1979-01-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
TIOKAL LIBEARY Qs? CAITAOÜ r
Collection Development Branch
395 Wellington Str. Order sect
Ottawa,, Ont,
ELA OUV
toimetus ja talitus Eesti
Majas^^õjf Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6,Canadä© Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap: kl, 9h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p . l/
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-
• maadesse:, l a . -$30.00, ••' 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. 113.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: l a . $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa... Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, (^k. $11.75.:
Üksiknumber -—.50c.
Kuulutushinnad: 1toll ühel veerul:
esiküljel $3.75,. tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25. 1
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estoniani Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 • Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil.
ford.NX, USA.,Tel. (201) 262-0773
•Šecbnd'Class'!^^^träti<m No. 1354.
,,MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas. ,
Asut. A, Weileri algatusel 1950,
Nr. 1 (1508) 1979 NELJAPÄEVAL, 4 JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 4 BmonsiBEsaxBH ms
XXX aastakäik
Heade soovidega tuhandetelt tuhandetele alustasid eestlased aastat 1979, mis tuli jätkuvate majanduslike mm-rede
ja üha suurenevate probleemidega maailmapoliitilisel taustal. Häid soove üteldi aastavahetuse kõnedes,
isiklikke soove üle andes paljudel kodustel koosviibimistel ja suurematel kokkutuÄ Suur-Toron- maade eestlastele ja nende orga^^
ÜLT VAB
TELE
ülemaailmne Eesti Kesknõukogu avaldab aastavahetuse puhul kõtgt
to piirkonnas osavõtjaid oli kokku üle 700
Toronto. Eesti Majas tantsis üle
„disco"-meeleoluliste valgusefektidega
uude aastasse langevate õhupallide
vihmas. Suurde saali, mille
seinalt võttis külalisi vastu võimas
„Head uut aastat 1979", oli kaetud
lauad 360-le. Pääsmed lõppesid juba
ammu. Väike saal oli jäetud noorte
jaoks, kuid tänavu oli neid vähe.
Keskmises saalis aga piirasid varsti
raliku ja tulemusterikkakoostöö eest äsjaiõppehud aastal ja soovib alga
pr Pürga. ja tema abiliste poolt "Uile- iv a f es aastaks kaaseestlastek õnne igaühe isiklikus elus ning kordaminekut
kalikult toidusa kaetud laudu rohfe
Issanda Aasta 1978 saavutustega vaba maailma eesti elus ja vabadusvõitluses
võime tänumeeles rahule jääda, ülemaailmse Eesti Noorte
tähtsamaid üritusi, skautlikehoor te Maailmalaager Koguja II, mille kordaminekuks
USA eestlased ja nende organisatsioonid andsid otsustava panuse,
tõi vaba maailma eestlaste kõigist asumismaadest noori kokku Ameerikasse
ja kinnitas nende rahvuslikku koklcükuuluvust.
Kahe tähtsa asumismaa, Rootsi ja Kanada eestlaskonnad viisid edu-
NEW YORK '(M. El) — Kultuurivahendamise aktsioonides USA ja
Lüdu vahel oli juba uue aasta algul Oodata USA-sse eesti tänapäeva silmapaistvamat
dirigenti Neeme Järvit. Talle on nähtud ette juhatada külalisena
New Yorgis Metropolitan Ooperi etendusil P. I. Ishaikovsky „Eügen
Onegin" lavastust. N. • Järvi on tõusnud rahvusvahelise kuulsusega dirigendiks
ja ta on saanud tunnustava kriitikaga arvustusi ka Lääne-Euroopa
maades esinemistel. Hiljuti esines ta silmapaistva tähelepanuga Soomes,
la ka N.* Y . ' E e f i Maja:, fcus-tal oli
Kokkusaamine sama kontsertturnee
küsimuste pinnalt mõnede meie
ette rt.n. Ernesaksa meeskoori küllatulekut
USA-sse.. Koori ametlikuks
nimeks on ENSV 'Riiklik Akadeemiline
Meeskoor ..jä-'.oma''•rahvapärase-'
ma nime ön.see saanud kbori esimesest
ja kauaaegsest jiihätajast; .helilooja
Gustav ^Ernesaksa nime järgi.
