Meie Elu = Our life, August 26, 1982

              „ r n t « . . 8 . B . » » ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ «8 Estaniaii WeeMy.
Publishedby Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
House, 9581 Broadview /Ave., Toronto, Ont; Ganada.
— Tel. 466^951
Toimetajad :H. Rebane ja S.Veidenbaura. Toimetaja New '
Yorgis B;Parming, .473 Luhmann Dr., New Milford,-N J.,
ÜSÄ.Tel. (2oi)26rt771
„MEIE ELU" väljaandjaks on feti Kirjastus Kanadas.
Asut. Ä. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu'- (toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto,:Oiit. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-095L
'••2^ ••••
, Tellimiste ja kuulutuste vjastuvõtmine igal tööp., kl. 9 ln.
-5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. '
„MEIE ELU" tellimishiniiad: Kanadas l a . ?34.00, 6 k.
118.00, 3 k. 113.00; USA-sse - 1 a. |37.00, 6 k. $20.00, 3 k.
tl4.00; Ül|emeremaadesse: 1 a. $4Ž.()0,vŽ k. |21.00, 3 k.
114.00. KiripgsdlisaKanadas: la: 123.40,^^^^
ri-'ja öhupostilisa USA-sse
postilisa ülemeremaädesse; 1 a. |4?,30, 6 k. $24,15o
Kuülutushinriad; 1 toll ühel veem!:€sikiiljel|5.00/
' .50, kuulutuste küljdS4.25;
nr.
Eesfe^ ei ole unustatud
,,Freside!it leagan ütleb; et külm sõda ipole kunagi tegelikuM
lõppenud ja oleme jätkuvalt sõjas., /f, väitis Mõukogude LUdu
ametlik esindaja Sergei Plekhanov.
„Kavatsen küsida seda teilt, kas see on külm sõda või mitte?"
oli Richard Ällen'i vastus.„See on sõda ideoloogiate vahel Erine-me
põhiliselt Afganistani ja Poola küsimustes. Nõukogude Liit ri­kub
inimõigusi: Eesti, Lätti Ja Leedu pole vabatahtlikult teie haar­des!"
r,;See oleks PLO probleemi lõpplah^
iiiiniiiiiiJiiiiiiiiiniiiiHiisiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiK^
Pärast lisi^ii invasiooni Uibänp-
BBI võib phis-Ida poliitiUlnfii maai
kaart imonevõ^ Kuigi^
iisraeli reiväjõud oli ülekaalukas,
siis ometi relvajõu hoolimatus, issgi
toorus, ei teeninud teisal kuigi häid
tulemusid Iisraeli aktsioonid sõja-iaridrU
said terava kriitika osaliseks
mujal maailnias, Euroopa riikides jsi
Isegi Wäshbigtonis. Msiti^ RLO
relvastatud aktid iisraeli vastu isi ol°
Biiid vastüaktšioirtjis iiletehtud? ^
Arvestades "tuhandeid surmaohy^
Md tsivUlelanikkonnas Beiruti rün-iiakul
ja arvutades ainult 60^
FtX) (Palestihia VabastE^nis^
nišatšioojn) olemasolu iBeirutis, olid
rünnakud iUetehtud. lisradi riinria'*
Sai eesmärgiks oli likvideerida PLO
relvaüksusi, kuid see toimus Beiruti
liibammlastedude hinnaga.
kuid ometi on Iisraeli aktsioonide
Jaga rohkem, kui) PL0 relvastatud
jõugu likvideerimine liibanönist,
Selle taga on Iisraeli territoriaalne
Ädlustamlne ri^ ,|.ääne Kõrgendir
kult" (West Bank) jäGasa maaribal,
mis vallutati ühes eehiiiie^ sojas. lis-raeli;
valitsus kiitnitäs juba mõned
kutid tagasi, et ta ei kavatse neid sõ­jas
võidetud alasid tagasi loovutada.
Ta on need juba asustžuiud ja peab
omaijcs juutidel !ajaIoo9i^^ alates.
