1982-07-08-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ - ,3Äeie Elu" nr. 27 (1608)1982
K D
IVARIVASK
UU
13
UMUSTMMTA ARMAST ISA; VÄMAISA M ÄIA
KGB' Mälekandja „Kodumaa" U-sana
saadeti läänemaaga £. HarM
propaganda-broshüür ..«Eesti evangeelne
..luterlik ..kirik ..tänapäeval"
(trükitud 7000 eks.). Kilriku-broshüür
käsitleb \ oma neljandas peatükis
Moskva viimast sireenilaulüi, m. ra-
•Mikümist. • •. .
I, Sel teemaL sealsel peapiiskopil on
pagulastele «muuhulgas öelda: „iKui
nüüd kainelt jaj erapooletult vaadelda
põhjusi, mis on tinginud maail-
Imas relvastusmisvõidujooksu ja tuu-masõjäohu
hiiglasliku kasvutempo,
siis võib öelda, -fet vastutus lasub eel^'
kõige USA-1 ja tema liitlastel. Kurssi
relvavarude nii kvantitatiivsel kui
kvalitatiivsele, iuurendamisele teostatakse
nn. „^|oukogude hädaohu"
müüdi katte all!, sedalpõhjendatakse
lääneriikide ebaveenvate kontse|)t-sioonidega,
Nn väidetakse, et maailm
kindlustatakse raketi- ja tuuma|as-tul
„hirmü tasakaalu" läbi. Sellised
kontseptsioonid rahuldavad täiel
määral neid, kes on huvitatud võidurelvastumisest
— kõigepealt Ameerika
Ühendriikide sõjatööstuslikke
ringkondi ja samuti ka Pekingit. Sellistel
kontseptsioonidel ei ole aga
midagi ühist hoolitsusega rahu kindlustamise
ja rahvajste julgeoleku
eest. ,:
Nendes tingimustes on üldine de-sarmeerimine
Ija tuumrelvastuse piiramine
julgeolel^u, ja rahu kindlustamise
kesksed probleemid. Seda-on
mõistnud täielikult ka EEL Kirik ja
tema liikmed Ka oma kurbade kogemuste
põhjal teatakse, mida tähen-
. dab sõda."
„Faljud koguduse liikmed võitlesid
Nõukogude Armee ridades — Eesti
Rahvuskörpüses\ Nende hulgas, ,oli
ka mitmeid kirikuõpetajaid, näiteks
1977. aastal' surnud peapiiskop A,
Tooming ja. käesolevate ridade autor,
kes lahingutes Kuramaal sai
haavata. Mitmed meie kirikud hävL
sid sõjas täielikult, mitmed said tõsiseid
vigastusi. Meie vanem põlvkond
on sõja läbi elanud, selle õudusi
näinud ja tunnetanud. Aga ta on
sellest rääkinud ka oma lastele ja
lastelastele, õpetades neid vihkama
sõda ja võitlema rahu nimel i Sest
rahu on meie normaalse ^lu üks põhialuseid."
Ja peapiiskop jätkab oma poliitik
j ist propagandat „rahuüikumise"
teemal: „Nõiikogude Liit, lähtudes
järjekindlast rahupoliitikast, on sõjajärgsetel
aastatel esitanud mitmetel
rahvusvahelistel foorumitel enam
kui sadakond konstruktiivset ettepanekut,
mis puudutavad mi desarmee-rimist
kui ka võidurelvastumise üksikuid
küsimusi."
Peapuskop ,E. Harki poliitilised
seisukohad lähtuvad soovunelmadest,
mitte aga reaalsetest faktidest. E.
Harkile võib andestada, kui meenutame
ameerika tuntud evangelisti dr,
Billy Grahami, kes jutlustas 9. mail
Moskva baptistikirikus ja JelihovsM
õigeusu katedraalis desarmeerimise
vajadusest. Ta ei teinud juttu inim-
Poeemid
Hind 18.00. Posti teel telUdes
pluss saatekulu $LOS
MgW „Met@ i l y " fdiftases
9S8 Broadvlew Ave. Torosato, Onf.
Saksa Junltersi Jfu-52 transportlemuk, millega eesdastest langevarjurid
saadeti 31. 8. ja 1. 9.1942 Nurmoila lennuväljalt nõukogude
tagalasse.' Foto pärineb neist aktsioonidest ja §e®
' Soome Õhusõidumuuseum! kogudele».
õigustest, kuid rõhutasv et Piibel kä-seb
„ülemuste sona kuulata".
KES' ON EDGAR HÄM?
