1978-06-16-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r.24 (1479) 197§ 3fieie Elu" nr, 24 (1479) 1978 REEDEL, 16. JUUNIL - FRIMY, JUNE 16
latsioon
iduse
8! 3
toimus
fathan Phillips
LSun'i" toimeta-
|a lehe väljaand-
>uks; kes järjele^.
Neid süüdiš-lets
Act'i" rikku--
|;,;Sun'is": artik- .
>mias teotseva- :
fest,/ke!^ hiljem.
ieti. Süüdistus
[t artikkel: ole-iPsalajaseletr
lonstratsioonii
|:ogü väljak GF-
:er oli; rahvast
I plakaati, kus
[etamist.: Nõuti
. taasiamist.'
Imärsiti, ct uk-grupid
toela-
Ikõnelejaks ola
5se kuuluv pi^r--
)šsitt,:kes tos-toni,
kui •ihte
la vajakirj
inismi ;ja
Immunisrniv
la.vastii lõste-õigusGga
mi-pn
puhtaku-
^stus, kuna P:
ön üks ceia-liberaalide
va-
Iküöest rääkis
[tles, et kaalutlus.
T^a tooni-.
^äabunud põ-i
on kommu-
Jayad paremi-tähendab
va-
Ise vabitduse
Itsee on: üks
jaiide. valusus
Itu ei ole Süü-.
taldati veelgi
ttlest \ asjast.-
piiriistri John
[aiiividejnhi.
bid.- See oh:
li - suurem'
[oorte spcr-pimub'
Jõe-"
lal,117. jüu- •
L'kavas on
leriji noore-
; tavalisest.
^il- JO-30 ja
i: 17:00. Re-
:keh:9ku-^ ^
[•jääb räist-;
feneste kor- ,:
ImaHk osta .
laadi.
la; on oda- :.
Iviskega ja
jClm..jooks. .
les; toimub'^
Igoks. Põh-
Uia võima-
• :tasakaa--
.on;seninL
le ar\-el.;;
prgushüpe.
Ipesapälli-jooksy-
nihg'.
Lstus Jgas
liig suurim
fab .võitja,
idxid/pari-;
vanuses
Hh..ei loe:
laid ka tu-m
vanus-.'
ia; IS-IQ-;
/on kõP
|üulltõüge;.'
lj a J 500 nr. •
hama;kui'
|.ates;;klas-'
|.nad pari-.-
.ele noores,
.Torpn-kil^
ale.^' •
jalt vÕJst-e
arvu^
1 soovitav,
levad üle--
L-i • . - .
!.;u abilisi
kirjutagid,
: jne.
e .selleks
jluvad va-i
•
Toronto teatrisesooni lõpul kõndis
kergejalgselt lavale kergatslik ,,Rät-'
sep õhk", kes nooruslikult vallatle-
¥as esituses tõlfribas publiku kaasa
oma külanaljadesse ja rahvalikkudesse
jahtidesse. See toimus Kanada
Eesti Teatri lavastusel 10. juunil Ees-ti
Maja suures saalis, kus täisarvuli-sele
publikule esitati August Kitz-bergi
jant viies vaatuses ,Jlätsep
õhk". Seda lavastasid ja esitasid
peagu eranditult meie noored teatri
tulevikulootused ja selletõttu vääris
esitatu erilist tähelepanu. Noortele
oli isiklikult ^õõrapärane näidendis
kujutatud sajandivahetuse kiilamil
jöö ja eriti seal esinevad atüüpilise
segmendinä iselaadi karakterkujud.
Sellele vaätanilata olid nad põhj ali-kidt
tunginud näidendi põhiolemusse
ja sealt rambivalgusesse toonud
tegelaste inimlil|ud nõrkused ja nende
naeruväärsused. Noorte tõlgenduses
võttis küläjäit ajakohasema värvingu
mõningate fantaasiailmä kalduvate
allegooriliste kõrvaltoonide-ga,
nagu näiteks lõpuvaatusesse toodud
„kärbes". Puuduste hulka võiks
liigitada .segavalt .mõjuvana ..sama
näitleja esinemise l^ahes eriosas ilma
grimmi või riietust vahetamata. Kuna
enamik pealtvaatäjaist polnud
näidendiga tuttavad, võis õigustatult
küsida, keiäa antud^ momendil laval
kujutati, eritil kui tekst kaugemalis-tujaile
kaduma läks.
