Meie Elu = Our life, July 8, 1982

              -.1 r--
MELJAPÄEVAL, g. J W L U L — THURSMY, HJtY 8
,JMeie Elu" wr, 27 (1688) 1982
3 5 0 e AASTA
VAMCOUVER (.,Meie Elu"Ikaastööliselt) — Tartu Ülikooli 350.
akstapäeva tähil^tamisel mindi siin tagasi ajalukku, et tuua kuula­jaskonna
vaimusilma ette see sügavalt usklik õhkkond, mis valit­ses
ülikooli asutamisel Meie teadustempli juubelit pühitseti pidu­liku
jumalateenistusega Vancouveri Peetri kirikus pühapäeval, 27.
juuni hommikul.! Kutsutud aukülaliste hulgas olid ka Roots! kon­sul
Karl Stal ja Soome konsul Keijo Seppälä abikaasaga.
iKirikusse oli kogunenud umbes
paarisada siinsest eesti ühiskonnast,
mitmel neist akadeemiliste organi-satsioonide;
tekliä peas ja värvid rin­nal.
Altar oli .kaunistet maitsekalt
sini-valgcte lilledega. Samuti oli
paigutatud altariruumi nelja akadcc-..
miiise organisatsiooni lipud— EÜS,
korp. Frat/ Estica, korp. Rotalia ja
korp. Filiae Patriae. „Eesti Kodu"
aulasse olid asetatud lillede ja lina­dega
kaetud lauad, kuhu kirikulised
"siirdusid pärast jumalateenistust.
Eelmänguks esitas-orelil Ülo Vald-ma
A. Kunilcid-Saebclmanni „Sind
surmani küll tahan". Liturgia pidas
koguduse õpetaja Thomas Vaga. Pü­hakirja
lugesid Voldemar Tilk ja.
Eduard Kalkun. , Jutlustas külalis- •
õpetaja USA-st Julius Juhkcntaal —
inglise keeles. 'Jumalateenistust kau­nistas
Vancouveri Eesit Segakoor dr.
Ruusi juhatusel kahe lauluga — ,.Pü-hapäeva.
hon^mik" ja J. Aaviku „Pü-ha,
põline ja üllas". •; >
ÜLEVAADE AJ.ALOOST
Jutluse aluseks'OÜ õpetaja Juhken-taal
valinfud ()petuse Sõnade 16..pea­tükist
salmid-9—1'6. Ta andis põh-
„jaliku i^levaate Tartu Ülikooli aja­loost,
selle tõusu, ja mõõnade aega­dest
ja põhjustest, .rajamise doku­mendile
allakirjutamise' kuupäevast,
30. 6; 1632 Tvuni tänapäevani.. Ka tut--
vustas ta ülikooli asutajat Rootsi
kuningat Gustavus H Ädolphust kui.
sügavalt i usklikku inimest, • kelle
printsiibid nii haridustemplite.raja­misel
kui..ka sõjatandril oHd raja­tud
Jumala käskudele ja seadmiste-le.
„Tartu Üli.koolil oli võite, ja kao­tusi,
nagu eesti rahva saatuseski...
Meie inimesed on alati mõtelnud ha­ridusele
kõrgelt. Mis.on meie tunded
hariduselule? Mis on hariduse siht?
T|a. ;\'a]mislab ette väärikaid inime­si
ühiskonnale, arendab ilusat keele­pruuki,,
isiklikku identsust, julgust,
loovat vaimu ja.ettekujutuse võimet.
Kui sügav on aga meie haritlaste
kristlik veendumus? Milline vaim
valitseb neis? Kasi oleme: tõesti ha­ritud?
Haritud iselbomus ja läbikäi­mises
kaasinimestega? Meie hinda-;-
me kulda ja vara. Pühakirja tekst
aga ütleb, et-pühenda enda-töö ja-eluviis
Jumalale. Andke end Kristu-^
se tahtele! .Anna enda hing Juma­lale
ja s-u plaanid teostuvad. Mõtel­ge
järele, kas oleme tõelised gra-duaadid,
haritud ja teadlikud. Plaa^-
nid kuuluvad inimesele'. Jumal on
aga teinud kõik ja koi/k kuulub Te­male
-.Jeesusele, meie kuningale.":
Päevakohasele ladusas inglise kee-,
les hästi ettevalmistatud jutlusele
järgnes tavaliste toimingute seas.'ka
nädala kestel aset leidnud sünnipäe­valastele
õnnesoov ja laul „Kalla kal­us
Isa käsi", mis on muide Vancou­veri
Peetri koguduse traditsiooniks.