• Akadeemiline' meeskoor saabub
USA-sse kavade kohaselt k.a. oktoobrikuu
algul, jääb Ühendriikidesse
kuuks ajaks. ja annab kontserte vähemalt
14-mnes1 '.kestuses,- peamiselt
põhjapoolsetes kesk-osariikides aga
ka Washingtonis DC. ja viimasena
New Yorgis. Kook kontsert matka on
' tehniliselt ette valmistanud üks nooremapoolne
muusikaprofessor — J
W. Williams Ohiost. Ta on pressi- ja
,•, muusikäringkonnis seletanud, et
• prof. G. Ernesaksaga on- ta ešma
' kordselt kohtunud"2 a. tagasi Mehi
ganis ja hiljem okup. Eestis, 1977. a
suvel üldlaulupidul ning hiljem RAA/.
USA kontsertmatka eeltööde, puhul
kus ' ameeriklane on mitmel korral
selleks sõitnud. Moskva, Leningradi
ja Tallinna. Ta on nüüd vormiline
,'' peamänedzher märgitud kõntsertlur-
. neele. .- .... '-.••;. > ... ; - •
kaasmaalastega. Ta on ühtlasi seletanud,
et koor tuleb USA-sse 80-liikme-lises
koosseisus. J a selle, sõidu- ja
ülalpidamise kulud Olla 7500 dollarit
päevas.
Asjast rohkem teadlikema eestlaste
ringkonnis 'New Yorgis .märgitakse,
et Ernesaksa, koori kontsertturnee
kujuneb .piltlikult, käheteraga
mõõgaks, millest ühe küljega eestlaste
kultuur, muusikaline tase ja mõneti
isegi rahvuslik 'vastupanujõud
leiab arvatavalt suurt imetlemist, samaaegselt
mõõga teisepoolne tera
taotleb lõigata propagandat punasele
okupatsioonirezhiimile ja kaudselt
ka 1980. a. olümpiaüritustele.
Qhios Wittenbergi kolledzhi muusikaprofessor
J. Williams, kes on ka
tuntud kuju ameerika koorijuhtide
ülemaalises ühingus,' olla fanaatiliselt
asja taga. Ta enese seletusil
muusikalistel põhjustel, sest eeštlas
te suur laulupidu massikoor ja. hil
jem akadeemiline meeskoor on teda
vaimustanud, kusjuures ta seda koo-peolised.
Nende hulgas Eesti Maja
juhatus eesotsas esimehe Nikolai
Valge ja tema' perega täies koosseisus.
Juhatusliikmed oma erakondadega
'—nende hulgas rõõmustaval
kombel nooremat generatsiooni, keda
oli ka näha • tavalisest rohkem
tantsupõrandal' kbösv,,hingelt:'noor-. k a l t I a b i öma esindusorganisatsioonide uute koosseisude valimised. Lääne-tega"
V. Gustavsom viieliikmelise br- Sak$amaal toimunud Euroopa maade eesti organisatsioonide esindajate
kestri hoogsatel helidel keerütämaskonverents määras kindlaks rahvuspoliitilise tegevuse siht jooni jä taktikat
Meeldivaks üllatuseks astus lavale järgnevateks aastateks. Austraalia eestlaskond kroonis lõpulejõudva aasta
ooperilaulja Avo Kittask ja laskis k õ i k k ü l g s e t energilist tegevus
lada populaarsetel tantsulugudel. ^embrikuu lõpupäevadel korraldatud Eesti Päevadega. • < •'•
Ballikülalisir tervitas ja ^ kõneles | Vabadusvõitluse rinne laienes märkirr^isväärselt ja kandus maänmapo
aastavahetusel A/S Toronto Eesti JUtika areenile. Eestlaskond võttis ülemaailmse Eesti Kesknõukogu kaudu
Maja esimees Nikolai Valge. Ta seo- osa ühinenud Rahvaste Organisatsioonile sihitud viie rahva aktsioonist
vis keskööl. kõigile/head uut pastat,'.Nõukogude"-Vene;;köl6on^lišmi;.;västu,• missuguses aktsioonis kolme Balti
nii!-siin-icm• KodimiaaT'j-a'rneie''ühisteriigi'~-.Eešti;-Läti-. ja;Lee'du kõrval esmakordselt olid ösavõtjaiks tüge-soovide
täitumist. Secjärele lauldi vad Ukraina ja Valge-Vene rahvused; . ,-;••:.',!