Nii lavastus kui rätsep Õhu peaosa
lasusid Harri Mürki õlgadel.
Omades tõhusaid varasemaid lava-kogemusi,
tuli ta oma tööga hiilgavalt
toime. Ta ön kujunemas üheks
eesti teatri väljapaistvamaks tulevikulootuseks.
Ta oli põhjalikult sijve-nenüd
lihtsameelse rätsepa hingeellu,
väljendades psühholoogilise usutavuse
ja võrratu miimikaga tolle
emotsionaalset problemaatikat. Vaatamata
mõningäisse tekstitakerdu-misisse
oli Harri Mürki esitusviis sujuv,
lavaline ^liikumine inspireeritult
vaba ning kontakt nii vastasmängijate
kui publikuga vahetu.
talle sekundeeris tõhusalt Alan
Teder nii Tõistre Tooma kui kohtumehe
kaksikpsades. Mõlemad lava-kujundused
kandsid nii visuaalset
kui karakteristlikku sarnadust, kuid
olid laitmatult viimistletud ja usutavalt
esitatud. Kaksikosades esines
samuti Andres Truuvert, kes esines
südikalt kohtu-käskjalana, kuid kaldus
ülemängima Jiihan Joovikase samanimelise
joomarist pojana. Rätsepa
õpipoiss Antsuna oli Rein Tam-misto
parasjagu kaval ja väle nii repliikides
kui ka "jooksujalu. Silk Peeter
Mehisto kehasijušes oli sujuv ja
hästiviimistletud rollitõlgendus. Tema
lavaisiksus on paljutõotav ja teda
söovikä tule\^ikus naha kandvamates
osades. Tiiu Kask esitas Marie
osa maheda tagasihoidlikkusega ja
Meeri Lehesalu Veskimäe perenaisena
oli vilumuslikult südikas. Toomas
Klamas esitas tarmukalt Hennu
osa ja Merike Teene sobis hästi
Tiina tagasihoidlikku väikeossa. Kui-dar
Palo esitas Kiilaspea rolli hea lavatehnilise
vilumusega. SellevastiH
jäi Raimondo Ilhson i^a Juhan Joö-vikašena
ebamääraseks, tema roll
oleks vajanud selgemat isikujoönte
täpsustamist. Seitset elurõõmsalt
karglevat rältsepat esitasid Lembitu
Ristsoo, Martin Ahermae, Valev Vas-topä,
Ülo Isberg, Raimo Heyduck,
Valdu Tämmark ja Tiiu Kask toreda
koomilise nüansiga.
. .JLavakujund oli Linda Saalistelt,
näitejuhina - tegutses iRita Sui, kes
koos lavastaja Harri ]|/Iürkiga suurt
tänu pälvivad. Publik elas pakutavale
südamest kaasa ja avaldas teenitud
tunnustust nii spontaanse naeru
kui aplausidega. Loodame, et eestikeelne
teater uut hoogu saab selUse
toreda pealekasvit juures Jä teisi
noori nii lavale kui pealt vaatajaskonda
kaasa tõmbab..
./..Vahetult peale näidendi lõppu valgusid
veelgi energilise(i noored näit
(M.E.) - Lektor Äimo Ronka,
võitis tõlkega ,,Linnu laulust"
Underi -tõlkevõistluse, mille veebruaris
välja kuulutasid Oulu ülikooli
soomekeele jä kirjanduse fakulteet
ja ajaleht „Kaleva", kus kirjutati
muuhulgas:
— Võistlus leidis- üllatavälf suurt
osavõttu, kuna luuletusi saadeti kok-'
ku 226, millest ainult üks ei olnud
Marie Underi luuletus. Tase osutus
nii kõrgeks, .et hindamiskomitee arvates
. tuleks kaaluda ^ Marie Underi •
valimiku väljaandmist selle materjali
põhjal, paranduste, täiendamiste
ja viimistlemisega. ,
•': Lektor Rönkä'andis -sisse.13 luule-tõlget.
