Meie Elu = Our life, January 4, 1979

              eie Elu" nr. 1(15 OTUAPÄEVAL, 4 JÄÄNÜAm — THURSBAY,
jn f
SÄMUÄRY 4 •'••3
Ont. M4K 1N8.
GOVENTRY (,Meie Elu" kaastööliselt) Einar Sanden, Cardiffis elu-nev
eesti kirjanik, onsaatnud „Eesti Hääle" lugejatele rmgWrja, milles ta
muuseas kirjutab: ,,Nüüd ilmus teos „Boreas'e" kirjastusel inglise keeles;
— „KGB calling Eve". Raamatutrükitehnüine kujundus ja välimus on ilm­selt
nüvõrd õnnestunud, set Sir Isaac Htmani ettevõte Bathis (üks suuri­maid
trükikpdasid Inglismaal) peab seda raamatut üheks nägusamaks
oma selle aasta produktsioonis. ..••••ii
IIIIIIIIilllllllllllllillllllillllllllllllllllllllilllllllllllllllllllllllHIH
FLOWtÄS. & GIFTS
Tel.:.(41^)' 466-1951
466-1502
RIKKALIKUS VALIKUS
3. novembril 1978 |toimus Londonis
pagulaspressi toimetajate koosolek,
kus Inglismaa Eestlaste Ühingu esi­mees
ja „Eesti Hääle/' toimetaja Väi­no
Pärtel selje teose kohta ms. mär­kis:
„See tippkvaliteedilise välimuse­ga
raamat ilmutab ja selgitab. kom­munismi
olemust ja eriti KGB võt­teid
meie rahvaste orjastamiseks ja
õõnestustöÖks Lääne tsivilisatsiooni
vastu. Ingliskeelses maailmas peab
dokumentaalteos „KGÖ calling Eve"
leidma oma aktuaalsuse ja põnevu­sega
soovitud tähelepanu! „Ehkki
raamatu ilmumisest eesti keeles on
möödunud rida aastaid, pole raama­tu
temaatika kaotanud oma värs­kust,
sest KGB tegevuskava läänetü-ristide
osas pole muutunud. Pigemi-'
ni ori raamatu väärtus, tingituna tu­rismi
elavnemisest raudeesriide ta­ha,
üha kasvamas. Raamat on varus­tatud
ka lühiülevaatega eestlaste aja
loost läbi sajandite, — see resümee
on hädavajalik) kuna Läänes on Ees
ti üldiselt kui „terrä incögnita"
„Raamatu kinkimisega inglise keelt
•kõnelevaile mitteeestlastele. teete
ühtlasi teene ka meie rahva tutvus­tamisele
Läänes.
1 „Boreas" asutati Lõnaonis 2. sep­tembril
i939 ja kirjastuse eesmär­giks
seati meie( ilukirjanduse, kultuu­ri
ja rahva tutvustamist Läänes. Pä­rast
sõda ilmus rida Vastavaid väärt­teoseid
inglise keeles. Eranditult
'kõik väljaanded tõid kaasa majan­dusliku
puudujäägi,, mis kaeti kap
ten Evald Jakobsoni-isiklikust kapi
talist. Viimastel aastatel on alla kir­jutanu
jätkanud „Boreas'e" kirjas
tustegevust, kuid samuti eranditul
majanduslikel puudujääkidega, mis
muude resursside puudusel olen sun
. nitud katma oma taskust. Muide; ku
na kirjastüskulud on viimastel aas
tätel mitmekordistunud, siis näiteks
„KGB calling Eve" kirjastamisega
seotud väljaminekud võrduvad juba
peaaegu summaga, millega saaks
mõnel pool maja ehitada."
. Inglismaal, Bradfordis elunev Os
kar Kriisa pühitses hiljuti oma 90
..aastast sünnipäeva. — Juubilar sün
dis 19. novembril 1888. a. Tartumaa
. „Matsi" talu. peremehe kuuenda lap
:. sena. V\
vastavatud Tarbijate Ühingu äriju-liks
ja abiellus Võru neiu Edwig
hallasega. Abielust sündis kaks poe­ga
— Raimond jä Endel.
Hiljem tegutses juubilar ärimehe­na,
pidades koos naisega riide- ja se­gakauplust
Elvas. Teise Maailmasõja
aj ai purunes abielu j a lahutades nai­sest,
ta andis äri viimasele, asudes
ise Eesti Rahva Ühisabi teenistusse
Tallinnas, töötades seal kuni 1944. a.
septembris kodumaalt lahkumiseni.
