Meie Elu = Our life, August 26, 1982

              ,Mek Elü" nr. 34 (i6$5) 190Ž ,^eie Elu" iir. M (im) 1982 NEUÄPÄEVÄL, 2Ö. ÄUGUSTU - THURSDÄY, AUGUST 26
" C0UCHICHtN6tS
^YAKS
lm sõda ipok kunagi tegelikult
s...", väitis Nõukogude Liidu
s see on külm sõda või mitte?''^
sõda ideoloogiate vahel. Erine-küsimustes.
Nõukogude Liit ri­du
pole vabatahtlikult teie haar^
damise ko?enuL| ja praktiga selja .ta»
ga. CBC lelevisiooni-saates oli teda
hiljem näha kitsamas ringkonnas,
võibolla s< ks otstarbeks ka lavasta- •
tdt, gitari saatel .vene- ja inglise-icefelseid
la äie laulmas. Kuulajaskon-^
nale raeelaidatahtmisöks oli tal alati'
varuks mõni nali kas Ameerika, pre­sident
Reagani või isegi Nõu!kogudS
Liidu kohta. ' ,
Plekhanovi muidu kõikumatut ra­hu
puudutasid häirivalt ainult mit­mete
delegaatide teravad vastuvõited
ja rünnakud.
Ned Teiiiko'ga oli palju huvitavaid
kökkupuujumisi ja mõtetevahetusi,
eriti samas diskussioonigrupis kõr- '
vuti istudes.; 1981. a. alates on ta
„The Monitor'!", (korrespondendina
viibinud Moskvas. iEnne seda elas
Ked UlPI korrespondendina Beirutis,'
Liibanonis, kuid reisis - sageli Egip­tuses,
Iisraelis, Jordanis, Türgis ja
Iraanis. Peale inglise ja prantsuse
keele kõneleb ta portugali, jaapani,
hindi , araabia (arabic) ning vene
keelt.
Kesk-Ida ja 'Nõukogu Liidu polü-tilis-
strateegiliste! olude vaatleja
ning asjatundjana osutus Ted Nem-ko
Plekhanovile kõvaks pähkliks pu^
reda.
: „Vene rublad ikasutatakse toiduks,
.mitte relvadöks", pealkirjastas artik­li
konverentsist ajaleht ,,Orillia To­day"
ning umbes nii kõlas tõepoolest
j kogu Plekhanovij propagandakõne:
,^elvastusvõidujooks Läänega" po­le
prioriteet ning „uus külm sõda"
-ei leia vastukõla. Väide, naj-u olek­sime
rahvusvaheljsel pinnal järjest
enam agressiivsed, sest oleme sees­miselt
läbi kukkunud, on: tõe vää­namine!
Ma ei ikavatseyäita, nagu poleks
meil probleeme ja vastukäivusi; Me
pole veel kaugeltki rahul oma tööstu­se,
põllumajanduse, ökonoomia ja
isegi mitte oma poliitilise süsteemi-ga."
Seejärel asus Plekhanov selgitama
Nõukogude Liidu rahutaotluse mee­todeid,
võrreldes USA ja NATO i vä­gede
ja relvastuse suurust Nõukogu»
tde kahjuks! „Sovieti valitsus oa. piü-hendunud
pigem kulutama oma ini­meste"
ja nende heaolu peale, selle
.asemel, et suurendada tuumarelvade
ladusidr"
' Don Schwartz ja Ned Temko pa-
Teerisid osavasti ning faktidega va­rustatult,
Temko selgitades lähemalt
Nõukogude Liidu sisemiste dissiclen-tide
ühiskondade (..domestic dissi­dent
communities") käärimiste häda-
?ohtu ning Nõukogude Liidus juba
alanud võimu transitsiooni.
KA^ USKUDA?
Sergei Plekhanovi tugevaks vasta­seks
sellel istungil osutus Nicholas
Stehem (Man.Dir., Strategic Analysis
Group, Toronto):
, ,,'Kas võime uskuda Poliitbürood?
Vahe Lääne ja Ida vahel on vahe
avatud jaisuletud ühiskondade vahel.
Vabas maailmas' on võimalik sõjali­se
kapatsileedi andmeid kontrollida
.mitte ainult omal maal, vaid kä rii-
; kide vahel. Nõukogude Liit kasutab
mahavaikimise-taktikat. Kasulik
ideoloogia!" .
