Meie Elu = Our life, August 2, 1984

              I I
NELJAPÄEVAL, 2. AUGUSTIL THU^SDÄY, AUGUST ^ „Meie m. S l (1796) 19941
tl
il
tt
II
Published l^y Estonian Publishing Cö. Toronto Ltd., Estonian
Hoiise,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canäda, M4K 2R6
V Tel 466-0951 •;: •;•
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr:, New Milford, NJ.,USA.
: . ^ Tel. (201) 2624)773.
' „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Canarda - Tel.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 ar$40.00,6 k. §22.00,
3 k.^15.50. USA-sse - 1 a. S44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-
^eremaadesse — 1 a. S48.00, 6.k. $26.00, 3 k. Sl9.p0.
Kiripostiliš^a Kanadas: 1 a. 028.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa ÜSA-sse: 1 a. §30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ölemeremaadesse:.l.a. $58.00, 6 k. S29.00.
Üksiknumber75$
KiHulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel ^5.50,
tekslisS5.00, kuulutuste küljelR^
iHlilill^llilliliUlllillilllllililllilllllllllltllliillllllillillllllliilili^
®
Kanada föderäalvalimised kut- litsuse liikmeL Kuid see oie om@^
suvad hääleõiguslikud kodanikud tigi nii. Tal puudub võimalus libef
jällekordselt valimiskastide juurde raale rännata või isegi oma eelkäif
L septembril Ühenduses sellega jat arvustada. Ta kaotaks sHs poolef
on alanud ka valimiskampaania» hoidu liberaalide ridades. Mulro-»
silmnähtavalt esialgu liidrite va- ney ründas peaminister Turnerit
liel. TV-debatid on toimunud libe- Trudeau poolt tehtud patroniseeri-malide
liidri John fTurneri/konser- vate nimetamist^ pärast silma-va^
tiivide liidri Brian Mulroney ja paistvalt tulukatele positsioonide-
NDP liidri Edward Broadbenti va- le. Turner nõustus selle Trudeau
hei. sammuga ja seletas; et teisiti oleks
Neid avalikke debatte on olnud ta kaotanud poolehoiu liberaalide
kaks: prantsuškeeles ja ingliskee- ridades. See on vaid üks näide.
1^8. Eesmärgiks on näidata valijaile Kuid nüüd räägib Turner uuest
liidrite isikupäraseid võimeid ja algusest, millega ta peaministrina
võimalikult ka programmilisi eri- tahab parandada 15 aasta vead.
wsa
ULDRESOLUTSIOON
Võetud vastu IV Eesti Rahvuskongressil
11. juulil 1984
i. Vslba maailma sesflaskond kinnitab, @t ta ©Ei lahutamatiB osa easM
nevusi Kanada olukorra paranda­miseks.
Debatid on olnud huvita­vad
ja soovitame ka oma' lugejaile
leid jälgida. Seisab ju Kanada po­liitilisel
teelahkmel pärast 15 aas­tat
P.E. Trudeau valitsuse pillavat
valitsemist.
Uuele valitsusele pärast valimisi
on peaminister Trudeau ja kompa-
Mulroneyl on lihtne näidata Tur-mn
nelja riigieelarve põhjal, et
tookordne finantsminister Turiser
algas oma eelarveid rahalise üle­jäägi
aluselt ja jõudis lõpuks pide­vate
puudujääkideni. Mulroney ni­metabki
Turnerit Kanada puudu­jääkide
«isaks"
Selliselt püsiski Turner debati-
Rahvuskongressi teise päeva pidulik koosolek 11. juulil algas kell
9.45 homm. aupeakonsul Ilmar Heinsoo tervitussõnavõtuga, milles ta
tõi peajooni meie praegusest rahvuspoliitilisest olukorrast. Järgnes
Esto '84 Peakomitee esimehe T. Metsala Esto '84 rahvuspropagan-dalisest
tähtsusest. Edasi Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees
L Savi New Yorgist kõneles pikemalt teemal „Mõtteid meie vabadus­võitlusest**.