Pojad olid siis juba mõlemad rinde­mehed.
Järgnes B.P. staatus Saksamaal
kõigi oma keeruliste kurvetega kuni
1947. Va. Inglismaale j: saabumiseni.
Inglismaal ta töötas põllutöölaagri
administratsioonis, kus abiellus Ella
Kadakaga. 0. Kriisat külastab aeg­ajalt
Rootsis elunev poeg,; kuna teine
poegadest jäi Eestisse. .0. Kriisa, ol­les
Bradfordi Pensionäride Ühingu
asutaja ja esimene esimees, valiti
Ühingu auliikmeks. Ka ön juubilar
Sõjameeste Koondise kõige vanem
auliige :
MEIE ÄRIS:ON
¥ALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö Mnkeesemeid
KULLASfePAf MEREVAIGU-, KERAAMIK^-; MAHA ja
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keeli
Kellest fyttu
Kohalikud eestlased seMest lugedes ütleksid — ja fens'', või nende lap­sed
„so what?" See uudis on ju nii vana, et kasvab jiiba paras sammalgi
peal. üle 10 aasta tagasiPictoni gümnaasiumi füüsika õpetaja (UFO seltsü
esimees) korraldas regulaarseid öiseid laagreid UFO-de liikumise jälgimi­seks.
Kohalikud ajalehed on alatasa toonud pilte UF(>-de,,maandumisel"
•—kõrvetatud rohuisõõride kohta. Iga teine, kolmas eestlane on neid näi*
nud, või jälle märganud mõistatuslikke huvitavaid valguseid, saadetu^
koerte pidevast haukumisest, mii et UFO on nagu van^..alatine uudis, mil
lest ei tehta isegi juttu. .•
VEN
Torontos viibis skautmaster Sven
Hansen Rootsist, et osa võtta Korp.
Rotalia 65. juubelipidustustest ja
nõu pidada Kanada Eesti skaudijuh-tidega.
Arutati fKeskbüroo ülemine­kut
Rootsi 1. jaanuaril ja Esto '8©
kooskäiva Maailmalaagri küsdmust
Arvata võib ka, et Sven oh järgmise
Maailmalaagri juhiks Metsakodus.
Ta on praegu selle laagri organisee­rimise
eeltööde juhiks, kuigi ta ise
ütleb, et ametite jaotamine tuleb al­les
eeloleval^ ta Tema ülesan?
ne, eesti peaskaudina algab 1. jaanua-rist
1979. Ta on olnud kõikide „Lend
Läände" juhtkonnas ja ESTO '80
peakomitee liige skautide esindaja-
**** W
Lõpetades Aru valla ministeeriumi-'
kooli, töötas isatalus kuni 20-ne aas­taseks
saamiseni. Et omada laiemaid
teadmisi .põllumajanduse alal, asus
ta Abja Põllutöökooli abivalitseja
kohale, töötades seal ^kuni mobilisee­riti
Vene sõjaväkke, kuna I Maail­masõda
nõudis järjest uusi aastakäi­ke.
Ta viibis väljaõppel Novgorodis,
kust saadeti polk rindele, Tagalas sai
teatavaks, et formeeritakse lätlaste
rahvusväeosasid, kuhu ka eestlastel
on võimalus üle- minna, ja nii ka sai
Oskar Kriisast Võnnu i polgu mees,
asukohaga Tartus. •
Rindelt kaasatoodud haigus viis ta
pikemaks ajaks haiglasse. Paranedes
tunnistas arstlik komisjon teda rivi-tüks.
Kohe, kui formeeriti 1. Eesti Polk,
ilmus sinna kä O. Kriisa ning mää­rati
kui. rivitü polgu leivatööstusse
Algas Vabadussõda, kui sõjamees­te
ridadesse ilmus ka * Oskar Kriisa.
Rivitunä määrati, teda Pääsküla ve­ne,
vangide laagri kantseleisse asja­ajajaks.
Vabadussõja lõppedes ja vabane­des
sõjaväeteenistusest, .sai juubilar
Lääneriigid on ' alati värisenud
„kõikvõimsa" Venemaa ees, et Vene
karu „poliitilises unes" mitte, ärrita­da.
Selline järjekordne lugu juhtus
hiljuti Puna-Hiina kaubandusdele­gatsiooniga,
kes viibis novembris 10
päeva Inglismaal, eesotsas Hiina va­litsuse
peaministri abi Wang Chen-
'iga. Hiinlastel ori kavatsus oma nn.