Iisrael asustas ka Siinai kõrbe, kuid
Bsärv ei pidanud vastu ja loovutas
Muesti Egiptusele.
lisraeM ekspansiivsed tungid on
mõistetavad, kui vaadata maakaarti.
Iisraeli territoorium on väike ja kii­lutud
teiste araabia maade vahele.
Suure töö ja vaevaga on fehitatud
üles riik, mis on territoriaalselt ohus
ja^ ei leia tunnustust ümbritsevate
araabia maade poolt. Eriti palestiin-laste
poolt, kes sunnitiTyälja oma
elualadelt ja kellel puudub kodumaad
USA relvade ja rahalise abiga on
se riik veepeal hoitud. Kuid araab­laste
poolt on eluõigus saavutama^
ta. Sissetung Liibanoni oli võidukas,
nagu varem. Kuid poliitiline renomee
ori rikutud. Seda erii^ Egiptusega.
Pärast president Sadatl mõrva püüd­leb
uus president Mubarak paranda­da
vahekordi teisti araabia maade­ga
mis Sadati algatustega Jeruusa-lemmaga
sattusid kriitika allia.
Olles iaraabia maailmas, mõiste­takse
Egiptuses, et eksisteerida ai­nult,
välistoetusega, tJSA või k^^^'P^^
ei oie külladane. Nü otsibki Mubä.
rak lähemaid sidemeid SaüdlAraa-biaga,
et luua uut majanduslikku ja
etnograafiUst telge, mis haaraks suu­rima
arvu ar^bia inimesi. :IC^
asetab pinge Iisraelile, kellel on en­diselt
lahthie palestihia rahva küsi-mus
ja saatus. See teebki talestüna
küsimuse jä Iisraeli—Egiituse va?
hekorrad raskemaks. USA jrajab asir'[
tud küsimiise nji. Cämp I)avidfl^]^
pele president Carteri ajast. See
nõuab rohkeid diplomaatilisi kohtu­misi
koos USA survega Iisraelile, mis
algas juba iLiibanpni riumakuga/
Simon USA4m£uigWasiiurem osa
Kesk-Ida poliitikas kui värem^ Iis­rael
'ründas ÜSA poolt varustatud
relvadega. Osa neid relvi oli võimal­datud
ainult endakaitseks. 'liiM
ometi kasutati neid ninnj&uks^^ L^^
banoni vastu. SelHselt on USA nin^
segatud. Kuld seliselt ituleb (Wä&-
hirigtoiiil ka vastutusrikas osa Kesk-
Ida olukorra lahendamisel. Kiisimus
haarab otseselt palestiina rahva eta-Õigust
ja asüpaüca.
USA peab neis küsimustes hoid-ma
oma vahekordi Egiptuse ja Sau­di
Araablaga ja respekteerima nen­de
püüdlusi, seda eriti palestiina kü­simuses;
Viimases piuiktis satubkl
ÜSA vastuollu kaitseleppeš oleva
Iisraeliga. Esiteks ori Iisrael USA-le
Lähis-Idas strateegiline punkt. Telk
Seks bn juutide tugev võim ja suur
valij^kond XJSAJjs tsisemiseks sur»
veks Iisraeli kasuks.
Kuid tähtsam loai kõik imiü ©n
USA üldine positsioon Kesk-Idas,
sest siin asuvad õlivarud ja allikad.
Vaatainata sellele ei ole USA-1 teist
pääsu, kui küsimuste lahendanüine
üksikelementides. See tähendab ka
ohjade pingutamist Iisraeli suhtes,
et USA oma poliitikaga seUes piir­konnas
ei satu vastupllu Iisraeli
ümbritsevate rahvastega.
