1987-12-03-05 |
Previous | 5 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
teieBlu" nr. » I 0 jooksul parlamendiliige Da-bür andisa Balti ühiskonnale |e, üteldes: „Kui soovite me isulite nimede võtmist diplo- Ise registrisse, paluge oma Ina kõikidel liikmetel kirjuta- Imiiiister Joe Clark'iie selles kes. [stest olid sellest ajaloolisesi osa võtmas veel prof. Olev Sne Kukk-Shewchuk, Adu |i ja Tormi Heinmaa. eriti rõhutada Rootsi ja |ia konsulaaresindajate ko-skut ja suhtumist. Samuti mata senaatorite ja parla-cmete järjekindlat tunnus- |ti konsulaaresindajatetele. jb oodata välisminister joe j lõplikku vastust. Ootame Eesti, Läti ja IJeedu Vaba-indajad võetakse diplomaa-ristrisse. 1 ista peakoosolekul Eest" jicnõukogu Kanadas võttis js järgnevat resolutsiooni, iii edasi peaministrile ja Idiliikmetele. kesknõukogu K^ha- [vait oma aasta peakoos-itud otsusele ja Kanada I poolt tehtud lubadustele, ti ja Läti Vabariikide au-ite nimede võtmist dip-e registrisse. Selline lii-s konkreetne näide, et tunnista Eesti, Läti ja de okupeerimist Nõuko" poolt legaalseks. Selli-^ kinnitaks, vaatamata Liidu protestidele, et {ub põhimõttesse, et kõt-ei pn õigus iseseisvuse» idel rahvastel on õigUs , Kanada seisukoht ika kohta on hästi tun» eisukoht peab kehtima suhtes. EestlasteKesk-änadas esitab käesote- Isioöni kõikide kanada-es, uskudes et vabadus indlat kaitsmist ja vai- I Kesknõukogu Kanadas inada valitsuse ja eriti ri Joe Clark'i ja ÜRO enLewiS'i poole pal-lõikiimis vähegi võima- |tada vabadusvõitlejaid jaEnn Tarto Nõukbgu-iglatest Selline liigutus ümalt natuke sisu Mik-ihov'i „glasno8t'ile." rsti 4, tlE- . • J- $16.00 .13.Öö .10.00 .15.00 . 3.00 . 5.00 .4:50 .16.00 .10.00 M2.50 . 6.00 . 4.00 .7.00 .5.00 .12.00 . 4.00 . 3.00 . 3.00 . 5.00 .15.00 . 5.00 . 5.00 .9.50 . 10.00 . 5 . 00 : 3.30 .5.00 . 8.00 , 10.40 . 4.00 saatekulu intsijatega korralda-ise" stiilis Aüstraa» ke õhtu. •li I u JHeJe Eir,.in --35 (lS9i) 1 vmt n: KIRJAN-DUS • KUNST • KULTUUR - oo eesti d 0 Torontos TartuCollege^ispeetiaastaalgul Ringi, Kultuuripärandi Klubi j ^ sid. Meie kultuurivara on praegu Korraldatud kultuurivaramu kon- Kunstnike Koondise esindajad osa tükeldatud. Ühine hoolekogu peab vVeprreonnftosiill esitatud mõtete kaalumi.. Äx—- i.-i.-j > I • IM i , » , seks loodud Kuituurivaramu Komisjoni koosolek, kus arutfati jälle- 8i eesti arhiivide ja kultuurimuiu-seumi küsimusi. IEELEMÜM(IB| Kas Šveitsi jnnstii hoitakse Šveitsi ^ . p a n i EKK kunstikogu kurisiatoi:' Juta Ilvee, E K K president Stella KersoE võtma olid palutud. asuma meie rahvuslikku vara halda- EKN-i eesti Keskarhiivi juhataja ma ning selle korraldamiseks põhi- Richard Antik tõstis esile Eesti Rah- aluseid välja töötama. Kui meil on va Muuseumi kui eeskuju, mille järgi selline kogu olemas, siis on juba selle me ka siin võõrsil oma kultuurivara ülesandeks edaspidiseid samme as-y. J . , • - peaksime hoidma ja korraldama, tuda koostöös Kanada asutustega, Kevadisel nõupidamisel oli op^ Kuigi see on ehk ideaalne, eesmärk , misthkke haah Toronto Eesti Maja on tegelikkuses seda mõtet siiski Koosolekul oli kõne all ka USA muutmiseks kõrgehituseks,^ et eesti raske teostada, toonitasid Eesti Kui- Eesti Arhiivi töömeetod„kus organi-organisatsioonidel oleks vähem üüri tüuripärandi Klubi esimees Kaljo Ur- satsioonid on aidanud omaalalist ma-maksta hoones toimuva tegevuse bei. Ajaloo Komisjoni esimees Ermi terjali ühiskonnas leida ja arhiivi pai-eest Loodeti, et selle suurprojekti Soomet ja teised. Kui aastaüür Eesti gutada. Selle tulemusena on Lake-teostamisega saaksid Eesti Majja Majas selleks otstarbeks tuleb woodi arhiivis eriti spordi ja sõja- Kõigepealt tänan neid, kes Keele- Permanentse kodu ka meie kultuuri- $ioo.ooO, kes seda tasub ja eriti veel meeste osa tugev. Praegu on meil nurka loevad ja on vaevunud (vae- ^^^ade koondamisega seosesolevad tulevikus. Kas peaksime oma raha palju vanu inimesi, kes