„Mu isamaa, mu õnn ja r õ õ m . ; E e s t i ja vaba maailma eestlaskond oli Kesknõukogu kaudu, esindatud
Paukusid.' vahüviinapudelid ja kõla:•kõigil tähtsamatel usuvabaduse, rahvasteienesemääramise õiguse; ning
siti klaasid'kokkü^üttM^
ja:d,:juhtides; valguskiiri' saali keskeUnõukogu kaudu osanik kahe ;raaniat-koguteöše väljaandmises ikestatud
rippuvale peegli kildudega. käetud. rahvaste- ja inimõiguste küsimuste alal — inglise keeles. Toronto, Kanadas,
tiirlevale' kerale, mis puistas liiku- ja saksa keeles^Bernis, Shveitsis. '.?•'•'.'•''
vaid valguslaike kuhjaga üle ruu- Algaval aastal ootab meid suur töö esmajoones 1980. a. Rootsis toimu-mi.
Hetk hiljem langes tantsijatele | väte.III ülemaailmsete Eesti Päevade ja III" ülemaailmse Eesti Rahvus-.
kongressi ettevalmistamiseks. Samal ajab peab töö ning võitlus Eesti vabaduse
taastamiseks jätkuma kindla otsustavuse ning kõikumatu usuga
õiguse võidusse ja Eesti iseseisvuse taastulekusse.
Meil, vaba maailma eestlastel, on küllalt jõudu kõigi eestlust viljele-,
mise ja rahvusliku vabadusvõitluse suurte ülesannetega toimetulekuks, kui
me ainult meeles peame, et meie tegevusele ja hoiakule on suunatud ikestatud
kodumaal asuvate eestlaste pilgud.: • ' • '.
Prof; Williams külastas. en;ne jõu- ri peab parimaks maailmas
Leo Karupää
aealušt kattev võr.gutäis õhupalle.
Toronto Eesti Selts korraldas oma
esimese uue-aasta balli Mississauga
restoranis „E1 Caribe", kus osavõtjaid
oli' .150. Aastavahetusel kõneles
TES esimees V. Poolsaar ja lauldi
hümni.
. Eesti .Korporatsioonide; Liit korraldas
uüe-aasta balli Tartu College'i
ruumes paarisaja osavõtjaga, kus külalisi
tervitas; EKL-i esimees Korp!
Revelia senior S.Preem ja aastavahetusel
.kõneles juhatuse liige M.Pe-del.
Eeskavalises osas laulis sopran
S. Preem. -.-j,' ,:
ALFRED X ÄNDERSON ;
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees
Uueaasta-päeval käisid E. V. au-peakonsul
Ilmar Heinsoo ja Margot
Heinsoo kodus head uut aastat, soovimas
organisatsioonide esindajad ja
perekonna sõbrad. Külalisraamatusse
kirjutasid oma nimed ligi sada.
STOKHOLM (EPL) Eesti Rahvusliku Koostöö Keskuse esimees
Leo Karupää kommenteeris oma rühma valimisvõitu, kuna see oma 44
mandaadiga mängib juhtiyat rolli Rootsi Eestlaste Esinduse järgmise män-daadiperioodi
poliitika kujunemisel.
— Kommenteerides 1978, a. üldva- nas, näidates algatusvõimet ja head
limisi võib rahuldusega väita — tahet:
STOKHOLM — Nõukogude liidu uus kodakondsuse seadus võeti vastu
ülemnõukogu poolt ja avaldati ajalehtedes. Sellest selgub, et loodetud muudatusi
nn. topeltkodakondsuse küsimustes ei ole tehtud. N. Liit ei aktsepteeri
ka uue seaduse järele seda, et teised riigid annavad kodakondsuse
isikutele, keda N. Liit ei ole vabastanud oma kodakondsusest. Sõnaselgelt
üteldakse, et N. Liit ei tunnusta kahekordset kodakondsust. Need isikud
keda loeti Nõukogude kodanikeks vana seaduse järele, on seda ka uue
seaduse järele. ••.,;''
Kodumaalt kaasa-toodud
varamu
hakkab lõppema
STOKHOLM - Mida vaba eestlus .
praegu läbi elab,;seda võiks nimeta- ;
da kohanemiseks oma võimaluste ja
ressursside raames, ütles Eesti Rah-vusnõükogu
büroojuhataja Arvo
Horm organisatsiooni üldkogu aas- v
takoosolekul.
Kui meie 35 aastat tagasi kodumaalt
poliitiliste põgenikena, lahkusime,
siis tõime kaasa välismaale nii
inimmaterjalide kui ka kogemuste
osas olulised osad Eesti Vabariigist-:
suure osa' likvideerimisest pääsenud
poliitilisest juhtkonnast, kirjanikest,
terved teaduskonnad Tartu ülikoolist
50% eesti agronoomidest jne.
