Meie Elu = Our life, May 21, 1981

              il •
es OB
Published by Estonian Püblishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House; 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Re|)ane ja S. Veidenbaum, Toimetaja
Yorgis B.Parii)ing, 1473 L ' ^.«.DC-.J
USA. Tel. (201) 262-0773;
I
„MEIE ELU" väljaan
Äsüt.Ä.Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu*' toimetus ja talitus Eesti Majas^
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal. tööp., kl. 9 h.
-5 pL, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-S õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l;
,,MEIE ELU'^tellimishinnad: Kariä^^ $30.00, 6k.
116.00, 3 k.$l LOO; USA-sse — 1 a. $32.00, 6 k. |17.00, 31.
$1L50; Ülemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50,6 k. 17.25. Kiri-ja
lennupostilisa ÜSÄ-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennu-postilisa
ülemeremaadesse: ! a. $32.75, 6 k.
Uksiknumbelr—.55^.
Küulutushinnad: 1 tpll ühel veeral: esiküljel $5.00, tekstis
$4.50, kuulutuste küljel $4.25.
iONAD JA TEOD
4
' I
Sõjameeste koosolek: Oleks aeg «ts
vapustasid möödunud nädalal kolme! päe­val
juhtunud Erakorralised sündmused: Prantsusmaa rahvas va­lis
oma riigi presidendiks 7meks eelolevaks aastaks sotsialisti ja
Ladina-Äme^rika terroristide suure imetleja ja toetaja Francois
ja
10. skp. presidendi valimistel va­hetus
Prantsusmaa ipoliitiline nägu:
uueks presidendiks sai sotsi^istide
partesi juht Francois Mitterränd. S«e
oli 30 miljoni praritsuse valija otsus,
kes kukutas senise presidendi Gils-card
d'Estaing'i, Uhke ja iseseisva
de Gaullel parempoole' järeltulija.
Mitterrandi valikuga koidab Prant­susmaale
uus ühiskondlik Ja Majan­duslik
ajastu, mis on osaliselt vas­tand
senisele.
Muutus poliitilises JÄtimises tol­mus
vaatamata sellele, et Giscardi
aegne Prantsusmaa oh Euroopa maa­de
kõrval üks tugevama majanduse­ga
riik. Ometi tuli kitterrand välja
ulatuslikemate lubadustega „väikse-le
vennale'' suuremate miinimumpal­kade;
töönädala lühendamisega 35
tunnile, perekonna abirahade Jne.
näol Seda kõike maksukoormuse
suurendamise arvel suuremqatele pai-gasaäjatele.
Nii siis otsustas enamus Mitteir-randi
sotsiaalsete lubaduste poolt.
Kiud sotsialismiga kaasuvad tavali­selt
ka teised nähted. Mitterraiidl
programmis erapanka|de, kindiustias-seltside
ja valiku suurtööstuste nat­sionaliseerimine.
Nii on Mitterrandi
poliitiline programm järgnemas Ing­lismaa
töölispartei programmile Att-lee
peaministriks oleku ajal, mis viis
Inglismaa vaesuse pUri|e!^ Ja mida
Järgnenud vaUtsused pidid korrigee­rima.
Järgmised seitse aastat Mitter­randi
valitsust pea^t^ad näitama, kuhu
Jõuab välja Prantsusmaa»
Mitterrand ei ole kommunismisõb^
ralik. Kuid hädaga „sööb vanapagan
ka kärbseid" Ja nii pole võimata, et
uuel sotsialistlÜcul presidendil tuleb
valitsuse tööks koaleeruda kommu­nistidega.
Küsimuses seisab nimelt
konservatiivide suur enamus Saadi­kutekojas,
mille valimised tulevad
Juunikuus. Kui Mitterrand suudab
valimisteks mõjutada rahväeshiduse
enamuse kujunemist, siis pole uuel
presidendil muret oma plaanide teos-tamisel.
Kui konservatiivide enamus
Jääb püsima, on Mitterrandi ainitke-šeks
valikuks koostöö kommunisti­dega,
kel on kahtlemata oma nõud­mised.
