Meie Elu = Our life, June 23, 1983

              „Meie Elu" nr. 2S (1738) 1983
Tv õukogudte spioone saadeti arvukalt
välja Austraaliast, Prantsusmaaltr
Iijiglismaalt ja Ühendriikidest. Nüiid
ollakse juba uute spioonide jahil.
Lääne-Saksamaal tabati hiljuti nii
tähtis KGB agent, et tema niine ei ole
seni avalikuks tehtud ja teda ei ole
karistatud- Teda ön kavatsus Lääne-
-Saksamaa valitsusel välja vahetada
N. Liidus ja leistes kommunistlikes
; maades kinnipeetavate saksa agen­tide
vastu. Lothar Lutze, Ida-Saksa-maa
tähtsamaid agente kannab Laä-ne-
Saksamaäl 12 aastast karistust
spioneerimise pärast. Teda soovib
välja vahetada Ida-Saksamaa valit-
•sus.'' ',• ••' •
Välja saadeti hiljuti Lääne-Saksa-maalt
4 N. Liidu diplomaati, keda
süüdistati spionaazhis ja Tais van­gistati
N. Liidu diplomaat Barishev
ühes kohvipoes kui temale anti üle
salajasi dokumente ja fotosid^ Ba­rishev
hakkas arreteerijatele vastu.
Valitsus tegi tema suhtes kortalduse
maah lahkuda 48 tunni jooksul.
JEesti Majas
958 Broadview Avenue, ruum 202,
tpronto, Ontario M4K 2R6
telefon 461-0764
t
ARAFAT'1 VASTASED
MÕISTETI SURMA
Tasser Arafat teatas, et PLO oma­valitsus
oli mõistnud surma 5 PLO
liiget ja surmaotsuse viinud täide, kes
Olid kriitikalised Yasser Arafati järal-andliku
poliitika suhtes ning valmis­tasid
ette atentaadi kahe Arafsti.lä-
,• hema abilise mõrvamiseks. PLO ra-dikaalserh
osa soovib sõja jätkamist
Liibanonis ja Iisraeli sõjaliste jõu­dude
väljaajamist sellelt maalt.
.'Olukord Liibanonis muutubpäev-
• päevalt pinevamaks atentaatide tõt­tu,
mida palestiinlased korraldavad
Iisraeli esinduse ja väeosade vastu.
Iisraeli kaotused elavas jõus suure­nevad
ja Iisraeli rahvas nõuab suurte
demonstratsioonide korraldamisega
Iisraeli .väeosade tagasitõmbamist
Liibanonist,, vaatamata ^ellele, kas
Süüria oma väeosad sealt välja tõm-.
bab või mitte.
1
Il '
KAUBANDUSMINISTER
EI HOOLI KRIITIKAST ;
Kanad kaubandusminister Gerald
Regan, keda parlamendis süüdistati
selles, et ta on kasutanud oma ametli­keks
reisideks kulukat valitsuse len­nukit
ja võtnud nendele lendudele .
kaasa oma perekonnaliikmeid, selle
asemel j et lennata tavalisel reisilen­nukil
ja säästa maksumaksjate raha.
Regan oli kasutanud valitsuse era-^'
lennukit 25 korral ja 15 korj-al qlid
temal kaasas olnud mõned perekon­naliikmed.
. -
•Göral Regan, kes on Moskvas sõl­mimas
kaubanduslikku kokkulepet
N. Liidu valitsusega teravilja müü­miseks,
seletas seal CBC reporterile,
et tema jätkab ametlikke leiide vaiit-.
suse eksklusiivses lennukis „Jet-stär"
ja võtab kaasa oma perekonna­liikmeid,
kuna see annab temale ai­nulaadse
võimaluse olla koos sega­matult
omaperekonnaliikmetega. Ta
ei tundnud muret, et maksumaksjad
peavad maksma selle ,,ainulaadse"
võimaluse.