Lauldi ka Gustav Adolfi sõjalaulu
,;Ära karda". Järelmänguna esitas
oreHl' Ülo Valdma Enn Võrgu „Isa-maale"..
•
^,,EESTI: KODUS"
. Pärast pidulikku jumalateenistust
sürduti,Eesti Kodu" aulasse, mis
muide asub üle-. koridori kirikust.
Seal oli koguduse naisring korralda­nud
ilusa kohvilaua. Külalisi tervi­tas
koguduse esimees Lembit Pütsep
ja. tutvustas ka aukülalisi ja kaugelt
tulnuid. .Nende hulgas oli, Rootsi
konsul Karl Stal, Soome konsul Kei­jo.
Seppälä abikaasaga; Rootsi ajaleh­tede
Dagens Nyheteri ja Expresseni.
sündikaadi ekspeditsiooni osakonna
juhataja Gustav von Sydov abikaasa^
ga^, kes muide oneesti-rootslanna
Läänemaalt, ja kaugemaid kaasmaa­lasi
Austraaliast ja .Eestist.
• Järgnevas programmis sai kuulda
Elga Mihkelsonilt Gustav Suitsu
„Froloogi", millele järgnes „Gaudea-mus
Igitur"; Evi Kuusk esitas' soolo­na
J. Aaviku „Tõesti ilus õn Eesti",
Elga MihkelsoE deklameeris Marie •
Underi . „Juubelitervituse", millele
järgnes klaverisoolo Ülo Valdmalt ja"
veelkord sopran Evi Kuuskilt soolo
„lMu silmad Ta avas". Siinjuures ei
saa küll ütlemata jätta, et Evi Kuusk
on laulmist õppinud ainult üks aas­ta,
kuid jätab väga hea kooli tunnu-
,• sed, hea diktsioon ja tugev hääl'. Ka­nada
laukikunstnikkude pere on ri­kastatud
uue liikme võrra, keda •
peaksid kuulma paljud.
. Tervitusi tõid ka Rootsi ja Soome
konsulidvja/ilus- juubeli pühitsemine
lõ-petati - ühislauluga „Õnnista . ja
hoia". , ,
V.J.
Pensionäride Klubi võimlemisringi väljasõidult. Ees, vasakult — A. Toom, H. Krec m, H. Tiisman,
L. Kask, L. Laar, H. Prants, L. Marks,L. Vaher, Luide, pr. Luide, E. Mesikäpp, M
mälestuspäev
'Kesknädala- õhtul. 16. juunil toi­mus
Ottawas kohalike eesti, läti, lee­du
ja ukraina seltside ja ühingute
ühin^p leina kontsert-jumalatkmistus
Püha Matteuse kirikus . esimeste
süurküüditamiste ohvrite mälestu­seks;
kaasa-ai^ätud 6: miljoni ^u
Tase hävimine kimstlikulit lüoodud
näljasurma läbi; : 1932—19^3 aasta
ajavahemikus. Jumalateenistusel tee­nisid
luteri, kreeka ja rooma kato-liiklikud
vaimulikud. Prapst A. Taul
Torontost pidas ingliskeelse jutluse.
Külmallik; J. Treumuth. Seisavad •--B.TöosevF.Treumuth, J. Paist, L. Räudvee, I
L. Kiil; M, Peeker, E. Kuihmj, E/Mdentrit,; E. Pärg; • L tepp S.-: Vallner, A.• Rink, M. E,
pr. Slanza, H. Mägi, R. Sõrra
Teisipäeval, 29. juunil korraldas
Toronto JEesti Pensionäride Klulsi
Tervisvõimlejate Ring ühepäejiase
külastussõidu ringi liikmCi Erich Me„
sikäpa suvekodusse, Jõekäärule.,
Kell 9.30 algas Eesti Maja juurest
üks buss 40-ne kaasasõitjaga reisi;
Jõekääru suunas. Pärast üle tunni­ajalist
sõitu jõuti sihtkohta, kus võõ­rustaja
E. Mesikäpp saabiijai^ ter-vitussõnadega-
vastu võttis. Ringi ju­hataja
Hella Wallner lausu, et öleiiie
siin Erich Mesikäpa külalised, ole-,
me tulnud ilusat suvepäeva yeetjnä,
sellepärast - on igal ühel yaba valida :
kuidas ta selles päeva siin kavatseb:
veeta, soovides kõigile iõ|busat ole-
• mist.. •. • •] ^ • ;
Pärast pisipuhkust lastj l^phvil ja
maitsvatel suupistetel h^a maitsta.