Kuld halvem kui nõudmised
annab koiditgioon kommunistidega
viimastele uue prestUshi Ja tugevuse
Prantsusmaa poliitilisel areenil. Seda
vajab Prantsusmaa Ja teised Lääne-
Euroopa maad kõige-vähem.
Nii> kaugemas perspektiivis, võib
prantsuse valijaskond saada rohkem
kui ta küsis nende presidendivalimis­te
iaegu. Välispoliitiliselt teatakse^
Mitterrandi kui NATO Ja Euroopa
ühisturu toetajat Ja pooldajat. Ka ei
ole Mitterrand„siln£ategija" Nõuko­gude
Liidule. Kanada peaminister
Trudeau oli väga kiire Mitterrand'!
tervitama valimisvõidu puhul. Vae­valt
oli teade Mitterrandi võidust Ot-tawasše
jõudnudv kui Trudeau palus
Mitterrandlga isiklikku kokkusaa-.
mist Pariisis. De Gaullei Ja d'Es.
taingi poolt pooleldi ignoreeritud
Kanada peaminister Ja seda Quebeci
arvel, loodab arvatavasti nüüd leida
hoopis paremat kontakti ja tähele­pandavamat-
vastuvõttu.
On ka tõsi, et Kanada senised vahe­korrad
Prantsusmaaga vajavad nor-maiiseerimlst,
sest de Gaullel hüüd
Quebeci linna rõdult — „Viva Que­bec
Libre" — ei ole tänapäevani kus-tunud
kamiadiast® ja nende poliitikute
Poliitikas OSI sageli sõiiad ja
teod erinevad. Kõige enam ilm­neb
see USA presidendi Ronald
Reagani välispoliitikas.
24. aprillil ameerika ajalehtede
toimetajatele peetud kõnes süü­distas
välisminister Haig Vene­maad,
samuti kui mitmel korral
varemalt, terrorismi toetamises
vaba maailma riikides. Samal
päeval tühistas president Reagan
teravilja väljaveo keelu Nõuko­gude
Liitu. Seda tegi president
vastutasu saamata.
Valitsuse juhtivad ringkonnad
•põhjendavad presidendi otsust
teravilja väljaveo keelu lõpetami­seks
valimiskampaanias põllu­meestele
antud lubaduste.täitmi­seks.
Valimiste eel peetud kõnes rõ­hutas
R. Reagan USA ja Iisraeli
•vahelist sõprust ja kordas pide­valt
,et Kesk-Idas saab USA toe­tuda
ainult Iisraelile kui oma
kindlale partnerile.
Möödunud aprillis otsustas
president varustada Saudi Araa­biat
kõige moodsamate hoiatus-süsteemidega
ja luurelennukite-
, ga mis ainult ei jälgi Iisraeli len­nukeid
araabia õhuruumis, vaid
millega saab elektrooniliselt juh­tida
õhula'hingutest osa võtvaid
lennukeid.
USA välispoliitikas eaineb lu­baduste
ja tegelikkuse erinevus
sagedamini ja silmapaistvamalt
selle tõttu, et sisemajandus av.-^l-dab
välispoliitikale suuremat ![
mõju kui üheski teises demo-
•kraatlikus riigis. Oma kodanik­kude
majandusliku heaoluga
arvestades tuleb valitsusel sageli
taganeda oma põhimõtetest.
President Reagan algul ähvar­das
Moskvat ja keeldus relvastu­se
püramise kokkulepete läbirää-kimiste
alustamisest enne kui ve-nelased
näitavad head tahet, et
nad on huvitatud sellest kinni­pidamisest.
, Atlandi riikide kaitseorganisat-siooni
kuuluvate riikide välismi-nistrite
konverentsil teatas USA,
et alustab relvastuse piiramise
läbirääkimistega lähemal ajal,
ja ei nimetanud midagi eeltingi­mustest.
,i
EBASELGE
Uuelt USA valitsuselt ootasid
läänerigid kindlat kõvakäelist ve­nelaste
laiutamisele vastuseis­mist.
Senised sageli vastukäivad
otsused on nüüd jätnud nad eba­selgesse
olukorda.
