Meie Elu = Our life, June 16, 1978

              flEEDEL, 16,. JUUDIL ^FRIDAY ,^eie.ŽElu" nr. 24 (1479); 1978
oma maja
Sääsed siginevad tavaMšelt seisvas vees nin;
kõige paremaks võimaluseks sääskede Vastii
võitlemisfeks on likvideerida selHsed seisva vee
siginemiskohad.
Selleks võite ka teie anda oma panuse.
*P Kaotage kõik seisva vee k
, ümber.
® Täitke madalamad
vee kogunemise. '
® Tehke kindlaks, et vee äraj
, räästarennid ei oleks suletud rämpsuga.
® Puhastage blokeeritud vee ärajooksu tõrud
kõrvaldage vesi lamedatelt katustelt.
® Kõrvaldage tühjad plekktoosid, vanad
kummid, kummuli keeratud ämbrid ja
muud anumad maja ümbrusest
® Vahetage madalates basseinides, tnkides ja
lindude pesemiskohtades vett iga mõne
päeva järele.
'® Hoidke oina supelbasseinid korralikult
klooritatuina ja filtreerituina.
Putukate vastaseid mürke tuleb kasutada
aoolikalt. Jälgige vastavaid vabrikute
instruktsioone.
Sääsed bn kõige aktiivsemad õhtuti ja
metsaga kaetud pnrkõndades. Sääsehammus-tuse
vastu võitlemisel on oluline silmas pidada
tavalisi reegleid ning hoiduda sääskedest
eemal nii palju kui see võimalikuks osutub. ;
® Parandage augiid oma võrkakendes ning
hoolitsege selle eest, et võrgud oleksid
tihedalt kohale paigutatud.
® Niitke muru ja korjake umbrohtu pidevalt,
samuti lõigake hekke korralikult ning
kõrvaldage kõik üleliigne taimekasv, kuna
need kaitsevad täiskasvanud sääski päikese
ja tuule eest.
^ Kasutage võrke sülelaste ja väikeste laste
mtsemiseks.
® Sulgege kamina siiber kui teie kaminat ei
• -kasuta."
® Kasutage nendes kohtades, kus leidub palju-sääski,
Jahedaid ja pikkade käistega
varustatud rõivaid, >
® Heledavärvilised rõivad meelitavad ligi
vähem sääski kui tumedavärvilised .rõivad.
Saadaval on rohkel arvul efektiivseid putuka-mürke,
kuid nende kasutamisel tuleb
soolikalt lugeda vastavaid juhiseid. •
' 1975. aastal registreeriti St. Louisl une-haigüse
juhtumeid ning siis avastati; et
Ontariosse olid esmakordselt saabunud erilnki
sääsed. Haiguse juhtumeid registreeriti
inimeste juures 70-el juhul, suurem osa neist
Edela-Ontarios.
1976. ja 1977,: aastatel toimunud vastu- .
kampaania ja omavalitsuste sääsekpritrollide
programmide abil redutseeriti haigusjühtumid
1976. aastal neljale ning 1977. aastal et^^^^
registreeritud ühtegi unehaigiise juhust.
• Selle haiguse vastu ei tunta.vastuabinõusid
ning seetõttu on haigusest hoidumine ülima
tähtsusega. Unehaigiise tunnusmärkideks on
muuseas uimane olek, söögiisu puudumine, >v"
palavik, peavalu, pööritused ja oksendamine.
> Tuleb alla kriipsutada, et suurem osa sel
suvel toimuvatest sääseharumustustest on
lihtsalt tülikad. Kui aga peaksid avalduma
haiguse sümptomid, siis tuleks pöörduda ^
koheselt arsti poole. '
• Sääsekontrolli kohta on võimalik hankida
tasuta broshüüri kohalikust tervishoiu osa-
• konnast või keskkonna (environment)
ministeeriumi esindustest.
George McCague,
Minister of the Environment
Dehnis Timbrel!,
Minister of Health
Wi11 iam DaVis, Premier
Capex 78 avamine toimus reedel,;9. juunil Toronto Näituseväljakul
(Automotive Building). Kohal olid filatelistid, ajakirjanikud ja delegatsioo­nid
igast maailmajaost. Eesti on esindatud tugevalt 320-ne albumi lehega.
