbraliku välis-sele positsioonile". ,,Izvestija" tegi polütika tõttu N. Liiduga, väites sa-teatavaks, et Norrai ei ole vaja amee-mas kirjutuses aga, et mõned Soome riklaste poolt saadetud relvastust, ajalehed kirjutavad Afganistani Taani, valitsuse otsusele kaitsekulu-sid vähendada, hoiatades taanlasi slovakkia, nüüd aga püsivad kodu- WI!"^'^^^^^ sekku ,:,teiste maade' siseasjadesse". TASS-i poolt .kirjutusmasinaga sooritatud kallaletung Norrale toimus kä 18. veebruaril, mil teadeägen-tuur süüdistas selle, kaitsepoliitika, muutuses ÜSA kasuks. NATO liikmena Pn Norra olnud venelaste märklauaks peamiselt sellepärast, et 28. veebruaril algasid ,;Anorak Express" nime all NATO manöövrid. Kohtla-Järve leht „Leninlik Lipp" tõi 19. detsembril 1979 ära Sillamäe linna miilitsategelasteM.-Minzatovt Ja A. Antonovi hoiatuse „Sissesoit lubadega!" Sellest väidetakse, et viimav sel ajal on hakatud rikkuma piiritsooni „rezhiimi" — s.t. lähenetud ilma eriloata riigipiirile. Aga kogu Soome lahe kaldal kehtivat range piiritsooni rezhiim. Olevat rohkeid märke ,,ŠissesQit keelatud!", ,,Sissesõit lubadega!" jne. Eeskirjade rikkujad lootvat, et neid ei märgata ja on sisenenud piiritsooni ka jalgsi, kuid seegi õn lubamatu tegevus. Nii tohib minna Toilasse, Aserisse, Kun-dasse, Loksale jne. ainult eriloaga. Lõpuks tuletatakse hoiatuses meelde 1974. aasta 28. augustil kinnitatudi karistusi piiritsooni'loata sisenemise eest. Neid võetavat administratiivvastutusele, neid trahvitakse jne..Au- . . todega s^^ aga võetavat veel Inglise ajaleht „Daily Mail" toob ära jutuajamise eestlannast lisavastutusele liikluseeskirjade rik-filmitähe Mary TamiTiega, kes karjäärile eelistanud abielu. V ü e J ^ aasta eest esines Mary Tamm thrilleris „ T h e Odessa File", mida ""^^^avasti oiv võõi^s^er^reranw nüüd näidatakse televisioonis. Aga Mary on pööranud selja hiilgusele, mis automaatselt tüli koos kuulsusega. Ta on abiellunud ja hoiab kuuenädalast tütart Laurenit. Pärast põhjalikku järelemõtlemist leidis Mary, et ta pole loodud filmitäheks Ta esineb ainult veel juhuslikult televisiooninäi-dendites, viimati thrilleris „The Assässination Run"; mis on täieli-kontrastiks ta Filmitäht MARY TAMM nas jalutamine ilma loata rangelt keelatud ja isegi supelpaikadeš (Nar-va- Joesuu kuurordis) ei tohi enam pärast kella 23 ilmuda mere äärde. Vene piirivalve jälgib hoolikalt rm-da, rehitsed^s isegi kaldaliiva üle, let jälgi avastada...
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 20, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-03-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800320 |
Description
Title | 1980-03-20-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | teElu" nr. 12 198Ö „Meie EIü" nr. 12 (1570) MELJAPÄEVAL, 20.. , MARCH 20 , its la võtma kõik Kanadas pesti organisatsioonid ja iKonverentsist osavõtust LKN büroole teatada või- |>a 14. märtsiks. Selle bemisel registreeris kpn-kavõtuks möödunud nä-. [rvukalt eesti organisat- ; suurema osa registree- 3data käesoleva nädala^ [verentsi tööettevalrnis-^ Lib Konverentsi Komitee (atsioorie, kes seni ei ole Int s is t- 05avõ t u s t t ea t a- Igistreerirnise teadaanne dalavahetusel EKN bü- [ta, list .on kohaHkud selt-iisatsioönid õigustatud )lme esindajaga^ all ja |tsioqnid ühe esindaja-nsätsioonid {EKN, Ees-, blas ja Eesti Võitlejate |) viie esindajaga. Kesk-nide täiskogude lük- Ie hääleõiguslikeks esin- • õigustatud konverent-' la sõnaõigusega/ SlOO-SarahPihel. viiul (-Mall Kerspn, viiul ikve, l a u l— 1100, Stel-. Il — SlOO, Ingvar Liit- -"SlOO, Gindy Härm, : SlOO, (kõik Peetri ko-lüümseit annetajalt), Iharpsikörd (Peetri K i - >ed.l980) SlOOv: indiumid noorsootöö örganisaa- Kunstide Keskus) — |iia; noorsootöö rriuusi-koguduse anonüümne |ga-Pia Korjus) — im )aštpk, klaver ja kom- Jmontoni Eesti Selts ja f) - $425, Helga Nõu lamiseks (Helen Jdba- |)''^$i5o;/ - .y;^: • / latidele amnetäsid: m Ühispank, A:bel Lee, r Helene Johani „Noo-krel Eerme Mälestus- ^ Jiaatide kontsert „Ees- (ndid" pühapäeval, 23. 1. Roval Conservatorv btHalT. ( • loort, nende seas tut-talenti esmakordselt llav.eril —võitnud mi-ihinda 1980 veebrua- — klaveril — õpib. lerh Ülikoolis muusi- |3-ndat aastat.; Omar — õpib Toronto üli-if a:kulteedis esimesi le Urke, v i i u l i l— To-rauusikafakulteedis lät. Lisaks neile: Vüu Issil, Tiina Kiik akor- [rie ja Linda Lindau, Ratnik, Oskar Rist-iimp, Alver Rõi-ka. '., Külli Saartok,Aet Jepa, Linda Silm, Hu- Catharinesi Eesti ^iberg, S. Suurmanii, ibola, Martin Tiisjer, : Tüvel, August Ta-' |to Eesti Näisselts, ?erisionäride l^lubi, [Võitlejate Ühing, J . |ru, Johannes ja Elvi pvald Ä. Waliaste, S. mdelin, Olga Vesik, imiiie: jätkub. ASTUS [eandcleaniljg) RIKLOKBIK 47-9834 phistab Ite Selts tähistab ap-llO, aastapäeva. To» Tel puhuj pidulik jü= liure reede õhtul, 4, [drese kirikus algu-koritsert- aktuš Eestt 5. aprillil algusega M on perekonnaõll- ]i ruumes. ra tähistamine toi-forito ja MontreaM IduseL Estienne . tegevus • Ja . harju'^ tused on jagatud rühmadesse vasta^ vait võimlejate vanusele ja kogemus-lele. Tegelevad lasterühmad algajatest kuni edasijõudnuteni. Teismeliste rühmad hõlmavad tüdrukuid alga-meistriks 1975—-1 Hea ja paljiitõptav noorvõimleja on Kathy Tihane. Kanada Junior Champs 1978 tütli saavutasid noored võimlejad Susan Hiinel, Lisa Vähi ja Kathy Tihane. Kalev Estienne ridadest on sirgunud Kanada Meistrid: 1978 Kelly jatest kuni,Junior Elite'^ja isegi kü- Molligan ja Jana Lazor. 1976-1977 ra„Senior Elite". See grupp nipodus tab kõige suurema osa võimlejatest ja nende ridadest sirgunud „Chami pionid". Naiste grupp hõlmab kõiki võimlemistasemeid ja annab võimaluse igal ühel kaasa tegemiseks vas-. tavalt kogemustele ja teiiiale sobivas grupis. Tegelevad algajate grupid, kogenenud võimlejate rühmad, kompetentsete rühmad ja väga kogenenud oskustega grujlid. Omaette grupi moodustalvad vöistlusvõimle-jad, kes on suurte yõimetega silma- ^aistvamaä võimlejad oma vanuse-gruppidest.'-.• . :i' • Uue osana on esitätJd enne kooliealiste rühmad 4—6 aastani. Harjutused toimuvad ikolmapäeval St. Gabrieli's Parisl|, 6661 Sheppard Ave. E.i Willowdale kella 2—4-ni ja samuti samad päevad Toronto Eesti Majas, 958 Brpadview Ave. kella 9.30—11.30. Reedeti toimuvad sama grupi harjutused St. Gabrieli's Panšh's. 666 Shep- , , J. J J . , . . ^^r.A A . c \ x r n A V n • kogu kandidaadiks ja sinna vali-pard Ave E., Willowdale. Programmi , , / , = tud. See kogu on 7 liikmeline ja nen-ne pädevusse