• r
„Meie Elu" nr. 25 (1738) 1983 H E L I A P Ä E V A L ; 2 3 : J U U N U ^ T H U K S D Ä Y , fUNE 23
Vastuvõtt „Karavani
juhtkonnale
Queens Pargi
Käesoleva aasta „Karavan"
; Torontosse reedel, 17. juunil ja jä
, siia kuni laupäevani, 25. juunil. Ka.
ravanis on esindatud 46 rahvusgrup.
\ pi oma kodumaa linnade nimeliste
paviljonfdega.
PIISKOP KARL R A U D S E P P
Põhja-Ameerika kogudustes
ja
em ristimistes
Piiskop Karl Raudsepa jutuajamine „Meie Elule''
Peame tunnistama/ei oleme vanaBiev ja surma läbi kahanev
ähiskohd, ütles EELK piiskop Karl Raudsepp „Meie Elule" antud
jutuajamises. Koguduste statistika näitab, et möpdunud aastal oli
Põhja-Ameerikas matuste arv kaks ja pool korda suurem ristimistest.
Võib üte^lda ka, et Kanadas elab sed on olnud päevakorral nii New
l-ohk^ni noori eestlasi, kuna siin lau- Yorgis kui Chicagos ja Baltimores.
latati 54 paari (USA-s 22) ja ristiti 72 Seejuures ühendamise all ei oleks
last (USA-s 25). Kaasmaalasi maeti vaja mõtelda kokkusulatamist, vaid
ÜSA-s 132 jä Kanadas 122. Kuigi võimalus ön jääda ka eraldi, kas või
mitmed tegurid vähendavad kogu- pihtköndadena, kuid ühise õpetajaga,
duste statistika väärtust, on see siis- Need küsimused arenevad tasa oma-ki
suunda näitav. ette, ilma välissurveta.
Aastad teevad oma tööd mitte ai­nult
koguduse liikmete vaid ka õpe­tajate
hulgas, EELK kogudusi teenis
USA-s 20 ja Kanadas 12 ordineeri­tud
vaimulikku. Mitmed nendest on
kõrges vanaduses, eriti USA-s. Tartu
ÜlikooJ ei valmista meie jaoks ette
teolooge, seepärast juba kuus aastat
tagasi alustas tegevust Usuteaduslik
Instituut Torontos ja hiljem Stokhol-mis.
Praegu on osavõtjaid 17, neist
kõige kaugemalt Austraahast, Los
AngiBles'ist, Floridast j.m. Kaks lõpe­tajat
on ordineeritud õpetajaametis­se,
kandidaate on viis. Sügisel algab
. Rootsis neljas õppeaasta.
— Kas vajadus vaimulike järgi pü-
— Kõik kogudused on teenitud,
kuid olukord muutub iga aastaga.
Kui Kanadas on praegu nooremad
õpetajad, siis pSA osas on vajadus
uute vaimulike järgi suurem. Meie
— Kuidas kogudused end majan­davad?
— Võib ütelda/ et seal kus kogu­dusel
on täistööjõuga vaimulik, ei ole
muret. Koguduse liikmed võtavad
osa kirikutööst ja kannavad seda ka
majanduslikult. Kus aga vaimuliku
töö jaguneb mitme koguduse vahel
mitmes keskuses on probleemid ole­mas.
Aga.on ka erandeid. Näiteks
Kingstonis, kus viis eesti perekonda
kannavad usulist tööd. Aga ka kau:
gemäl, Vancouveris, pandi ainult
ühel kohviõhtul kokku $1000 Usu­teadusliku
instituudi toetamiseks.
Kui kohalik õpetaja nägi Torontos
meie tööd, korraldas ta abikaasa kok­kutuleku,
kus seda selgitati seals"ete-le
koguduse liikmetele.
— Ja kogudusiiikmete järelkasvu
kirikul oli m.a. USA-s 23 kogudust küsimus?
ikokku 7995 liikmega ja Kanadas 13 — See on korras kogudustes, kus
kogudust^7503 liikmega. Neid teenib täistööjõuga õpetaja saab korraldada
USA-S20 vaimulikku ja Kanadas 12. noortetööd, pühapäevakooli, jne.