7-aasta majandušplaanis suurendada
Ostutehinguid Läänemaailmaga nel­jakordselt.
^
Puriahiinlaste kaubandus tehingud
on peamiselt sõ j apoliitilist laadi.
Nende sõjaekspertidele meeldivad
Inglismaa Harrier-tüüpi jet-lennukid.
Hiinlastel ori neid kavatsus osta 30—
300 ulatuses. Selline sõ j apoliitiline
äritehing läheks neil maksma £10.000
miljonit. Raha, õieti välislaenu loo­davad
hiinlased saada ameeriklastelt
j a r d i l on juba käimas läbirääkimi­sed
USÄ-s. Chase Manhattan pangaga
pika-ajä krediitideks. Hiina tahab
olla aastaks 2000 moodne tööstusriik.
Inglased, eesotsas sotsialistliku
'peaministri Jim Gallaghaniga. kõhk­levad
nagu Buridani eesel kahe hei­nakuhja
vahel. Ühelpool, -soovivad
nõusolekut oma NATO-pärtneritelt
— Ühendriigid/Saksamaa ja Prant­susmaa.
Viimaste poolt, on juba ing­lastele
antud „roheline tuli". Teisi
sõnu —. NATO'! ei ole midagi sõja­lennukite
müügi vastu. Teisalt aga
hr. Gallaghan kardab oma partei vä-.
sakpoolset tiiba, nn.. Tribune-grupp,
et sõjalennukite müügkjperatsiooni-;
ga mitte.: „solvatä venelasi", —. Sel
puhul inglise konservatiivne „Bairy
Telegraph" kommenteerib ms.:
„Kindlasti vene propaganda-organid
ei väsi jahvatamast müügitehingu
vastu. Loomulikult mõista Venemaa
ei taha näha seda äritehingut, sest
see suurendaks Hiina kaitsevõim-sust.
Härrier-lennukid on põhiliselt
kaitse-relvad, sobides ideaalselt Hii
na põhjapiirile, kus mäastikutingi-mused
konarlikud ja lennuvälju pii­savalt.
Ei 'ole põhjust, miks Vene­maa
peaks asetama veto Briti kabi­neti
sellisele äritehingule." Vaene
Neville Chamberlain — ta võib pu­hata
rahus oma hauas. Lõpuks ta vi­siidid
Berchtesgadenisse, Hitleri
juurde olid ju ka „rahusäilitamise"
huvides.
ARTO
Ülaltoodu on ainult põhjustanud
pikem artikkel „PictonPöst'is" kus
too füüsikaõpetaja, RonGunn, nüüd
olles lähedal oleva linna Camdeni
gümnaasiumis, andis pikema ülevaa­te.
Ka see on ühenduses hiljuti ka­duma
. läinud lenduriga, kes teatas
lennu kontrollijale, et tema lennukit
jälgib UFO. Seepärast on omast ko­hast
huvitav mida toob ette too õpe­taja.
Õpetaja Gunn, olles, küünik
UFO-de suhtes, muutis oma vaated
kui-üks tema Õpilasi, veenis teda tul­la
kohtamisele, - kus on võimalik •de­monstreerida,
et gravitatsiooni reeg­lid
ei pea paika. Õpilase entusias­mist,
haaratuna läkski Gunn ühel öö­sel
tolle õpilasega kaasa. Seal toi­muski
kohtumine . lendkehaga mis
reageeris õpilase taskulambi signaa­lidele.
Ajajooksul on Günri-ile teata
tud üle 2000 'UFO nägemist, millest
peab 40% tõenäolikeks, j Nendest sil­mapaistvamad,
autode- sõidud vastu
puid.UFO-de valgustuse tõttu. Ühel
abielupaaril pidi peaaegu laps .sündi­ma
autos, kuna auto jäeti seisma ja
asuti jälgima UFO-t üle 10 minuti.
Samuti olevat regulaarselt jälgitud,
kuidas UFO-d mängivat Sydney Mas-coti
lennuväljal maanduvate öiste
lennukitega. Umbes sarnaselt kuidas
Austraalia Willy wagtail (sabaliputa-ja)
mängib varesega. Lendab ees,
tõuseb üles; lendab taga, tõuseb üles;
Ja. siis ikka ja .-jällesama manööver.