Tfariq Rauf - Quaid-i - r Azam üli=
kool, Islamabad ja Pakistan Institu^-
te of Strategib Studies -r kirjeldas
Sovieti mõju Aafrikas, kus Nõuko-
'gudo. Liidu m^litaarne abi on raken­datud
riikide j välispoliitilise vankri'
ette.
„Kui Reagan ütleb, et ta tahab ta-
-hujsiis väidetakse, et ta valetab läbi
hammaste, kui aga Brezhnev väidab
sama
petas
siis keegi ei ütle midagi!", lõ»
Stehem.
USA SÕJALISED KULUTUSED
Prof. John Ullman 'Hofstra ülikco^
list - Long Island, New York — ja
Kenneth Meyers • - Director of Eu-.
roJDean and Canadian Studies, Center
vfor Strategic and Internati<;>nal Stu^
dies, Washington, D.C. — vaatlesid
sõjalisi kulutusi Ameerikal ökonoo­mias.
Kenneth Meyers möönas, iet Amee­rika
Ühendriikides on valdav poole­hoid
riigikaitse suurendamiseks,
„kuid suurendatud riigikaitse kulu­tused
toovad kaasa äärrau&likke öko-noomilisi
probleeme USA-s."
Prof. Ullman väitis,' et USA suure-nevaist
sõjalisist kulutusist on kasu
ainult Jaapanil, kus töösturid kasu­tavad
ära Ameerika industrialistide
poolt märkamata jäänud võimalusi.
Ta nimetas tuumarelvade tagavara
suurendamist „hirmutavaks päran­duseks
meie noortele".
Ä pole võibolla suutelised tege-rtia
oma maailmast paradiisi, kuid
(Järg. lk. 3)
1
RÜTMIL
Lavvrence ja Ävenue
Glenview .Public Schod
17:0(K-13:00 Lapsed '
18:00—19:00 Naised
19:00—20:30 Teismelised
:30—21:30 Naised
NELJAPÄEV
North York'is
TEISIPÄEV
1
KOLMAPÄEV
Lawrence ja Ävenue Mc
Glenview Public School
Bayview ja Sh^ppard
Bayyiew lunior High School
Don Mills ja Lawrence
Norman Ingram School
Runnymede ja Bloor
Valikrühmad, seniör eliit,
noorte eliit, laste eliit
!8:00—19:00 Lapsed
19:00—20:00 Teismelised
17:30-18::
:30—19:30 Teismelised
Bayview ja Sheppard
Bayview Junior High
Südalinnas
^esse Ketchum Public School
Victoria Park ja St. Claiif
Crescent Schoöl *
St. Glair ja Yong©
Deer Park Public School *
Mt. Pleasant ja Davisvill©
Hodgson Public School
LAUPÄEV'
17:30—18:30 Lapsed
18:30—19:30 Teismelised
19:30—20:30 Naise.'
Registreerlinine toimub teisipäeval, 7,1 septembril kell 18:00—20:30 Glenview Fublic School, 401 Rosewell Ave. Tunnid algavad 13. septembril
Intonnatsiooniks 889-7889 E. Koop või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise informatsioon saadaval telefoni teel.
1
St. Clair ja Yönge
Deer Park Pübtic School *
?18^004-19':
19:00—20:00
18:30-20:00
20:00-21.30
16:30—18:00
18:00-19:30
12-45—14:0C
14:00—15:
10:00—11:
11:00—12:00
J2:00— 1:30
12:45— 2:00
2:00— 3:30
Naised
Endised võimlejad
Senior eliit
Teismelised
Lapsed
Teismelised
Lapsed
Teismelised ja noorte eliit
V Allmaaraudtee läheduses
maast
,,Seits@ Kunsti" iõppei;
AJAKIRJANIKUD ANDSID NÕU
KUIDAS PÄÄSEDA UUDISTESSE
: SEEDRIORU („Meie Elu" kaastöölisejlt) — Laupäeval lõppes
*§iih kaheksa päeva kestnud „Seitsme Kuhsti Laager", mis oli kor-räldatud
Eesti Kunstide Keskuse poolt kui esimene kunstide suve­kool,
organiseeritud eestlaste poolt eestlastele. '
I ;Lõpupäevai enam ametlikku kava gasini riporter Andra Stevens. Mit-ja
tegevust polnikd, küll oli äga või- mel külalisel olid kaasas abikaasad
maius tutvuda huviringide töödega ja perekonnad. Kohal olid ka paljud
kujutava 'kunsti vallast, mida nad Toronto ja ümbruskonna kaasmaa-olid
valmistanud nädala jooksul. Väi- lased, samuti ka kohalikud Seedri-japänekuid
oli maalide alal õlis, ak- oru elaniikud, nii et lõunalauas oli
varellis ja ka skitsidena, milliste töö- üle 60 inimese. Kohal olid ka Linda
de hulgas esines ka juba tuntud ni- Tai^k ja Inge Kao, et demonstreerida
mesid nagu Evald Timuslc Niagara külalistele meie käsitööde saladusi.