Mitmed vaimulikud.Jeenivad oma Näiteks Toronto Vana Andrese ja
kogudusi olles jõud ad üle pensioni- Peetri kogudustes käib mitmepalge-ea.
line tegevus, mis hõlmab nÜTioori.kui
vanu. Meie inimeste laialipillatus,
ÜHENDAMINE kauged vahemaad takistavad palju-
^ Kas olukorda ei parandaks ko- des keskustes kooskäimisi ja tihe-guduste
ühendamine, millest juba damat usutööd.
mõnda aega kuulda on? Meie sihiks on tugevad kogudused
P Kirikuvalitsus on selle küsimu- täistööjõuga vaimulikega, niipalju
sega tegelenud. USA-s on keskusi kui olud seda võimaldavad, ütles
kus kaks kogudust pensioniea ületa- piiskop Karl Raudsepp andes üle-nud
õpetajatega. Nende ühendamine vaadet ELLK koguduste tegevusest
oleks probleemi lahendus. Küsimu- Põhja-Ameerikas. v
, 1 8 . juunil korraldaj
vastuvõtu Ontario parlamendihoo.
nes kultuuriminister George McGaf.
frey. Sinna olid kutsutud iga, pavi!.
joni iluduskuninganna ja paviljoni
juhataja või linnapea. Tallinna pavij.
jonit esitas „Miss Tallinn" — Anne
Kriisa ja linnapea Allan Liik. Peale
päviljonite esindajate olid vastuvõtul
, ka mitmete Kanada linnade iluduü»,
kuningannad. Kaugemaks külali^
seks oli Los Angelesi iluduskunin-gannä.
Parlamendihoone esisel väljakul
tervitas külalisi Karavani üldjuht Z.
Kossar ja kultuuriminister McGaf^
frey.
Ilusa ilma tõttu oli Queens Parki
kogunenud palju rahvast, kes nauti­sid
paviljonite esindaja rahvuspära
te kostüümide värviküllast pilti par
lamendihoorie ees.
ESIKÜLJE KAUNISTUS-KUNSTNIK
J. SAARNIIT
Esto'64
registreerimise
tähtiJäeva pikendati
Esto '84 kujutavkunsti näitusele
registreerimine on edasi lükatud ku­ni
1. augustini r983, et võimaldada
suuremat osavõttu.
Kutsume kõiki välis-eesti elukut­selisi
kunstnikke osa võtma Esto '84
kujutavkunsti valiknäitusest, maali­kunsti
või skulptuuri alal. Kavas on
teha kõrge kunstilise tasemega esin­duslik
näitus. Tööde valiku teeb zhü-rii
diapositiivide põhjal.
Näitus, tuleh Toronto 0'Keefe
Centre eeWuumides kus on võimalus
esitada kuni 150 tööd ja näitusest on
võimalik osa võtta terve juuli kuu.
Siiamaani on toimkonnale vasta­nud
umbes 30 kunstnikku ja nendele
illllllillllltiiillllllllllllilillliillllillitlllllllltllllllllin
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testämendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidel®
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-
Biüseks. - Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2U
"••>>>lll>llllllltlilllliililllllllilillillllllllllllllllllllllllllH^^
on saadetud täpsem näituse raamka-va
ja Vajalikud juhised.
Palume kõiki kunstnikke, kes veel
soovivad osa võtta teatada hiljemalt
1. augustiks 1983 aadressil:
Lia Holmberg
53 Wmterton Drive
lslington,OntarioM9B3G8
•itme rahvuse
pidustused Ottawas
Toronto Karavani eeskujul toimu­vad
Ottawas mitmerahvuste pidus­tused
24. juunist — 26K juunini Otta­wa
Folk Arts CounciVi korraldusel,
millest ka^estlased osa võtavad. Ka­va
üldkorräldaja D. Taada ja abilised
E. Shewchuck, A. Nippak, hr. ja pr.
Toberlets, pr. Otson, pr. Silvonen ja
dr. Kasvand on pannud kokku kava,
nii et OttaWa rahvas ja turistid saa­vad
tutvuneda eesti kuhuuriga. .
Kunsti ja käsitööde müügi on kor­raldanud
Eesti Abistamiskomitee.