Gunn'i arvestuste ja kompuuter-kalkulatsioonide
järgi, UFOt — siga­ri
ja muna kujulised, ilmuyad vahel­duva
järjekindlusega iga 22,83 päeva
järgi, igal 16-ndžl aastas. Lennusuu-naks
on kindel võrgustik — Spani-ard
Hill (kus näidatakse punast väl­gust)
, Douglas Pask, — Maldon, Phea-sant
Nest, Tahmoor, Thirlmere, Bux-ton
(kiis antakse valget valgust).
Sealt edasi kaob UFO Burragörang
orgu — kus isub praegu Sydneyt
peamine .veega \ \ arus ta j a kõrgtamm.
Kuid selle all asub huvitavai kom­bel
seniste maavärisemiste — kolm
korda • viimase :0 aasta jooksul —
keskpunkt. Ligipääsematult järsk
.Skautide ringides ta on tuntud
oma hüüdnimega „Tillu" ja väga
paljud teist: nime ei teagi. Tema koh­ta
maksab täielikult vanarahva väl­jendus—
„heal lapsel mitu nime!"
Ta ei ole mitte ainult, populaarne
skaudijuht, vaid on väga tunnus ta-tud
ja respekteeritud eesti ühiskond­liku
elu tegelasi Stokholmist. Ta
märkis, et ühiskondlik töö ori isegi
hakkanud. tema leivatööd segama.
Oma elukutselt; on ta ehitusinsener
jä töötab Rootsi teedevalitsuse juu­res
osakonnajuhatajana. Ta ütleb, et
on skaudivormi kandnud 32 aastat,
sellest tööst ori ta kõige rohkemvrõõ-mu
tundnud. Elab Eestile ja eestluse­le.
Töötades noortega, inimene ei lä­he
kunagi vanaks.
org oli Austraa
valgete poolt võsaröövlite. peidupaik, ette arvata. Laagri suurust võib ar-kuhu
ei osatud politsei poolt teed;
Gunni andmete järgi viimasel ajal
on UFO-de, nägsmise kohta teated
tunduvalt vaher enud. Nii neid oli
möödunud, aastal ainult 25, kuigi üks
viimaseid mainip juba „kohtumist"
Douglas. Park'is,
merest.
Kuna eestlasi
võib olla küsimusest huvitatud ja Teie julguse ja meie rahuga peaksi-ia
ajaloo algpäevil
Järgmine Maailmalaager toimub
Metsakodus 28. juunist 6. juulini
1980. Lõplik koordineerimine ei ole
veel lõpetatud; Otsused langetatakse
kevadistel nõupäevadel. Laagri mak­su
on väga raske ennustada dollari­tes,
sest ei oska rahade vahekordi
kaks korda aastas. Juhatus käib väga
tihti koos, Ruumide kinnipanemme
nõuab suurt pöö\ (Paljud kohad on
juba kinni pandud 1-983-daks aas-,
taks). Mida lähemale jõuame Eesti
Päevadele, seda suuremad raskused
on ruumide saamisega. Meil on kõik
juba kinni pandud, ütleb Tillu. '
Rootsi eestlaskond suhtub väga po­sitiivselt
ja elab aktiivselt' kaasa et­tevalmistustele.
Meie ei kahtle eest­laskonna
toetuses! See üritus puudu­tab
meid kõiki; kas elame Stokhol-mis,
Torontos, New Yorkis; Austraa­lias
või mujal. See on meie kõikide
ühis üritus Eesti nimel. Siit, mand­rilt
oodatakse osavõtjaid lennukitel
Eesti- Päevadele 5000—6000 piirides.
Sven Hansen arvab, et Rootsi vali­miste
tulemused lähemas tulevikus
meie ürituste, suunda ega. sisu ei
muuda.
vaevu 15 km. Thhi-mujal
maailmas on
vata 800-rlOOO osavõtja piirimaadel.
ESTO '80 toob kindlasti palju roh­kem
osavõtjaid kui varasemad üritu­sed.
. Viimane Maailmalaager Metsa­kodus
kujunes noortele väga meeldi­vaks.
Uusi maaalasid on juurde ren­ditud.
Arvame ja loodame, et Esto
'80 kujuneb üheks suuremaks rah­vuslikuks
ürituseks, mis.rootsi eest­lased
on korraldanud ütleb „Tillu"?
elles ise ,UFO-sid näinud, siis annan
•tolle seltsi äadrsss: Picton UFO So-ciety,
Box 22, Pijcton 2171, Australia.
NSw.'. • ;
PEASKAUT . ,
' Küsimusele, kus skautide lennuk
peaks maanduma, Sven arvab, et
kindlasti Arlandas ja peaksime kasu­tama
SAS-ssi, et saada soodsamaid
võimalusi. Laagrisse sõidaksime Ar-landast
bussidega ja sõit kestaks. 5—
6 tundi.