Falls'ist ja S. Lada Ühendriikidest.
Keraamika osa oli samuti tugevasti
esindatud (lektor Ants Blken), mil­liste
eseinete hulgas esines palju
neid, mis olid alles hommikul „värs-k^
lit" ahjust välja tulnud (piügin
Pärast lõunasööki oli kontsertosa,
kus TiiTiä Kiik aicordionil ja^P^^
Tammearu dektroonorelil esitasid
viimase kompositsiooni ,;Nacht Mu-sic".
Järgnevalt Armas Maiste kla^
. .. veril ia Eric Söostar basskitarril esi-tunn
taidetud saepuruga mis mn- ^^^.^ ^^.^^^ . . ^^^^^ JJ^^^^^^
as ueoo). , Muudel aladel polnud y^.^^^,.„ ^^^^^ ^^j.
kahjuks visuaalseid tulemusi vaja ^^^^^ ^5;^,^.^^
arvatud video, aga tulemused olid gj^,,^ ^^^^^ ^^jj^ j.,^ Seedrtole
Igal alal esri^ajargulised. R, Tulving'u poolt maalitud selna-
Lounasoogte olid saabunud Ita ^^^^^ ^^^^ ,
öOdatod CBC inimesed, kellede ko- ^„ . tunnustuseks Seedri-hale
toomise ees tuleb tanu avalda- vastutuleku ja hea koos-da
Edgar Vaarile. Kohal olid CBC ^^3, p^. ^.^^.^ ^^^^^ ^^^^
News Fmal produtsent Dave Isaac ^^^^^ . ^^^^ Sihtasutus L.O.E.S.
CBC abitoimetaja Mel Tsuji ja CBC ^^^^.^^^ abiesimees Härnald Toom-reporter
Cmdi Reyes. Oh esmdatud ^^^^
Seedriorul lõppes kultuurinädal. „§eltse' Kunstil". Pildil osavõtjaid. Foto — H. Tüomsalu
ika „Toronto Star" reporter Hamlyn
Grange näol. K a oli kohal Radio Ca-nada
International ja „9pear"- ma-
Uus kulm.
1 ( Algus lk. 2)
• 0
Järgries laiudkonriavestlus, kuS uu-distevahenduse
iniimesed andsid mei­le
nõu, jcüidas pääseda T.V. ekraani­le,
raa^jioläinetele ja ajaleheveergu­dele.
Paneeli tutvustas E, Väär ja tal
oli kõigi kohta midagi humoorikat
öelda. Samuti tutvustas Väär kohal­olevaid
niJmeikamaid* eestlaskonna''
esindajaid. Paneeli juhiks oli Ham-võiksime
sellest teha põrgu-parema lyn ' Grange, kes selgitas uudisteva-koha
kui ta praegu on. Muidu elame henduse soove ja millest koorus väl-kui
hullumajas, mida juhivad huK ja kolm tõika: uudis peab huvitama
lud!" vaatajat, kuulajat, lugeijat, peab ole­ma
kohal õigel ajal, õiges kohas ja
TERROR! BALANSS õige isiku 'käes, ning väga tähtis: osa
Terroifi balanss on hoidnud rahu on ka pressibülletäänil. Muidugi isik-
37 aastat.'On seje vpimalik edaspidi? likud kontaktid on väga tähtsad.
Mis oleksid tuumarelvade kaostuse Pärast esitasid küsimusi Feliks
tulemused? Koop, Vello Sermat. Stella Kerson ja
Kõiki neid küsimusi vaatlesid n.ü.
strateegilise pilguga ja põhjalikult
analüüsiides Nicholas Stehem ning
Kari Aun.