Euroopa klassis esinevad Vambola Hurt Stokholniist ja Adolph Lett Fort
Lauderdaleist. •>^.'':^ ^ • V -
Peetri koguduse pühapäevakooli koor laulab vabaõhu jumalateenistusel
Jõekääru metsakirikus. Kantslis praost 0. Puhm. Foto — J. Säägi
Hurti väljapanek on arvatavasti
kõige täiuslikum kogu. Eesti posti­templitest,
mida kasutati enne kui
esimesed margid ilmusid yenemaal
1857-dal aastal .
Lell näitab Eesti ajutisi templeid
küll eesli-, saksa- ja venekeelseid üle
kogu Vabariigi pirina, aastatest 1918
—1921. Oma väljapaneku lõpus jä­tab
ta mõned erakordsed leheküljed
Rakvere ületrükile 1918 aastast, mis
oli tegelikult esimene Eesti posti väl­jaanne.
Rakvere kogu on vast ainu­laadne
oma täiuslikkusega. /
- Postiajaloö klassis esinevad Elmar
Ojaste Stokholmist ja Vello Mand-vere
Torontost.
Ojaste väljapanek on haruldane
kogu vVäbadussõjaaegsetest kirja­dest,
mis on tsenseeritud Eesti Sõja­väe,
kontrolli poolt^ aastatel 1919
Pühapäeval,- 4. juunil toimus Jõe- tatud õitsvate s:irelitega,kuija:kiri-kääru
laste suvekodu metsakirikus
vabaõhu-jumalateenistus rohkearvu­lisele
rahva-hulgale, kes piid kasuta­nud
ilusat kevadist pühapäeva välja­sõiduks
Jõekäärule; et kuulata ju­malasõna
ja hingata värsket keva
ku maaala ja ümbrus oli Naisseltsi
poolt hästi puhastatud jä korrasta­tud,
isegi sääskedel oli pühapaika tu­lemine
..keelatud". ^
Õpetaja 0. Puhm luges, pühakirja
Matteuse ev. 5. peatükist ja oma jut
1921. Need kolmenurksed templid
esinevad paljudel kirjadel sellest pe­rioodist
ja mõned kontrolltemplid
väiksemates asulates on ainulaadsed.
. Mändvere esitab Eesti • ajalugu
posti ajaloo taustal. „Birth. and
Death of ä, small Republie" 'püüab
näidata Eesti postiajalugu 19-da sa­jandi
algusest kurn 1944 aasta Nõu­kogude
okupatsioonini. -•
. Näitus kestab kuni 18-da juunini.
Kui laupäeval, 10-dal juuni 1 näitu­se
uksed avati, siis ootasid juba tu­handed
inimesed sabas, Paljud olid
tulnud ÜSA-st vaid ainult selleks nä
kauaaegne Eesti filateelia spetsialist,
Gagex'is äga on tal väljapandud Lee­du
kogu — Leedu eelfilateeliast kuni
1918 aastani.
Näituse harulduste hulgas on 1856
aasta British Guyana märk mis müü­di
1970-dal aastal 280.000 dollari eest
ja on ainukene säilunud mark sellest
väljaandest. See mark jäi näitusele
hiljaks, sest omanik Ameerikast oli
lukustanud märgi kohvrisse mis oli
kinnitatud käeraudadega tema ja
ühe valvuri vahele. Luku avamisel
aga murdus voti ja möödus tunde
enne loiimark ja mehed lahutati.
Näitusel on esitatud ka valitud le­heküljed
kuninganna Elizabethi ko
gust, USA Smithonian Institute'i ko­gust
ning Kanada haruldasemaid
väljaandeid erakogudest üle terve
maailma. Väljapanekute koguyäär-tust
hinnatakse 60 miljoni dollarile
Auhindade võitjate nimed avalda
takse laupäeval, 17. juunil.
Esmaspäeva keskpäeval toimus,
demonstratsioon Nathan Phillips
väljakul raekoja ees „Sun'i" toimeta­ja
P. Worthingtoni ja lehe väljaand­ja
D. Greightoni' kasuks, kes järje-,
kordselt olid kohtudes. Neid süüdis­tatakse
„0fficial Sedrets Act'i" rikku­mises.
Nimelt ilmus „Sun'is" artik­kel
N. Liidu saatkonnas -teotseva­test
Moskva spioonidest,' kes.hiljem.
Kanadast välja saadeti. Süüdistus
tõsteti sellepärast, et artikkel ole­vat
põhjenenud RCMPsaläjäset et­tekandel
valitsusele.