Piduliku koosoleku teises osas toimus Rahvuskongressi üldresolutsioo-isi
vastuvõtmine, töökoosolekute aruannete ja resolutsioonide tead­miseks,
võtmine, Rahvuskongressi manifesti vastuvõtmine |a kong­ressi
lõppsõna EKN esimehelt Laas Leivatilt.
2. Eestlaste rahvuspoliitilisekB äleeanäekc on jätkuv vditlus Eesti
maa ja rahva vabastamiseks Nõukogoda Liidu okupatsioonist* Selles
võitluses arendame koostööd kõigi rahvastega, kes toetavad ikestä-tud
rahvaste vabadustaotlusi.
3. Suveräänse Eesti riigi taastamiseks eestlaskond võitleb Vene
imperialismi, eesti rahva majandusliku väljakurnamise, füüsilise
hävitamise, inimõiguste rikkumise, loodusvarade rüüstamise, kesk»
konna saastamise ja keele ning kultuuri allasurumise vastu.
4. Vaba maailma eestlaste tahte avaldamine ja tegevuse koordinee-dmihe
toimub igal asumismaal esindusorganisatsiooiii ja ülemaailm­ses
ulatuses Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kaudu.
5. Vabadusvõitluse edukaks jätkamiseks on oluline hästi organisee-dtud
eestlaskond, koos tugeva majandusliku alusega Olemaailmeo
Eesti Vabadusfondi näol.
6. Jätkuvalt tuleb rõhutada, et rahvuskultuurilise loomingu ja eesti
keele viljelemine on lahutamatult seotud eesti rahva vabadusvõitlus^
sega ning vajab vaba eestlaskonna täielikku toetust, eriti aga kirjasö-la
levitamisel. ;
7. Eestluse püsimise aluseks on eesti kodu, kool, noortle- ja teised
(organisatsioonid ning kõigi usutunnistuste kogudused. Iga vaba
eestlane kuulugu vähemalt ühte eesti organisatsiooni ja eesti kogu­dusse
ning toetagu oma majandusliku panusega nende tööd.
8. Eesti vabaduse taastamise võitluseks tuleb jätkuvalt rõhutada
noorema põlvkonna rakendamist ja segaabieluliste perekondade
kaasatõmbamist rahvuslikus töös.
9. Vaba eestlaskond jätkab senisest intensiivsemalt vabadusvõitle­jate
ja poliitiliste vangide toetamist Eestis ja Nõukogude LiiduQ
moraalselt, aineliselt ja teistel võimalikel viisidel. Hindame Eestis
tegutsevate, inimõigusi nõudvate gruppide julgust ja vabaduse taotlu­si
ning nõuame igale eestlasele õigust olla vaba.
10. Eesti Vabariigi jätkuv tunnustamine vaba maailma riikide poolil
ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ning konsulaaresinduste tegutsemi-le
on oluliseks teguriks eesti rahva vabadusvõitluses.
11. Eestlased hindavad eriti Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi
resolutsioone ning teiste riikide toetavaid seisukohti Balti riikide
õiguste taastamiseks. Samuti hindame kõrgelt USA Presidendi selge-sõnalisi
väljendusi Nõukogude Liidu okupatsiooni taunimises.
12. Vaba eestlaskond tõrjub kategooriliselt tagasi Nõukogude Liidu
katsed lugeda eestlasi Nõukogude Liidu kodanikeks.
13. Koostöö või selle taotlemine okupeeritud Eestis tegutsevate
Nõukogude okupatsioonivõimu esindajatega kahjustab Eesti vabas­tamise
võitlust.
14. Vaba eestlaskond astub resoluutselt vastu Nõukogude Liidu
püüdlustele diskrediteerida eestlasi vaba maailma avalikkuse eets
väljamõeldud süüdistustega.