Kuna oli huvilisi külaliste hulgas
Seedrioruga lähemaks tutvumiseks.
kindralid.Richard Rohmeri ja Geor- siis Seedrioru abiesimees H. Toom-ge
Bell. [ salu näitas ja andis seletusi koha-
Eru-kin(^ral Rohmer on ühxlasi ad- pealsete vaatamisväärsuste ning aja-vokaat,
autor ja Windsori ülikooli
rektor. Dr. Bell on York ülikooli abi-president.
Dr. Bell väljendas' oma
veendunud seisukohta: u i t a v • » *
„Seni, kuni Nõukogude Liit on hä-das
oma satelliitidega, ei nõustu ta '^'^us csikuljd)-
kuna^i relvastuse kaostumisega." PLO rasked relvad, suurtükid, ra-
Kõneledes Lääne maailma mõtte- ketid, autod, tankid ja lennulkid kok-
YÜšist^i lähtudes, andis ta ajaloolise kuleppe kohaselt võtab üle Liibanoni
. tagasi^Faate Euroopa sõialistest kan- valitsus. See PLO sõjaline varustus
natustjst, Beriiini-müürist jne. Ta ja relvad, mis langesid sõjasaagina
tõstis läitena esile Eesti, Läti ja Lee- juutide kätte, on juba müüdud ära
du hoiatavat saatust. Iraariile |65 miljoni eest,
N. Stehem esitas seepeale omalt- Eriliseks probleemiks ion nende
poolt jküsimus^e delegaatidele: . PLO liikmote perekonnad, kes ei
„Kui kurat on juba tagaukse juu- 'kuulu ühtegi araabia rahvasse. Esi-res,
mida siis teie siin esimeses rea$ algu nad jäävad kohal^, kuni selgub.
loo kohta. Selgus', et ka selles on mi­dagi,
mis on huvitav uudistevahenda-jate
seisukohalt j a võiks'huvitada ka
vaatajaid, kuulajaid, lugejaid.
Reedel külastas BKN esimees Laas
Leivat, kes analüseeris meie rahvus­kultuuri,
meie ikdldtukuuluvust ja
rahvuslust, mis praegu on kokku-põimit
vabadusvõitlusega. Ta küsis
et mis see on mis Tallinna laulupidu­del
ei lase rahvast lavalt lahkuda?
Mis hoiab teda seal kinni? Meie kir­janduses,
kunstis, kommetes, pere­konnas
on meile omased karakteri­seerivad
id-eaalid mis peavad kandu­ma
edasi.
Teine kõneleja oli meie organisatv
sioonide toetaja'A. Haavaniit. Ta
näoks meeleldi, et Eesti Sihtkapitali­le
1978 aastal kingitud suur varandus
saaks noorte käsuiusesse, kes on
meie kultuuri tulevik. Ta soovitas
kõikide organisatsioonide esindajate
ühist, kokkutulekut, Ices teeks selles
asjas lõpliku otsuse.
Reedel A. Villman esitas koos
noortega rahvaluule stiilis „Kaval
kosilane" ning Üksinda võrratult
,hästi „Vanemuine muruhaldjatega
saunas.
Laupäeval oli manifestile allakir­jutamine
osalejate poolt. Selle-doku­mendi
ilukirja tegi Hilda Truupere.
tr*
Venekeelne
!üur Tõll'' Ottawas
OTTAWA 1— Rahvusvahelisel „ani.
mated" filmide festivalU näidati ,ka
üht okupeeritud Eesti filmi „SUUE
Tõll", vist venekeelest ,tõlgitud tiit­liga
„Tyll the Glant". Kohal oli ka .
selle valmistaja Rein Raamat koos
N. Liidu saatkonna esir dajaga. Film
J l i f f l l i
) ; mmmm ^
r"^"^i(3l^l EöJüJE^-—J oli venekeehie. Ainult lõpus oH kuul
da mõnd eestikeelset sõna.
BI
MiNorr
ROMPROMISil
K.
BON AIR APPLIANCE SERVICE
Pärast 9 kuud elamist sõjaseaduse
ja sõjaväelise hunta valtose all/
poola rahvas ei ole rahunenud ega
tema majanduslik olukord pare­maks
muutunud. 13. aug. möödus 9
kuud sõjaseaduse kehtestamisest ja
koos sellega ^ algasid valitsusevasta-sed
demonstratsioonid Varssavis,
Gdanskis ja teistes suuremates Poo
la-linnades. Gdanskis, kus pandi alus
tööliste ametiühinguteliidule „Soli-daarsus"
2 aastat tagasi, korraldati
suuri demonstratsioone ja ristikuju-liselt
asetati lilli 1970. a. valitsuse-vastastes
rahutustes surmasaanud
tööliste mälestussamba ette.