ka Keskar-vaks võtma, vaeva nägema) mulle e te võtted. A/S Eesti Maja peakoos- kulutama ehituste ülalpidamiseks hiivi saaksid aidata materjalide kor-kirjutada või suusõnaliselt mind jul- o^ek andis juhatusele direktiivi kor- või dünaamiliseks tegevuseks? rastamisel, nagu seda Tartu arhiivis gustada. Ka on küsimusi esitatud, gehituse küsimust edasi arendada ja Tartu College'i Nõukogu esimees tehakse. Neid arutlus* arvesse võttes Püüan need oma kaardistikus sus detailsem kava osanikele esitada Elmar Tampõld ütles, et kultuuriva- avaldas Kultuurivaramu Komisjon {„filingcabinet"]ettepooielükkidaja suure otsuse tegemiseks. Vahepeal ramu konverents ja selle järelkomis- oma seisukoha - eestluse üldhuvi-neile peatselt vastata. ^"^8^ meie ühishöones hinnalisi jon on ka tema peas mÕtW keerlema' des tuleks arhiivid Torontos ühen- Lõpetan seks korraks keelte käsit- muudatusi tehtud, mis ka uue ehituse pannud korralike arhiiviruumide dada ja et kultuurimuuseumi projekt luse kõigile meenutades, etkuigirah- saamise lootusi on tublisti vähenda- saamiseks. Ta on revideerinud Tartu ei võtaks oma tegevuskavasse arhii-vuskeeled kirjutame harilikult lahku ™^A/SE. Maja esimees Osvald Piil College'i võimalusi ja oleks nõus ehi- vimaterjalitle kogumist, küll aga {..eesti keeles"), kirjutame nad oma- JJ^ub suski, et kõrgehitus kord tuleb. • tuses olevaid kortereid vähendama ühisarhiiviga koos töötamist, dussõnadena kokku (..eestikeelne-I.J^^^a ruumi soovijad peaksid siiski 3000-4000 ruutjata ulatuses, et arhii- ' Ka on tähtis teada, et igal rahval on arvestama kõrgeid üüre, tõenäoliselt vile korralikke ruume saada. See ühiskondlikke rühmi - geograaf iii- dollarit ruutjalalt aastas. Kulud on oleks mõeldav paari aasta pärast. Tu-selt, elukutselt, ealt - kelle keel suured ja kuskilt peab raha tulema, leb meeles pidada, et korterite arvu hälbib (kõrvale kalduma) üldisest kirjakeelest ehk normikeelest. Neid eri-keeli ehk žargoone kirjutatakse vahel kokku, näit. „ linnakeel, maakeel, ajalehekeel, kirjakeel, kõnekeel, lastekeel, rahvakeel, rahvuskeel ja ema- A R H I I V I D E Ü H E N D A M I NE Kultuurivaramu Komisjoni esimees Robert Kreem märkis aruannet andes, et ta on palunud arhiivide vähendamine tähendab Tartu CoUe-ge'i sissetulekute kaunis suurt vähe- K U L T U U R I M U U S E U M Kunstide Keskuse president Stella Kerson märkis, et Vello Hubel on valmistanud. kultuurimuuseumiks Eesti Majas skitsi. 5500- ruutjalaline ühendamise küsimust Eestlaste võiksid. nemist ning, et me peame tõsiselt jaguneks vastuvõturuumiks, vaagima kuidas dollarid või ruumid müügikohaks, muuseumiruumiks, eestlust kõige paremini teenida tööruumiks, liikuva vaheseinaga keel"; vahel lahku, näit. „arstide kesknõukogus Kanadas, ja Tartu keel, tänava keel, varaste keel, argi- College'is ja sellega seotud Tartu Ins-päevane keel"; ja vahel on vist kir- ^^^"^^1 Eesti Õppetooli instantsides jutajale omavoli jäetud, sest mingit arutusele võtta. EKN-i juhatuse on üldhaaravat reeglit minu teada ei ole, arhiivide ühendamise küsimuses põ-näit. kas „ ärikeel" või „ ärinduse himõtteliselt jaatavale seisukohale keel"? asunud ning oma põhilised.seisuko-. Jätkan suure ja väikese algustähe edaspidiseks diskussiooniks kasutamist riikide ja rahvaste suhtes, formuleerinud. Tartu süsteemis alga- Loeng eesti kunstimiiuseumi küsimustest Oktoobrikuu kölmaidal kolmapäeval leidis Tartu Gollege'is aset kunstiteadlase Rain Rebas'e loeng, mille korraldajaks oli Eesti Kunstide Keskus. Lektor oli valinud oma teemaks „Eesti kunstimuuseumi küsimusif, olles teadlik kohapealsetest püüdlustest asutada eesti "saryukate aastate vältei. Rain Rebas oli Rootsist kaasa toonud aiinetuse praegu loodavale ülemaailmsele eesti muUseumikollekt-sioonile. Kunstitöös on Rootsis tuntud ja tunnustatud kunstniku Enno Hallek'i puumaling, mis kujutas värvilist saagi. Kingituse võtsid vastu EKK president Stella Kerson ja kunstikogu