Peapiiskopi lühibiograafia on avaldatud
„rahiipropaganda" broshüüri
tagakaanel EELK peapiiskop Edgar
Hark on sündinud 8. oktoobril 1908.
aastal Tartus töölise perekonnas. Lõpetanud
1928. aastal H. Treffneri
poeglastekooli cum laude, asus ta
1929. aastal sügisel õppima , teoloogiat
Tartu Ülikoolis. Pärast õpingute
lõpetamist ning prooviaastat Torma
ja Paide kogudustes ordineeriti ta 29.
märtsil 1936. aastal. Järgnevatel aastatel
töötab E. Hark Tudulinna Rahu
koguduses, Mustvee ja Lohusuul koguduses.
Suure Isamaasõja päevil
võitles E. Hark Nõukogude armee ridades.
Pärast demobiliseerimist
1946: aastal töötas taas Mustvee ja
Torma koguduse õpetajana. Aastatel
1949—1954 oli ta Tartu praostkonna
praost. 1954. aastal asus E. Hark
tööle Kaarli koguduse II pihtkonna
Õpetaijana. 1948. aastal valiti ta konsistooriumi
assessoriks.
Peapiiskop, on E. Hark alates 31.
mdst 1978. 4 1. detsenibril 198L a.;
anti E. Hargile; Uhgani Evangeelse
Luterliku Teoloogia Akadtemiä dr.
theol. honoris causa kraad.
FAKTE KODUMAA USUELUST '
Nõukogude Eesti entsüklopeediline
teatmeteos (teine täiendatud
tiükk 1978) käsitleb kodumaist kirikuelu
peatükis ^religioon jä kirik".
Sellest loeme ms.: „Eesti NSV-s on
kirik riigist lahutatud, religioon on
südametunnistuse asi. Palvehooijed
ja neis asuv kultusevara küulüyad
rügile ning oti usuühinguil tasiita
kasutada. Usuühingiid saavad sisse-
\ tulekut usklike vabatahtlikest annetustest.
Neist maksavad kogudused
kultuseteenreile palka" ja katavad
palvehoonete haldamiskülud. Usu-ühingute
sissetulekuilt ei. võeta tulumaksu,
nende majandus- ja organisatsioonilisi
asju lahendavad usklike
vaimulikud organid —-koguduse
Juhz tus ja revisjonikomisjon.
Kodanikele südametunnistuse vabadust
tagava usukultusalase seaduse
järgimist kontrollib NSVL Minist»
rite Nõukogu juures asuva ^Usuas-jade
Nõukogu volimk Eesti' NSV-&.
Tema pädevusse kuulub ka usuorganisatsioonide
ja rügiorganite vahelise
te asjade lahendamine." ,
ARTO
Äystati prapst em,
sündinud 10. ai gustil 1907 Kehras
3o iuulil 1982 Toroiitos
w
poeg -AMTS .
lapselapsed SYLYIA
minia BENITA
•Eeinkei He-Si§ tüüp! saksa vesilennuk,, mis läks eest! patrulli otsima
22. 10. 42 ja jäi kadunuks. Foto on tehtud kaks päeva enne
väljasõitu Santahaminas. i v
Soomes on praegu koostamisel
langevarjurite ajalugu, mille algusi
lalatub tagasi 1940-le aastatele sõja-aegseis
oludes, mil luuretegevuses
kogenuid sisse koolitati langevarju-reiks
Luonetjärve, Naarasjärve, Ont-tola
ja Utl lanf^varjuhüppekursMS-tel.
Selgub, et esimesed langevarjurid-võitlushüppajad
Soomes, kes sõjategevuses
iahingülesanjdeid täitma asusid,
olid Ipesti vabatahtlikud Soome
armeest.
Eestlastest,moodustati 13 liikmeline
patrullmeeskond '25. aug. 1942.
Piilkonna esimene osa^ mis koosnes
seitsmest mehest ning mille grupijuhiks
oli veltveebel Artur Rägastik,
ke^ kaasa võtsid 6 'langevarjudega
allaheidetavat varustuskasti, trans-porteeriti
Nurmoila lennuväljale.
Saksa transportlennukJunkers Ju-
52 (tunnustega BA/KG) viis grupi
sealt ettenähtud tegutsemisalale Arhangelski—
Vologda raudtee piirkonnas
Konoskas (nüüd KoHosha). Langetamine
toimus 31. aug. 1942. Järgmisel
päeval viidi veel lisaks 6 ülejäänud
meeskonnaliiget ja 8 varüs-tuspakki,
millised langetati Ööl vastu
L septembrit samas pnrkonnas.