Pr. Komi on muretsenud rahvarõi­vaid
eesti tutvustajaile.
Endel Ruberg näitab naha ja vesi­värvide
kunstitehnikat ja pr. Olson
ja pr. Silvonen korraldavad, pirukate
ja kohupiimäkoogi müügi.
Ottawas on eriti tähtis eesti" kui-tuuri
välja tuua kuna multikultuuri
Vaim ei ole seal nii tugev kui To­rontos.
Pidustused toimuvad Landsdowne
Park'i hooneis. Reedel toimub ava­mine
kell 7.00 p.l. ja International
Bistro, Kahel päeval toimuvad pide­vad
erirahvuste esinemised, millest
võtavad osa üle 11 rahvuse.
Lisainformatsiooniks pöörduda D.
Taada poole, tel. 1-613-722-7258..
Toimetaja
Erich Ernitsa
mälestusteenistus
NEW YORK (M.E.) - Iisraelis 26.
mail turismimatkal surnud „Vaba
Eesti Sõna'"' toimetaja E. Ernitsa lei-n^
teenistus tõi New Yorgi Lexing-toni
Ave. kirikusse 5. skp-1 150 lei-
. nalist. teenistuse ajaks ei olnud aga
veel tema põrm Iisraelist kohale saa­bunud.
Selgus; et kohapeal sumu
tuhastamine ei olniid võimalik. Mu­retseti
koheselt metallist puusärk ja
korraldused olid tehtud surnu lennu­teel
USA-sse saatmiseks, mis pidi
mõne päeva jooksul sündima. New
Yorgis ei teatud põhjust, miks see
toiming viibis juba nädalapäevad.
Leinateenistusel oli kiriku altari ette
puusärgi asemel asetatud suur ke­vadlilledest
rist, selle ees abikaasa ja
omaste lilled. Kõik teised tegid pär-gade-
lillede asemel vastava annetuse
N.Y.E. Haridusseltsi heaks, kus ka­dunu
oli. auliige ja pidi just pärast
matka asuma seltsi vanematekogu
esimehe ülesannetesse.
Praost mag. R. Kiviranna omas
sõnavõtus rõhutas, et eesti vanade
kutseliste ajakirjanike pere on äärmi­selt
hõredaks jäänud ja E. Ernitsa
lahkumise näol kaotas nüüd järje­kordselt
eesti ühiskonnas lugupee­tud
töömehe, kes ajakirjandusliku te­gevuse
pinge all oli kohusetruult te­gutsenud
palju aastakümneid. Kadu­nust
kõneles hindavalt kirjastus Nor-dic
Pressi esimees P. Saar.
Kolleegide nimel ütles järelhüüde
toim. H. Raudsepp. Veel olid sõnavõ­tud
Haridusseltsi esim. V, Vaherilt ja
eesti peaskaudilt vabas maailmas
skm. E. Reinpõldih."Leinatalitusele
järgnevalt olid kadunu lesk, omaksed
ja lähemad sõbrad-kaastöölised ko-.
gunenud peiedele Eesti Maja suures
saalis.„V.E.S.'' juures on toimetust
esialgu täiendatud Ameerika Hääle
teenistusest hiljuti pensionile naas­nud
ajakirjanik mag. Ev. Roosaare­ga,
kes töötas seal ka lehe esimestel
aastatel:
«Esivanemate hääled" Tallinna Payiljoms Eesti Maja laval. Stseeni-demonstratsioon New Yorgis. All
osalised: HeiIyNiidas;EppNaelapeä;£lmar Maripuu Norheim, Linda Lõhmus, Rein
tammisto, Andres Truuvert, Heli Kivilaht, Alan teder. Foto — 0. Haamer
Vancouveris pandi ametlik alus
soome-ugri õppekoondisele
TalHnna S D 0
)uba mõni aeg tagasi kestnud
soome-ugrlõppekoondise asutami­se
mõte sai teoks Vancouveris Briti
Columbia ülikoolis aset leidnud
Learned Society konverentsi raa­mes
i, juunil. Õppekoondise amet­likuks
nimeks on Finno-Ugrian
Studies Association of Canada (FU-SAC).