^ •, Ä 2®da, kui Eiseiiiower oina
esimese perioodi vaHmisyWtluste
käigiföiubas nõuda Balti r ^ ^
bastamist Äõukogude LUdu ikke alt,
hakasid sellised lubadused kaduma
tdng kinni ldihnimia;Sdle8t^^d^^^^
nehaud esiam ^iserihower teise p©.
rioodi valimisvõitluste ^a! ja aega­mööda
hs^asid kachMia' esialgu
hoogsalt tekkinud ja ametlike surn.
madega üleval peetud vabastamise
võUlüse . ^rgan^tsiooriid ..ikestato^
rahvastele, Vaba Eesti ICoiriitee ja
BiHiniiiiniinNi^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiin
LUGEJA KIRXÜSAB
P^ipfy,Bin"''''Y''''''""''^^^ '
9^§idmi« ei t i h ^ ajalsHfi estSttfeoN-Šade^
a. Palome ktrjuteda kokku-
^Ötlikiilt jä l^flite
§uu lugejate kirJM reiiigeerida ja
Järjest hakkasid kühnuma ka va-lütsü&
asutuste kõlrvod M ^damed
Balti probleemidele ja kord loodud
ikestatiid nädala väljalkuuliitairiine
igal aastal toimus ikka suurema vas­tumeelsust
ja viivitustega; Nöukogii-desõbralikud
elemendid välisminis*.
teeriumis võisid end ikka enam tun­da
anda. Meie esindajaile öeldi, et
olete sõdinud NL vastu) kes oli (on?)
meie liitlane, ^ g a sõdisite meie
vastu, millega oleks nagu tegemist
vaenlastega. Muidugi oleks see üsna
ebädipkMnäatlik seisukoha väljen­dus,
sest Balti) riigid pdnud amet­likult
kunagi kellegagi sõjas. Seega
võis selline olla vaid vüije asijaolur
le, et Eesti ja teiste Balti riikide
rahvas oli iseseisvalt tõrjevõitluses
pealetungivate punavägede vastu.
Kiii seda vastupanu lugeda ameeri­kavastaseks,
siis tudeks teiselt poolt
lugeda punavägede okupatsiooni
ameerikapäraseks ehk Ameerika
poolt soovitud ja teostatud tema liit­lase
NL poolt. 4
.' Sellisest Ameerika sõjast Balti rii­kide
vastu siiski vist kõnelda ei saa,
ega saa siis ka kõnelda Balti rahvas­te
sõjast Ameerika vastu. Nii jääks
vaid süüdistada meid antikominunis.
mis, mis nähtavasti mõnelegi siin või
seal ei meeldinud. Seepärast siis ka
salapärane suhete edendamine prae­guste
okupatsioonidevõimudega Bal­ti
riikides Ja niinimetatud „Sonrien-feldi
dofctnin'^ missugust teatud
ulatuses võiks võrrelda 16. saj. nn.
,,Roseni deklaratsiooniga^^Jnis Balti
riiaade rahvad tunnistas parunite
eraomahdeiks. •
Niiüd ori, õnnekombel, see külmus
WasSiingtonisi kadunud jk tulnud
suurem sula aeg. Vähemalt on see nii
kõige kõrgemas valitsuse tipus, ees­otsas
president Reaganiga. Samuti
on seda toimunud nii esindajateko­jas
kui ka senatis, kuigi ei tule teha
liiga suuri illusioone. Sest sinna jääb
küllalt nii ükskõikseid kui ka otse­seid
vastaseid; kes püüavad õõnesta­da
meie jalgealust nn. sõjasüüdlaste
jahiga (summad selleks on määra­tud
kongressi pool!)
I Et näha suhtumise vahet, võib ai-inult
võrrelda veel eelmisel aastal Va.
bariigi aastapäeva puhul välisminis­ter
Haigi poolt saadetud tervituste­legrammi
käesoleval aastal seadetud
^telegrammi tekstiga, nii pikkuselt
kui kä toonilt, Oleme võinud l i ^ da
oma ajalehtedest president Reagani
varjamatut antagonismi kommunist­likule
rahvaste ikestamisele ja süm­paatiat
meile kui konimunistliku Ve­ne
iaiutuste ohvreile. Võib isegi ole­tada,
et see on üsna siiras ja mitte
ainult puhtpoUitiline käeviibe.