Traagilisel kombel ebaõnnestusid
mõlpmad hüpped: esimene langetamine
toimus vale kohta ja teine otse
venelaste laagri lõkketulede peale.
Patrull avastati sellega kohe ja muutus
tagaaetavaks. Ometi suutis see
end varjata enam kui 4 nädalat.
29. 9. teatas patrull' raadioteel, et
neil oli olnud vaenlasega kokkupõrge,
mille tulemuseks oli 2 langenut ja
2 haavatut. Nii oli järel vaid 9 võit-luskõlbulikku
meest.
22. 10. saadeti patrull otsima ja
koju tooma saksa Heinkel He-115
tüüpi vesilennuk. See j£Ji aga oma
ülesande täitmisel kadunuks ega
pöördunud enam tagasi, l
Patrullüt nõukogude rinde taga tuli
Viimne raadioteade 23. 10., kus teatati,
et oli toimunud uus kokkupõrge
tagaajava vaenlasega, mUles 5
meest langes või võeti vangi ning kus
teine kaasas olnud kahest raaäio-saatjast
hävines. See oli viimne teade.
Patrulli edasine saatus on siiani
selgumatu. Igal juhul olid need kaks
allahüpet Soome armee esimesteks.
Otse sõja lõpufaasis võttis üks*
eesti vabatahtlikest veel osa võitlus-hüppest
'Karjala Kannasel 3L 8.1944,
kus hüppasid kaks soome seersanti
ja eestlasest reamees Roman Kuik.
Ka sel juhul oli hüppega ebaõnne.
Roman Kuiki püstolkuulipilduja takerdus
Heinkel He-115 hüppeluuki
ning Küik ja teine soomlastest jäid
iangenuina Kannasele...
iKokku hüppasid soome mundrit
kandvad langevarjurid viimase sõja
ajal viiel korral, kusjuures kolmel
juhtumil oli tegemist eestlastega.
Kirjanik Esa Anitala on oma romaanis
„Viimeinen partio" (Viimne^ patrull)
kujutanud - Konosha hüpet a;
1942. Kuid siin on tegemist ilukirjandusliku
teosega,'j mille üksikasjad ei
lange kokku tõsioludega.
I EPL/VU
1 >
20. juunil austas Baltimore/Washingtoni
EELK Markuse kogudus
oma endist hingekarjast, pastor em.
Uno Plank'i, kes pühitses oma 80.
sünnipäeva. Peale eestlastest sõprade
oli ka arvukas kogu St. Markuse kiriku
ameerika koguduse liikmeid.
Tänu-jumalatepnistusest võttis osa
Marylandi 'Sinodi piisikop Orso; kes
pidas jutluse, Markuse ameerika koguduse
õpetaja B. Shoemaker, praegune
Markuse eesti koguduse õpeta-"
ja pastor Rudolf Troost ja juubilar
ise. ,yBaltimore Laulumehed" laulsid
kaks laulu „Piiha, püha..." ja
„Kõik' taevad laulvad" Mati Tammaru
juhatamisel.
Siis siirdus rahvas rikkalikult kaetud
kohvilauda kirikusaali, kus
meeskoor laulis õnnesciovi juubilarile,
kui oma kauaaegsele liikmele.
Küünalde ja kodunurme lilledfeg^
kaunistatud sünnipäevakringel toodi
sisse: juubilari tütre Reet Kaseoru
poolt ja õnnesoovilaul kõlas kõigilt.
Teadustajana toimis Ado Valge, kes
lühikokkuvõttes andis ka ülevaate
pastor Plänk'u elukäigust. Suusõnaliselt
tervitajate seas olid Washingtoni
, abikoguduse esimees Felis
Tamm, Baltimore Markuse koguduse
esimees Evart Sarapik, kes andis üle
ka koguduse ja sõprade poolt kingi-ümbriku.
Tervitussõnu ütlesid veel
Fred Ise Baltimore Eesti Seltsi nimel,
Ants Põldmäe Eesti Kooli poolt,
Kari 'Laantee„Ameeiriika Häälest"!
Evald Tammaru, meeskoori nimel luges
ette enda tehtud luuletuse, Jaan
Sulg tervitas EÜS-i nimel ja dr. Väino
Riismandel jagas isiklikke mä-ifestiUsi
pastori perekonnast. Helja
Sarapik soovis Baltimore Naistel
nimel juubelipäevaks õnne sooviga,
et lugupeetud pastor, kauaks veel
oma nõu ja a(big^ mede keskel^e
jääks. Kirjalikke tervitusi oirsamuti
eeotsas president
Roiiald Reagani ja ta abikaasaga.