kuulub moodsa võimle-niise edasiarendamine, võistlustingimuste ja punktide andmise normide kavade koostamine vahekohtunikku- Shirley Lehtinen, 1976 Susan Locke (Senior Nat. Champ.) ja 1973 Denise Fujiwara. VÄSIMATU EVELYM KOOP- • Kalev Estienne asutajaks ja aktiivseks juhiks' kõigil neil aastail on olnud väsimatu energiaga, alati optimist Ja alati eestlane Evelyn Koop. Võib-plla Eestist kaasa võetud rahvuslik uhkus, kangekaelsus ja eesti ema väsimatu energia pn teda nii kaugele kandnud ja nii hea tervise juures hoidnud. Peale Kalev Estienne juhtimise ja õpetamise kuulub Evelyn .Ontario ja Kanada Moodsa Võimlemise Federatsioonidesse.:: Juulis 1976 Montrealis valiti ta International Gymnastic Federationi (F.I.G.) Naiste Tehnilise IComitee (Womens Technical Gommitee) liikmeks. See oli esimene kord moodsa võimlemise ajaloos, et Kanadast kedagi on esitatud selle rahvusvaheli- Osa kalev Estienne „§enior Elite" tüdrukuid harjutamas Estö '80 esinemisteks Glenview: Public koordineerijaks ja õpetajaks on An-nely Riga, informatsiooniks helista-. da 889-,7889..Algajate-ja eiläsijõudnu-te klassid 7—-11 aastani, harjutused toimuvad teisipäeviti, kplmäpäeviti ja laupäeviti 9 klassis. Õpetajaks pn Shirley Lehtinen, Käi Käärid, -Süna Kasekamp,.Heli Oder. Klaveril saadavad Ethel Garret^t,: Velnia Baller-by, Eric Liigand, Enn Kuuskne. jä Lydia Aruvald. Vastutavad emad on L. Bauer jä Eva Terp. Teismelised ' ^ a nopredneiud (Young Ladies) vanusegrupis TL ja Vanemad, harjutused toimuvad lau-päeviti Deer Park-PublfclSchooris ja Hodgspn Sr. Public Schbol'iš 5 klassiga, õpetajad on Evelyn Koop, Ka-ren Viinamäe, - Annely Riga, Heli dele rahvusvahelises ulatuses ja vahekohtunikkude ettevalmistamiseks 'õppematerjalide väljaandmine. Peale rahvusvaheliste vahekohtunikkude Teisipäeviti töötab 2 klassi, õpetajaks ori Šiina Kasekamp, klaveril saadavad Margit Viia, Ethel Gärrett, Lydia .Aruvald ja- Velma Ballefby Vastutavate emadena tegutsevad C. Eder, M. Himme], Laine Paju ja Eva Terp. ^Junior Elite rühmad võimlevad teisipäeval Glenview Sr. Public , Schooris, reedel j ä laupäeval peer Parkis. Õpetavad Evelyn Koop ja Annely Riga, .klaveril saadab Esko Luksepp, klassi emaks' on B. Pajus ja kapteniks Lis Duma. Senior Elite rühmade- harjutused toimuvad teisipäe^vdti (Glenview Se-i nior Public Schoqlis ja "neljapäeviti Jesse Ketchum Public Schoolis. Õpetavad Evelyn Koop jä Valve Kivilö, klaveril saadab Esko Luksepp, koordinaatoriks on Liia Vünamäe. Võistlusvõimlejate. harjutused toi- : ettevalmistamise kuulub, selle 7 liik- nada osas, Evelyni kuulumisega šel-melise kogu ülesannetesse olla pea-< ^^^^ rahvusvahelisse kokku, nüüd ko.htunikuks suurkohtumisel nagu antakse informatsioon kä välja ing- European Champipnships, World Championships ja Invitational Com^ petitions, üks kõik mis maal. See kogu hoolitseb ka kõkide kirjutuste paljundamise ja) levitamise eest üle_ maailma, mis puudutavad, moodsa võimlemise arengut ja seaduste tõlgendamist. Selle kogu liikmena on Evelyn Koop kaasa aidanud rahvusvahelisele suhtlemisele, võistluste-võimaluste loomisele erinevates maa- • des._ :•, / • Olles F. I. G. Komitee liige, Evelyn võttis osa 5 ülemaaillmalisest koosolekust 1976—77. Oli moodsa, võimlemises peakohtunikuks