Oma juttu lõpetades, Sven ütleb,
et ta õlgadele on langenud eesti pea-skaudi
ülesanded alates esimesest
jaanuarist 1979, Valimised toimusid
läinud kevadel ülemaailmselt kirja­likult
ja uue Keskbüroo koosseis
oleks järgmine: Peaskaudi abi —
Rein Asu, sisesekretär — Lea Merits,
välissekretärV— Richard Norvell,
majandus — Loui Mölder, õppeala —
Eesro PaTdrock. Sven avaldab täielik-:
ku tunnustust jä tänu eelmise Kešk-
Stokholixii; - Eesti." -Maja kõrval on si tiibehitusest Eesti Rahvusnõuko-
Stokholmi südalinnas Nybroplanll gu.
asuv Arsenaisgatan 1 -kujunenud tei- ^ ¥ T_ _A C _.
seks suureks.eesti,ja b a l t i : k e s k u s e k s i ^ ™ ^ ^ 8 ^^
mitmete organisatsioonide ja arvu- . Vana linnaplaani kohaselt küulü-kate
büroodega. Stokholmi^ uue lin- Uid suur osa Arsenaisgatan 1 vanu
naplaani kohaselt .-sääb kogu piir-! paleesid ja ehitusi mahalõhkumisele.
g e e t - t t u n e e ( j j : ä lagunesid. Hiljem
—'•'»!! muul
281 DANFORTH AVE. Tel.'463-3331
Soome pagarisaadused — ;kardemoni-saiad,
struude\id, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad. -
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Avatud teisip., kolmap., neljap. 9—6,
reedel 9—7. Suvekuudel laup. 8.30—2.
Esmaspäeval suletud.
Eesti Maja, 958 Brpadview Ave. Toronto
Ont. Gov. Reg;
kond nüüd uue välimuse. ESTO-c
ajaks on restaureerimistööd lõpule
viidud ja tänav muudetud jalutustä-navaks.
Uus allmaaraudteejaam val­mib
aga alles 1982.
Kogu lugu sai alguse lähedases;
Kungströdgärden'is asuvatest vana­dest
•.: ja hiiglaslikest jalakapuudest,
mida linnaliärrad mõned aastad ta-gasitahtsid
maha raiuda, et selle alla
ehitada uus allmaaraudteejaam. Sel­lest
tuli suur tüli ja^pealimm miljöö-sõbrad
ja noored okupeerisid kogu
piirkonna ja isegi ööbisid • väikestes
telkides hiigelpuude okste vahel. „Ja-lakatesõda"
sai otse rahvusvahelise'
kuulsuse ja Stokholmi linn taandus
lahiriguväljalt , kaotajana. . Allmaa­raudteejaam
otsustati nihutada Ar-senalsgatanile
jä siis tuli kogu piir­konna
linnaplaan muuta.
TÄNAV
Kuningalossi/ooperihoöne'"'ja riigi-teatri
lähedane Arsenaisgatan oli 16.
sajandil täis uhkeid aadlipaleesid.
Arsenaisgatan 1 õuedel asusid kuni
viimase ajani pafeeomanike hobuste-ja
tõllakuurid. Kogu- piirkond põles
maha 17. sajandil. 18. sajandil 'muu­tus;.
. tänav ja; kogu piirkond. Stokhol­mi
finantskeskuseks. Siin asusid
Aronowitschi pängafirma, Stokholmi
hüpoteekpank, hiljem lisandus Ens-kildä
Banken'i peahoone. Svenska
Handelsbänken'i peahoone asub ka
praegu siin; võttes pärast Sagerska
palee -ümberehitust "oma alla terve
kvartaali. Stokholmi suur eliitklubi
Stora Sällskapet alustas siin tegevust
1870,. jätkates seda- ka praegu oma
imposantsetes klubiruumides Tim-gelska
palees, Arsenaisgatan 1 kuulus
varem, aadliperekonnale Dardel, kel­le
kunstnikust pojale ema ehitas tor­ni
ateljeega. Hiljem asusid hoones
' Rootsi ekspordiliit ja koolide peava­litsus.