. Seekordselt denionstrafsioonil
mängis orkester ja kogu väljak or­kestri
poodiumi ümber oli rahvast
täis. Kanti sadakond plakaati, kus
nõuti süüdis tuste lõpeta mist. Nõuti
ajakirjandusevabaduse taasuimist.'
Leidus plakaate, kus märgiti, cl uk­rainlased
ja etnilised grupid toe ta­vad
P. Worthingtoni jt.
Kõige, tähtsamaks kõnele.iaksüli
konservatiivide parteisse kuuluvvir-lamendi
liige Tom Cossitt, kes tõs- '
tis esile P. Worthingtoni, kui 'ihie-suuremat
kanadlast ja ajakirjanik­ku,
kes tunneb kommunismi jä KGB
võtteid ja võitleb kommuntsmiohu
vastu. Ta ütles, et tema vastu tõste­tud
süüdistustel ei ole õigusega mi­dagi'
tegemist, sest see oh puht-Aku-juline
poHitiline süüdistus, kuna P.
Worthington ja „Sun" on üks :.era-,
vaniaicl P. E. Trudeau liberaalide va­litsuse
kriitikuid. • •
Toronto linnahõunikkudest rääkis
Tony 0'Donahue, kes ütles, et kaalul
oh ajakirjanduse vabadus. Ta toon.i-tas,
et Ida-Eurõöpaš t saabunud põ­genikud,
kelle kodumaa on kommu-riistliku
.türannia all teavad paremi­ni,
kui keegi teine, mis tähendab va­badus
ja ajakirjaiiduse vabaduse
kaotamine, t a ütles, et see on üks
suurem viga, mis liberaalide vaüisus
on'teinud, sest CBC vastu ei ole süü­distust,
tõstetud, kus avaldati veelgi
ulatuslikum sõnum sellest: isjast.
Loeti ette ka endise peaministri John
Diefenbakeri ja konservatiivide juhi
Joe- Clärki deklaratsioonid. See oli
kolmas demonstratsioon ja iuureni
kui kaks eelmist. • " -
yoitis
asiküti tiitli
dist õhku sellel eestlaste kaunil I luse aluseks oli võtnud Taaveti 121
^oma^" territooriumil. ijaulust. Õpetaja tõi näiteid piiblist
Koos koguduse liikmetega olid kaa- j ja võrdles neid väga tabavalt tegeii-säs
ka koguduse pühapäevakooli õ . ^.,,..,.vo jna
lased. .palveHstena viibisid jumala-i . Jumalafeenistuselõ^ õpetaja tä- dalalõpuks, et vaadata marke ja os
teenistusel ka Jõekääru maa. ja ma- • nas' T. E. Maisseltsi, palus jumala õn^ ta . ia osta... ia n^ta
jaomanikud, • „naabriküla" | Royal! uistust ja kaitset Kodu-Eestile ning
jBeacM j a teisi ümbruskonna eestla^ õnnista : T.
isi. . .} Kirikust siirduti suvekodu; söögi-
. Jumalateenistust kaunistasid pü­hapäevakooli
õpilaskoor Margit Viia
juhatusel, Vaimuliku Orkestri an­sambel
L Korjuse juhatamisel, Liina
Purje solistina ja Inga Korj.us orga­nis
tina. Mets akiriku altar oli kaunis-saali.
kus; koguduse daamid pakkusid
kehakinnitust. Pärast lõunat järgnes
koguduse noorte jõukatsumine spor­timisega;
milleks ..Taevataat oli kiii^
kinud soodsa ilma.: ; ' . •
J. S-gi
Äccountant ;
Ave.,-Toronto, Ontario, M5J 207
Tel. 862-7115
võtab tellimisi vastu alumiiriium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminium siding). - Neljas värvis alumiiniumist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
, Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel.- 8844558 jä 832-2238, Richniond HiU, Ont.
Met. Iie. nr. B 888
asan
t a . . . ja osta... ja osta...
Posti andmete järele külastas sel
laupäeval näitust umbes 18.000 ini­mest.
Marke vaadata aga polnud sel
aega, sest osteti mas­siliselt
margilehti nii Kanada kui ka
ÜSA postkontoritest. Sabas tuii oo-dafa
tunde, sest eriti ameeriklased
ostsid neid esimesi Kanada suveniir-blokke
piiramatul arvul. Kanada
post olevat sel laupäeval, müünud
marke ühe miljom dollari eest ja pü­hapäeval
umbes poole miljoni dolla­ri
eest. Muidugi peale nädala lõppu
oli olukord rahulikum. Samu suve­ni
irblokke, mille ostmiseks kulus
laupäeval tunde, võis iiüiid saada 10
minutise ootamise järgi.