Eestlasi esindas Harri Mürk
Torontost.
FUSAC asutamise idee sai alguse
1980 aastal väikese rühmakese poolt,
mis koosnes peamiseh soomlastest ja
ungarlastest. Idee rakendamise eest­vedajaks
oli ungarlanna Zita McRob-bie
Winnipegist. Moodustati organi­seerimiskomitee,
kuhu kuulusid Zita
McRobbie, Tellervo Kähärä, Ken-neth
McRobbie ja Maisa Martin. Esi­mene
koosolek peeti Koivukalliös,
Thunder Bays, Ontarios 1982 aasta
augustikuul.
Esimene teadeteleht anti välja 1.
oktoobril 1982 60 eksemplaris. Vas­tukaja
esimesele teadetelehele oli oo­tamatult
positiivne nii Ungarist kui
ka Soomest, Professorid Peter Hajdu
{Ungari] ja Mikko Korhonen (Soome)
suhtusid asutamiskomitee töösse vä­ga
positiivselt, ergutades komiteed
agaralt tegutsema,
ORGANISEERIMINE
Teine organiseerijate koosolek lei­dis
aset Cariton Inn'is, Torontos 9.
oktoobril 1982. a. Kohal olid Anna
Annala, George Bisztray, Ellen HulJ,
Silja Ikäheimonen-Lindgren, Teller­vo
Kähärä, Varpu Lindström-Bekt,
Maisa Martin (sekretär], Zita Mc­Robbie
(esinaine], Harri Mürk, Matti
Myyräja Anja Vyyryläinen. Peale
liikmete otsimise, otsiti ka võimalusi
kuidas saada majanduslik alus ja per­manentne
büroo. Moodustati komi­tee
organisatsiooni pc hikirja välja­töötamiseks
(Y. A. Guorge Hynna,
Silja Ikäheimonen ja Mauri A. Jala­va].
Kuna majanduslikku toetust ei tul­nud
kusagilt, siis otsus tati tegutseda
omal jõul (majanduslijkult] ja katta
paratamatuid kulusid ettetasutud
liikmemaksudega. Kuna leiti soodus
võimalus Learned sAciety konve­rentsi
raames pidada FUSAC asu­tamiskoosolek,
siis pühendati selle
organiseerimisele, otsides kõnele­jaid,
koostades programmi jne.
FUSAC asutamiskoosolekul 3.—
5-"juunil 1983. aastal ;oli valmis so­liidne
programm., Esinesid Raimo
Anttila (los Angeies lULCA], Eeva
Uotila (Naplesj, Tellervo Kähärä
(Thunder Bay], Maisa Martin (Lake-head
University], Silja Ikäheimonen
(Ottawa], Zita McRobbie (Winnipegi,
Harri Mürk (Toronto], Stacy Churc-hill
(OISE] ja Janos Bak (UBCj. Koos
oli 15 liiget. ^
ärgnisel päeval leidis aset asuta­miskoosolek.
Vastsündinud FUSAC
juhatusse valiti: Zita McRobbie — di­rektor,
Stephane Sarkany — abidi­rektor,
Tellervo Kähärä — sekretär,
Osmo Lahti — laekur, Harri Mürk,
Juta Kitching, Otto Sodorowszky
(juut], George Bistray ja Y. A. George
Hynna — kandidaadid. Juhatusse
jäid Harri Mürk ja Juta Kitching.
Kohal oli It liiget.
VESTLUS HARRI MÜRK'IGA
Meie Elu" küsitles Harri Mürki:
Mis on teie mulje FUSAC asutami­sest?
,,Väga positiivne asi. Sellest võib'
välja areneda väga kasulik asi.
AABS tegutseb edukalt just sellepä­rast,
et neil on koostöö teiste Balfi
rahvastega. Ühenduses on jõud.
Eestlastena tunneme end siiski lähe­mal
FUSAC-le, kuna siin on tegemist
ikkagi meile südamelähedase asja­ga."
,,Ja meil on moraalne toetus praegu
kahelt riigilt — Soome ja Ungari.