kuraator Juta Ilves. MUUSEukiD ; Rain Rebas andis ülevaate muuseumidest Rootsis ja Eestis kus liigub mõte kunstimuuseumi ehitamiseks Tallinna etnograafiamuuseumi Tartus Raadi mõisa uuesti ülesehitatud hoonesse, Kõneleja käsitles siis teostamata, jäänud kunstimuuseumiehi-tamist Aivo Aalto kavandi järgi 1937.a. Maarjamäe küljele, mis kerkis 1973.a. hoopis Aalborgis Taanis, ja teisi kunstikogusid Taanis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Lõpetades Rain Rebas ütles: Paistab, et ükski paik ei ole mõeldamatu kunstitsent-rumi asukohana. Kõik oleneb sellest, kulda* seda kasutada ja millise meetodiga ettevõttele läheneda. Eesti kunsti ja kultuuri säilitamise ning tutvustamise huvi[ies väljaspool kodumaad pole tarvis pürgida sen-satsiooriilistele lahendustele. Kuid teatav annus uudset julget mõtlemist on kindlasti vajalik. PAGULAŠKULTUOT Eesti kultuur on terviklik mõiste ja kui see mitte täna ei näi nii olevat _ mis on siiski pettepilt), siis vähemalt tulevikus vabaneb meie rahva tõeline kultuurilooming, mis toimub vahetpidamata igasugusest pahnast ning purukstembeldamisest ida ja lääne suunas. Mida varem hakkame sellest aru saama,, seda te^yitatayam ja parem meile kõikidele. , , EDUARD WIIRALTI PÄRAND ' Väliseesti muuseumil on meie oiu-esildades (esile/ära tooma) järgmise lühikokkuvõtte üldise juhendina. Riigid ja geograafilised alad kirjutatakse suure algustähega, näit.,. Eesti Vabariik, Hiina, Kanada, Šveits. Neist moodustatud omadussõnad, kui nad rahvast, keelt, liiki, tüüpi, ühiskondliku elu vormi vms väljendavad, kirjutatakse väikese algustähega, näit. „eesti ajalehed" (st eestikeelsed ajalehed),,, hiina rahvas" (st hiinlased), ,,Šveitsi juust" (st teatud juustuliikj jt. Kui need omadussõnad tegelikult aga riigi omastavat käänet tähendavad, siis kirjutatakse nad suure algustähega, näit ,,Eesti ajalehed" (st Eestis ilmuvad ajalehed, ka venekeelsed), „Hiina rahvas" vad arutlused tõenäoliselt detsembris. Kevadise Kultuurivaramu Komisjoni koosoleku soovitusel on Eesti Kunstide Keskus korraldanud kaks koosolekut kultuurimuuseumi asjus milledest ka Eesti Etnograafilise „Gloria'* sai suure ovatsiooni osaliseks kunstigaleriiks, raamatukoguks, juhatuse ruumiks ja kohvikuks. Kah- KOOSTÖÖ RIIGIGA 1^^^ projekti muud detailid Uus Komisjoni Hige, Eesti Õppetöö- siiski mitte selged ja puudub majan-li praegune külalisprofessor dr. Hain ^usplaan sellise suure ruumala kulu- Rebas, rõhutas et arhiiviküsimust de kandmiseks. Sellepärast soovitas peaks õieti lahendama koostöös rii- komisjon Kunstide Keskust koos-giga, nagu Rootsi riigiarhiivi juures ^^ös teiste projektist huvitatud orga-on Balti Arhiiv, mis oma ülesannet nisatsioonide esindajatega vastused suurepäraselt täidab. R. Kreem vas- ^^^^a projekti realistlikuks teostami-tas, et Komisjon on juba kevadel seda küsimust uurinud. Kä siin on selline Vimaseks päevakorrapunktiks oli võimalus olemas, kuid meie rahvas ei küsimus, millal Kultuurivaramu Koole veel valmis kultuurivara käest misjon ise peaks likvideeruma, sest ära andma. Tartu arhiiv on siin teed ta mandaat on vaid olukordade aru-näidanud materjalide mikrofilmise- tamine ja soovituste tegemine üld-ga. Kui ka Keskarhiiv sama teeks, ühiskondlikust seisukohast, Leiti, et võiks kahe arhiivi mikrofilmid pai- Komisjoni ei tohiks siiski veel mitte gutada väikesesse ruumi. Ontario likvideerida. Küsimuseks on, kas arhiiv on andnud mõista, et provints kultuurivaramute koondamise küsi-ehk saaks mikrofilmimise kulu kan- mused liiguksid ilma vahendusgrupi-da, kui originaalid nende kätte lähek- ta. des rohkesti elulisi ülesandeid ja neid (st Hiinas elunevad inimesed, ka tii-tööprogrammeonpenetreeritudEes- betlased). Šveitsi pank" (st Šveitsi ti Kunstide Keskuse poolt hoolikalt ning väsimatult paljude aastate jooksul. Kuid kõige olulisem kõikidest peaks siiski olema meie rahvk suure graafiku Eduard Wiiralti pärandi ja tema loomingu