Baselis 1977 World Championship'il. Oli peakoh- • tunikuks akrobaatilises ülemaailmses võimlemise „meistrivõistluster Hispaanias 1975. • • :0n aidanud kirjutada reeglid' esimehena, lennu ja^ ringreisi ju-moodsavõimlemise nööri kasutamise osas rahvusvahelises ulatuses, samuti kaäsatöötanudnÖöri ja rõnga ette- ; nähtud harjutuste kindlaksmäärami- Schoolls. Vasakult.:. Karin Viinamäe, Heli Oder, Helen Liigšoo, Anne kohtunikkudele Londonis Inglismaal ja võttis osa seal aset leidnud rah-yüsvahelise; tehnilise komitee koosolekust. F.I.G. komiteesse .kuulub Evelyn Koop,kuni 1980 aasta olümpiamängudeni. Sellesse kokku kuulumine on toonud Kanadäle tunnustust ja andnud võifnaluse olla esimeste hulgas, imitte paar aastat teistest taga. Kala ja Tima Pajos. Foto — Elna Kungla liskeeles lisaks prantsuse ja saksa keelele. Kanadal on suured teened moodsa võimlemise rahvusvaheliste normide demokratiseerimisel. Alates 1971 aastast kuni .1980 on Evelyn Koop osa võtnud 43 rahvusvahelisest moodsavõimlemise kohtumisest kas kohtunikuna või lektorina erinevates maades nii Euroopas kui Ameerikas. . Minevikus on .Kalev Estienne tööd : paljudel aastatel, kaasa aidanud ja vastutust kandnud eestlased Lydia Kuus, Inga Tppmes, Astrid Jõgi, E. Müürsepp, Ly Oss, Tiiu Tralmän, Lia Pikkpv, Leelo Roman, Mea Paju, Merike Himmel, Asta Varängu,L; Luik, Liä Viinamäe, Dägmar Pajos, Laine Paju, •. Lehta Greenbaum ja . Elna Kungla — õpetajana, vanemate ko- .NEW Y O R K (M.E.) — Ühenduses . eestlasest dirigent Neeme Järvi debüüdiga New Yorgi Philharmoonia orkestri juhatamisel, ülistas ameerika kõige suurema levikuga päevaleht New York Daily News Järvit kui ühte tähtsamat uut dirigenti, kelle menukale debüüdile tasandas teed selle orkestri korralise juhi pikemaaegne liaigus. Puudutades N. Järvi äsjast emigreerumist N. Liidust, kus ta oli seni kõrgelt hinnatud orkestrijuht, tõi tema valik USA-sse asumiseks lehe hinnangul |ällekordset kasulikkust ameerika muusikaelule. Leht jätkab, et eestlased ja soomlased OBH veresugulased, mistõttu Järvi oli kohane juhatama Sibeliuse Lemmlnkäi-neni tagasitulekut ja tõi selle kaljuse kõla nõudlikult, mittesentimen-taalselt ja jõuliselt esile. Sibeliuse II sümfoonias Ilmnes täielik värskus ja triumf selle jühataihlsel. N. Y. Tlm^s avaldas pealkirja all Neenie Järvi Sibelluse-õhtu neljal veeruL Leht annab lühikese ülevaate sellest, et Järvi oll Eestis riikliku sümfooniaorkestri peadirigent ja juhatas külalisena läinud aastal siin Metropolitan Öpera etendusi. Järvi oh oma enese Ideedega muusik, kes omab esmaklassilise dlrlgeerlmlsteh-nlka nende Ideede rakendamiseks. Ooperiorkestrist tõi ta välja Ilusal tooni ja sügavat väljendusrikkust, mida ta demonstreeris nüüd ka Sibeliuse muusika juures sümfooniaorkestriga, kriitik märgib kohatist aeglast tempot Sibeliuse juures aga ka Järvi maksimaalset nüanseerlmls-oskust, ja kui lõppes dramaatlllne-jõullne esitus, pääses valla publlkiu vaimustus. Kiites Sibeliuse sümfooniat nr 2 ja vlhilikontsertlj nkneta-takše sama autori Lemm^nkälneM tagasitulekut (poeem) muuislkallselt tühjemaks, kuigi dirigent Järvi andis ka seal omapoolse parima. VOl Eestis Kathy. Tihane — paljiitõotay, noor; võistlusi tamas: rahvusvahelist rändamist, 30. .mail