Viis nädalat pärast seda, kui tehti atentaat Ronald Reaganile, tu­listas
Türgi päritoluga elukutseline mõrvar browning püstoMst
püha isa paavst John Paul II pihta*
Näib nii, et tänapäeva kangelased d'Estaing kaitses. korda ja rahu. Ta
on maailma massmeedias terroristid, võitles oma riigi ja rahva majandus-mõrvarid
ja röövlid. (President Ro- liku heaolu eest. Kuid sotsialist F.
naid Reagani haavajale on osaks saa- Mitterrand kuulutas, et ta võtab neilt
nud röövliromantiline reklaam, ja 'kel on ja jagab „vaestele". Ta võõ-kes
tänapäeva sihita hulkuritest ja rändab pangad ja muud ettevõtted,
muidu mahakäinud ja elupõletaja Ta toetab terroriste Ladina Ameeri-tüüpidest
ei tahaks saada'päeva pealt l^as ja Salvadoris, ikus kõigi maailma
kogu maailma tähelepanu osaliseks, sotsialistide esindajana käis terroris-Üle
viie nädala on möödunud, kuid te julgustamas ja toetamas Kanada
ei ole avalikult teada, et attentaadi sotsialistide juht' Ed. Broadbent.
tegijat oleks mõrvari kombel käsit- Neid, kel midagi ei ole on igal maal.
letud. Tema rikkad vanemad palka- eriti noorema generatsiooni hulgas
sid kõige parema advokaadi ja roi- igal maal ja eriti Prantsusmaal roh-mar
viibib ikka veel psühhiaatrikute 'Kesti. Tulemuseks on Prantsusmaa
hoole all, et teda vastutusvõimetuks uus revolutsioon ja allakäik, mis äh-tunnistada.
Massmeedia pasundab vardab lammutada kogu Euroopa
motiividena kummalisi lugusid ar- 'kaitset ja eeskätt NATO.
muvalust filmistaariga Ja kohus mul-^^ ^^^^^^^
dugi usub seda. Peaasi on varjata se- ^ „ . . . . .
da, et mõrvar oli kommunisüd^ Selles morvamiste ja terronsmi
poolt palgatud terrorist. USA kohtu- " ^ " S t ^ ^ " ^ ^ P^^^^t John Paul II
ministeerium on praegu liiga üle^ saatus ülimalt traagiline. Oma rän-
Lennukite ja elektroonilise
hoiatussüsteemi müümine Saudi
Araabiale on Iisraelile täiesti vas-,
tuvõtmatu ja ta on protesteeri­nud
selle vastu. Kuid president
R. Reagan ei arvestanud sellega. ;
Presidendi välispoliitika on
täiesti erinev tema valimiste eel
antud lubadustest. ' Et see on
muutunud nii kiiresti ja silma­paistvalt,
on lääneriigid pandud
küsimuse ette, milliseid uusi ül­latusi
võib lähemas tulevikus oo­data.
•Reagani valitsus ei ole senini
katkestanud Salvadori valitsuse
toetamist punaste terroristide
vastu võitlemisel. Kuid ka selles
võib äkiline pööre tulla, sest sõ­javastased
ringkonnad on viima­sel
ajal hakanud korraldama de­monstratsioone
jä nõuavad Sal­vadori
valitsuse toetamise lõpe­tamist.
Kuivõrd tagajärjekad on
need Reagani välispoliitika juhti­miseks
ori praegu selguseta. Sa­ma
võtet kasutati Vietnami isõja
ajal ja valitsus oli sunnitud jä­rele
andma. Kust seda liikumist
juhitakse ja kuivõrd edukaks see
osutub selgub hiljem.
. H. KIVI' .
koormatud oma kommunismivastas-te
kodanike üle kohtumõistmisega ja
nende deporteerimisega Moskva va­ledokumentide
abil.
TERRORISTID
PÄEVAKANGELASED
nakutel laias maailmas läbi rahva-
'masside on ta mõrvarite avalikuks
märklauaksT Paavsti range kommu­nismivastane
hoiak, Poola solitaristi-de
toetamine otse kutsus konspiraa-toreid
atentaadile. Kuigi on päris
ilmne, et seegi kord on selle julma
'Kogu eelmisel nädalal pasundas mõrvakatse taga kommunistlikud
terroristid, ei ole kuigi kindel, et tä­napäeva
olukorras selle mõrvakatse
tõelised motiivid avalikuks tehakse,
nimetatakse atentaadi- tegijat
9S8 Broadview Ave., Toronto, Ontario
on Jõud
avatud: Päeval 10:Oö—3:00 (esmasp.—reedeni)
õhtul 5:30-r8:(K) (esmap. ja ndjap.)