See kaasatoodud tohutu, inimeste ja .
kogemuste varamu on meil voimaF
elanud 35. a... kestel arendada välismaal
poliitilist ja kuituuri 1 ist-akliiv- '
sust paljudel aladel, mis oleks mõeldamatu
tavaliselt 80 000 eesti kodani-.
kü juures. Pagulusse . tulles oli see :
suurelt osalt 50-aa;;taste •• generatsi-.
öon, ;mis nüüd hakkab, kaduma..
Edaspidi peame arvestama' ainult '
oma. jõududega ja selb. ak.tii\'süse.p;a•
ja dünaamikaga, mida välismaades
asuv eestlaskond ise oma järelkasvuga
annab.;-Meie oleme praegu .keset
seda suurt. ümberköhanemisprotses-si,
mis võib tekitada raskusi ja kriisi
m eeleo 1 usi.d, mida aga tuleb pidada •
samahästi normaalseks kui ka paratamatuks..
. . . r ;;
• ERN on suutnud pensionileminekutega
vabanenud töökohad täita,
samal ajal endiste tööjõududega
kokku leppinud tööülesannete osaliseks
jätkamiseks. Kui arvestada
ERN-i ja Arsenalsgätan 1; asuvaid teisi
koostöölisi eesti ja balti organisat- •
sioone, siis on Arsenalsgätan 1 tööjõudude
ärv; peagu suurem kui kuna- •
gi varem. Organisatsioonid- koos on
muretsenud moodsaid koritorimasi-naid
ja isegi oma trükikoja kompo-seri
kujul..Omame vist kõigist eesti
organisatsioonidest'vabas .maailmas
suurema ja efektiivsema tööbüroo,
mille kapatsiteet trükiste, publikatsioonide
ja ekspedeerimistööde alal on
võrdlemisi suur., Arsenalsgätan 1
koostöötavate organisatsioonide aasta
tulud-kulud , lähenevad . nüüd 1
mil j.kroonile. ERN ja Balti Komitee
büroo on abistanud ja teenendanud
ligi 30 eesti, balli ja' rootsi orgaiiisai-siooni.
EESTLASE TERVE MÕISTUS-VÕITIS.
Eesti Rahvuslik Koostöö Kesku-
— Uue Esinduskogu enamus tagab,
et noortetöö toimub tulevikus noor-se,
Eesti Vabadusliidu ja erapooletu- .te oma isetegevuse alusel, olenemata
te tugev enamus uues Esinduskogus t kõrvalmõjudest, kusjuures. noored
kindlustab eestlaskonna; üksmeele ise kujundavad oma arusaamadele
Rootsis neljaks aastaks ja järgnevatel
valimistel uute põlvkondade j uu-retulekuga
veel markantsemalt kaugemate
aastakümnete perspektiivis.
— Uue Esinduskoguga äigab seega
uus ajaperiood rootsi eestlaskonnale:
koordineeritud koostöö alustamisega
keskorganisatsioonide vahel
konkreetsetes küsimustes, tööalade
jaotamisega ja eriala inimeste koondamisega
nende lahendamiseks kõikidest
organisatsioonidest, ühiste
esinemistega Rootsi ametasutuste
ees jne. Selle koostöö taotlemisel
sammuj) Esindus tulevikus eesrin-vastava
töö- ja kultuurprogrammi,
selle kujundab ja sisustab noorus
ise. Koostöös ja abistades noori kasvatame
eesti nooruse uueks Eesti vabaduse
tõusuks.
— Uue Esinduskogu valimisega on
loodud alused üksmeelse ja üheainsa
Eesti Rahvuskongressi pidamiseks.
Seda ootas rootsi- ja ülemaailmne
eestlaskond. See lootus on nüüd täitunud.
— Ma loodan, et ka Rahvuslik Parempoolne
Rühm ühineb Esinduskogus
selle ühistööga eestlaskonna hüvanguks.
' ; v
Ban lanuzzi, kes äsja sai mitmekeelse
televisiooni jaama loa, on arvestanud
ka eestlastega. „Toronto
Star/ile" antud jutuajamises ta ütles:
„Osa meie mandaadist on teenida
ka väiksemaid vähemusrahvuste
gruppe nagu leedulased ja eestlased".
CFMT (Canadas First Multilin-gual
TV) alustab saadetega aasta
pärast.
Mitmekeelelise TV-jaama luba
taotlesid ka Joliii Lombardi, kes
omab mitmekeelelise raadiojaama
ja Leon Kossar, kes korraldab to
ronto Rahvusvahelist Karavani.