Rikkaliku laua olid perenais ^d vahe­peal
katnud mis leidis külastamist'
soovi • kohaselt. Peale einetamist
lauldi/: "mängiti palli, prühuti ,^piibu-juttu",
külastati Jõekäärul elavaid
sõpru ja tuttavaid, tehti ringkäike
Jõekääru männivaigülises värskes
•õhus ja nauditi selle üu.
'Kella 4-jaks koguneti tagasisõit
düks bussi juurde kus rmgl abijuha-taja
Jään Treumuth tänas hr. Me­sikäppa
lahka vastuvõtu eest, lausus
kiitust perenais tele j a kõigile kaasa-aita
jaile südamlikult soo j a- seltsi
eest, Kaugemalt külaUsena oH kaa­sas
ringi juhataja Hella Wallneri su­gulane
Ingeborg Lepp Aüstraahast.
. Kell 4.15 p.l. hakkasid bussi rattad
liikuma .Toronto suunas viies kaasa
rõõmsa seltskonna.
•.V'-':^'s ' :J. s-gi
Pastor
Sootšj S. Haar,
irstein, L. Saar,
oto — J. Säägi
Raid
Eestis
Kui teadlikud oleme YWCÄ(P^oortemste Kristliku Ühingu)
tegevusest ülemaailmselt nirig eriti Kanadas ja Toronto
määral edutab YWCA naisi tänapäeva tööprotsessis ja ühiskon­nas?
Neid kiisimusi selgitas ja tutvustas lähemalt Süur-Tora^
YWCA juhtkond meediale korraldatud keskpäeva-einel.
Kiri Soomest
Erakordselt l«,ülm kevad on ajanud
rändlinnud Soomes paanikasse. Pea­aegu
terVes riigis sadas juuni algul
lund, idapiiril Kuusamo lähistel nii
palju, et maanteed tuli lahti ajada.
Taolist hiliskevadet ei mäleta vanad
inime s^d.' Lumesadu on tekitanud
rohkesti kahjustusi, ka marjadelSc.
Ka turistil pole kerge telgis elada!
Kõige uuem Soorne ilmunud linnu»
liik on keisrikotkas (Aquila heliaca),
keda on nähtud hiljuti Espoo ja
Kirkkonummi kohal. Seda lindu oli
oodata,' kuna keisrikotkast on mitu
korda juba nähtud Rootsis. Kõige lä­hedasemad
pesitsömisalad linnul on
siiski olnud ilSOÕ kilomeetri kaugusel
Lõuna-Vencs.,Praegu pesitseb Euroo­pas,
keisrikotkas ainult umbes sada
paari: Hispaanias, Portugalis, Tsheh-his,
UngarijT Jugoslaavias, Bulgaa-
. ,nas, Rumecinias ining Kreekas-. Nen-ile
idarassielamisterritoorium ula­tub
Lõuna-Venemaa kaudu N. Liidu
.Aasia poolsetesse osadesse kuni Bai-kalini.
Keisrikotkas on Soome 390.
linnuliik.' :
; 22. mail sai Soome parlament
(Eduskunta) 75 aastaseks. Omal ajal
peeti seda kõige demokraatlikumaks
maaümas. Soome on esimene riik
Euroopas,,kes lubas ka naistele hääj-leõiguse
ja: teine riik maailmas (Uus-m'eremaa
1902. a.). Soomlased olid
aga esimesena, kes andsid naistele
ivõimaluse kandideerida rahvasaadi­kuteks.
Soome esimeses ühekojaga
plarlamendis oli naisi 19.
Viimasel gailupil selgus,- et sot-siaaldeniokraatide
erakond on Soo­mes
populaarseim. Teisele kohale
paigutub parempoolne koonduspar-tei.