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uued laenud on laenuvõtja surma puhul 1
$30,000 ulatuses Ja Jäädava töövõimetuse puhul kindlustatud kuni
$10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tingimustele.
massmeedia Põhja Iirimaa surevast
terroristist, kes taotles mõrvarina
süüdi mõistetud .poliitilise vangi
staatust. Viimseni üleskruvitud aja­kirjandus,
TV ja raadio kirjeldasid
hommikust õhtuni selle, roimari pii­nasid.
Keegi ei taipa, et ajakirjani­kud
ja TV mehed käituvad §elle mõr­vari
käsilastena.. Tuleb ka imestada
millise'ks päevakangelaseks muudeti LUGEJA KIRJUTAB
üks; Inglise rongiröövel, kes lasti
kohtu poolt vabaks ning tagasi pöör­duda
Brasiiliasse. Näib, et olukord
on arenenud nii kaugele, et terve ri- oma Iwoeiate mõtteovoldusi—- )CÖ
da riike muutub röövlite ja varaste neid mis d ftihttt ajflkhs sewmfcoh-va^
uimigaks y.--.^ . ^^aegfl. Palme Jcirjutadd kokku-
El ole kahtlust, et see roovhromari- .^t., ?^ . j . j . ..
tika õhkkond, mis loodi massmeedia ia hsada oma nimi ia
poolt möödunud kuude jooksul, kus öödress. Toimetus jätab endale ÕU
ülistatakse ja toetatakse avalikult P^se lugejate kirju redigeeHda je
kommunistlike terroristide tegevust lühendada ning mitt®3ohivuü&
Salvadoris, Kolumbias ja teistes ia- k&rral jätta av&ldamaU,
dina Ameerika riikides ja mõistetak­se
rangelt hukka USA taotlusi köm-munistliku
ekspansiooni peatamisel,
Salvadori valitsuse toetamisel,
avaldas otsest mõju ka Prantsusmaa
valimistele. President Valery Giscard
Laske isoleerida Oma maja
Insulation Program'i" alusel — C.H.I.P,
.00 eest „Tlie Canadian Home
klaasvilla puhumisega.
S>ntg 1947 Pööningul ventilaatorid»
Esmdaja Torontos; ENN LIGE, tel. 425-0839
OVER 50 YEARS OF GM SALES AMD SERVICE
ja rentimine
Iris 291-5054 *
Mõdus; 423-5716. • , .
5000 Sheppard Ave.E., Sc^rborougli, Ont. MIS 4L9 291-5054
: Chevette ^ Malibu Gorvette Delta Eighty E i ^ t • - ,
Camarp Monte Carlo ; Omega •
Citatiori Caprice i • Cutläss
I Mbnza linpalal Oldsmobile
Toronado
Chevy Trucks and Van^
Lugedes ,^eie Elus" nr. 15 R.A.
kunstiarvustust, paratamatult tuleb
meelepaha, et selline kriitika on aval­datud.
See kriitika on teskitanud
Montreali eesti ühiskonnas meele­härma,
sest selle kriitikaga on solva-
. tud meie Eiidel Ruberg.
Briti Välisämet — Foreign and Endel Rubergi tööd on sadadel
Commonwealth Office Londonis eestlastel ja kanadlastel nende ko-avaldab
aegajalt nn. Background dudes seinteL
Brief veergudel poliitilist materjali. Ei tahaks laskuda detailidesse R.A.
See ei kajasta mitte Briti valitsuse kritiiliste märkuste kohta, kuid kui
ametlikku polütikat aga on mõeldud R.A. tahab looduslikku värvi Läte-valitsusele
teada oleva materjalina "^^^ kuuskedest, siis jäädvustagu
üldiseks kasutamiseks. Just neil päe- 'kuused ja värv läbi fotoläätsa.
vii ilmus seal neli lehekülge kokku-^ ^ Ruberg
võtlikku informatsiooni olukorda- tugeva eesti iseloomu ja era­dest
Eeistis, kaasnevalt mõneti | ^ korralise rahvusliku energiaga eesti
Lätišt-Leedust. ühiskonna kasUks unustab selle RA.