Dan lanuzzi on esimese itaaliakeel
se päevalehe „Corriere-Canadese'
asutaja. Asudes taotlema TV-jaama
luba, võttis ta ühenduse ka paari
eestlasega. Eesti Kunstide Keskuse
esindajad toetasid loaandmise me
netluse ametlikul küsitlemisel Leon
Kossarit.
. Uus N. Liidu kodakondsuseseadus
ei lahenda seega Baltikumist läände
põgenenud eestlaste, lätlaste ja leedulaste
kodakondsuse küsimust, kes
on Rootsis ja mujal saanud vastava
maa kodakondsuse, kuid keda N.Liit
jätkuvalt loeb oma kodakondsusse
kuuluvaiks koos nende j äreletulevate
põlvkondadega.
Teatavasti on Nõukogude võimud
Rootsi, taotlusi baltlaste Nõukogude
kodakondsusest vabastamiseks .venitanud
pikemat aega seletusega,' et
,.,meil ori uus kodakondsuse seadus
tulemas, see võibolla lahendab need
küsimused"., Nüüd on see seadus
vastu võetud ja kehtestubl? juulil
1979 toomata mingeid muudatusi
baltlastele.'. •
•Nägu see on N. Liidus alati olnud
moes^rõhutab uus seadus, et see on
..suur au olla Nõukogude kodanik".
Kommenteerides märgitakse, et kodakondsus
ei puuduta seda, kus kodanik
elab: ,,kõik kodanikud; kuuluvad
Nõukogude rahvusse"> mis rõhutab
seda, et >,N. Liit on ühtlane riik".
ülemnõukogu presiidium on ka
uues seaduses instaritšiks, milline
annab ja võib võtta kodakondsust.
SU 18
Määratakse, et neile kodanikele, kes
ei ole täitnud. oma kohustusi riigi
vastu, ei võimaldata kodakondsusest
lahkumist, ..samuti kui kodanikele,
keda loetakse- N. Liidu rezhiimile
^julgeolekuriskideks". USA konsulid Leningradist külas»
tasid jälle Tallinnat ja nad seletasid
N. Eesti kommunistlikele võimumeestele,
et need, kes protesteerivad
selle vastu, et olümpiaad peetakse
Moskvas ja ptirjevõitlused Tallinnas
Ottawa valitsus kasutab = Iraani ei mängi USA^s mingit tähtsat. Osa.:
sündmusi, et kütteõli ja auto bensii-1
ni "hinda tõsta, kuigi peaministrite,
konverentsil alles hiljuti lepiti kokku,
et nende, hindade tõstmine, pidi
toimuma alles eeloleval suvel. Kanada
ei õle küll Iraani õlist sõltuvusest
Kanada ostis ainult 6% oma õlist
Traanist ja teised õlimaad on valmis
oma õlimüüke Kanadale suurendama.
Õli hind .tõuseb nüüd juba; 1. jaanuarist
1979. a. ;
Älzheeria kommunistlik
sure
Alzheerias on oodata võitlust uue
juhi koha pärast, sest senine diktaator
Houari Boume.dienne suri pärast
seda kui ta oli olnud 40 päeva meelemärkuseta
olekus. Ta valitses kommunistliku
diktaatorina 13 aastat pärast
seda, kui ta sõjaväelise mässu
j abil võttis võimu üle valitud presi-
I dendiit Ahmed Ben Bellilt. Älzheeria
oli maaks, kus anti varjupaika lennukite
küüditajaile ja (teistele roima-reile.
Nüüd ori oodata ägedat võimuvõitlust,
sest tai puudub ametlik asetäitja.
;:
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, January 4, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-01-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790104 |
Description
| Title | 1979-01-04-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
TIOKAL LIBEARY Qs? CAITAOÜ r
Collection Development Branch
395 Wellington Str. Order sect
Ottawa,, Ont,
ELA OUV
toimetus ja talitus Eesti
Majas^^õjf Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K2R6,Canadä© Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., esmasp. ja
neljap: kl, 9h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p . l/
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-
• maadesse:, l a . -$30.00, ••' 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a. 113.50, 6 k. $6.75. Kiri ja lennu-postilisa
USA-sse: l a . $14.50, 6 k.
$7.25. Lennupostilisa... Ülemeremaa-desse:
1. a. $23. 50, (^k. $11.75.:
Üksiknumber -—.50c.
Kuulutushinnad: 1toll ühel veerul:
esiküljel $3.75,. tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25. 1
„OUR LIFE" - „MEIE ELU"
— Estoniani Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 • Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil.
ford.NX, USA.,Tel. (201) 262-0773
•Šecbnd'Class'!^^^träti |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-01-04-01