selle osa, mida kodumaal ei ole, vastutustundeline säili- Teisipäeva 24. nov. õhtul, oli Toronto Mendelssohni':J<oori 93. hooaja ^davakontsert, kus esitati läti helilobja* Talivaldis Kenins'i drahiaatilist loomingut viies osas. Teda olid inspireerinud paavst John XXni (1881- 1963), kiri orjastatud baltlanna poolt Siberist, Martin Luther King (1929- . i l l,: •CD-Il i YourHostfmel Agency(1986) LM. riigis paiknev pank), „Kanada keeled" (st inglise, prantsuse jt Kanada riigis räägitavad keeled — ,,kanada keelt" pole olemas). Nagu näha, oleneb palju sisust. Kerge on anda üldine juhend ja leida mõned sobivad näited. Tõsielus oletamine ja eksponeerimine. Eduard aga tihti kahevahel — olen käise Wiiralti kui looja ja inimese ümber- kõrvatagust süganud — võib üht või oleme võimelised koondama oma teist reeglit kasutada. Kuna ainevald rahvast armastuse ja huviga ja ka on tõelisi raskusi tekitav ja, põh-kõiki teisi, kes hindavad kunstiloo- justab palju vigu nii kirjanduses kui Seppa^po^irTAä^varld"'m^ mingut kõrgelt. ajakirjanduses, siis olen sõnaraama- Lilled anti üle koorijuhi Elmerlsele-tuist ja grammatikaist kogunud hulk solistidele: Faye Robinson, autoriteetseid" näiteid igast liigist, g^^^^^ ^^^^^^ ^j^gg^,, korjuse largmmeKeelenurkpühendub neile, abikaasa), Henry Ingram ja Mark - ^ o n JU eeskuju ikkagi otseseim pedrotti. Elmer Iselertõstis buketi vahend õigekirjutuse õppimisel. ^les ja juhtis tähelepanu rõdul istu- Lisanäide: 1483.a möödus 500 a.. vale heliloojale T. Keninsile. kes la-sakslase, Martin Lutheri sünnist, kelle õpetusil luteri usk põhineb ja mida luteriusulised ehk luterlased sellel 68], viimane osa lõppes Aameniga. Roy Thomson Hall oli väljamüüdud, ning publik elas hingestunult kaasa iga minutit, eriti oli seda tunda bahi orja saatuse puhul Siberis. Pärast „Gloriat" oli suur ovatsioon ning lavale-tulid kolm balti neidu rahvariides: Lydia Vanderveen (Eesti),,Eva Nainaisa (Läti) ja Ruta Girdauskas (Leedu), kõigil suured roosibuketid, mis olid annetatud Sel puhul Linda mm Eestlasest omanik {VIIRIAM ISB^RG-ANDERSOiy Professionaalne ja sõbralik nõuanne igasuguste puhkuste, gri- või maailmareisude tegemisel. 298-2160 WoodsiöQ SquareMall, 1571 Sandhurst Cncle Scarborough: Ontario. Canada M1V1V2 Küsida omanikku. Huvitavale loengule järgnes elav küsimuste-vastuste periood ja kohv. BALTI „KULLA" E R E V Ä I Ö (Dlö Coiintrp #ournietJfoob •Vi Don Mills Centre-445-1620 Thombliffe Park-421 -4325 Colonnade Gold Jewellery kümnendil (dekaadil, aastakümnel) Upper Colonnade, 131 Bloor W. ^^^^^^^v^^* Toronto, Ont. M5S1 R8 Tel. 922-8431 VLP Ka pole tähtis, et riie oma desse korjaksime ainult seda, mis esineb pagulaskultuuri firmamärgi või nime all. Võib uskuda, et pagu-laskultuur klii niisugune on siiski lõppude lõpuks möödaminev nähtus. Meil ei ole õieti kultuurilises mõttes mitte kusagile separeeruda. Kõik see, mida eestlane loob väärtuslikku^ ükskõik kus ta ka ei viibiks, kas Siberis, Kanadas, Rootsis, Austraalias või kodumaal, on üks ja ainus autentne'ning lahutamatu osa eesti kuhuurist, mille teenistuses me seisame — igamees nii hästi kui ta selleks on võimeline. MÖÜA VÄHETARVITATUD KERAAMiiyk AHI Helistada tel. 488-589,5 aanTõnissonl 120. sünnipäeva tähistamiseks Meeldiv üllatus šugujasteh ja sõpradele on teie ajaleht „ M e i e Elu" jõulunumbris. Võite kasutada oma Illustratsioone, sõnastust või oma loodud poeeme., 10. dfitssmbriks. Tallinna Festival 1987 ja 1988 Neli kuud on möödunud Tallinna Festival 1987 lõpust. Tahaksin tänada kõiki neid kes aitasid kaasa selle ettevõtte läbiviimisel. Tänan Eestlaste Kesknõukogu Kanadas nende abi ja nõu eest. Kõiki annetajaid: dr. T.C. Maimets, Eesti Kunstnike Koondis Torontos, Eesti Naisüliõpilaste Selts, Eesti Sihtkapital Kanadas, Finesse Services Inc., Korp! Frat! Tartuensis, Toronto Eesti Maleklubi, Toronto Eesti Ühispank Eeloleva aasta detsembris mö©= ja eriti Eesti Maja kes üüri