Background Brief märgib, et Balti ^"^^^^^
riigid pärast ŽO-aast^st iseseisvust
võeti natsi ja sovjeti 1939. a'. paktiga
Moskva orbiiti ning punavägede ot­sese
kontrolli all teostatud valiixüs-tega,
inkorporeeriti- 1940. a. N. Liitu
Edasi: antakse reaalne ülevaade kui­das
neis maades on võideldud rah­vuslike
ja inimõiguste eest ning kui­das
Baltikunii püütakse venestada
Järgnevalt üsna üksikasjaliselt
tuuakse ära faktiline materjal pro-täheks
kurvemaks episoodiks EELK
tegevuses on kujunenud, et kirikuko­gu
kiriku kõrgeima korraldava orga­nina
pole kokku tulnud. See on puu­dus,
milles tõttu EELK oma kiriku-valitsemises
on sattunud vaikivasse
ajastusse ja selle vastu tuleb sõna
võtta.
Meie kirikus algasid raskused, kui
ta hädaoludes, 1943. a. oma kiriku­kogu
otsuse kohaselt volitas piisikop-pi
tegutsema kirikukogu ülesannetes
„juhul, kui kirikukogul ei ole võima­lik
kakku tulla". Vastavalt sellele
peapiiskop J. Kõpp, Rootsis, kehtes­tas„
Põhimääruste muudatused" 1958.
a., milliste järgi kirikukogu ajutiselt
asendati „kirikukogu liikmete kirja­liku
hääletamisega". Keed muudatu­sed
olid rangelt ajutised ja antud
volituse alusel, kui kirikukogul kiri­ku
kõrgeima korraldava organina oli
võimalik kokku tulla, ta pidi seda te­gema.
Sellest lähtudes Kanada praostkon-^
lia sinod tegi 1973. a. ettepaneku kon­sistooriumile,
et ESTO-76 puhul iBal-timores
esimese tekkiva võimalusena
kirikukogu oleks kokku tulnud. Non­de
paljude koguduste ipoolt tehtud et­tepanekule
peapiiskop K. Veem ligi
kolm ja pool aastat enne ESTO-76
vastas, et „kirikukögu kokku kutsu­da
ei /võimaldanud põhimäärused".
Ta midagi ei teinud siis ega hiljem, et
toda praostkonna ettepanekut täita,
nagu 1943. a. kirikukogu otsuses oli
-väljendatud. Sellest ajast peale algas
meie kirikus vaikiv ajastu, et kiriku­kogu
kiriku kõrgeima korraldava or­ganina
kokku ei kutsutud, kuigi sel­leks
võimalused olid avanenud.
Teatavasti nn. vaikiva ajastu mõis­te
tekkis, kui Eestis riigikogu mõned
aastad koos ei käinud, mida nondes
oludes mõisteti, sest selle järele tuli
seadusandlik kogu jällegi kokku ja
tegutses oma demokraatlike tõekspi­damiste
kohaselt, mida me hindame.
Selle tõttu ei tohiks ütelda, et Eestis
oli tekkinud vaikiv ajastu, kuna rah­vaesindus
kokku tulles võis oma
ülesandeid täita. Kuid vaikiv ajastu
tekib siis, kui seadusandlikku kogu
takistatakse, et teda ei lasta kokku
tulla, kui selleks võimalused on ole­mas.
Sellega rikutakse rahva demo^
TOIVO SILLAOTS
VAIKIV AJASTU
kraatlikke õigusi kõige halvemal vii­sil.
Sellesse olukorda on nüüd sattu­nud
meie kirik.
Kiriku töösse kogudustes on raken­datud
suur hulk rahvast. Nad ei talu,
et kirik oma tegevuses nagunii suurte
kaotuste juures peaks lisaks kõigele
muule veel kannatama vaikiva ajastu
läbi! Sellel puhul konsistooriumil on
suur vastutus, et ta midagi teeks ki­rikukogu
huvides, ^mis vajalik on ki­riku
ja meie rahva pärast.