15. Vaba eestlaskond meenutab kodumaalt lahkumise 40-dat aasta­päeva
ja kohustub oma rahvuslikku vebadusvõitluslikku tööd jät­kama
raugemata panusega ning kinnitab, et MEIE USUME EESTI
RAHVA ELUJÕUDU JA EESTI VABADUSE UUESTISÜNDI!
nii jätnud pärandina 1,5 miljonit protsessis pingutatud olukorras,
töötut, osaliselt laostunud majan- ärritatud jä peagu tige. Mulroney
duse, kiratsevad taluniajandid,tu-
Iianded lagunenud kodud, nõrga
kanada dollari ja tohutud aruande-lised
puudujäägid^riigi majandami-aga
rändas naeruisul ja rõõmsalt.
Tal pii vabadus liberaalide mine­viku
poliitikat piitsutada, seda oo­tas
temalt ta partei ja arvatavasti ka
soov on
raalide minevikuga,, mis ei tingi
usaldust. Mulroney aga rõhutas, et
se alal. Oh kasvanud vaid riiklik suur hulk valijaid. Selles debattis
bürokraatia ja vähenenud usaldus näitas Mulroney end kompetent-rahva
ja Ottav/a keskvalitsuse va- sena liberaalide Valitsuste minevi-
M i ku aktsioonides ja näitas sujuvat
Need ja teised seostuvad prob- kõneosavust, paremat kõneosa-leemid
vaatavad vastul valitsusele, vust, kui Turner suutis näidata,
kes võimule asub pärast 4. septem- Turneril jäi lõpuks üle vaid tema
brit. Nendel teemadel käib ka ava- vastu usaldust näidata. Kuid see
lik debatt olemasolevate liidrite
vahel. NDP liider Broadbent on
oma erakonda juhtinud rida aas­taid
ilma väljavaateta valitsust 20 aastat liberaalide valitsemist oli
moodustada. Senini] pole valija selline, et teistel puudus igasugune
Msaldanud sotsialistlikku erakon- võimalus riigilaeva juhtimise juu-
. Praegune peaminister Turner res olla. Tal jäi küsida vaid seda, et
nüüd ka konservatiividele võima­lus
antakse riigitüüril olla, et oleks
võimalus likvideerida ja kujunda­da
terve Kanada, kus kõigil on tööd
ja võimalusi õnnelikuks eluks.
Kanada avalikkuse arvamuse
järgi oli Mulroney kindlas võidus
Nii siis on peaministri kohale Turheri üle ja selle seisukohaga
kandidaatideks peamiselt Turner peame ühinema ka meie hea edu
on endine parlamendiliige, kuid
lahkhelide tõttu peaministriga lah­kus
liberaalide fiiiantsministri ko­halt
ja tegutses 8 aastat advokatuu­ris.
Mulroney on poliitikas uus
mees, tuleb juhtivalt kohaU eramsi-janduses
ja on samuti jurist.
ja Mulroney. Võil<cs oletada, et Tur­neril
on debatis ja hilisematel vali­mistel
eelis kui kauaaegsel liberaa^
Iide poliitikul ia mitmekordsel va-sooviga
Mulroneyle ka valimiste
päeval, 4. septembril 1984. a.
^Illlllllllllllllltlllliilllllilllilillllllillllllllilllllllllllilllli^
„Esto Visiooni" valgustuskujuh-dused
pälvisid mõnes kohas publiku
aplause ja naaberlehe kriitiku arva­mist,
et valguspeo asemel peeti pime-duspidu.