Eesti filatelistide, kokkutulek toi­mus
pühapäeval, 11. juunil. Koos
olid peale Toronto filatelistide välis­külalised
Vambola Hurt Rootsist
ning dr. Peter Gleason ja Adolph Lell
USA-s.t. • •
Eriti teretulnud külaline aga õli
George B. Lindberg, kes on juba 1959
aastast peale Rootsi Kuningliku Fi­latelistide
Seltsi. esimees ja' Capexa
Rootsi delegatsiooni juht. Ta bn
T.E.Õ.J.S. korraldusel toimus 27.
mail laskevõistlus haavlipüssist. Eri-ti
pineväks; kujunes võistlus kahe;esi­ku
t i H . Kuusiku ja Eric Püssi vahel
kus esimesel ja teisel võistlusringil
saavutasid mõleinad .esikütid võrd­seid
tagajärgi. Võistlus lõppes kol­manda
;VÕistlusringi tulemustega:
Eric Püss 90 punkti sajast võirnali-kust,
seega. Eric - Püss kaitses Kind­lustusselts
. H. Kiriku poolt väi j apan-.
dud rändkarikat 1978 aastal. Teisele
kohale tuli H; Kuusik 88 punktiga,
kolmandaks. A. Nüüd, järgnesid.. I.
Sambla, M.; Veskimäe, Edgar Püss,'
E. Saar ja A. Lukk.
Seltsi kevadisel havipüügi võis'.lu-selSimGoe
järve .Cooks Bayl^J-ndal'
juunil tuli esimesele kohale P. Kuns-timees
6 naela jä 8 untsilise haugiga,
seesa . P. Kunstimees kaitses T.E.Õ.J.-
S. Juhatuse poolt väljapandud ränd-karikat'
1978 aastal. Teisele kohale
tuli H. Kask. ja kolmandaks H . Suur-na.
- Simcoe järves ön ka hiiglasi mida
võib- tõendada seltsi esimees Ü. Vill-mäe
kelle õnge võttis kala mis juu­resolijate
arvates võis kaaluda 40—
50 naela. Veest välja võtmisel purus­tas:
kala püügiriistad, väljatõste võr­gu
raami ja kadus järve sügavusse.
Juhatus.
Veel üks eestlane; Arbo Mattila, on
saanud kuninganna • hõbejuubeli me
dali; See teade on antud järgmistes
allikas: ,.The Canadian Journal oi
'.jladiography, Radiotherapy, Nuclear
Medicine," märts 1978. ..
Sun märgitakse, et Arbo Mattila
saabus Kanadasse .Eestist Prantsus­maa
kaudu. Ta teenis kümme aastat
Royal Canadian Navy Medicl Servi-ces'is;
saavutas R . T . graadi (Radio-logical
Technician) 196i ja sai Picker
•X-Ray Engineering of Gänada Ltd.,
Montreal, juhatajaks 1966. Kaks aas­tat
peale seda valiti ta peadirekto­riks
ja 1969 määrati ta „Cahadiän
Society pf Radiological Technicians'
JournalT' toimetajaks. Ta kuulub
poole tosinasse elukutselisse organi­satsiooni
ja on juhtiv isik tervishoiu
ringkondades. .
Arbo Mattila ön saanud palju au­hinde,
näiteks presidendi auhind
(,,The:President's-Medar)/:Ta nimi
on sisse kantud järgmistes: „Who's
Who in Advertising", ,„WhC)'s Whõ in
Public Relations", „The Capital List
(Ottawa)" jä „Registry of American
BiographicaLSociety". , ; ;
Arbo Mattila elab abikaasa ja kol­me
lapsega Ottawas. Ta ema ja kasu­isa,
Ellen ja August Luhaäär, cloyad
Massays, Ontarios, umbes 50 miili
Sudburyst läänepool. Nad teavad
rääkida Arbo üldisest osavusest:.mit­te
iga poeg ei oskaks ema aidata ka­sukaid
õmmelda, olgugi see raskeil
•pagulaspäevil ja igal ei ole püsivust
riihg heatahtlikkust teha seda kasvõi
öö läbi. . \
Ajakiri loodab veel, etniedali saa­ja
. kannab oma medalit uhkusega>
sest „Canadiän Society of Radiologi­cal
Technicians" on uhked tema pea­le.