Mõlemad on riigi suurimad par­teid:
SDP 34%, Rahvuslik Koondus-partei
23,99^0, -keskerakond 17,6%,
kommunisVid/rahvademokraadid 14,4
%. ^ Väiksemate erakondade toetus
liigub 0,1—3,3 protsendi raamides'.
Seega parempoolseid erakondi toe-^
tab rahvast 51,6 j ^ vasakpoolseid
vastavalt 48,4%. SKP/-SKDL toetus
langeb.
• -Helsingis korraldatudJ jäähoki
maailmameistrivõistlustel toimusid
mõned meeleavaldused. Hulk noori,
riietunud Suomi-tähtedega- treening-dressis,:
nõudsid.suure plakatiga Tal­linna
vabastamist (Tallinna vapaak-si).,,
Helsingin Sanomat" järgi ole­vat
noored kuulunud Tallinna ise-seisvusliikumi;
sse. Naiivselt ajaleht
jätkab: „Miks Tallinn vabaks tahe­takse,
sest on ju soomlastele võima-
YWCA — maailma suurim naiste
keskorganisatsioon, osakondadega
enam kui 80-1 maal, taotlehT sotsiaal-õigusi
nais tele, paremaid töövõima­lusi
ja-tingimusi ning vaimse ja J?e-halise
kasvatuse ja tervise arenda­mist.
••
Kanadas on üle 60 YWCA ja YM/
YWGA osakonna, kes kavandavad ja
organiseerivad programme ja tee-nmdust
vastavalt ühiskonna vajadus­tele:
ja tingimustele.
Metropolitan Toronto YWGA asu­tati
1873. aastal ning võib tagasi vaa­data
108-le edukale aastale.'
Vabatahtlikud tööjõud tagavad or­ganisatsiooni
elujõu nii juliatusliikv
meina kui ka lastehooldüs-töötajäi-na,
instruktoritena, ametnikena ja
komiteede liikmeina. - — 400 vaba­tahtliku
kaastöölise panus YWCA-Ie'
1980. aastal -oli 43,300: töötundi. ;
•jlr Komiteedest töötab ühiskondliku
aktsiooni-komitee väga .-laiahaardeli­sel
pinnal: naised ja tööprotsess; vä-givalla-
aktid naiste vastu; palgaliste
majaabiliste õigused; abordid; lahu-,
tusseadlus Jne.
i( Arendusjharidus komitee käsitleb
rahvusvahelisi probleeme.
lör Maailma-vahekordade komitee
liikmed esinevad sageli külaliskõne-lejaina
ühiskonna-gruppidele YWCA
lik minna hubasesse linna vaevatult,
et veeta tõesti vaba elu." •
Ajaleht jätab mainimata, et ka
eestlased ise tahaksid tulla' vabalt
Helsingisse „vaba elu veetm^". Lõ­puks
ajaleht nendib, et- Tallinna
,,vabastajad" (jutumärgid leh^p^^^^^^
ei jõudnud, kaua märatseda, enne kui
politsei viinud ära „peanorija!' (jutu-
: märgid ajalehelt) koos loosungiga.
Seoses USAl—: N. Liidu.vahelise
mänguga, mille võitsid venelased
8--4, toimusid ka mõned vaheruh-tumid.
Soome publikule ei meeldi­nud
vene võitl ja seda sai tunda ve­nelaste
treener koos mõne mängija­ga:-
kaks purjus soomlast viskasid
venelaste kaela pop-cornisid ja cpca-colat.
Mehed arreteeriti.
Veel aprillis olid otsesed telefoni-ühendused.
Leningradi, Kiievi, Mins­ki
ja Tallinnaga katkestatud ja Soo­me
Posti- ja televalitsuse poolt teata­ti,
et pob tõenäoline, et neid kä lä­hemal
ajal korda saab. Soomlased
rõhutavad, et nende osas kontaktid
on täiesti korras ja et viga on ida-nabri
pool. Ajalehtede järgi ühendu­sed
telefoniteelj kõikjale mujale N.
Liidus, välja arj/atud Moskva, katke-'
sid äkki möödunud novembris. Vene­lased
räägivad, et küsimuses on teh­nilised
raskused. iCeškjaama kaudu
ühendused Tallinnaga jätkuvad endi­sel
viisil. •
kui maailmaorganisatsiooni tegevuse
' üle.