Kuna meil on üldiselt kom­beks
valgupidude valgustust ainult
siis heaks pidada,kui selle.tugevus on
päevauudiste' filmijaile küllaldane,
KAS VÕIKS siis sellele teemale mõ­ne
rea kulutada? Täieliku pimeduse
ja särava valguse või mõlemaid näi­data
meeleolule vastavates vahetoo-nides
või värvides. Soovitud värvi
saamiseks asetatakse lambi ette fil­ter,
mis valge valguse värviliseks
muudab. Selle toini|inguga väheneb
ka valguse tugevus keskmiselt 80
protsenti. Kui mindi umbes aasta ta­gasi
paluti võimlejaile valgustust ku­jundada,
siis öeldi ka, et minul pole
vaja mingit kulude eelarvet koosta­da,
sest Maple Leaf G^rden on üüri­tud
koos kõigi valguspeoks vajalike
seadeldistega. Minu kartus, et ühe
vana spordihalli valgustus ei saa
meie nõudeid rahuldada»osutus õi^
geks. Tegin ettepaneku riputada esi-nemisvälja
kohald 600 lampi, mis
oleks annud võimaluse toredate val-gustuste
kujundamiseks ja vastanud
ka päevauudiste filmimise vajadus­tele.
Seda, umbes $60 000-list kulu­tust
ei olnud ju ette nähtud ja ma
vähendasin oma soove umbes. $15
000-list kulu nõudvale 144-le lambi­le.
Ka see alandlik palve jäi rahulda­mata.
Pidin leppima Vaid 16 juhitava
prožektori ja 32 laelambiga, mis ai­nult
ilma värviliste filtriteta oleksid
andnud vajaliku tugevusega üldval­gustuse.
Vähema esinejate arvuga
võimlemise ettekannete osas sai nen­de
sõõrvalguste abil nii üht kui teist
saavutada, kuid tervet väljakut katva
rahvatantsijate pere valgustamiseks
polnud neid piisavalt. Olen aga üsna
kindel, et ka siis kui valguspeo lavas­tajad
oleksid suuri summasid valgus­tuse
peale kulutanud, oleksid kõik
need, kes ei suuda näha siluettide ilu
1k uuval1g el1 Öuö' , i•k1ka1gi» nuri•s enudJ . • i
HARRI KIVILO
uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa-
Oma tervitussõnavõtus ütles au­peakonsul
I. Heinsoo kokkuvõtli­kult:
, ; •
„Ameerika Ühendriikide kõrv^J
üks nendest lääne suur-demokraatia-test,
kes kõige järjekindlamalt on
keeldunud tunnustamast Nõukogu­de
okupatsiooni söaduslikkust meie
kodumaal, on Kanada. Sellest johtu­valt
on võimaldatud E.V. konsulaar­esinduse
jätkuvat tegutsemist Kana­da
valitsuse poolt, hoolimata meie
vaenlase pidevatest katsetest seda
tunnustust kaotada.
Põhjuseks, miks Kanada ja Ühend­riigid
jätkavad Eesti Vabariigi juriidi­list
tunnustamist johtuvad kahest
olulisest poliitilisest kaalutlusest.
Esiteks, et E.V. vägivaldne okupeeri­mine
sai teoks kahe suure diktaator-riigi
külma ja kalkuleeriva jagamis-ja
jõupoliitika tagajärjel, mille alu-,
seks oli kurikuulus Molotov-Ribben-trop
pakt augustis 1939. Läänedemo-kraatiate
südametunnistusel on siis­ki
raske ja vastumeelne anda tagant­järele
aktsepti lepingule, mis sõlmiti,
rahvussotsialistide ja kommunistide
vahel iseseisvate Euroopa riikide hä­vitamiseks.
teiseks põhjuseks on see, et vaba­de
eestlaste organiseeritud ühiskon­nad
on E.V. juriidilise tunnustamise
tähtsusele pidevalt ja jõuliselt osuta­nud
tähelepanu oma asukohamaade
Valitsuste juures.
Seda arvamust kinnitab kaunis sel­gele
ja rõhutatult tuntud Kanada po­liitiline
kommentatoor Patrick Best
oma kirjutises „Ottav^^a Citizen'is" 3.
märtsil 1982. aastal, milles ta pealkir­ja
all ..Baltic Consuls irritate.Soviets
— Balti konsulid irriteerivad Nõuko­gude
Liitu" mainib muuhulgas järg­mist:
,.Kanada Balti ühiskondade liik­med
on uhked faktile, et nende vallu­tatud
kodumaadel on diplomaatili­sed
esindajad Kanadas. Neile on jul­gustav
meie valitsuse mitte-tunnus­tamine
^poliitika hoolimata N.L. pi­kaajalisest
.taotlusest saada aktsepti
nende suveräänsete riikide allutami­sele
Nõukogude Liitu.