alandas, dub 120 aastal ühe ireie rahvusli- Tänan kõiki esinejaid - lauljaid, ku suurmehe, jaan TUissoni sün-tantsijaid, võimlejaid, orkestrit, näit- Seda kavatsetakse tähistada lejaid ja „Miss" ja ,,Mr; Tallinna" jaan Tõnissoni Fondi algatusel, kandidaate. Tänan baarimehi, pere- kell® esimehe Robert Kreemi küt-naisi. Rajaleidjaid ja teisi vabataht- §el toimus pühapäeval Peetri kiri-likke abilisi ku ruumes organisatsioonide esin- Lõpuks tahaksin aga eriti tänada dajate koosolek, kes võiksid olla kõiki Kungla noori ja meie sõpru sellest huvitatud. Nõupidamisel kelleta tallinna Festival 1987 ei otsustati küsimus põhimõtteliselt oleks toime tulnud. valiti vastav korraldav komitee Ma arvan, et nende noortega Tal- koosselsMs: Robert Kreem (esi-linna Festival 1988 tuleb sama hästi mees), ablpraost Edgät Heinsoo, või isegi paremini toime kui 1987. Eesti Liit Kanadas esimees Vello Tallinna Festival. 1988 a.ettevalmis- Hubel, Eesti Ühispanga -abiesi^ tavad koosolekud on juba alanud la mees Eino Kuris, dr. Karl Aun, kui kellelgi on küsimusi, nõu anda, Koolikomitee esimees Hans Lupp, voi tahavad kaasa aidata, siis palun EKN-i esimees laasleivat ja Eesti helistage: Ilmar Kütt, teL(416) 731- Üliõpilaste Seltsi Toronto Koondi- 3414. Tallinn Festival 1988 toimub se esimees Mark Saar. Kavas on 16.-19. juuml 1988. korraldada aktusi, meenutada täh^ ILMAR-KÜTT • "päeva NEILE, KES SOOVIVAD PARIM AT SUURES VALIKUS SAADAVAL Värsked lihatooted, pardid, haned, kalkunid, suitsuvorstid, -singid, -lihad, kondiitri- ja pagarisaadused jõulustollenit, piparkoogid, jöulushokolaadid, infiporteeritud jõulu- ja muud shokolaadid ja maiustused ja palju muud. vale ei tulnud sel momendil, kuid temale anti bukett üle vastuvõtul hiljem. Sponsoriks oli Benjamini Laboratoorium ja vastuvõtu korraldajaks Balti Muusika Kanada Foorumi Komitee. Sinna kuulusid dr. ja pr. E. Upenieks, pr. Benjamin,dr. Arstikai-tis, Maiki Andre-Lupp, Mai Järve ja Herta Lejins. / Aupatroonideks olid kindralku-berner Maurice Sauve, Ontario asekuberner Lincoln M. Alexander, minister Lily Munrö, C. Dennys Flynn ja Toronto linnapea Arthur C. Eggle-ton. Lincoln Alexandert ja tema abikaasat austati auvalvega. Enne programmi algust mängiti „God Save the Queen" ja „ 0 Cana-da". Sellele järgnes ,,Music's Prai-se" ja „Gloria". Pärast vaheaega esitati Carl Orffi (1895-1981) „Carmina Burana'', mis samuti oli väga mõjuva ja sai suure ovatsiooni. Publik austas neljakordse ovatsiooniga, senini üks suuremaid tähelepanusid. E . V . aupeakonsul I. Heinsoo abikaasaga ja palju teisi kutsutud külalisi võtsid osa kinnisest vastuvõtust Rohelises Ruumis, hiljem oli ka vastuvõtt põhjaloode fuajees. E K N -i esindajat Maiki Andre-Luppi (rahvuskultuur) esindas sel õhtul Mai Järve. Tulevikus on plaanis esitada ka teiste Balti päritoluga heliloojate loomingut. Suurim tänu„Aärdvar-ki" lilleärile, Linda Seppale kelle lillekorv kaunistas saali ja kelle roosibuketid rõõmustasid esinejaid. Suur tänu ka perekond Benjami-nile, dr. ja pr. E. Upenieksile korralduse eest ja E K N - i l e toetuse eest. (Täpsem arvustus leidub Toronto Staris^ Wm. Little poolt 25. nov. Q^^^^^.^^^^j^^^^ numbris.) MAIJÄRVE Thomson Halli» vastuvõtul pärast Talivaldis Keninsi ,,Gloria" ette- Balti Muusika Kanada Foorumi kannet Vasakult: Eva Nainaisa (läti^, asekuberner Lincoln M. Alexan- Komitee liige (ä®ffrl!!t®Girdau9k®0O®0du), Lydia Vanderveen (eesti). Foto--M. Järv®
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 3, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-12-03 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E871203 |
Description
Title | 1987-12-03-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
teieBlu" nr.
» I 0
jooksul parlamendiliige Da-bür
andisa Balti ühiskonnale
|e, üteldes: „Kui soovite me
isulite nimede võtmist diplo-
Ise registrisse, paluge oma
Ina kõikidel liikmetel kirjuta-
Imiiiister Joe Clark'iie selles
kes.