Sjür Kehalise kasvatuse programmides;
^ölici 1980. aastal tegevad 6843.osavõt. ^
•it „Naised õppimas'' kava, tutvustab .
aineid nagu ärindus ja majandus,
keetmine ja; käsitööd, vaba aja veet-.!
mine ja isiksuse. areiidattiinei 1600
naist registreerus 1980. aastal päeva-, ;
blvtii- ja nädalalõpukursustde. '
jir Peale nende programmide võimal-
• dab YWGA nõuannet töö. ja tööedu-kuse
hing eesmärkide paremaks ka­vandamiseks
ja teostamiseks. 1980,
aastal tÖtasid 2ö9 naist 13-s erinevas
grupis mitmesuguste eriprobleemide
lahendaniiseks: madala sissetuleku­ga
naiste eriolukord elukoha taotle­misel,
perekonna abirahad, sotšiaal-hoolekanne
jne.
^ Erilised treeningkursused pii elu-kutselistele
haridus-, tervishoiu,
inimvahekordade ja sotsiaaltöö tee­nistujatele.
NJI. Life Skills meetodi­ga
tut\;unes 339 osavõtjat 1980. aas­tal.
ilf Erikavad on lastele ja teismeliste­le
ning eelkooliealiste lastega kodu­perenaistele.
25 gruppi 400 naise ja
500 lapsega kohtuvad Suur-Toronto
kirikutes, raamatukogudes ja kooli­des.
Gruppide juhid ori kõik vaba­tahtlikud
gruppide oma koosseisust,
•välja õpetatud YWCA poolt. • ; i
yr. Immigrantide abistamisprogramrn
aitab leevendada isoleeritust, annab
mitmesugust informatsiooni ning'
püüab arendada osavõtjate isetege­vuslikke
oskusi. j328 naist võtsid 1980.
aastal osa seitsmest multi-etnilišest
grupist, osavõtj aj te varieerudes vanu­se,
majanduslikJLitagapõhia, pärit­olumaade
ja -keelte ning inglise keele
oskuse poolest.^ ^ .
"jJr YWGA suvelaagrid Tapawingo jä
tapatöö võimaldasid suvepuhkuse
377-le tütarlapseje 6—15 aasta vanu-:
ses. Camp TapawingoJ on kasutada
ka aastaringi avatuid puhkuskeskus,
' osavõtu võimalustega naisteigruppi-dele
ja perekondadele. 19^Ö.i aastal
kasutasid seda'668 inimest.
YWCA majutusprogranimi: kasu-.
: tuses on 3- elamut: MadPhkil" kor­teritega
madala ja tagasihoidliku
sissetulekuga. nai$tele ning„Wood-lawn"
hotell/residents. „STOP
86" annab. 6-nädaIalise peatumisvõi-maluse
16—25 aasta vanustele noor­tele
• naistele.. 1980. aastal võimaldas
„STOP 86" ajutise .elukoha WOO-le
naisele.
: ^ Lastesõimlad on ; kasutamisd^
naistele eelkoolie-aliste laste. jaoks
.34-s eri-asukohas kokku 70 lasteaia-gä.
Meedia-vastuvõtu peateemaks oli
naiste osa/Kanada tööprotsessis.
Oluline tegur naiste töctac^ekus,
vallandamistes ja raskustes töökoh­tade
leidmisel cn peamiselt madal
Toronto Eesti jBaptišti Koguduse
pastor Kaljo Raid teatas möödunud
pühapäeva homiiiküsel jumalatee­nistusel,
et ta or abiellunud Eestis
pastor Puu leseg{ i ja on nüüd pere­konnaisa.
Tema väijavali ;u, kelle abikaasa
uppus 9 ä. tagasi Viljandi järve, on
viie lapse ema. Meist kõige noorem
bn 9-äastane tütaj', 11 ja 19 aastased
tütred ja 21 ja 23-aastased pojad, kes
on abielust Vanem tütar abiellub 17,
juulil Oleviste kirikus sealse baptisti
Iga-aastane õhtune leiriateenistus
omab kindla ettekannete ja ajalise
raamistiku ja seetõttu saanud mõju-j
vaks kontsert-jumalateenistuseks,
' mis algab rahvuslippude sissekand-
' misega rahvushümnide helide saatel
* orelilt ja sümboolse okastraadist
pärja asetamisega noorte poolt kiri­ku
altari ette. !Kontsert-osas esines
lätlane A.Ruhdans orelil, leedulaste
poolt esines koloratuur-sopran Gina
Cäpkas hästi valitud soolodega ja
ukrainlaste koor L. Evaš)co juhiimi»;
sel kaunistas leinalist õhtut vääri­kalt.