viib lennuk grupi paremaid võimlejaid Soome, Lahti, et osa võtta Söo^ me võimlemise 80 aasta pidustustest. Soomest sõidetakse V Saksamaale Stokholmiš Esto '80 ajal toimub Kalev: Estienne: valikrühmade .tüdrukute esinemine ,,Scala" teatri ruumides, mille ettevalmistused -on juba alganud. Sissetulek sellest' esinemi-hina Soome—Roptsi jä Berliini Gym---sa võimlemise demonstratsioonid, naestradale ning sellele järgnevale Saksamaalt sõidetakse Eesti Päeva-ringi^ eisile Saksamaale; Paljudel aas- dele. võistlustele, millele järgnevad mood- sest läheb esindusrühma tüdrukute toetartiiseks. Peale Esto reisi, ees ootab Iisraeli sel. mHEKOHTUNIK On mitmel korral olnud kursuste , .. ..... . . korraldajaks Kanadas ja väljaspool muvad esmaspaevui, le,s;paev«,, j ^ ^ ^ Federatsiponi. Kutsuti vahekohtu- :: kolmapäeviti, neljapäeviti ja reedeti 9 klassiga. Daamide grupid võimlevad 10 klassis erinevatel päevadel. Võimlemisharjutused toimuvad 8 ; erikphas.. • ' • V: Parimaks. e|sti võimlejaks on oU nud Mari: Viihi, kes tuli Kanada tatel on olnud majandušaktsioonid ja reklaam "Elna Rungla: ülesanne-, teks; Nüüd ori kõik qeed ülesanded Liä Yiinarnäe õlgadel. ' Eestlastest on Kalev Estiennes tegutsenud võimlemise õpetajatena Reet Altosaar, Anu Jõgi, Karmen Eesti Päevade osa moodsa võimlemise pidusluslest „Festival Gala" on, õpitud. Nüüd pn tähelepanu pööra- : tud Kalev Estienne 20 juubeli pidustustele. Valikrühmad^- suuresinemi-sed toimuvad 28. märtsil kell 7.30 nikkude seminari korraldama Lõuna- Aafrikasse. Korraldas kursuse vahekohtunikkudele 30 maalt enne 1977 maailmiävõistlusi. 1978 võttis osa konverentsidest Shveitsis ja Saksamaal. 1979 korraldas kursuse vahe- Kruusmägi, Marianne Taaler, Ene Etobicoke Olympiumis 590 Rathburn Pöolar, Anne Kuus^ Märi Vahi, Valve Kivilo, Rita Laur ja Tiina Tralman. TULEVIKUPLAANID . Kalev Estienne lähemad iuleviku- •plaanid ,on täis põnevat tegevust ja Rd.:ja 29. märtsil'kell 7.30 -õhtul Four Season Hotellis (Avenue Rd. ja Yorkville) Kalev Estienne pidulik ball koos sPoja õhtusöögiga. Valitakse „Miss Eesti Võimleja Kanadas" kes esindab võimlejaid Stokholmiš. sõit, mida mitmel aastal on edasi lükatud.; Küsimusele, kas ei tunne väsimust, vastab Evelyn, et ta ei ole veel aega leidnud sellele mõtlemiseks. Mida rohkem eesti noori võimlejaid võtab osa Kalev Estiennest,' seda- suurem ontöPrõõm ja seda väiksem on väsi- . mus, ütleb Evelyn Koop/ Kalev Estiennes võimleb momendil ül^ 100 eesti tüdruku ja nagu Evelyn ütleb ise, siis kõik need tüdrukud on „star- 'id" ja nendele kuulub tema tähelepanu.' _ -HELSINGI (M.E.:)'^~ „Krasnaja Zvezda" koos teadeteagentuur TASS-iga on alates 12. veebruarist saadik iga päev kritiseerinud ja hoiatanud Norrat ja Rootsit, et need mitte NATO õnge ei hakkaks, vaid jätkaksid hea naaberlikku poliitikat „Pravda" Põhjamaade kirjasaatja Juri Kuzrietsov kirjutas Stökholmist veebruari algul Rootsi õhujõudude kavast hankida, uusf: lahingulennu-, keid ja hoiatas ostmast ameerika lennumasinaid. „Pravda" järgi tähendaks see neutraalse Rootsi pöördumist üha. rohkem NATOrmõjupiir- : konda. V ; - l \ „Izvestija" kirjasaatja Juri Golos-hubav pöördas oma pPPlt Helsingist sest see ainult halvendab riikide va^ helisi suhteid. Mõlemad ajalehed