Kuid ei tule üle vaadata asjaolust,
et kõige poliitika taga on alati ikka
poliitika. Poliitikat tehakse seUe jär-
: gi, niillMnei on parajasti iK>liitiline
: konjiMuur; Äneerika president
peab praegu seda Ameerika rahva
huviks, kindlustada sõjalist kaitse­valmidust
maailmaslaiutava NL või­maliku
sõjalise agressiooni vastu, või
õieti selle ärahoidmiseks. Selleks
peab rahval olema õige arusaamine
ja riieeleolu.farakü! töötavad praegu
suured jõud sellise arusaamise ja
meeleolu vastu. Need ulatuvad nii
kongressi kiii ka muidu kõrgemaisse
poliitilistesse tippudesse. Olgu see
rumalusest või ipoliitiliste ambitsioo­nide
kaalutlusel, see ei muuda asja.
: Peale selle piirdub praegune sula
' meie suhtes väid soojade sõnade Ja
lahke käepigistusega. Mis pole lõ­puks
liiga palju rahva poolt, kes
: meid venelastele Ise praktiliselt ma­ha
müüs. On karta, et me ei jõua väl­ja
selle seisundini, milles asub prae­gu
Poola. Pole vist loota, et Amee­rika
kunagi rakendaks NL vastu
mingeid sanktsioone nieie kasuks või
— näiteks ~ venestamise tõkesta-miseks'
Balti riikides. Soov, et Balti
nigid kord r a h u l i k u i teel va­banevad
NL ikkest on väga kena,
eriti nende poolt, kes NL praegused
alad on temale Helsingis rahulikult
kätte lubanud. Kes oleks aga nü
naiivne arvama, et NL rahulikul teel
midagi ära annab või rahulikul teel
laguneb? ;
Kuid kõigele vaatamata on prae-gjine
sula Washingtonis meile soo­dus
ning kasulik oma positsioonide
kindlustamiseks. Muret teeb vaid, et
uus välisminister pn lubariud enese
ümber koondada ^professionaalseid
Vertemaa timdjäid'' ja tegelasi nagu
Henry: Kissinger, kuna nende Vene­maa
..tundmine" kogemuste kohaselt
langeb kokku Billy Grahami hiljutiW
te naiivsustega. Kui välisministeeriu­mi
tulevad sellised ;,sinisilmalised"
ega kao sealt „sonnenfeldid", siis ei
muutu selles asutuses palju midagi
meie kasuks.
7 Riyarvlet^ Gardsns (Bloör-Jan®
Stn.9 torosito, Ont.
Real Estate Ltd. (RealtoT)
Korterid, koridomiiniumid, majad—
üürimine, hindamine
entative
Mroos 482-4888 kodus 481-8682
2488 Yonge St. Toronto. Ont. M4P 2H§
; „Meie Bu" nr. 30. 29. juuli lehes
kirjutatakse, et Taliinna raekoja"tuu­lelipu
Vana' Toomase jäljend tiirleb
nüüd ühe California lõbustuspargi
Marine Worid Africä ÜSA n.n. kesk­aegse
kindluse 40-jalalise torni ti­pus.
Kirjutisest ei selgu kas see on
kõrgeriia-klassiline lõbustuspark või
tavaline i^mcerika tingel-tangel.
Igal juhul ei meeldi mulle mõte.
et Vana Toomas seal tornis tuule
suuffda viitab ning ma leian, et pargi
eestlasest dekoraator pole sellega
meile küll mingisugust head teenet
Vaatamata Sellele., et see tallinna
üle 250 aas© vana tuuleviit
on selleaegse, arvatavasti
meistri, töö ning selHsenaVotseselt ei
esinda mingit eesti rahva kuristii ta
on siiski aastasadu olnud meie tuu­lelipp,
tema faksimilet on kasutatud
räkendüskimstis, ehetes ja rinna-märkides.