Peavõit; oli sõit Eestisse.: Samast
saadeti tervitustelegfämm kä
95 aastasele Eesti i kõige vanemale,
kirjanikule Marie Underile; Stokhol^
rni..^'.':-. :-r '. \: ' . .• •
kiituskirja väärib arvati Pirk-ko
Hüurto Helsingist, Kulle Raig
Tallinnast. Änna-Lüsa Lehtonen Espoost,
Sirpa Hajba Turust ja Untp
Äärelä Oulust^ '
Kokku võttis yõistlusest osa 59 isikut,
40 naist ja 19 meest. Osavõtjate
vahus õH. 19 a. kuni 76 a. A^ahel mainis
eestikeele lektor Hoide Sikk, kes
oli žhürii - esimees. Enanmses õlid
osavõtjad iiliõpilased, aga oh ka õpetajaid,
-kodu-^erenaisi, ehitusmeistreid
ja pensionääre.
Enamikus olid tõlkijad Jyväsky-läst,
teiseks Oulust ja kolmandaks
Helsingist. Kõige kaugemad tõlked
tulid Rootsist Ja Eestist. •.
Zhüriisse •• kuulusid peale esimehe
Hoide Sikk'u veel luuletaja 'Rakel
^iehü, leklor Jauno Lähteenkorva,
toimetaja Kaisu, Mikkola, lektor.Ir
meh Pääkkonen, abi-lektor Kirsti
;Simonsuuri ja üliõpil. Leena Turpei-nen,-':;.,
. ,\ -'"^
Mitmed võistlusest osavõtjad küu-_
luvad Oulu eesti keele harrastajate
ringi. ,
Laula, laula
pienoinen laulusi,
heita, heita
heleä ääni!
Kohota, põnnis ta
riemukas rinta.
Väristä, helista
sielusta saakka.
Karista kaulasta
hopeahelke. .
Nokasta viskele'
keväinen; kylvö^ •
ilmojen laineille
voileipäkivi,
syreenin tuöksuun
sininen vire. •
Sävelet hyppivät v .
toistensa tieltä,
marjoina tippiivät
pihlajapuusta. ; , •
Yks-kaks-kol-nelj ä . ..
Püun alla Istun V
jäsyliini põimin ;
sun sydämes lyönriit:
:rikkaan pöydältä
tippuneet murut,
: Kylvä, kylvä!
Mahtaako kasvaa?
Laula, laula
hätäinen lauluasi, >
TT. E, Meeskoori aasta-peakoosolektilt. Koorijuht H. Tol (seisab vasakul) selgitab tuleviku kava. Paremal ees
koosoleku juhataja R. Pohlak ja protokollija V. Libe, Foto - 0. Haamer
eval, 6. juunil, pidas Toronto
Eesti Meeskoor oma aastäpea-koosolekut.
Koosoleku algul mälestati
aasta jooksul sunna läbi lahkunud
lauluvendi A. Kääramees't ja Ä.
Mets'a lauldes leinaseisakus A. Topr
man'1 lem:
heleä ääni.
Aikaa on vähän,
. laulua paljou!:;
Tõlge: Aimo Könkä
„ME1E .EI:U"
. lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„ME1E ELU"
S(
Koosoleku juhatajaks valiti R.
Pohlak ja sekittäriks V. Libe. Juhar
tusie poolt esitatud tegevusaruanne
näitas, et möödunud tegevusaasta on
olnud õige tegevusrikas ja töörohke.
Majandusaruannet ei saanud kassapidaja
esitada, sest et higa suur töökoorem
hoidis teda pidevalt: Torontost;
eemal: Ligemal:ajal peetakse
erakorraline peakoosolek, et kinnitada
kassaarüannet ja tulevase aasta
.eelarvet..:• ^. > : '
1978/79. aasta tegevuskava näeb et:
te veelgi töörohkeniat tegevust, mis
algab esinemisega 13. juunil küüditatute
mälestamise jumalateenistusel:
: 9. juuhl ori ette nähtud koori
suvepäev Kiviojal 'ja 29/30. juuhl
osavõtt ,|,Killämängüde" pidustusest.
Sügishooaeg ^ algab 5. septembril esimese
lauluharjütuse ja õlleõhtviga.- 8':
oktoobril võtab koor osa New;Ypr-kis
peetavast meeslaulu päevast.