Vähestel konsulaar-esindajatel on
suuremat poolehoidu ja toetust, kui
Balti esindajatel — see on pidevaks
irritatsiooniallikaks Nõukogude
saatkonnale Ottawas."
See fakt ei ole meile mingiks sala­duseks.
N.L. agendid nende saatkon­na
naüüride vahel ja väljaspool neid
müüre on hästi teadlikud, et Balti
konsulite kaudu läheb objektiivne
informatsioon meie-asukohamaade
valitsustele. Kuna see informatsioon
on diametraalselt erinev n.n. Nõuko­gude
versioonist, mida samuti püü­takse
serveerida nende maade va­litsustele,
siis on mõistetav nende
Sellest johtuvalt on meie välisesin­dused
pidevalt Nõukogude propa-ganda-
rünnakute märklaudadeks. Ei
ole saladuseks, et Balti esinduste tun­nustamise
mineeriinine pn yenelasff
üheks pidevaks taotluseks ühendu­ses
kaubandus- ja kultuuri vahendu­se
läbirääkimistel.
Kui nn. Balti õhtute raames Kana­da
pariamendis tutvustatakse Balti
konsuleid mõlemale kojale külaliste
rõdult koos vastava sissejuhatusega,
kas mõne väljapaistva rahvasaadiku
või isegi parlamendi esimehe poolt,
siis on see alati väljakutsunud raevu
Vene suursaatkonnas Ottawas.
Mind on informeeritud, et sellis­tel
puhkudel on juba järgmisel hom­mikul
Vene saadik või saatkonna
nõunik avaldamas ametlikku protes­ti
Kanada välisministeeriumile.
Et baltlased ikka veel osutavad
visa ja sageli otse imestamisväärset
poliitilist aktiivsust mitte ainult oma
asukohamaade poliitilistes ringkon­dades,
vaid ka rahvusvahelistel foo-rumitel,
sellele vihjavad hiljutised po­liitilised
saavutused nagu Balti reso­lutsiooni
vastuvõtmine Euroopa par­lamendis,
14-da juuni kuulutamine
ametlikult ja avalikult Ameerika pre­sidendi
poolt Balti vabaduse päe­vaks.
Sellepärast on arusaadav meie va­enlase
viha, mida ta ohtralt välja
valab nn. ..emigrantliku ladviku"
peale.
PILGUD SUUNATUD TULEVIKKU
Meie pilgud peavad olema suuna­tud
tulevikku, otsimaks vahendeid ja
lahendusi, et meie vabadusvõitluslik
tegevus oma maa ja rahva eest saaks
jätkuda efektiivselt ka süs, kui meie
vanem generatsioon peab bioloogili­se
protsessi tõttu sellelt võitlustan­drilt
eemale jääma.
Sellel rahvuskongessil leiavad
need küsimused paratamatult ainult
pealiskaudset puudutamist aja nap­puse
ja ainevalla rohkuse tõttu. Tege­likud
lahendused peame leidma alles
siis, kui pöördume tagasi oma kodu­paikadesse
ja oma kohapealsete or­ganisatsioonide
igapäevase töö juur­de,
kus erinevad olukorrad ja võima­lused
tingivad vastavaid samme ja
otsuseid.
On rõõmustavaks faktiks, et meie
vabadusvõitluslik töö leiab jätkuvat
majanduslikku toetamist meie ühis­kondade
poolt. Ja seda hoolimata
sellest, et suur protsent meie vane­mat
generatsiooni ei ole enam aktiiv­ses
töö-protsessiš. Selles osas ma
juhiksin erilist kiitvat tähelepanu
Ameerika Ühendriikide eestlaskonna
aasta aastalt suurenevale panusele.