J
Õpetaja, emeritus Uno Plank tänas
iiigutatult kõiki temale osaks saanud
tähelepanu ja austuse eest.
EELK PEETRI KOGUDUS
817 M. Pleasant Rd.,
Toronto, Ont. M4P 2Li
Fi^aost Andres Taul
84 Dinnick Cres., Toronto^ Ont
M4N 1L8
Tel. 483-4103, kirikus 483-5847
Pühapäeval, 11 juulil JUMAU-TEENISTUS
keU 11 hommikul.
Pühapäeval, 11. juulil Jõekääru^
Laste Suvekodu AVAiPALVUS kell 2
päeval. Teenib õp. A. Taul.
Pühapäeval, 18. juulil JUMALATEENISTUS
kell 11 hommikul.
Pühapäeval, 25. juulil JUMALATEENISTUS'
kell 11 hommikul.
ÕPETAJA KÕNETUNNID kolmapäeval
9.30—2 kirikus, neljapäeval
6^8 kirikus ja igal pühapäeval pärast
jumalateenistust.
ELLEN, JOE ja MATTI KRUUSEMEMt
MARTA, OLEV ja SULEV KÄÜNISMAA pere
kurbuses!
ILMAR MÖLLEE
EVALD ODER onnaga
EELK TORONTO VANA-ANDRESE
KOGUDUS
383 Järvis St. Toronto, Ont
MSB 2C7
Õp. Udo Petei-soo
3714 BeechoUow Cijes.,
Mississaüga, Ont. L4f 3T2
fel. 624-6128, kirikus 923-S172
Pühapäeval, 11. juulil JUMALATEENISTUS
kell 6 õhtul. Teenib õp.
U. Petersoo.
Pühapäeval, 18. 'juulil koguduse JUMALATEENISTUS
Jõekäärul kell 11
hommikul. Teenib õp. U. Petersoo.
Pfühapäeval, 25^ juuüj JUMALAj-
TEENISTUS kell 6 õhtul. Teenib õp,
U. Petersoo. :
ÕPETAJA KÕNETUNNID igal neL
japäeyal 6--8 õhtul ja tund aega pärast'jumalateenistust.
TORONTO EESTI BAPTISTI
KOGUDUS
Broadview Ave.
luti Kaljo Raid
perekond E. KOPLIMÄGI
TORpNTO EESTI
; EVANGEELNE KOGUDUS
ImiiianueU Kirik
21 Swanwick Av©.
IPastDr Allan Lauir
72 Appleby Cres.,
Markham, Ontario L3R Ml
lel. 477-6248
Pühapäeval 11. juulil kell 11 e.l.
ühine JUMALATEENISTUS York
kalmistul. Kill 3 p.l. JUMALATEENISTUS
Imr lanueli kirikus. Kõneleb
G. Pitka. (Buss Eesti Kodust kell
2.30 p.l.).
Kesknädalal, 14. Juulil kell 7 õhtul
FALVEÖHIIJ.
Ontario M 2 jm
VABADUSE KUULUTUS"
, RAADIOSAATED IGAL
VABAKOGUDUS
TORONTOS
2® ThomcUffe Ave. Tel. 463-6222!
Jutlu^Ja E. Saraoja
Kirik: S62 Jonea Ave. TeL 461
Pühapäeval, 11. juulil kell 11 hom=
mikul vabakoguduste ühine SURNUAIAPÜHA
York kalmistul. Kell 6
õhtul KUULUTUSKOOSOLBK. Kõneleb
K. Raid;„Püha Vaim juhib".
, Kolmapäeval, 14.. juulil kell 7.30 õhtul
kõneleb külalisena dr. Roger
Fredrixson.
Pühapäeval, 11. juulil kell 11 hommikul
JUMAUTEENISTUS York
kalmistul Tojrontosi Kõnelevad vabakoguduste
jutlustajad. Laulab segakoor.
Sel pühapäeval jumalateenistust
kirikus ei ole,
palume talitusele anda KUMU
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
prgmis^s lehes.
;TORONTO EESTI fev. LUT. USU
KOLMAINU KOGUDUS
Kirik: 619 Sherboume St, Toronto
Tel 698-7977 või 766-7853
Sherboume allmaaraudteejaam on
kiriku kõrval.
õp. 0. Gnadenteich
112 Fallingbrook Rd.; Scarborough
Järgmine JUMAUTEENISTUS on
pühapäeval, 18. juulü kell 5 p.l.