Vaimulike ühispalve ja oreli
lõppmäng „Üks kindel linn ja varju­paik"
lõpetas üle tunni kestnud tee­nistuse.
Praost A. Taüli jutluse teemaks oli
N. Liidu terroriaktid, kiriku ja usk­like
tagakiusamine Baltimaadel ning
Ukrainas. Jutlus rõhutas ikestatud
rahvaste raugematut|Usku ja sure­matut
vabadussoovi.
Kirikus viibis üle 300 kuula j a, eest­lasi
neist umbes yeerandsaja ümber.
Balti rahvaste vastu toimetatud
> kuritööde tulemuseks oli. 1953. aas-rtaks
alates okupatsiooni algusest ko­gusummas
ühe miljoni inimese huk­kumine,
s.t. üks elanik viiest oli
: emb-Humb kas küüditatud või mõrva­tud
või hukkunud sõjas.
koguduse pastori Tärgi tütrepojaga.
Pastor Kaljo Raid on 61-aastane ja
tema abikaasa, kes elab Pääskülas
44-aastane. 'Nad jaulatativj 28.; juunill
op. Meriloo poolt ja 29. juunil regist­reeriti
ametlikult. 30. juunil Kaljo
Raid lahkus Eest st ja nagu ta ütles
kogudusele, peab siin nüüd üksinda
mesinädalaid. Väljj asõidüluba taotle-takse
abikaasale ja kahele nooremale
lapsele. Kogudusele ei tulnul pastori
abiellumine üllatusena, kuna Müldu-sed
sellest liikusid juba varem.
kohtuvad igal kolmapäeval kell 12.00
--14.00 einetades „Casa. Mendeza"
alumises saalis, • 366 Lisgar Ave.,
i^ank tänava lähedal
. Väljast sissespitnud rahvuskaas­lastele
see annah hea võinialuše.tut-vunemiseks
Ottawa eestlastega'ja in­formatsiooni
saamiseks pealinna
kohta.
HELSINGI (M.E.) Soomes on
viimase kolme aasta jooksul filmitud
Kalevala teemaga seotud aga mitmes
suhtes mpodses versioonis, sarja ni­mega
,,Rauta-aika" (Rauaaeg) Esi­mesed
osad on juba televisioonis
nähtud ning tulemus on hea.
Kyllikkina esineb üks • eesti ande­kamaid
iiäitlejaid Elle Kull Tallin­nast.
Hiljuti teda intervjueeris nais:
teajakiri „Me nai^t".' /•
Ühel pildil seisab^'K^ kõrvuti
oma kolleegi Juri Krukoviga, kelle
kohta Kull mainib, et see olevat üks
Eesti andekamatest noortest näitle­jatest
ja mõlemad on.'ka sõbrad.
, Kolm aastat tagasi tuli Elle Kull
esimest korda Moskva rongist Soo­me
ja hakkas filmimine. Kulli oli
toonud Soome teatrijuht Kalle
Holmberg, kellele ei õnnestunud lei-da.
õiget Kyllikit Soomest. Kalevala
produtseerija • Reima Kekäläinen
läks Tallinna, et otsida sealt ehtne
Kyllikki ja piltide ning soovituste
põhjal valitud Kull seda rolli män­gima.
Ä D A A N N I
üieixiaailmne .E,NJC.S. Tütarlaste
Gü|m. (Tartu) vilistlaste .kokkutu­lek'
on Inglismaal, Euroopa Eestlas­te
Päevade ajal, i Ä e s t e r ' i Eesti Ma­jas,
366 Fosse Rd. North, reedel 16.
juulil 1982 kell 16.0(^18.00.
Eesti Noorsoo Kasvatuse •
Seltsi Tütarlsste Gümnaasiumi
Vilistlased Ini?Usmaal
haridustase. Kaasuvad tegurid' on
tööoskuse : puudus, mitteküllaldane
ettevalmistus ning osaliselt ka puu-
Viimane asjaolu ei
a statistika, suhtes,
mille põhjal selgub, et 1977. aasta
andmete kohaseljt oli Toronto 240 tu­handest
alaharidusega naisest — vä­hem
kui' 9-klass iline koolitatus
70% alla 65 aast ised ning sealjuures
mitte - tingimata sisserännanud, vaid
Kanadas sündin-id naised!