Ma ei leia, et me peaksime
^eda võõrastele l^ienütama. Noorem,
välismaadel' üleskasvanud ja kooli­tatud
põlvkond ei oska sageli teha
vahet oma ja' võõra vahel. Neil pole
nagu pieteeditunnet eestipäraste
ehete ega kodumaiste mälestusmär^
kide vastu. ' '2
Huvitav oleks ses suhtes kuulda
teiste kaasmaalaste arvamist. ^
S:S. Seattle, WA, USA '
958 Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on jõi
465-4659
Ülaltoodud dialoog leidis aset Couc
. hiching (Cänadian) Institute on Pub­lic
Aff airs (CIPA) (6päevase konve­rentsi
avaõhtul'. Geneva Faik'is. On­tarios
ning oli ilmekaks ja isebp-mustavaks
sissejuhatuseks järgneva-te
päevade ^kuumale ,iuuele külma­le
sojale".
Cim on nii siseriiklike kui ka
rahvusvaheliste probleemide, poliiti­liste
vastuolude ja vaba mõttevahe­tuse
foorum. Möödunud aastal pü­hitses
Instituut oma 50. juubeliaasta­päeva
rahvusvahelise konverentsiga.
Coüchidiingi Järve idakaldal —
Ojibwa keeles tähendab Couchiching
'Suurte Tuulte Kõht — asub loodus­likult
ikaunis Geneva Park, kus CIPA
. aastakonveronitise on tradiitsipõriili-selt
peetud 1932 a. alates. Tänavusel
konverentsil oli delegaate; peale Ka­nada
ja USA veel Lääne-Sakšämaalt,
Norrast, Pakistanist ja Nõukogude
Lüdust>
;Moskvast saabusid erilennukeil ja
-aegadel peale ülalnim. ametliku de-legaadi
dr. Sergei Plekhanoyi Sovie-ti
Teaduste Akadeemiast' veel kü-lalisikõneleja.
Christiari Science Mo­nitori
(Boston) Moskva korrespon­dent
Ned Temko ning ühe delegaa-dina
ka Kanada saadik Moskvas.
Geoffrey Pearson ehd, peaminis--
ter Lester Bi Pearsoni p o e g k o o f
abikaasaga.
:;tJU§ KüfLM^SöIMi :^ :vfS'•
„Üus külm sõda" oli konverentsi
:ühisnimetajäks ning selle raamides
käsitleti Ida Ja l^äne poliitilisi ja
strateegilisi probleeme, Kanada po­sitsiooni.
Nõukogude Liidu sõjalist
kapatsiteeti ja oletatavaid kavatsusi,
relvastusvähendust. LäänenEuroopa;
positsiooni p r a ^ nihg võimalikus
lulevikusõjasi, tuumarelvade ja aa-tomsõja
ohtu, avaliku äryariiuse mõ­ju
-USA, Nõukogude Liidu ja Kanada
valitsustele, rahuHikumistr Kariada
poliitilisi vaateid Ja seisukoihti jne.
. Konverentsi avas tervituskõnega
CIPA president K. R. Swinton.
,.Uus külm sõda'' oii teenlaks ka
avaõhtu peakõmeleljale !Flidiai;d V.
Allen'ile (The Republican National
^Ccmimitee> ÜSA), hiljutine president
Ronald Reagani assistent (National
Security Affairs,Was{hington,D£
„Ma ei aktsepteeri mõtteviisi, nagu
läheneksime vastupandamatult tuu­marelvade
sõjale. Samal ajal ei eita
ma Ida ja Lääne teravaid vastuolu­sid
ja ideoloogilisi erinevusi. Nõuko­gude
Liidu suurenev mõjuipiiikond
põhjustab tõsiseid probleeme ja pin­get
nii Euroopas kui mujal. Aiiieeri'-
ka ühendriikide ja president Reaga­ni
välisipoHitika on rajatud veendu-:
. musele, et rahu võib Ja peab saavu­tama
kannatlike läbirääkimiste kau-du,
kuid", Jätkas Alleri, ..Ameerika
Ühendriigid ei tohi lihtsamaiselt Ja
pimesi uskuda läbirääkimiste- tule-mustesse
'üma vajalikku tähelepanu
pühendamata oma rahva> riigi ja tu­leviku
kaitsele."