Augustikuul on esimene JUMALA-TBBNISTUS
pühapäeval, 8. augustil
kell 5 p:l.
Juulis ja augustis õpetaja viibib
aegajalt suvekodus, kus ta on vajaduse
korral kättesaadav telefoniga
1-519-371-0068.
ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga
kuu teisel esniaspäeval kell 6—8-ni
kiriku kantseleis, telefon 921-9417.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 8, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-07-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820708 |
Description
| Title | 1982-07-08-06 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ^ - ,3Äeie Elu" nr. 27 (1608)1982 K D IVARIVASK UU 13 UMUSTMMTA ARMAST ISA; VÄMAISA M ÄIA KGB' Mälekandja „Kodumaa" U-sana saadeti läänemaaga £. HarM propaganda-broshüür ..«Eesti evangeelne ..luterlik ..kirik ..tänapäeval" (trükitud 7000 eks.). Kilriku-broshüür käsitleb \ oma neljandas peatükis Moskva viimast sireenilaulüi, m. ra- •Mikümist. • •. . I, Sel teemaL sealsel peapiiskopil on pagulastele «muuhulgas öelda: „iKui nüüd kainelt jaj erapooletult vaadelda põhjusi, mis on tinginud maail- Imas relvastusmisvõidujooksu ja tuu-masõjäohu hiiglasliku kasvutempo, siis võib öelda, -fet vastutus lasub eel^' kõige USA-1 ja tema liitlastel. Kurssi relvavarude nii kvantitatiivsel kui kvalitatiivsele, iuurendamisele teostatakse nn. „^|oukogude hädaohu" müüdi katte all!, sedalpõhjendatakse lääneriikide ebaveenvate kontse|)t-sioonidega, Nn väidetakse, et maailm kindlustatakse raketi- ja tuuma|as-tul „hirmü tasakaalu" läbi. Sellised kontseptsioonid rahuldavad täiel määral neid, kes on huvitatud võidurelvastumisest — kõigepealt Ameerika Ühendriikide sõjatööstuslikke ringkondi ja samuti ka Pekingit. Sellistel kontseptsioonidel ei ole aga midagi ühist hoolitsusega rahu kindlustamise ja rahvajste julgeoleku eest. ,: Nendes tingimustes on üldine de-sarmeerimine Ija tuumrelvastuse piiramine julgeolel^u, ja rahu kindlustamise kesksed probleemid. Seda-on mõistnud täielikult ka EEL Kirik ja tema liikmed Ka oma kurbade kogemuste põhjal teatakse, mida tähen- . dab sõda." „Faljud koguduse liikmed võitlesid Nõukogude Armee ridades — Eesti Rahvuskörpüses\ Nende hulgas, ,oli ka mitmeid kirikuõpetajaid, näiteks 1977. aastal' surnud peapiiskop A, Tooming ja. käesolevate ridade autor, kes lahingutes Kuramaal sai haavata. Mitmed meie kirikud hävL sid sõjas täielikult, mitmed said tõsiseid vigastusi. Meie vanem põlvkond on sõja läbi elanud, selle õudusi näinud ja tunnetanud. Aga ta on sellest rääkinud ka oma lastele ja lastelastele, õpetades neid vihkama sõda ja võitlema rahu nimel i Sest rahu on meie normaalse ^lu üks põhialuseid." Ja peapiiskop jätkab oma poliitik j ist propagandat „rahuüikumise" teemal: „Nõiikogude Liit, lähtudes järjekindlast rahupoliitikast, on sõjajärgsetel aastatel esitanud mitmetel rahvusvahelistel foorumitel enam kui sadakond konstruktiivset ettepanekut, mis puudutavad mi desarmee-rimist kui ka võidurelvastumise üksikuid küsimusi." Peapuskop ,E. Harki poliitilised seisukohad lähtuvad soovunelmadest, mitte aga reaalsetest faktidest. E. Harkile võib andestada, kui meenutame ameerika tuntud evangelisti dr, Billy Grahami, kes jutlustas 9. mail Moskva baptistikirikus ja JelihovsM õigeusu katedraalis desarmeerimise vajadusest. Ta ei teinud juttu inim- Poeemid Hind 18.00. Posti teel telUdes pluss saatekulu $LOS MgW „Met@ i l y " fdiftases 9S8 Broadvlew Ave. Torosato, Onf. Saksa Junltersi Jfu-52 transportlemuk, millega eesdastest langevarjurid saadeti 31. 