Pean mainima tunnustavalt ka neid
rahvuslikult mõtlevaid ja tundvaid
ja
likult oma testamentides teatud osa
määravad eestlaste vabadusvõitlu­se
jätkamise kindlustamiseks.
1974.suye lõpul langes Põlva lähe­dusel
JEestis, haarangut tegeva miuit-sapatrulliga
tulevahetusel metsa­vend
Kalev Arro, kes oli end varja­nud
kodumaa soodes ja metsades
1944. aastast peale. Temale ei olnud
võitlus veel lõppenud.
Seda võitleja visadust ja vastupa­nu
soovin mina teile lugupeetavad
Eesti rahva õiguste eest võitlejad,"
lõpetas aupeakonsul T. Heinsoo.
ESTO '84 Pšakomitee esimees T.
Metsala oma sõnavõtus kirjeldas
Peakomitee ettevalmistavat tegevust
ESTO '84 välispropagandaliselt
maksimaalselt ärakasutamiseks.
ESTO ajaks tegevusse rakendatud
16 giidi said ärilise väljaõppe ESTO
ajal seletuste andmiseks. Kanada
ajakirjandusele ja TV jaamadele saa­deti
hulk pressi-informatsioone. In­formatsiooniks
rakendati eriti noori,
kes tunnevad tänapäeva informat­sioonitehnikat.
Üldse on tehtud kõik,.
mis võimalik, et ESTO üritustest oleks
rahvuspropagandaliseh maksimaal-seh
kasu.
MEIE SAAVUTUSED JA -
MEIE ÜLESANDED
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
esimees L. Savi tõi esile meie senise
tegevuse haid ja halbu külgi ja käsi­tas
praegust olukorda. Ta puudutas
lühidalt meie võistlusorganisalsioo-nide
ajalugu, andis kokkuvõtliku üle­vaate
Ü.E. Kesknõukogu tööst ja
peatus lähemalt sellel, mida peame
saavutama lähemal tegevusperioodil
kuni järgmiste Eesti Päevadeni.
Tulevikku vaadates hakkab meid
ohustama asjaolu, et meil ei ole enam
küllaldaselt tegijaid ja organisatsioo­nide
tööst osavõtjaid, küll aga hak­kab
tekkima nurisejaid, et ei tehta nii.
nagu nemad soovivad.
Meie senises tegevuses on suuri­maks
saavutuseks, et oleme osanud
mõjutada USA, Kanada ja Austraalia
poliitikuid mõtlema Eesti saatusele
ja end avaldama Eesti vabaduse ja
iseseisvuse toetajaina. Balti rahvaste
vabaduse püüetele ei ole kunagi ol­nud
suuremat toetajat, kui seda on
praegune president Ronald Reagan.
Meie tegevuse saavutuseks tuleb lu­geda
ka seda, et Moskva propagan­damasin
pöörab meie tegevusele jär-.
jest suuremat tähelepanu. See tähen­dab,
et meie tegevus häirib neid.
Omaette mureks on, et oleme kao­tamas
osa meie nooremast põlvest nii
võitlejaina või isegi eesti keelt kasu­tavast
ühiskonnast. Seda eriti põhju­sel,
et noored paisatakse oma töö­kohtade
või ülikoolide tõttu laiali üle
mandri ja nii jääb osa eesti intelli­gentsi
eestluse tegevusest een^le.
Eeloleval tegevusperioodil tuleb
meil panna, suuremat rõhku ^eestlu­sest
eemale jäänute ja nende pere-
, kondade eesti ühiskonda tagasitoo­misele.
Meil tuleb eemalejäänuile ka
midagi anda. Ja seda on usk ja veen­dumus,
et kakskeelsus ja kahekul-tuurilisus
on suured väärtused, mis
tulevad noortele elus mitmeti ka­suks.