Seda on ka pai j ud eestlased, sest
ta on ju Eestis: sündinud, ja ühe töö­ka
ning südamliku, eesti ema poeg.
• ILMUS MÜÜQILE
Einar Sanden, dokumentaalteos
saatekulu .75c
II
Hind S12.50,
Müügil iiMeie
958 Broadview Ave., TorOHto, Ont.*
M4K2R6
s äev
• Pühapäeval, 18. juunil.peab Toron­to
Kolmäinu kogudus surnuaiapüha
Mount, Pleasanti kalmistul kell. 11.
hommikul. Jumalateenistus on eest­laste
matusepaiga j uures. On Af.õimä-lik
ka lahkunuid mälestada nii hagu
• varemail aastail, millest teatada en­ne
jumalateenistust.^ Istumiseks on
varutud ka toole, kuid soovitav kel
võimalik,. ka oma toolid võtta kaasa.
Koraale saadab koguduse organist
Georg Jltal orelil. Vihmase.ilma kor­ral
peetakse jumalateenistus Mount
Pleasanti .Mausoleumis; mis ; asub
teisel pool surnuaeda, kuhu sisse-
Skautlike ja.gaidlike noorte spor­dipäev
kergejõustikus toimub Jõe­kääru
staadionil laupäeval. 17. juu­nil.
Iga-aastase võistluse kavas on
tänavu mitu muudatust, eriti noore--'
mates klassides. Algus tavalisest
pool tundi varem, s.t. kell .10:30 ja
lõpp on oodata umbes kell 17:00. Re­gistreerimine
on kohapeal kell 9 ku­ni
10:30 ja kohalesaamine jääb võist­lejate
ja nende üksuste eneste kor­raldada.
Staadionil on. võimalik osta
kerget suupistet ja limonaadi.
• Vanuseklassides 6^11 a. on oda^
heide asendatud pesapalliviskega ja
kettaheite asemel tuleb 200 m. jooks.
Vanemate poor te klassides toimub
kettaheite asemel 400 m. jooks. Põh­justeks
on soov vähendada võima­likke-
Õnnetüsmomente ja tasakaa­lustada
võistlusalasid, mis on. senini
toonitanud heiteid jooksude arvel.
Nõnda on klassides 6-—7, 8—9 ja
10—11 a. võistlusteks kõrgushüpe,
kaugushüpe, kuulitõuge, pesapalli-vise,
200 m. jooks, 60 m. jooks, ning
800 m. käik. Punktidearvestus igas
klassis on 10/5^4. 3,2. 1 lüng suurim
koguarv igas klassis määrab võitja.
Eriauhind on ka välja pandud pari­male
poisile ja tüdrukule vanuses
6—11. a. võistluspäeval. Siin ei loe
mitte ainult pünktidearvvaidka tu­lemuste
tase. ' • " V :
Vanematele klassidele on vanus­teks
12-13, 14-15, 16-^17 ja K M 9
a. Võistlusaladeks 'nendele on kõr­gushüpe,
kaugushüpe, kuulitõuge,
400 m. jooks, 100. m. .jooks ja" 1500 m.
käik. Punktidearvestus on sama kui
noorematel. ning ka vanemates klas­sides
on vast avad eri au hi n nad pari­male
poisile ia tüdrukule. •
•, Lahtise võistlusena l^õikidele rioor-^
teklassidele on 3000 m. jooks Toron­to
Eesti Šuusaklubi rändkarikale. ;
.Osavõtumaks; on .$1.00: igalt
lejalt vaatamata võistlusalade arvu­le.
Sobiv spördiriietus on soovitav,
nagu varemgi. Auhinnad tülevad üle­andmisele
spordipäeva lõpul..
Spordipäeval on vaja palju abilisi
— mõõtjaid,^ ajavõtjäid, üleskirjuta­jaid,
tehnilisi instruktoreid, jne.
Noortejuhtidest üksi ei ole se
küllalt ja võistluste korraldajad —
gaid ja skautmalevad — paluvad va-käik^
on; vastas väravast. Kollane tee-1 hemate v j a ' pealtvaatajate: lahket
joõhjuhatabmaiisoieumi juurde, / kaasabi kus seda on vaja, ; :