8. ja 1. 9.1942 Nurmoila lennuväljalt nõukogude tagalasse.' Foto pärineb neist aktsioonidest ja §e® ' Soome Õhusõidumuuseum! kogudele». õigustest, kuid rõhutasv et Piibel kä-seb „ülemuste sona kuulata". KES' ON EDGAR HÄM? Peapiiskopi lühibiograafia on avaldatud „rahiipropaganda" broshüüri tagakaanel EELK peapiiskop Edgar Hark on sündinud 8. oktoobril 1908. aastal Tartus töölise perekonnas. Lõpetanud 1928. aastal H. Treffneri poeglastekooli cum laude, asus ta 1929. aastal sügisel õppima , teoloogiat Tartu Ülikoolis. Pärast õpingute lõpetamist ning prooviaastat Torma ja Paide kogudustes ordineeriti ta 29. märtsil 1936. aastal. Järgnevatel aastatel töötab E. Hark Tudulinna Rahu koguduses, Mustvee ja Lohusuul koguduses. Suure Isamaasõja päevil võitles E. Hark Nõukogude armee ridades. Pärast demobiliseerimist 1946: aastal töötas taas Mustvee ja Torma koguduse õpetajana. Aastatel 1949—1954 oli ta Tartu praostkonna praost. 1954. aastal asus E. Hark tööle Kaarli koguduse II pihtkonna Õpetaijana. 1948. aastal valiti ta konsistooriumi assessoriks. Peapiiskop, on E. Hark alates 31. mdst 1978. 4 1. detsenibril 198L a.; anti E. Hargile; Uhgani Evangeelse Luterliku Teoloogia Akadtemiä dr. theol. honoris causa kraad. FAKTE KODUMAA USUELUST ' Nõukogude Eesti entsüklopeediline teatmeteos (teine täiendatud tiükk 1978) käsitleb kodumaist kirikuelu peatükis ^religioon jä kirik". Sellest loeme ms.: „Eesti NSV-s on kirik riigist lahutatud, religioon on südametunnistuse asi. Palvehooijed ja neis asuv kultusevara küulüyad rügile ning oti usuühinguil tasiita kasutada. Usuühingiid saavad sisse- \ tulekut usklike vabatahtlikest annetustest. Neist maksavad kogudused kultuseteenreile palka" ja katavad palvehoonete haldamiskülud. Usu-ühingute sissetulekuilt ei. võeta tulumaksu, nende majandus- ja organisatsioonilisi asju lahendavad usklike vaimulikud organid —-koguduse Juhz tus ja revisjonikomisjon. Kodanikele südametunnistuse vabadust tagava usukultusalase seaduse järgimist kontrollib NSVL Minist» rite Nõukogu juures asuva ^Usuas-jade Nõukogu volimk Eesti' NSV-&. Tema pädevusse kuulub ka usuorganisatsioonide ja rügiorganite vahelise te asjade lahendamine." , ARTO Äystati prapst em, sündinud 10. ai gustil 1907 Kehras 3o iuulil 1982 Toroiitos w poeg -AMTS . lapselapsed SYLYIA minia BENITA •Eeinkei He-Si§ tüüp! saksa vesilennuk,, mis läks eest! patrulli otsima 22. 10. 42 ja jäi kadunuks. Foto on tehtud kaks päeva enne väljasõitu Santahaminas. i v Soomes on praegu koostamisel langevarjurite ajalugu, mille algusi lalatub tagasi 1940-le aastatele sõja-aegseis oludes, mil luuretegevuses kogenuid sisse koolitati langevarju-reiks Luonetjärve, Naarasjärve, Ont-tola ja Utl lanf^varjuhüppekursMS-tel. Selgub, et esimesed langevarjurid-võitlushüppajad Soomes, kes sõjategevuses iahingülesanjdeid täitma asusid, olid Ipesti vabatahtlikud Soome armeest. Eestlastest,moodustati 13 liikmeline patrullmeeskond '25. aug. 1942. Piilkonna esimene osa^ mis koosnes seitsmest mehest ning mille grupijuhiks oli veltveebel Artur Rägastik, ke^ kaasa võtsid 6 'langevarjudega allaheidetavat varustuskasti, trans-porteeriti Nurmoila lennuväljale. Saksa transportlennukJunkers Ju- 52 (tunnustega