Meeskoori aastapäeva ball toimub 4.
novembril Pririce Hotellis. Pop-kont-se^
t leiab aset '14. jaanuarih 1979. E
V. "hastapäeva tähistamise perekonnaõhtu
Eesti Majas 24. veebruaril ja
aastakontsert" toimub 23: aprillil
Aasta tegevuskava lõpeb peakoosole
kuga 5. juuniM979.
Et nii laiaulatuslikku tegevuskava
täita, selleks vajab koorijuht H. Toi
abistavat: kätt.; Abistamiseks andis
nõusoleku muusikaga tegele j atele
hästi tuntud Asta Ballstadt, kes valiti
T. E. Meeskoori teiseks koorijuhiks.:
Ä.Banstadt on kooriga; koos
töötanud juba 1964. a, alates, tehes
kaasa EuroÖpa^reisi klaverisaatjana.
Peakoosolek vahs T. E. M: teene-hseks
liikmeks T-E;M. Naissektsioo-m
esinaise Salme Vesi ja koorijuhi
Harry ;Toi. Neile lauldi E. Tobrelut-su
juhatusel „Me soovime onne
Meeskoori senine esimees R. Pohlak
ei nõustunud enam kandideerima
esimehe kohale Vaid nõustus küll
kaasa töötaiha abiesimehena. Koori
esimeheks vahti ühel häälel August
Raag, kes on kooris bassi rühmas
kaasa laulnud alates 1952. a., võttes
osa 'aktiivselt koori juhtimisest jü-hatushikmena
ja koorivanemana.
Juhatusest vanuse tõttu'väljalangenud
juhatusliikmete asemele valiti
tagasi E. Tiilen ja;S.'Rass. Koorivanemaks
valiti tagasi A. Rõika pa
abiks H. Vammus. Toe ta j ahikmete
sekretäriks jäiedasi J. Luide ja kroonikuks
0. Haamer., Repertuaari ko-rh,
is j ohi liikme t eks- nim e ta t i koori j u-h
i - ettepanekul.: E; .Tobreluts,; 0.
Harm, E. Tikenberg ja 0. Haamer.
Revisjonikomisjoni valiti tagasi endised
R. Edari, E. Poolar ja 0. Haam
e r . - • '
Asjalik ja. üksmeelne peakoosolek
lõppes motoga: „ÄIati sinule kodumaa,
kõlagu vabade meeste laul!"
^ :Järjekordne, j7-nes; suur vabaõhu
kunstinäitus /toimub" ka käesoleval
suvel 16,—^18. juunini Raekojapla ts il
(Nathan. Phillips :Square). Avamine,
reedello. juunil kl. 12. :
Need näitused:on järjest osavõtjate
arvuU ja väljapanekuilt suurene-,
nud ning võtnud.: suure kunstilaadav
ilme. Käesolevale on oodata üle -500^
esinejat, enamikult Torontost, kuid'
ka mujalt Kanadast ning Isegi USAst.
Väljapanekud hõlmavad peale öisesse
kunstialasse, (maahd, akvarel-id,
joonised, skulptuur, graafika jt.)
kuuluvate: veel rakenduskunsti ala-seid
töid (tekstiilid, puutööd, keraamika,
hõbe- jt.metalltööd, ehted, fotod
ja palju muid).
Näituse 21-liikmelisse komiteesse
kuuluvad mitmed tuntud kunstigaleriide
pidajad, suurajalehtede kunsti-ärvustajad,
kunstiharrastajad Jt.
Eestlastest kuulub komiteesse Mära
T i i d o . ; , ' - ^ ^
Komitee kõrval on nimetatud \ eel
patroonid, eesotsas Qhtario 1 tn:-ku-berner
Paülinc .McGibbon, peaminis-,
ter William Davis, hnnapea Dävid
Grombie, ^aül Godfrey jt., kokku 17
nime.,: ••:,' \\-:; ,•'';',
Kunstigaleriide, kunstiütganisaisi-oönide,
suuräride, raamitoöstusle jt.
poolt on väljapandud hulk rahalisi
auhindu 150—1.000 dollari suuruseid.
.Nii parimale väljapanekule (.Fonr
Seasõns Hotels Ltd. poolt 1.000 doll.),
parimale •skulptuurile: :(Canada •
Square' .Corp., 500. doll.),, Kodak Cä^
nada 500 doll; parimale värvil, fotole.