Samal ajal peame neis kasva­tama
ka eestluse eesmärkide kohast
poliitilist meelsust ja iaotlema ka
eesti ühiskonnast tulevate jõudude
viimist parlamendiliikmete ridades­se.
ÜLEMAAILMNE VABADUSFOND
VAJAB TOETUST
Järgnevalt L. Savi käsitas Üle­maailmse
Eesti Vabadusfondi küsi­must.
Vabadusfondi mõte algatati ju­ba
8 aasta eest Baltimore'i Estol, kuid
juriidiliselt registreeritult ja esimeste
sissemakstud summadega on Vaba-dusfond
tegevust alustanud alles
nüüd. On alustatud ka suuremat sel­gitustööd
Vabadusfondi heaks. Pä­rast
registreerimist olid esimesed toe­tused
praost A. Hinnalt USA-s
9300.- ja VR kavalerilt kapten Johan
Kaselt Saksamaalt 2000 Saksa mar­ka.
Fondis on koos varem sissemaks­tud
summadega $31.000 ja jooksvalt
kasutatakse ainult selle intresse. Ja
mida rutem suudame koguda Vaba­dusfondi
üks miljon dollarit, seda
varem suudame viia oma tegevuae
majanduslikult kindlale alusele. Kui
meil on iga aasta sissetulek,millega
võib arvestada aasta eelarve koos­tamisel,
siis on meil ka paremaid
eeldusi edukaks tööks. Siis liituvad
meiega ka noored eesti päritoluga
eriharidusega isikud, sest me oleme
võimelised neile tasuma nende töö
eest. I
Meie töö on püha töö — meie siht
on inimõiguste taastamine Eestis ja
teistes,Balti riikides. Saagu Eesti jälle
vabaks ning iseseisvaks riigiks veel
enne selle sajandi lõppu! See ees­märk
on saavutatav mitte mõne ka­tastroofilise
konflikti, vaid enamvä­hem
normaalse arengu läbi — olgu
see kas rahva ülestõus või internat­sionaalne
kokkulepe."
KURJATEGIJATE ÜLE TULEB
KOHTUPIDAMINE
Oma kõne lõpuosas märkis kõne­leja:
nOn oluline, et me juba tänapäev
läbi arutame võimalikud sündmused
ning olukorrad, mis Eesti vabanemi­sel
esile kerkivad ja milliseid peavad
tulevased eesti rahva juhid siis la­hendama.
Et need juhid elavad prae­gu
Eestis, osx selge. Sama selge ön, et
(Järg Ihk. 3)
„a(oie Elu'' nr. 31 (1796) 1984
Kollile parteijuhi
vaidlus ei toonud uut
OTTAWA - Möödunud nädala
algul toimus kolme parteijuhi vali-misteeelne
vaidlus tv^kaamerate
ees. Teisipäeval prantsuskeeles ja
kolmapäeval ingliskeeles. Debatt
ei toonud midagi uut. Konservatü*
vide liider Brian Mulroney heitis
peaminister John Turnerlle ette
truude parteitegelaste senatisse ja
muudele kõrgetele kohtadele ni>
metamist ja nimetas toda ^riigi
puudujäägi isaks" (Turner oli va"
rem majandusminister). John Tur<
ner omakorda tuletas oma oponen­dil
meelde, et ta on kahekeelne
lubades oma toetajatele kõrgeid
kohti Ottawas, kuid samal ajal süü­distas
Monupojapoliitikas" liberaa­le.
Uusdemokraatide juht Ed Broad­bent
jätkas juba varemalt esitatud
võrdlust, et John Turner ja Brian
Mulroney on ühesugused Bay täna­va
(börsimaaklerite asukoht) me­hed
ja nende poliitika õndsama-sugune.
Ainult NDP erakond pak­kuvat
uut tavalisele kanadalasele.