BA/KG) viis grupi sealt ettenähtud tegutsemisalale Arhangelski— Vologda raudtee piirkonnas Konoskas (nüüd KoHosha). Langetamine toimus 31. aug. 1942. Järgmisel päeval viidi veel lisaks 6 ülejäänud meeskonnaliiget ja 8 varüs-tuspakki, millised langetati Ööl vastu L septembrit samas pnrkonnas. Traagilisel kombel ebaõnnestusid mõlpmad hüpped: esimene langetamine toimus vale kohta ja teine otse venelaste laagri lõkketulede peale. Patrull avastati sellega kohe ja muutus tagaaetavaks. Ometi suutis see end varjata enam kui 4 nädalat. 29. 9. teatas patrull' raadioteel, et neil oli olnud vaenlasega kokkupõrge, mille tulemuseks oli 2 langenut ja 2 haavatut. Nii oli järel vaid 9 võit-luskõlbulikku meest. 22. 10. saadeti patrull otsima ja koju tooma saksa Heinkel He-115 tüüpi vesilennuk. See j£Ji aga oma ülesande täitmisel kadunuks ega pöördunud enam tagasi, l Patrullüt nõukogude rinde taga tuli Viimne raadioteade 23. 10., kus teatati, et oli toimunud uus kokkupõrge tagaajava vaenlasega, mUles 5 meest langes või võeti vangi ning kus teine kaasas olnud kahest raaäio-saatjast hävines. See oli viimne teade. Patrulli edasine saatus on siiani selgumatu. Igal juhul olid need kaks allahüpet Soome armee esimesteks. Otse sõja lõpufaasis võttis üks* eesti vabatahtlikest veel osa võitlus-hüppest 'Karjala Kannasel 3L 8.1944, kus hüppasid kaks soome seersanti ja eestlasest reamees Roman Kuik. Ka sel juhul oli hüppega ebaõnne. Roman Kuiki püstolkuulipilduja takerdus Heinkel He-115 hüppeluuki ning Küik ja teine soomlastest jäid iangenuina Kannasele... iKokku hüppasid soome mundrit kandvad langevarjurid viimase sõja ajal viiel korral, kusjuures kolmel juhtumil oli tegemist eestlastega. Kirjanik Esa Anitala on oma romaanis „Viimeinen partio" (Viimne^ patrull) kujutanud - Konosha hüpet a; 1942. Kuid siin on tegemist ilukirjandusliku teosega,'j mille üksikasjad ei lange kokku tõsioludega. I EPL/VU 1 > 20. juunil austas Baltimore/Washingtoni EELK Markuse kogudus oma endist hingekarjast, pastor em. Uno Plank'i, kes pühitses oma 80. sünnipäeva. Peale eestlastest sõprade oli ka arvukas kogu St. Markuse kiriku ameerika koguduse liikmeid. Tänu-jumalatepnistusest võttis osa Marylandi 'Sinodi piisikop Orso; kes pidas jutluse, Markuse ameerika koguduse õpetaja B. Shoemaker, praegune Markuse eesti koguduse õpeta-" ja pastor Rudolf Troost ja juubilar ise. ,yBaltimore Laulumehed" laulsid kaks laulu „Piiha, püha..." ja „Kõik' taevad laulvad" Mati Tammaru juhatamisel. Siis siirdus rahvas rikkalikult kaetud kohvilauda kirikusaali, kus meeskoor laulis õnnesciovi juubilarile, kui oma kauaaegsele liikmele. Küünalde ja kodunurme lilledfeg^ kaunistatud sünnipäevakringel toodi sisse: juubilari tütre Reet Kaseoru poolt ja õnnesoovilaul kõlas kõigilt. Teadustajana toimis Ado Valge, kes lühikokkuvõttes andis ka ülevaate pastor Plänk'u elukäigust. Suusõnaliselt tervitajate seas olid Washingtoni , abikoguduse esimees Felis Tamm, Baltimore Markuse koguduse esimees Evart Sarapik, kes andis üle ka koguduse ja sõprade poolt kingi-ümbriku. Tervitussõnu ütlesid veel Fred Ise Baltimore Eesti Seltsi nimel, Ants Põldmäe Eesti Kooli poolt, Kari 'Laantee„Ameeiriika Häälest"! Evald Tammaru, meeskoori nimel luges ette enda tehtud luuletuse, Jaan Sulg tervitas EÜS-i nimel ja dr. Väino Riismandel jagas isiklikke mä-ifestiUsi pastori