Naiste probleemid ja raskused vas­tava
hariduse, ettevalmistuse ja vaja­like
oskuste om andamiseks. töökoh­tade
leidmisel, 15öprotsessi rakendu­misel
ning töökohtade säilitamisel
suurenevad ja süvenevad pidevalt
koos Kanada üI(Use ebastabiilse ma­jandusliku
olük)rra nmg ebakindla
ja vähepakkuya tööturu tõttu.
Kõigi nende p -obleemide leeyenda-miseks
ja . võimalikuks lahendami­seks
püüab Y\A CA: anda igakülgset
lõu ja abi. :
Mispärast just Elle Kull? Kalle
Holmberg vastab: ,,Temal on selli­seid
vaimseid omadusi, mida tema-ealistel
näitlejatel vaid harva on. Ka
välimuselt on ta väga sobiv oma rol­li,
pikk ja ilus naine." '
Eesti neiuei väldanud soome kceltv
Talle oli aga põnev võõras riigis
töötamine hoolimata,, et ta dii varem
tegelenud filmiga nii Leedus kui ka
mujal N. Liidus.
Eesti näitlejanna: käis filmimise
ajal Soomes heli korda. Vähehaaval
hakkas ta sööme keelt õppima ja
valdabxseda praegu soravalt; •
Soome ajakiri konstateerib, et El­le
Külli elu põle ilma probleemide­ta.
Missugused need problemid aga
on, neid ei öelda, tema perekonda
kuuluvad vanemad Haapsalus ja
kaks õde Tallinnas.' Kõige lähedasem
on siiski Draamateatri: -rezhissöör
; Ago-Endrik Kerge, kellega Elle ela­nud
viis aastat koos.
• infcrmatsi-poni,
V.A.
iiiiüliiiimiiinuiiuiiiiiiiiiisiiiiuiisiiiiiiiiin
Eeatl Sihtkapital Kanadat
Annetused, te9taii]jehdl<pHl^ Jo
Qšilllestusfondld on tuIumakiuvBbBii
Suunake oma annetused noortde Jn
telstjrfe ee«tl organUatiioonldelo
Eesti Sihtkapital Kanada*
kaudu tulumaksuvaba kviitungi MQ-mliekB.
^ Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M1K IRÖ
iiiiiiKtiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiJiiiJiiiniiHiiiiiiHiiH
eElu" nr. 27 (1688) 1982
„SIIN TALLINN,
Riigi Ringhäälingii (RR)|muusika
osakonnale jlanges umbes i65% üldi
sest saatekavast', mida tuli!täita või
maiuste piirides: RR orkester; heli­plaadid,
solistid, koorid, ansamblid
jne.
Alustasin; oma tööd teadustajana
aastal 1937 Paralleelselt õppisin Tal
linna Konservatooriumi lauluklassis
kuna Selleks esialgu veel aega üle jäi
Olles töötanud umbes pool aastat
teaduštajana, tegi RR direktor koi
F. Olbrei mulle ettepaneku aidata
kaasa muusikaosakonna program
mide koostajana, kuna selle osakon
na toimetajal Vardo HölmiJ töökoo­rem
üle pea kasvama kippus. Olin
nõua ja nii tutvusin varsti kõikide
muusikaosakonna „saladustega". Va
hepeal lõpetas V. ^olm oma õpingud
Tallinna Konservatopriumis ja pid
minema sundaega teenima, kuna oi
selleks varem saanud vastava- piken
duse. Jälle oli mul kõnelus koi. 01b
reiga, kes mult küsis, kas saaksir
hakkama saatekava koostamisega V
Holmi ärolekul, millele jaatavalt
vastasin. Nii algas mu „karjäär"
muusika-osakonnas ja pean ütlema
et see oli mulle õnneks traagilistel
aastatel 1941—1944.,
UUENDUSED
Tööd oli palju, kuid see oli väg
huvitav ja vaheldusrikas.^ Algul koos
tasin saatekava vana shablooni ko­haselt
kuid pikkamööda läksin- j ui
gcmaks ja püüdsin kava mitmekesis
.tada. -Samuti püüdsin „uuendada
kavade pealkirju, sest mulle tundus
et on väga igav lugeda iga päev saa