muidugi „unus-tavad", et Põhjala territooriumi kõige suuremad väeüksused pn'Koola poolsaarel ja see on muidugi ka NATO- esindajatel mõttes. • Punaarmee ajaleht „Kfasnäja Zvezda" (Punane Täht) „tundis muret" ka 15. veebr. Rootsi relvade ekspordist NATO-riikidesse:, mis ärata- • 3--5, ctprillirii Käesoleval aastal toimub Kultuuripäevade: kümnes aastapäev. Pidulik avaõhtu neMapäeval, 3-ndal aprillil kposneb kunstinäituse avamisest ja 1980 a. Kultuurfondi auhinna üleandmisest. Reedel ja laupäeval, 4. ja 5. aprillil on kavas ette nähtud loengud, teatrid, muusikalised ettekanded ja eesti mängufilmid. Kogu tegevus toimub Eesti Majas, kus on ka .ette nähtud ühiseined. „National Geographic" ajakirja va-nemtpimetuse kolleegiumis tõotan Priit Vesüind, kellelt ilmus aprillikuu numbris artikkei Eesti kohta, esitab oma tööd. Viimati, mil „Natio-nal Geographic" käsitles Eestit oli aastal 1939; , tähelepanu ameeriklaste kavatsuste- yat kahtlust riigi neutraliteedi osas. le paigutada Norra 8.000—10.000 sõ- Lisaks ajaleht rõhutas Rootsi relva-javäelast, mis olevat osa USA valit- de eksporti (ka Shveitsi poolt) Lõu- - suse plaanidest rajada iinna üle sa- nä-Aafrikasse, •Tshiili, Argentiinasse jatuhande mehega ,,kiiHöögi väeük- ja Taivani. sused"> mida kriisi ajal iscalt isale sündmustest väga ühekülgselt ning tendentsiga. Arvatavasti venelased' unustavad, poole, maailma |saala.|. On selge, et need kirjutused olenevad Afganistani sündmustest ja N.- Liit püüab niimoodi oma seljatagust kindlustada, Senini ori venelased alati rõhutanud. . , et siin on sellistesse ,,turistidesse" Midagi ei öelda venelaste relvadest . alati suhtutud väga neaatiivselt ja näiteks Afganistanis. Koos teiste Skandinaavia maadega Pn ka Taani saanud Pma osa N. Liidu süüdistustest, .mitte aga nii vjas-kete sõnadega", kui Norra ja Rootsi. etvPõhjala olukord põhineb heanaa- Tähelepanu on pööratud rPbkem berlikel suhetel usaldusel. ja .vastastikusel vaga 'Soome ajalehed ongi meelde tuleta- - nud aastat 1968 „turistide" külaskai- ; ku Tshehhoslovakkia ning võrrelnud soome kommunistide suhtumist asjasse kaksteist aastat tagasi ja nüüd. 1968. a. ka SKP mõistis julgelt huk- ,ka venelaste „appimineku" Tshehho- STOKHOLM (M. E.) — Mart Nik-lus'e informatsiooni kohaselt, 24. veebruaril 1980 toimunud Ülemnõukogu presiidümi „valimised" kulgesid rekordiliselt vähese osavõtu tähe all. Tartu 10» Keskkoolis paiknevas ,valimisjaoskonnaš" {asub omaaegse Saksa Teatri vastas) jäid tulemata ainuüksi neid, kelle nimi algab K-ga rohkem kui 100 inimest. Rohkesti oli näha inimesi suundumas kabiinil-desse, et | kandidaadid maha tõmmata. Selle vastu oli rakendatud survevahendeid: kabiinidesse olid üles seatud peeglid, et näha, kes pole lo- Jaaine „nõukogudega". Dhtlasi avaldati sellega survet, et inimesed ei pistaks sedeleid taskusse. Ometi seda' tehti massiliselt, nagu kinnitab Mart Niklus, kes jälgis olukorda. Teda oli juba varakult jälitamas sel päeval KGB töötaja Anti Talun. Niklus! teatas sellepärast ka võimudelep et KGB ei llasknud tal avaldada omai ariamust ,,saadikukandidaa|tide" 'suhtes.. Võimud on nüiid valimistulemust® \ suhtes toime pannud ränki võltsimisi ning tulemata jäänud Isikute eest olid sunnitud ,Valima" jaoskonna