Demonstratiivset lillede asetamist
risti kujul selle mälestussamba "ette
loeti .vali-tisusvastaselks aktilks. Po­litsei
ajas mälestussamba juurest
inimesed minema Ja koristas ära lil­led.
Järgmise päeva hommikul olid
l^ohal värsked lilled. Rahva laialiaja­miseks
politsei kasutas pisargaasi ja
vee^kahureid. Arvatavaid demonst­ratsioonide
korraldajaid arreteeriti.
Rahvas selle juures laulis isamaalik­ke
laule ja karjus „Elagu Solidaar­sus"
ja „Vabastage Lech Walesa".;
teete? Arvate, et aega on veel küllal
ja et võibolla m e i e g a ei juhtug
midagi?"
Kindral Rohmer tuletas meelde, e
pärast II maailmasõda on olnud ju
ba vähemasti 140 konventsionaals
Süda. Ainult terrori balanss — aato­mirelvade
ähvardus vene karu j ji
kuhu on jäänud peatuma nende pe­rekondade
"pead ja kas seal on või­malus
perekondadel nendega ühine­miseks.
POLIITILINE VÕIT
-Beirutist lahkuma sunnitud PLO
liiikmed väidavad, et vaatamata näi­lisele
kaotusele, nad on saavutanud
ameerika kotka vahel — on seni ärä poliitilise võidu. Selle sõja tõttu
hoidnud aatomisõja ning teeb rahu araabia rahvad kogesid, kui kindla-võimah^
kuks loodetavasti ka tulevir meelselt palestiinlased võitlevad oma
^"S- kodumaa vabastamiseks ja selle tõt-
„Sõjameeste" ja Norrast tulnud tu on loota nendelt rahvastelt suu-
„rahu-delegaadi", Norra Sotsialistide remat toetust PLO-le tulevases võit-
Vasaku Partei juhi Berit As'i vahel juses Palestiina vabastamisvõitluses,
puhkes seejärel koosoleku-saalis tõe- Teiseks on nemad senise võitlusega
line kuum „uus külm sõda" terava hoidnud koos palestiina, rahva. Kui
sõnalise konflikti näol. seda poleks olnud, siis-palestiinlased
„Uus külm sõda" jätkus veelgi pi- oleks juba ammu sulanud teistesse
nevama
päevadel.
t konverentsi
(Järgneb)
järgmistel- araabia rahvastesse. Nüüd on pales­tiina
rahvas väljaspool kodumaad
isegi kasvanud kaugelt üle 4 miljoni,
Sellist rahvast on raske hoida eemal
VALVE ANDRE kudumaast. ,
külmutuskappe ja pliite — igat lüki
ix 31 aastat tööpraktikat i(
Tel. 533-9334
Lõpuks tulevad hindamisele Liiba­noni
sõjakahjud' hukkunud inimes­tes
ja hävitatud varandustes. Kes
need tasub ja kes aitab normalisee­rida
purustatud maal? Näib, et nen­dest
küsimustest on eri'ti huvitatud
Iisrael. Tema hooldusüksused on
laialt tegevad okupeeritud Liibanonis
ja aitavaid, elanikel võimalikult kii­resti
saada üle-kohalikest probleemi­dest.
Nad on eriti huvitatud sellest,
et kodusõda ei puhkdlcs Liibanonis
'kristlaste ja muhameedlaste valiel.
See põhjustaks taas Süüria vägede
saatmist Liibanoni, mida Iisrael kui­dagi
ei soovi näha.
Varssavis põrandaalused „Soli-daarsuse
juhid organiseerisid vaba­dust
nõudvate loosungite tõmbamist
üle tänavate, ja samasisuliste lend­lehtede
ällaviskamist majade katus­telt.
Paljudes teistes linnades kor­raldati
samasisulisi demonstratsioo­ne.