tekavast pealkirju, nagu „Muusika
pärastlõunaks" või „õhlukontsert'
Saade Kui selline jäi alles, kuid si
uue nimetuse, kusjuures kasutasii
mõne populaarse heliplaadi tiitlit,v-improviseerisin
ise vastava pealkirja
Mul pole '. oomulikult. enam meeles
' neid pealMrju,. mille Iciutamisek
pidin aju IJgutama, kuid toon süsi*
mõned nä ted; pealkirja „Mustlas
muusika" asemel kasutasin pealkir
ja „Hei, mustlane mangi!"'või
„Mustlaseks ma olen- sündinud'
(j.m.);' „Viinl valsside" asemel ka
„Ilusar, sinisel Doonaul" või „Doonau
lained" (j.m.); „õhtukontsert" ase­mel
„Tähis ,on taevas ja kumamas
kuu" (jne.). .Samuti püüdsin koosta
da kavu sümfoonilisest muusikast
teatud teemal, nagu „Torm muusi
kas"" jne. Hehplaatidel (tol ajal
tiiru minutis) polnud märgitud plaa
di kestvust. Seetõttu arvestasime a
ga umbkaudselt: suur plaat 4-1-4, ve
ke plaat 3-^3 minutit, kuid selle
vestüsegä võis ke
mõni plaat jäi mängimata või ti
midagi lisada. Aja jooksul tegim<
sijski edusamme: teadustaja mõõti
plaadi kestvust stopperiga, et kav
koostamisel ajalisi vigu ei tokik
Praegu on asi palju lihtsam sest i
,.long playT' või helilindil ori täps-kestvused
märgitud. ,
Kuna ringhäälingul oli oma orkc
ter, siis selle kontserdid oli saatcka
vas 5--6 korda nädalas, kusjuure
orkestriproovid toimusid hommiki
kella 9—12. Kava koostasid dirige
did: R. Kull, P. Nigula ja 0. Root
Orkester oli 50-liikmelinc, kus j uure
kontsertmeistriteks olid: Rudo
Palm, Hubert Aumere, Carmen Pri
Berendsen ja Zelia Uhke-Aumert
Vajaduse korral komplekteeriti
köstrit „Estonia" teatriorkestri mu
sikutega ja'erijuhtudel võisime mc
dustada isegi 100-iiikmelise sümfo<
niaorkestri. Ma piirdun- rjRorkesl
suhtes vaid nende ridadega ja 1«
dan, et mõni endine orkesti;i lii
: vabas maailniäs sellest kunagi pij
mait kirjutab.
SOUSTID
. Mis puutub vokaal, ja instrume
taalsolistidesse, siis kõik meie tu
tud ja ka vähemtuntud solistid sa
võimaluse ringhäälingus esinen
seks. Samuti andsime võimalusi ei
nemiseks ka „uutele" solistide
^ (konservatooriumi vanemate klas
, de õpilased), kes aga pidid enne So
ritama. mikrofoniproovi vastava k
, misjoni ees. Läheks pikale, kui hi
' kaksin märkima kõikide solistide
mesid. Täpsuse mõttes peaks u
oldme käepärast „saatekava päevik
mida aga kuskilt võtta pole. ;
•Ringhäälingul oli oma klaverisa
ja solistide jaoks, kelleks õlid: Tek
Koha, Dagmar Kokker ja Karin Pr
Raudsepp (neid oli rohkem, kuid
med on ununenud).-Vajaduse kori
.saatis soliste, ka Priit Nigula. En
esinemist toimus vastav mikrofo
proov koos klaverisaatjaga; tavalisi
esinemise päeva hommikul. Ku
mikrofonid;olid tol ajal palju „tur
likumad" kui praegu, siis oli pro
väga tähti$, et solist teaks, miil
distanjtši. mikrofoni suhtes pida(
Kõige'raskem oli proov sopranite]
sest kõrgetes toonides, hakkas m
' rofon plärisema" ja õli juhuse
kus pidime paluma, et solist kõrg(
toone võttes mikrofonile selja pi
.raks. praeguste mikrofonidega se
probleemi ei ole
Et mitte unustada: meie ringh
lingul oli kontakt Leedu, Läti, Soo
ja Rootsi raadiotega n.n. „vahet
solistide" esinemiseks, s.t; kui ee