Richard Alleni kõnele järgnes pin­geline
küsimu&te-yastuste periood,
mille jooksul Allen tõi esile ka Balti
riikide hoiatava saatuse.
Kogu konverentsi jooksul oli või-
, maius nji. võtme-delegaatidele ja kü-laliskõnelejatele
Eesti Ja teiste ikes^
tatud. Ida-Euroopa rahvaste ajalugu,
kommunistliku okupatsiooni terro­rit
Ja Jätkuvaid kannatusi'tutvusta­da.
Peale sõnavõttude, ülddiskus­sioonide,
mõtetevahetuse ja süülise
informatsiooni võimaldus nii meie
siiites positiivselt häälestatud kui'
ka\politiliselt erinevate maailmavaa­detega
läbiimbunud delegaatidele,
kellega sageli' OÜ isiklikke teravad
konfrontatsioone,. Jagada paljunda­tult
vabadusvõitluslikke ja infor-matsiõoni-
triikiseid. (Muuhulgas ka
„Commujlist Takeover and Oecupa-tion
» of Estonia" — Special Report
No. 3 of the Select Committee on
Commimist Aggression—- House of
Representatives, Blghty-Third Cong-ress.
Second Šession).
,J>OLEERmJ]D)" SAADIK , ;
Nõukogude Liidu sisemine poliiti­line
ja majanduslik situatsioon leidis
diametraalselt erinevaid käsitlusi,
statistikat ja hinnanguid 36. aastase
Nõukogude poliitteadlase Sergei
Plekhanovi, Ned Temko. kes nimetab
end ,,peaaegu-maailma-kodanikuks"
ning Donald V. Schwartzi (poliitilise
ökonoomia õppejõud Toronto üli­koolis)
poolt.
• 'Sergei M. 'Plekhanov on ilmselt
põhjaliku poliitilise väljaõppega, sö^
rava, peaaegu aktsenditu inglise kee­le,
osava debateei|imisvõime ning
peene käitumisoskusega funktsio­näär,
kellel on kaheteistkümne-aas-tane
välismail Nõuko^de Liidu «sin^
dämise kogemus ja ipraktiga selja ta»
ga. CBC televisiooni-saates oli teda
hiljem näha kitsamas ringkonnas,
võibolla seks otstarbeks ka lavasta-tdt,
gitarri saatel vene- ja inglise,
keelseid laule lauhnas. (Kuulajaskon­nale
meeldida tahtmiseks oli tal alati
varuks mõni nali kas Ameerika, pre­sident
Reagani või isegi Nõukogude
Liidu kohta. . '
Plekhanovi muidu kõikumatut ra­hu
puudutasid haürivalt ainult mit­mete
delegaatide teravad vastuvõited
ja rünnakud.
Ned Temkp'ga oli pai ju huvitavaid
kokkupuutumisi ja mõtetevahetusi,
eriti säinas diskussioönigrupis kõr­vuti
istudes. 1981. a. alates on ta
„The Monitor'i". korrespondendina
viibinud' Moskvas. lEnne seda elas
NeiüPI korrespondendina Be^
Liibanonis, kuid reisis sageli Egip­tuses,
Iisraelis, Jordanis, Türgis ja
Iraanis. Peale inglise Ja prantsuse
keele kõneleb ta portugali, jaapani,
hiridt , araabia (arabic) ning vene
keelt.
I(;esk-Ida Ja Nõukogu Liidu polii-tili
rstrateegiliste olude vaatleja
ning asjatundjana osutus Ted Nem-ko
Plekhanovile kõvaks pähkliks pü-r
e d a . \ - ,;
,. Vene rublad kasutatakse toiduks,
mit te relvadöks", pealkirjastas artik­li
1 konverentsist ajaleht ..Orillia To­day"
ning umbes nii kõlas tõepoolest
kogu Plekhanovi propagaridakõne:
,|lelvas tusvõidüijooks 'Läänega" po­le
prioriteet ning ,.uus külm sõda"
ei leia vastukõla. Väide, na^u olek­sime
rahvusvahelisel ipinnäl järjest
enam agressiivsed, sest oleme sees­miselt
läbi kukkunud, on tõe vää-iiämine!