perekonnast. Helja Sarapik soovis Baltimore Naistel nimel juubelipäevaks õnne sooviga, et lugupeetud pastor, kauaks veel oma nõu ja a(big^ mede keskel^e jääks. Kirjalikke tervitusi oirsamuti eeotsas president Roiiald Reagani ja ta abikaasaga. J Õpetaja, emeritus Uno Plank tänas iiigutatult kõiki temale osaks saanud tähelepanu ja austuse eest. EELK PEETRI KOGUDUS 817 M. Pleasant Rd., Toronto, Ont. M4P 2Li Fi^aost Andres Taul 84 Dinnick Cres., Toronto^ Ont M4N 1L8 Tel. 483-4103, kirikus 483-5847 Pühapäeval, 11 juulil JUMAU-TEENISTUS keU 11 hommikul. Pühapäeval, 11. juulil Jõekääru^ Laste Suvekodu AVAiPALVUS kell 2 päeval. Teenib õp. A. Taul. Pühapäeval, 18. juulil JUMALATEENISTUS kell 11 hommikul. Pühapäeval, 25. juulil JUMALATEENISTUS' kell 11 hommikul. ÕPETAJA KÕNETUNNID kolmapäeval 9.30—2 kirikus, neljapäeval 6^8 kirikus ja igal pühapäeval pärast jumalateenistust. ELLEN, JOE ja MATTI KRUUSEMEMt MARTA, OLEV ja SULEV KÄÜNISMAA pere kurbuses! ILMAR MÖLLEE EVALD ODER onnaga EELK TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 383 Järvis St. Toronto, Ont MSB 2C7 Õp. Udo Petei-soo 3714 BeechoUow Cijes., Mississaüga, Ont. L4f 3T2 fel. 624-6128, kirikus 923-S172 Pühapäeval, 11. juulil JUMALATEENISTUS kell 6 õhtul. Teenib õp. U. Petersoo. Pühapäeval, 18. 'juulil koguduse JUMALATEENISTUS Jõekäärul kell 11 hommikul. Teenib õp. U. Petersoo. Pfühapäeval, 25^ juuüj JUMALAj- TEENISTUS kell 6 õhtul. Teenib õp, U. Petersoo. : ÕPETAJA KÕNETUNNID igal neL japäeyal 6--8 õhtul ja tund aega pärast'jumalateenistust. TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS Broadview Ave. luti Kaljo Raid perekond E. KOPLIMÄGI TORpNTO EESTI ; EVANGEELNE KOGUDUS ImiiianueU Kirik 21 Swanwick Av©. IPastDr Allan Lauir 72 Appleby Cres., Markham, Ontario L3R Ml lel. 477-6248 Pühapäeval 11. juulil kell 11 e.l. ühine JUMALATEENISTUS York kalmistul. Kill 3 p.l. JUMALATEENISTUS Imr lanueli kirikus. Kõneleb G. Pitka. (Buss Eesti Kodust kell 2.30 p.l.). Kesknädalal, 14. Juulil kell 7 õhtul FALVEÖHIIJ. Ontario M 2 jm VABADUSE KUULUTUS" , RAADIOSAATED IGAL VABAKOGUDUS TORONTOS 2® ThomcUffe Ave. Tel. 463-6222! Jutlu^Ja E. Saraoja Kirik: S62 Jonea Ave. TeL 461 Pühapäeval, 11. juulil kell 11 hom= mikul vabakoguduste ühine SURNUAIAPÜHA York kalmistul. Kell 6 õhtul KUULUTUSKOOSOLBK. Kõneleb K. Raid;„Püha Vaim juhib". , Kolmapäeval, 14.. juulil kell 7.30 õhtul kõneleb külalisena dr. Roger Fredrixson. Pühapäeval, 11. juulil kell 11 hommikul JUMAUTEENISTUS York kalmistul Tojrontosi Kõnelevad vabakoguduste jutlustajad. Laulab segakoor. Sel pühapäeval jumalateenistust kirikus ei ole, palume talitusele anda KUMU KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL, et kindlustada nende ilmumine prgmis^s lehes. ;TORONTO EESTI fev. LUT. USU KOLMAINU KOGUDUS Kirik: 619 Sherboume St, Toronto Tel 698-7977 või 766-7853 Sherboume allmaaraudteejaam on kiriku kõrval. õp. 0. Gnadenteich 112 Fallingbrook Rd.; Scarborough Järgmine JUMAUTEENISTUS on pühapäeval, 18. juulü kell 5 p.l. Augustikuul on esimene JUMALA-TBBNISTUS pühapäeval, 8. augustil kell 5 p:l. Juulis ja augustis õpetaja viibib aegajalt suvekodus, kus ta on vajaduse korral kättesaadav telefoniga 1-519-371-0068. ÕPETAJA KÕNETUNNID on iga kuu teisel esniaspäeval kell 6—8-ni kiriku kantseleis, telefon 921-9417. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-07-08-06