[stest olid sellest ajaloolisesi
osa võtmas veel prof. Olev
Sne Kukk-Shewchuk, Adu
|i ja Tormi Heinmaa.
eriti rõhutada Rootsi ja
|ia konsulaaresindajate ko-skut
ja suhtumist. Samuti
mata senaatorite ja parla-cmete
järjekindlat tunnus-
|ti konsulaaresindajatetele.
jb oodata välisminister joe
j lõplikku vastust. Ootame
Eesti, Läti ja IJeedu Vaba-indajad
võetakse diplomaa-ristrisse.
1
ista peakoosolekul Eest"
jicnõukogu Kanadas võttis
js järgnevat resolutsiooni,
iii edasi peaministrile ja
Idiliikmetele.
kesknõukogu K^ha-
[vait oma aasta peakoos-itud
otsusele ja Kanada
I poolt tehtud lubadustele,
ti ja Läti Vabariikide au-ite
nimede võtmist dip-e
registrisse. Selline lii-s
konkreetne näide, et
tunnista Eesti, Läti ja
de okupeerimist Nõuko"
poolt legaalseks. Selli-^
kinnitaks, vaatamata
Liidu protestidele, et
{ub põhimõttesse, et kõt-ei
pn õigus iseseisvuse»
idel rahvastel on õigUs
, Kanada seisukoht
ika kohta on hästi tun»
eisukoht peab kehtima
suhtes. EestlasteKesk-änadas
esitab käesote-
Isioöni kõikide kanada-es,
uskudes et vabadus
indlat kaitsmist ja vai-
I Kesknõukogu Kanadas
inada valitsuse ja eriti
ri Joe Clark'i ja ÜRO
enLewiS'i poole pal-lõikiimis
vähegi võima-
|tada vabadusvõitlejaid
jaEnn Tarto Nõukbgu-iglatest
Selline liigutus
ümalt natuke sisu Mik-ihov'i
„glasno8t'ile."
rsti 4,
tlE- .
• J-
$16.00
.13.Öö
.10.00
.15.00
. 3.00
. 5.00
.4:50
.16.00
.10.00
M2.50
. 6.00
. 4.00
.7.00
.5.00
.12.00
. 4.00
. 3.00
. 3.00
. 5.00
.15.00
. 5.00
. 5.00
.9.50
. 10.00
. 5 . 00
: 3.30
.5.00
. 8.00
, 10.40
. 4.00
saatekulu
intsijatega korralda-ise"
stiilis Aüstraa»
ke õhtu.
•li
I
u
JHeJe Eir,.in --35 (lS9i) 1
vmt
n:
KIRJAN-DUS • KUNST
• KULTUUR -
oo eesti d 0 Torontos
TartuCollege^ispeetiaastaalgul Ringi, Kultuuripärandi Klubi j ^ sid. Meie kultuurivara on praegu
Korraldatud kultuurivaramu kon- Kunstnike Koondise esindajad osa tükeldatud. Ühine hoolekogu peab
vVeprreonnftosiill esitatud mõtete kaalumi..
Äx—- i.-i.-j > I • IM i , » ,
seks loodud Kuituurivaramu Komisjoni
koosolek, kus arutfati jälle-
8i eesti arhiivide ja kultuurimuiu-seumi
küsimusi.
IEELEMÜM(IB|
Kas Šveitsi jnnstii
hoitakse Šveitsi ^
. p a n i
EKK kunstikogu kurisiatoi:' Juta Ilvee, E K K president Stella KersoE
võtma olid palutud. asuma meie rahvuslikku vara halda-
EKN-i eesti Keskarhiivi juhataja ma ning selle korraldamiseks põhi-
Richard Antik tõstis esile Eesti Rah- aluseid välja töötama. Kui meil on
va Muuseumi kui eeskuju, mille järgi selline kogu olemas, siis on juba selle
me ka siin võõrsil oma kultuurivara ülesandeks edaspidiseid samme as-y.
J . , • - peaksime hoidma ja korraldama, tuda koostöös Kanada asutustega,
Kevadisel nõupidamisel oli op^ Kuigi see on ehk ideaalne, eesmärk ,
misthkke haah Toronto Eesti Maja on tegelikkuses seda mõtet siiski Koosolekul oli kõne all ka USA
muutmiseks kõrgehituseks,^ et eesti raske teostada, toonitasid Eesti Kui- Eesti Arhiivi töömeetod„kus organi-organisatsioonidel
oleks vähem üüri tüuripärandi Klubi esimees Kaljo Ur- satsioonid on aidanud omaalalist ma-maksta
hoones toimuva tegevuse bei. Ajaloo Komisjoni esimees Ermi terjali ühiskonnas leida ja arhiivi pai-eest
Loodeti, et selle suurprojekti Soomet ja teised. Kui aastaüür Eesti gutada. Selle tulemusena on Lake-teostamisega
saaksid Eesti Majja Majas selleks otstarbeks tuleb woodi arhiivis eriti spordi ja sõja-
Kõigepealt tänan neid, kes Keele- Permanentse kodu ka meie kultuuri- $ioo.ooO, kes seda tasub ja eriti veel meeste osa tugev. Praegu on meil
nurka loevad ja on vaevunud (vae- ^^^ade koondamisega seosesolevad tulevikus. Kas peaksime oma raha palju vanu inimesi, kes ka Keskar-vaks
võtma, vaeva nägema) mulle e te võtted. A/S Eesti Maja peakoos- kulutama ehituste ülalpidamiseks hiivi saaksid aidata materjalide kor-kirjutada