Sõjaväelise hunta juht kindral
Jaruzelski süüdistas kõiges selles
USA valitsust, kes pidi toetama põ­randaalust
..Solidaarsust" ja õhuta­ma
valitsusevastaste demonstratsioo­nide
korraldamist; -
Demonstratsioonid tavalisel^ on
vari sellest, mida pool^ rahva^ ta­lub
ja tunnetab oma südames. Poo.
la rahvas vihkab kommunistlikku
korda, mida ta on sunnitud tajuma
alates II maailmasõja päevist. (Rah­vas
hoidub otsesest võitlusest polit­sei
ja valitsuse vägedega, arre Eeeri-mise
kartusel..- Rahvas jumJÄldab
Lech Walesat ja on valmis tema pü­hakuks
kuulutama, "kuid on ette-vaatlik
valitsuse avaliku kritiseeri­misega.
: Sümboolsed valitsusevasta-sed
demonstratsioonid tõmbavad
rahvast kaasa suuremal määral.
VAESUS
Poolat külastanud välisvaatleiate
arvates on rahva rahutuse peami­seks
-Dõbiuseks vaesus ia toitainete ;
r)uudus. Nad ei suuda mõista, kui- r
das võib spliine olukord olla maal,
mis on ainult kahe tunni tee kaugu­sel
küllusest, mõeldes selle all Lää-ne-
iSsksamaad ia ghveitsit. Kaunlu-
.sed Poolas on krooniliselt tühiad. •
Oma'la'ial Poola eksnorteeris suurel
arvul ialatseid; nüüd oli ^müüeil
ühes suuremas ialanõude poes ainult
3 paari sandaale. Toitainete noed on
samuti tühiad. Mustal turul tuleb
nende eest maksta hingehinda. Näi­teks
on tomati kor hinnaks seaM4.90.
Perekonna keskmine sissetulek sa­mal
aial on S122 kuus. Noortel abi-elunaaridel
tuleb oodata oma korteri
saamist 12 kuni 17 aastat. Rahvas on
veendunud selles, et kommunistlik
plaanimaiandus lihtsalt ei tööta,
kuid keegi ei julge seda varjamatult
ütelda.
Sõiaväelise hunta iuhi kindral Ja­ruzelski
poolt deklareeritud sõjasea­duse
pehmendamine ja 2000 poliiti­lise
vangi vabastamine on kohalike
elanike arvates pettemäng- populaar­suse
võitmiseks. Niikaua kui sõja­seadus
püsib, on inimõiguste ja va^
baduste kasutamine Poolas rangelt
Tshehhid tähistasid
Nlc Liidu häbipäeVo
21. augustil 1968 N. Liidu ai^eed
ujutasid üle Tshehhoslovakkia ja
likvideerisid seal ,J*raha Kevade".
Selle nimetuse all on läinud ajaluk­ku
partei ja valitsuse juhi Dubceki
poolt lubatud reformide likvideeri­mine
Moskva korraldusel,
N, Liit luges neid reforme niivõrd
ohtlikuks Ikommunistlikule I korrale,
et Tshehhoslovakkia on jäänud ku­ni
käesoleva ajani okupeerituks N.
Liidu poolt. Vabad tshehhid nimeta*
vad seda N. Liidu häbipäevaks Ja
korraldavad demonstratsioone selle
tähistamiseks. v
Torontos korraldati selle päeva tä­histamiseks
2 diemohstratsiooni. Üks
raekoja väljakul ija teine Scarbo-rough's.
Koos teiste ikestatud rah­vaste
esindajatega Raekoja väljakul
demonstratsiooni korraldajaks oli
kohalik tshehhide ühing. Osavõtjaid
oli umbes 200, kuid plakateid palju.
Nõuti N. Liidu okupatsiooni lõpeta­mist
ja vabaduse taastamist. Eestlasi
oli demonstratsioonil vähe. EKN-u
esindas Tiit Romet.
piiratud ja vahistamised on sageda­sed^
nähted. Igasugune valitsusevas-tane
tegevus ja valitsuse kritiseeri­mine
on surmaga karistatav. Selle
tõttu rahvas vaikselt raevutseb ja
ootab aega, mil ta võiks vabaneda sõ­javäelisest
diktatuurist ja kommu­nistlikust
korrast.
Soomlastest vendade edukas ettevõte
Kui vajate maja välisvoodrit, räästa alust, aknaid, uksi või
jätkudeta vihmavee renne, siis pöörduge hinna saamiseks
ÄLUMINIUM SIDING DESIGN
TEL. 416/755-0694 '
Kõrge kvaliteediga tööd il^ Tagasihoidlikud hinnad
Lic.B1767 Mfember B.B.B.^