Peale k^õige veel välismail elavad
Soome-ugri sugurahvad. JaFUSAC-1
on sajaäastane internatsinaalse
kuulsusega sõsarorganisatsioon
„Suomalais-ugrilainen Seura" Hel-sings,
kes tunneb huvi FUSAC, käe-
.käigu üle ja ongi juba kutsunud eel­olevaks
detsembriks FUSAC esinda­jat
Soome i|iende saja-aastasele juu-be-
lipidustusele."
Kuidas suhtud Torontos praegu
kõne alj olevasse õppetooli asuta­misse?
,,See oli mulle uudiseks, kuigi õpe­tasin
Torontos eesti keelt. See on
väga positiivne algatus ja võib kuju­neda
ülimalt väärtuslikuks meie
noortele. Ja ka kõige loogilisem koht
sellise õppetooli jaoks. Kahjuks ar­vestab
Kanada valitsus ainult numb­rite
ja dollaritega ja nad ei saa aru, et
asi on väärtuslik ka ilma numbrite ja
dollariteta."
Mis on teil tulevikuplaanis?
„Ikka sama rada edasi. Olen selle
ala inimene. Õppisin kaks aastat
Soomes Helsingi ülikoolis soome
keele ja kultuuri alal (approbatur] ja
Jcavas on edasi õppida Ural-Altai
, (Algus esii<üljol]
MAITSEKALT DEKOREERITUD
Möödunud laupäeval külastas
Eesti Maja palju Kanada publikut,
kes jälgisid huviga ettekandeid ning
lugesid soome ugri mütoloogiat selgi­tavaid
seinailustusi. Paljud seisid
kaua aega ekraani ees mis näitas
meie kodumaad ja rahvast käsitavat
valguspiltide programmi koos ing­liskeelsete
kommentaaridega.
Tallinna Paviljon on maitsekalt de­koreeritud
Lia Holmbergi ja Elva
Palo poolt. Keskmises saalis kasutu­sel
olevad seinailustused ja noored
kasepuud loovad aiakohviku õhk­konna.
Alumisel .korrusel loovad
soome-ugri mütoloogia ainestikul
seinailustuged sobiva mõistelise ta­gapõhja
näidend ,,Ancestral Voices"
teemaga. Rahvusvärvili'^od nöörlipud
tänaval ja sissekäikude juurestekita-vad
piduliku meeleolu.
' Väikeses saalis a.suv kodukäsitöö
näitus on huvitavalt välja pandud
Eneri Tauli kaasabil. Näituse korral­dajaks
on Pensionäride-Klubi Frieda
Tertsi eestvedamisel. Alumisel kor­rusel
on eksliibriste näitus Emil Eer-me
korraldusel ja teises toas gaidide
kinkesemete müügilaud. Kohviku
ruumis on Kohvik Bistro kus laupäe­val
programmi täitis Andres Tamme
populaarmuusika ansambel. Vahe­aegadel
võis aga samas^näha vane­maid
inimesi jälgimas Rogers TV
programmi meie võimlejatest ja rah­vatantsijatest
— eemal suure saali'
kärast. Kolm baari ja aiakohvikus
asuv toidulaud töötasid palavlikult et
külaliste nõudeid rahuldada.
HEA KAVA
Kirev kava suure saali laval oli hea
tasemega ja kulges sujuvalt. Sellele
aitasid kaasa tehniliselt korralikud
valgustuse ja hääle süsteemid ja kut­selised
operaatorid. Teadustaraine
Indrek Koopi ja Anne Tülli poolt
näidendile ja kirevale kavale oli lait­matu.
Kokkuvõttes jättis Tallinna Pavil­jon
laupäeval meeldiva mulje, olles
kõrvaldanud reedeõhtusel avamisel
esinenud puudused. Tugev eeskava-line
osa hep kireva kaVaga ja kõr­getasemelise
näidendi näol pälvivad
kahtlemata tähelepanu Karavani pi­dustustel.
^
keeli. Peamine rõhk mu õpingutel on
siiski soome-ugri keeled. Eriliselt sü­damel
on mul muidugi eesti keele
õpetamine." i