Küsimusele, kes võitis vaidluse
on antud vastuseid — ei koegi, kuid
ajakirjanduses peetakse Brian
MulroneyM võidumeheks. Kas kuu­lajad
muutsid oma senist seisukoh-ta^
kuldas hääletada? Enomik vostos
- e i .
m
Eesti arst valvekorras
4., 5. ja 6. augustil
Dr. J. Marley 921-7777
11. ja 12. augustil
Dr. A. Rebane . . . . . . 461-6383
18. ja 19. augustil
Dr. T. Maimets . . . . . 469-1322
25. ja 26. augustil
Dr. M. Loesment ...481-6834
Rahvuskongressi...
(Algus Ihk. 2)
neil on vaja meie abi, niipalju kui
oskame ja suudame seda anda. Pea­me
oskama nendega kontakti võtta
- ja seda muidugi ühepoolseU. Kuul­gu
nemad seal meie püüdest ja meie
võitlusest ja sellest.kui suur on Esto
jõud. Peame oskama sisuda Eesti ja
teiste Balti riikide saatust Vaba
Maailma julgeoleku küsimusega.
Läänemaailm võiks nõuda .Vene­maalt:
näitamaks nende head usku jn
tõendama, et nende rahuarmastus on
aus. Kuidas paremini saab Nõuko­gude
Liit tõendada oma rahuarmas­tust,
kui et ta loobub oma sõjalisest
okupatsioonist Balli riikides, tõmbab
oma väed sealt vabatahtlikult välja
ning austab neid lepinguid.mis ta on
sÄlihinud iseseisva Eesti, Läti ja Lee­duga.
Peame mõtlema ka selle peale^kui-das
aidata meie rahvast ja eriti vaba­dusvõitlejaid
praegu kannataval, ko­dumaal.
Üks moodus selleks on, et
me hoolitseme selle eest, et nii üksik­isikute
kui ka organisatsioonide ku­riteod
eesti rahva vastu on juba prae­gu
^ dokumenteeritud: klassifikat­sioon,
aeg, koht ja isikud.
Peale isiklike kuritegude tuleb
muidugi arvestada ka gruppide kuri­tegusid
eesti rahva suhtes. Kuulumi­ne
Eesti Komparteisse t}i pea olema
Iseenesest karistatav — küll aga kuu­lumine
KGB-sse ja selle eriosakonda­desse
nagu igasugu kohtukolleegiu­mid
ja psühhiaatria erikomisjonid,
kes on saatnud ja saadavad süütuid
eestlasi Gulagi Arhipelaagi. Meile on
teada nende isikute nimed ja me hoia­tame
neid, kes praegu kurnavad eesli
rahvast:
Me jälgime teie rahvusvahelise õi­guse
vastast kuritegevust!
See saab dokumenteeritud ja nii
nagu praegu vfeel peavad natsi sõja­kurjategijad
vastust andma oma rpi
made eest, nii tuleb kohtumõistmlt»
aeg ka teie kätte. *
Kui ma olin 13-aa8tane koolipois
Valgas, siis andis mulle vaimustus
ja eeskuju Riigiküla lahing ja noorer
allohvitser Harald Nugiseks. Täni
päeval olen leidnud uue innustaj
kuju, ja see on Kodu-Eesti vabadus
võitleja: nimetame siin ainult nime
sid nagu JürVkukk ja^Mart Niklus
Hoidkem alati oma silmade ees, e
need mehed on tõelised tänapäev
Eesti kangelased. Nemad tiivustava
meie tegevust ja ootavad seda -- nin
nende saatus oleneb suurel määra
me tegevuse effektiivsusest", lõpe
tas L. Savi.
ÜEKN esimehe programmilise kõ
ne järele võitis Rahvuskongress ühe
häälel vastu kongressi üldresolut
siooni meie rahvusliku tegevuse põhi
mõtete ja eesmärkide kohta. (Reso
lutsioon avaldatud teisal). Järgne
töökomisjonide aruannete ja resolut
sioonide teadmiseks võtmine ja ma
nifesti vastuvõtmine. Üksmeeln
Rahvuskongress lõppes EKN eslm
he Laas Leivati lõppsõna järele võim
oalt hümni laulmisega.