V ; V - •
Ma ei kavatse väita, nagu põleks
meil probleeme ja vasttikäivusi. Me
pole veel kaugeltki rahul oma tööstu­se,
põllumajanduse, ökonoomia ja
isegi mitte oma poliitiiise ;susteeml-ga^
V •. • • ' ' 'r-y:'
Seejärel asus Plekhanov selgitama
Nõ ikogude Liidu rahutaotluse mee­todeid,
võrreldes USA ja NATO vä­gede
ja relvastuse suurust Nõukogu­de
kahjuks! ..Sovieti valitsus on pü­hendunud
pigem kulutama oma ini­meste
ja nende heaolu peale, selle
asemel, et suurendada tuuiniarelvade
ladusid."
Don Šchwartz Ja Ned Temko pa-reerisid
osavasti ning faktidega va­rustatult.
Temko selgitades lähemalt
. Nõukogude Liidu" sisemiste dissiden­tide
ühiskondade (..dömestic dissi­dent
communities") käärimiste häda­ohtu
ning Nõukogude Liidus juba
alanud võimu transitsioonj.
:KM;USIKIIDA?/: ;:" •
Sergei Plekhanovi tugevaks vasta­seks
sellel istungil osutus Nicholas
Steheni (Man.Dir.. Strategic'Änalysis
Group, Toronto):
r , K a s võime uskuda Poliitbürood?
Vahe Lääne ja Ida vahel on vahe
avatud ja suletud ühiskoi?dade valiel.
Vabas maailmas on võimalik sõjali­se
kapatsiteedi andmeid kontrollida
mitte ainult omal maal, vaid kä rii­kide
vahel. Nõukogude Liit kasutab
mahavaikimise-taktikat. Kasulik
ideoloogia!" ' ^
Tariq Rauf — Quaid-i-r Azam üli­kool,
Islamabad Ja Pakistan Institu^
te of Strategic Studies — kirjeldas
Sovieti mõju Aafrikas, kus Nõuko­gude
Liidu militaarne abi on raken­datud
riikide välispoliitilise vankri
ette.
Xui Reagan ütleb, et ta tahab ra­hu,
siis väidetakse, et ta valetab labi
hammaste, kui aga Brezhnev,väidab
sama, siis keegi ei ütle midagi!", Jõ-petas
Stehem.
USA SÕJALISED KÜLUTUSEIJ
P^of. John Ulhnan Höfstra ülikoo-l
i s t ! - Long Island, New York - Ja
Kerineth Meyers — Director of; Eu-ropean
and Canadian Studieš, Genter
for:Strategic and IntematkMial Stu.
dieš,. V/ashington, D.C. — vaatlesid
sõjalisi kulutusi Ameerika ökonoo-mias.
, Kenneth iMeyers möönas, et Amee­rika
Ühendriikides on, valdav poole-'
hoid riigikaitse; suurendamiseks,
"kuid suurendatud riigikaitse kulu-tused
toovad kaasa äärmuslikke öko-noomilisi
probleeme USA-s."
• rof. Ullman väitis, et USA suure-
.nejväi^t sõjalisist kulutüsist on kasu
ainult Jaapanil, kus töösturid kasu­ta
/ad ära Ameerika industrialistide
poolt märkamata jäänuid võimalusi.-
Ta nimetas tuumarelvade tagavara
süurendainlst ,Jiirmütavaks päran­di
seks meie noortele". •
,Me pole võibolla suutelised tege-m
i oma maailmast paradiisi, kuid
pj^de Elu" m. 34 (1695) 9982
II
i l
i'' B •
ESMASPÄEV L Lawreii
Glenvie
tEISIPÄEV
North York
KOLMAPÄEV
Glenvie
Don M
Norinal
Runnyi
Registreerimine toimub teisip
Informatsiooniks 889-7889 E.