Maja oli siis juba linna valdu­ses
ja 1961. a. kolis siia Äkeshovi los-muudeti
siis see otsus j a nüüd on ju­me
võimsa rahvusliku üritusega hak­kama
saama, nii Maailmalaagri kui
Esto '80 pidustuste osas. Tulge, tee­me
ja näitame, millega eestlased on
võimelised hakkama saama. Ööbimi-sed
Stokhölmis perekondades saavad j büroo, koosseisule, Jaan Lepp'ale ja
ainult kõneallä tulla sugulaste võil tema meeskonnale. Tahavad Rootsis
tuttavate juures. Kellel seda võima- j samas vaimus edasi-töötada või veel
lust ei ole, peab arvestama ühisela- j rohkem- teha rahvusvahelisel taustal
mutega. Eesti Päevad on juba selleks eesti skautluse ja eesti olukorra tut-reservatsioonid
teinud; . vustamisel. Sven Hanseni positiiv-
Eesti Päevade eeltööd veerevad vä- sest ja jõulisest suhtumisest kõiki­ga
kavakohaselt. Peakomitee koos- desse probleemidesse jätab temast
neb juhatusest ja kolmest erisekt- hea mulje ja annab täieliku usalduse
sioonist. Igaüks valmistab ette oma tema tööle,
osa. Peakomitee koosolek toimub! elna
illlllllllllillllllllllillilllilllllllllllllllllllllllllllllillllllllH
ba mõningaid aastaid kogu tänava
ulatuses hoonete; fassaade uuendatud
ja maju restaureeritud. Arsenaisga­tan
1 hoone õuepoolsed restaureeri­mistööd
on juba lõpukorral. Tänava-poolseil-
fassaadidel kestab see 1979..-.jj
a. suveni, kuna siin tulevad välissein-J |
te sambad ja m itriiet laadi ornameri-! ä
did kõik oskuslikult parandada j a ||
taastada. Praegu on Arsenaisgatan»|
Stokholmi üks tihedama liiklusega \'&
ja vängemate autogaasidega tänav. yjj~
Juba 1980 muudetakse tänav jalutus-'^
tänavaks ilupüi.dega, lilledega, koh­vikutega
j a Sto' cholmi suur te. antiik-äridega.
HandelsbarikenT peahoone
vastu ehitatakse praegu uut büroo­hoonet
Skand. Enskilda Bankeh'ile
300 töökohaga. Selle alla tuleb sisse­käik
Kungšträd ^ärdeni nimelisse all­maaraudteejaama.
'i
V...,-r-^it, JT ingliskeelBie kekaracsnncif
tiss
SUUR EESTI JÄ KESKUS
Arsenaisgatan 1 (3. korrusel ca 600
ruutmeetrilise p innaga) asuvad prae­gu
järgmised organisatsioonid ja bü­rood;
Eesti Rahvusnõukogu, ajaleht
ja, Balti Komitee; Balti Arhiiv,
Rootsi Vabadus liit
dusliit. Siit juhi takse ka WACL Root­si,
osakonna ja. Uue Teisipäevaklubi
M
II
19
958 Broadview Ave, Toronto, Ont. M4K im '•.
tegevust. Neist eraldi asub samal
korral ka Balti Instituut oma ruumi­dega.
Nende organisatsioonide:- j uu-!
reš on praegu.rakendatud--'.IS täie või j
osalise tööajaga tööjõudu, neist 11.
arhiivitööde alusel. Nende organisat­sioonide.
tulud-kulu(jl aastas ületavad
' 1 mil j.krooni. E RN büroo teenendust
ja koosolekurüume |on pikemat aega
kasutanud ca 30 eesti, balti ja rootsi
organisatsiooni.
ESTO-80 ajal "...ori Arsenaisgatan 1
Open House. Siin toimuvad välisvõit­luse,
publikatsioonide," samuti Balti
Arhiivi näitused, samuti rida erikon-verentse
ja kokkutulekuid. 1979: a.
alustavad organisatsioonid nende
ürituste' eeltöödega..,
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi; — Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid.
,,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l a , .$24.00, 6 k. $13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. S14.00, 3 k. S9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k.;410.00. Kiripoštilisa Kanadas: X a.
$13.50, 6. k. 16.75. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $14.50,6 k. $7.25.
Lennupostilisa Ülemeremaadesse: 1 a. S23.50, 6 k. |11.75.
>v^;;--";;'--y;,::V;^.:"-:' ;„MEIEELU": TALITUS '-y-iii'
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:
Palun saatke minule Meie Elu"'.. kuuks.
Tellimisrähä siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga);
Nimi:
Postiaadress: ;............v..
v
...........;.....
Kuupäev
-.;:::';, (Allkiri)
. . . . . . . t a o o o . . < ) . . . • • « • •
armas