Jeesus ütles, kes ustav on kõige
vähemas, see on ustav ka suures ja
'kes ülekohtune on kõige vähemas,
see õn ülekohtune ka suures. Meie
oma kiriku tegevuses oleme saanud
ülekohtuseks nii väikeses kui ka suu­res,
et meil põhimäärustest välja ta­hetakse
jätta tkiriku eksistentsi alust,
kirikukogu, milline võrdlusena kogu­duses
tähendab täiskogu, organisat­sioonis
koosolekut ja riigis parlamen­di!'.•\-
Nendest olukordadest tingituna tu­leks
kirikukogu küsimuse üle tõsiselt
nõu .pidada .koguduste .juhatustel,
praostkondade sinoditel ja eriti kon­sistooriumil,
et tekkinud puuduste
parandamiseks kirikukogu kokku
kutsutakse.
Kirikukogu kokkukutsumiseks või­dakse
kolmest võimalusest kasutada
üht': a) kas muutmata põhimäärusi
Eestist, millised oma kehtivust pole
kaotanud, b) muudetud põhimäärusi
eriseaduse korras, c) muudetud põhi­määrusi
parandatalkse, et kirikukogu
saaks eksisteerivaks ja esimeseks
nõudeks põhimäärustes, nagu Eestis
muutmata põhimäärustes oli ning ki­rikukogu
koos käiks 2--4 aasta järe­le.
Selle juures ön peaasi, et kiriku­kogu
ei tohiks takistada, et teda kok­ku
ei kutsuta, sest võimalused kok­kutulemiseks
on tekkinud. Ameeri­kas
kirikukogu ehk „General Con-vention"
käib koos kahe aasta järele.
Meil ei ole nüüd enam selliste või­maluste
puudumist, et kirikukogu
75-liikmelises koosseisus vähemalt
1/3 ehk 25 delegaadilise kvoorumiga
muutmata põhimääruste järgi kokku
Itulla ei saaks. Nõnda nagu kiriku-kbngressidest
on nähtud, kirikukogu
puhul saab hoqpis suuremal hulgal
liikmeid kokku tulla kui kvoorum
nõuab. . .
Esitatud asjaoludel meie kiriku
edaspidise tegevuse huvides, EELK
Konsistooriumil tuleks astuda vasta-tiarvustuse,
on see küli väga kurvalt
märgist mööda läinud. , ,
See on iga kunstniku oma asi mida vad sammud, et ta 1943. a. kirikukogu
ta soovib paberil säilitada - Olgu ^ ^ ' " ' ^ arvestades kirikukogu kiriku
need siis jõulupuud või muud „raa-gus"
puud — maalide omajateks saa­vad
need, kes neist lugu peavad ja
Endel Rubergil polnud neist Toron-
Elus" nr. 15 ilmunud ärtik- tos puudus. Ma isiklikult pean En-kel
„Endel Rubergi 25-es", mis arvus­tab
Rubergi maale ja näitust, on mi-testide,
väljaastumiste jm. üle £es- arvates pahatahtlik ja aluseta nu­tis
kuni sündmusteni käesoleva aas- ™' kirjutatud mingisuguste „nime-tä
alguseni (kaasaarvatult J. Kuke Pool^. Kui kirjutaja lootis
M. Nikluse tagakiusamine j.m.) välja' ^^^^^^^ esitada (professionaalse kuns°
del Rubergi parimaks jõulupuude
maalijaks — ja nii oman mina ja
I)aljud niu kanada sõbrad hulk tema
maale/ ^ '
KLAUDL^ BELI^M
Montrealist
kõrgeima korraldava, organina kok­ku
kutsuks ESTO-84 puhul Toron­tos.
Seal saab kirikukogu seisukoha
võtta põhimääruste muudatuste üle
ja põhimäärused oma soovide koha­selt
lõplikult kinnitada, nagu see
„Põhimääruste muudatuste" seletu­se
lõpplõikudes on väljendatud, | mille
järele EELK oma eksistentsile vas­tavalt
saab tegutseda!
•.XAARIK