või suusõnaliselt mind jul- o^ek andis juhatusele direktiivi kor- või dünaamiliseks tegevuseks? rastamisel, nagu seda Tartu arhiivis
gustada. Ka on küsimusi esitatud, gehituse küsimust edasi arendada ja Tartu College'i Nõukogu esimees tehakse. Neid arutlus* arvesse võttes
Püüan need oma kaardistikus sus detailsem kava osanikele esitada Elmar Tampõld ütles, et kultuuriva- avaldas Kultuurivaramu Komisjon
{„filingcabinet"]ettepooielükkidaja suure otsuse tegemiseks. Vahepeal ramu konverents ja selle järelkomis- oma seisukoha - eestluse üldhuvi-neile
peatselt vastata. ^"^8^ meie ühishöones hinnalisi jon on ka tema peas mÕtW keerlema' des tuleks arhiivid Torontos ühen-
Lõpetan seks korraks keelte käsit- muudatusi tehtud, mis ka uue ehituse pannud korralike arhiiviruumide dada ja et kultuurimuuseumi projekt
luse kõigile meenutades, etkuigirah- saamise lootusi on tublisti vähenda- saamiseks. Ta on revideerinud Tartu ei võtaks oma tegevuskavasse arhii-vuskeeled
kirjutame harilikult lahku ™^A/SE. Maja esimees Osvald Piil College'i võimalusi ja oleks nõus ehi- vimaterjalitle kogumist, küll aga
{..eesti keeles"), kirjutame nad oma- JJ^ub suski, et kõrgehitus kord tuleb. • tuses olevaid kortereid vähendama ühisarhiiviga koos töötamist,
dussõnadena kokku (..eestikeelne-I.J^^^a ruumi soovijad peaksid siiski 3000-4000 ruutjata ulatuses, et arhii- '
Ka on tähtis teada, et igal rahval on arvestama kõrgeid üüre, tõenäoliselt vile korralikke ruume saada. See
ühiskondlikke rühmi - geograaf iii- dollarit ruutjalalt aastas. Kulud on oleks mõeldav paari aasta pärast. Tu-selt,
elukutselt, ealt - kelle keel suured ja kuskilt peab raha tulema, leb meeles pidada, et korterite arvu
hälbib (kõrvale kalduma) üldisest kirjakeelest
ehk normikeelest. Neid eri-keeli
ehk žargoone kirjutatakse vahel
kokku, näit. „ linnakeel, maakeel,
ajalehekeel, kirjakeel, kõnekeel, lastekeel,
rahvakeel, rahvuskeel ja ema-
A R H I I V I D E Ü H E N D A M I NE
Kultuurivaramu Komisjoni esimees
Robert Kreem märkis aruannet
andes, et ta on palunud arhiivide
vähendamine tähendab Tartu CoUe-ge'i
sissetulekute kaunis suurt vähe-
K U L T U U R I M U U S E U M
Kunstide Keskuse president Stella
Kerson märkis, et Vello Hubel on
valmistanud. kultuurimuuseumiks
Eesti Majas skitsi. 5500- ruutjalaline
ühendamise küsimust Eestlaste võiksid.
nemist ning, et me peame tõsiselt jaguneks vastuvõturuumiks,
vaagima kuidas dollarid või ruumid müügikohaks, muuseumiruumiks,
eestlust kõige paremini teenida tööruumiks, liikuva vaheseinaga
keel"; vahel lahku, näit. „arstide kesknõukogus Kanadas, ja Tartu
keel, tänava keel, varaste keel, argi- College'is ja sellega seotud Tartu Ins-päevane
keel"; ja vahel on vist kir- ^^^"^^1 Eesti Õppetooli instantsides
jutajale omavoli jäetud, sest mingit arutusele võtta. EKN-i juhatuse on
üldhaaravat reeglit minu teada ei ole, arhiivide ühendamise küsimuses põ-näit.
kas „ ärikeel" või „ ärinduse himõtteliselt jaatavale seisukohale
keel"? asunud ning oma põhilised.seisuko-.
Jätkan suure ja väikese algustähe edaspidiseks diskussiooniks
kasutamist riikide ja rahvaste suhtes, formuleerinud. Tartu süsteemis alga-
Loeng eesti kunstimiiuseumi küsimustest
Oktoobrikuu kölmaidal kolmapäeval
leidis Tartu Gollege'is aset
kunstiteadlase Rain Rebas'e loeng,
mille korraldajaks oli Eesti Kunstide
Keskus. Lektor oli valinud oma
teemaks „Eesti kunstimuuseumi
küsimusif, olles teadlik kohapealsetest
püüdlustest asutada eesti
"saryukate aastate vältei.
Rain Rebas oli Rootsist kaasa toonud
aiinetuse praegu loodavale ülemaailmsele
eesti muUseumikollekt-sioonile.
Kunstitöös on Rootsis tuntud
ja tunnustatud kunstniku Enno
Hallek'i puumaling, mis kujutas värvilist
saagi. Kingituse võtsid vastu
EKK president Stella Kerson ja kunstikogu
kuraator Juta Ilves.