>,Seitse Kunsti'' lõ
SEEDRIORU („Meic Elu" ka
siin kaheksa päeva kestnud „Sei
raldatud Eesti Kunstide Keskuse
kool, organiseeritud^ eestlaste pc
Lõpupäeval enam ametlikku kava
ja tegevust polnud, küll oli aga või­malus
tutvuda huviringide töödega
kujutava kunsti vallast, mida nad
olid valmistanud nädala jooksul. Väl­japanekuid
oli maalide alal õlis, ak­varellis
ja ka skitsidena, milliste töö­de
hulgas esines ka juba tuntud ni­mesid
nagu Evald Timusk Niagara
Falls'ist ja S. Lada Ühendriikidest,
Keraamika osa oli samuti tugevasti
esindatud (lekto
listc esemete hulgas esines palju
neid. mis olid ai
kellt" ahjust Vi
Ants Elken), mil-es
hommikul ..värs-l'ja,
tiulnud '(priigib
tünn, täidetud saepuruga, mis mii­las
üleöö). Muudel aladel polnud
kahjuks visuaalseid tulemusi, välja
arvatud video, aga. tulemused olid
igal alal esmajärgulised. '
Lõunasöögiks olid saabunud ka
«odatud CBC inimesed, kellede-ko­hale
toomise eest tuleb tänu avalda-;
da Edgar Väär'ile. Kohal olid CBC
News Final produtsent Dave Isaac,
CBC abitoimetajä Mel Tsuji ja CBC
reporter Cindi Reyes. Oli esindatud
ka ..Toronto Star" reporter Hamlyn
Grange näol. Ka oli kohal Radio Ca­nada
International ja ...Spöar" ma-'
• • •
( Algus lk. 2)
võiksime sellest teha põrgu-parema
koha kui ta praegu on. Muidu elz.me
kuiv hullumajas, mida juhivad huK
fud!"
TERRORI BALANSS
Terrori balanss" on hoidnud rahu
37 aastat. On see võimalik edaspidi;
Mis oleksid tuumarelvade kaostuse
tulemused?
Kõiki neid küsimusi vaatlesid n.ü
strateegilise pilguga ja põhjalikul!
analüiisiides Nicholas Stehem "nihf
kindralid Richard Rohmer ja Geor
ge Bell. •
Eru-kindral Rohmer on ühtlasi ad
vokaat, autor ja Windsori ülikool
rektor. Dr. Bell on York ülikooli abi
president. Dr. Bell väljendas öm?
veendunud seisukohta:
..Seni, kuni Nõukogude Liit on hä
das oma satelliitidega- ei nõustu U
kunagi relvastuse kaostumisega."
Kõneledes Lääne maailma mõtte
viisist lähtudes, andis ta ajaloolist
tagasivaate Euroona sõjalistest kan
natustcst. Öeriiini-müürist jne. ,Ts
tõstis näitena esile Eesti, l ^ l i ja Lee
du hoiataval saatust.
N. Stehern esitas seepeale õrnal!
poolt küsiniuse delegaatidele: . ,
„Kui kurat on juba tagaukse juii
res, mida siis teie siin esimeses rea
teete? Arvate, et aega on veel küllal
ja et võibolla m e i e ga ei" jühtug
; midagi?''
Kindral Rohmer tuletas meelde, e
pärast n maailmasõda on olnud jt
ba vähemasti 140 konventsionaalse
sõda. Ainult terrori balanss — aate
mirelvade ähvardus vene karu j
ameerika kotka vahel — on seni är
hoidnud aatomisõja ning.teeb rah
võimalikuks loodetavasti ka tulev:
kus. .•: V
• ^Sõjameeste" ja Norrast tulnu
„rahu-delegaadi", Norra Sotsialistid
. Vasaku Partei juhi Berit As'i vahe
puhkes seejärel koosoleku-saalis tõ(
linc kuum ..uus külm sõda" terav
sõnalise konflikti näol.
,.Uus külm sõda" jätkus veelgi p
nevamalt konverentsi järgmiste
päevadel.
(Järgneb) ^
VALVE ANDRE