töötajaid. Nii tunnistas Andres Piirsoo Tartust üles, et asetas urni oma käega 30 sedelit, kuna isikud ei tulnud kohale. Võimud läksid kogumi ( nõnda jultunuks, et tunnistasid keh-livaks ka need sedelid, kus kandidaa- \ did olid maha tõmmatud, kuna see andvat . ,,tünnistust ..kandidaatide tähtsuse rõhutamisest". OKUPEERltÜD EESTIS e e * pilM ROOTSI ^ÕHUJÕUD : Paar päeva hiljem „Pravda" puudutas jälle Rootsi õhujõude kirjutades, et need on kogu Tj^eiše Maailmasõja järgsel ajal olnud suured arves-mile ameerika relvi. •VENE ,,TUMistro" :^ ^ • Ainult Soome osa on neis venelaste „tervitustes'' veidi kergem Pinud, tades Rootsi suur^ust. „Pravda" järgi Kuu algul „Izvestija" ülistas presi-õhüjõud ei vasta „riigi rahvusvaheli- dent Kekkoneni ta sõbraliku välis-sele positsioonile". ,,Izvestija" tegi polütika tõttu N. Liiduga, väites sa-teatavaks, et Norrai ei ole vaja amee-mas kirjutuses aga, et mõned Soome riklaste poolt saadetud relvastust, ajalehed kirjutavad Afganistani Taani, valitsuse otsusele kaitsekulu-sid vähendada, hoiatades taanlasi slovakkia, nüüd aga püsivad kodu- WI!"^'^^^^^ sekku ,:,teiste maade' siseasjadesse". TASS-i poolt .kirjutusmasinaga sooritatud kallaletung Norrale toimus kä 18. veebruaril, mil teadeägen-tuur süüdistas selle, kaitsepoliitika, muutuses ÜSA kasuks. NATO liikmena Pn Norra olnud venelaste märklauaks peamiselt sellepärast, et 28. veebruaril algasid ,;Anorak Express" nime all NATO manöövrid. Kohtla-Järve leht „Leninlik Lipp" tõi 19. detsembril 1979 ära Sillamäe linna miilitsategelasteM.-Minzatovt Ja A. Antonovi hoiatuse „Sissesoit lubadega!" Sellest väidetakse, et viimav sel ajal on hakatud rikkuma piiritsooni „rezhiimi" — s.t. lähenetud ilma eriloata riigipiirile. Aga kogu Soome lahe kaldal kehtivat range piiritsooni rezhiim. Olevat rohkeid märke ,,ŠissesQit keelatud!", ,,Sissesõit lubadega!" jne. Eeskirjade rikkujad lootvat, et neid ei märgata ja on sisenenud piiritsooni ka jalgsi, kuid seegi õn lubamatu tegevus. Nii tohib minna Toilasse, Aserisse, Kun-dasse, Loksale jne. ainult eriloaga. Lõpuks tuletatakse hoiatuses meelde 1974. aasta 28. augustil kinnitatudi karistusi piiritsooni'loata sisenemise eest. Neid võetavat administratiivvastutusele, neid trahvitakse jne..Au- . . todega s^^ aga võetavat veel Inglise ajaleht „Daily Mail" toob ära jutuajamise eestlannast lisavastutusele liikluseeskirjade rik-filmitähe Mary TamiTiega, kes karjäärile eelistanud abielu. V ü e J ^ aasta eest esines Mary Tamm thrilleris „ T h e Odessa File", mida ""^^^avasti oiv võõi^s^er^reranw nüüd näidatakse televisioonis. Aga Mary on pööranud selja hiilgusele, mis automaatselt tüli koos kuulsusega. Ta on abiellunud ja hoiab kuuenädalast tütart Laurenit. Pärast põhjalikku järelemõtlemist leidis Mary, et ta pole loodud filmitäheks Ta esineb ainult veel juhuslikult televisiooninäi-dendites, viimati thrilleris „The Assässination Run"; mis on täieli-kontrastiks ta Filmitäht MARY TAMM nas jalutamine ilma loata rangelt keelatud ja isegi supelpaikadeš (Nar-va- Joesuu kuurordis) ei tohi enam pärast kella 23 ilmuda mere äärde. Vene piirivalve jälgib hoolikalt rm-da, rehitsed^s isegi kaldaliiva üle, let jälgi avastada... |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-20-05