MUUSEukiD ;
Rain Rebas andis ülevaate muuseumidest
Rootsis ja Eestis kus liigub
mõte kunstimuuseumi ehitamiseks
Tallinna etnograafiamuuseumi Tartus
Raadi mõisa uuesti ülesehitatud
hoonesse, Kõneleja käsitles siis teostamata,
jäänud kunstimuuseumiehi-tamist
Aivo Aalto kavandi järgi
1937.a. Maarjamäe küljele, mis kerkis
1973.a. hoopis Aalborgis Taanis,
ja teisi kunstikogusid Taanis, Prantsusmaal
ja Hispaanias. Lõpetades
Rain Rebas ütles: Paistab, et ükski
paik ei ole mõeldamatu kunstitsent-rumi
asukohana. Kõik oleneb sellest,
kulda* seda kasutada ja millise meetodiga
ettevõttele läheneda.
Eesti kunsti ja kultuuri säilitamise
ning tutvustamise huvi[ies väljaspool
kodumaad pole tarvis pürgida sen-satsiooriilistele
lahendustele. Kuid
teatav annus uudset julget mõtlemist
on kindlasti vajalik.
PAGULAŠKULTUOT
Eesti kultuur on terviklik mõiste ja
kui see mitte täna ei näi nii olevat _
mis on siiski pettepilt), siis vähemalt
tulevikus vabaneb meie rahva tõeline
kultuurilooming, mis toimub vahetpidamata
igasugusest pahnast
ning purukstembeldamisest ida ja
lääne suunas. Mida varem hakkame
sellest aru saama,, seda te^yitatayam
ja parem meile kõikidele. , ,
EDUARD WIIRALTI PÄRAND '
Väliseesti muuseumil on meie oiu-esildades
(esile/ära tooma) järgmise
lühikokkuvõtte üldise juhendina.
Riigid ja geograafilised alad kirjutatakse
suure algustähega, näit.,. Eesti
Vabariik, Hiina, Kanada, Šveits.
Neist moodustatud omadussõnad,
kui nad rahvast, keelt, liiki, tüüpi,
ühiskondliku elu vormi vms väljendavad,
kirjutatakse väikese algustähega,
näit. „eesti ajalehed" (st eestikeelsed
ajalehed),,, hiina rahvas" (st
hiinlased), ,,Šveitsi juust" (st teatud
juustuliikj jt. Kui need omadussõnad
tegelikult aga riigi omastavat
käänet tähendavad, siis kirjutatakse
nad suure algustähega, näit ,,Eesti
ajalehed" (st Eestis ilmuvad ajalehed,
ka venekeelsed), „Hiina rahvas"
vad arutlused tõenäoliselt detsembris.
Kevadise Kultuurivaramu Komisjoni
koosoleku soovitusel on Eesti
Kunstide Keskus korraldanud kaks
koosolekut kultuurimuuseumi asjus
milledest ka Eesti Etnograafilise
„Gloria'* sai suure
ovatsiooni osaliseks
kunstigaleriiks, raamatukoguks, juhatuse
ruumiks ja kohvikuks. Kah-
KOOSTÖÖ RIIGIGA 1^^^ projekti muud detailid
Uus Komisjoni Hige, Eesti Õppetöö- siiski mitte selged ja puudub majan-li
praegune külalisprofessor dr. Hain ^usplaan sellise suure ruumala kulu-
Rebas, rõhutas et arhiiviküsimust de kandmiseks. Sellepärast soovitas
peaks õieti lahendama koostöös rii- komisjon Kunstide Keskust koos-giga,
nagu Rootsi riigiarhiivi juures ^^ös teiste projektist huvitatud orga-on
Balti Arhiiv, mis oma ülesannet nisatsioonide esindajatega vastused
suurepäraselt täidab. R. Kreem vas- ^^^^a projekti realistlikuks teostami-tas,
et Komisjon on juba kevadel seda
küsimust uurinud. Kä siin on selline Vimaseks päevakorrapunktiks oli
võimalus olemas, kuid meie rahvas ei küsimus, millal Kultuurivaramu Koole
veel valmis kultuurivara käest misjon ise peaks likvideeruma, sest
ära andma. Tartu arhiiv on siin teed ta mandaat on vaid olukordade aru-näidanud
materjalide mikrofilmise- tamine ja soovituste tegemine üld-ga.
Kui ka Keskarhiiv sama teeks, ühiskondlikust seisukohast, Leiti, et
võiks kahe arhiivi mikrofilmid pai- Komisjoni ei tohiks siiski veel mitte
gutada väikesesse ruumi. Ontario likvideerida. Küsimuseks on, kas
arhiiv on andnud mõista, et provints kultuurivaramute koondamise küsi-ehk
saaks mikrofilmimise kulu kan- mused liiguksid ilma vahendusgrupi-da,
kui originaalid nende kätte lähek- ta.
des rohkesti elulisi ülesandeid ja neid (st Hiinas elunevad inimesed, ka tii-tööprogrammeonpenetreeritudEes-
betlased). Šveitsi pank" (st Šveitsi
ti Kunstide Keskuse poolt hoolikalt
ning väsimatult paljude aastate jooksul.
Kuid kõige olulisem kõikidest
peaks siiski olema meie rahvk suure
graafiku Eduard Wiiralti pärandi ja
tema loomingu selle osa, mida kodumaal
ei ole, vastutustundeline säili-
Teisipäeva 24. nov. õhtul, oli Toronto
Mendelssohni':J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-03-05