Polaroid Coiparation-•—. ?0Q:
4^ana Kasak oma ateljees seinu kaunistava sulekunsti taustal.
Foto— Viivi Jaanimäsi
Tõstuk viib meid 19. majakorrusele
kust leiame eest ühe loova inimese
üllatavalt maitsekas korteris,
üks tubadest on „Lana Original"
ateljee, tfmbrüs oh ohuline, värviline
ja elav. Käbipoišid tervitavad si-ni-
punastes päkapikumütsides kui
sõdurid korrapärases reastuses ja
imeilusad sulgedest lindude variatsioonid
piltidena seintel. Neid on raamides
ühe-, kähe-, kolme- ja nelja-kaupa.
Teises reas seened, lilled ja
liblikad. Esimene mulje on et peamise
ilu oh fantaasia siin saavutanud
värvilistest sülgedest.
' •. Esimesena kuuleme et Lana Ka-sak'i
paari aasta töötulemusi >uõime
näha Cjvic Gardcn Cchteriš, 777 Law^
rehce Ave. :East,^ mis asub Don
lejad lavalt saali, asufies toole-laudu Miils'is, Edwards Gardeni läl
iimber asetama, et ruumi teha etendusele
järgnevale teatripeöle. Seegi
kujunes nende käes hoogsaks ja tujuküllaseks,
i 71!
MÜÜGIL
Hiiid 115.00.
Sl
II
958 Broadview Ave. iTöronto.
i^y^4^^^,^^>^ip^^^^i>y^;<r•«3^^^*^^^ 011, aega ja suürt kaniiatust nõudev,
Näitus toimub 2L juunist—1)7. juulini/
kella 10,hommikul—kella 4-ni. •
Lana Kasak On Pärnu päritoliiga.
Elu mängis talle uperpalli mis: tõukas
. ta kunstimaailma, millest leiab
tegevust ja rahuldust. Suure palmi:
puu all valmivad ka mitmed turismi-esemed,
mis annavad: elu ülevalpidamist.,;
Tahtmatult kerkib ..küsimus
„Kust: saate seUe materjali kullerkuppudeks,,
rukkililledeks, 'karikakardeks,
moonideks,: päevalilledeks
ja igasugu-suurteks dekoratsioonideks,
mis . ilutsevad vikerkaarina
siin-seal ja igalpoöl?" - .
„Jah, materjali saamisega on raskusi
kuna mu idee on uus ja originaalne.
Raskusi valmistab ka sülgedele
sobiva värvitooni- andmine. Töö
näitejcs nelja variatsiooni ihmu pilt
võib jviimase motiivi juures ebaõri-nestilda
ja see ruineerib ka kolm esimest.
Olen shski juba 200 pilti ,tü-rustaiiud,•
mis pole halb kui sellega
arvestada> et idee pole-kuigi vana."
Naeratades lisab aga kunstnik, et
ega sellega miljonäriks küll ei saa.
Tööde hinnad varieeruvad 8—150
doUaritr. :,: ; ^
. „MiS: oleks, teie tuleviku:kavatsus,
kas oma äri avada või kuidas mõt-lete
oma: toodete laiemat turusla-
Carl Robert Jakobsoni ajalehe
»Sakala" asutamisest möödus hiljuti
100 aastat. Esimene ajalehe kak-siknumber
ilmus 11. (ukj. 23.) märtsil
1878. a., selle järele kui loa taot^
leja ligemale kümme aastat kärsitult
oli oodanud jä väsimata järjekindlusega
kuue palve tagasilükkamisest
hoolimata esitas seitsmenda, millele
Jaatav luba saabus, ^ee tuli siiski
veel õigel ajal. Ärkamisaja taotlused
Ja kultuurilised püüdlused, talupoja
majandusliku olukorra parandamine
ja lulgusbmine ning poliitiliste õiguste
nõutamine vajasid selgemat
iormuleerimist ja programmi, selgitamist,
õhutamist ja edasiviimist.
J. W.. Jannsen oli pikki aas taid
oma ,,Perho Postimehega", alates
1857. ja siis- Tartu asudes „Eesti Postimehega"
1863. aastast peale teinud
hinnatava töö, tõstes rahva iseteadvust,
jaganud tulusaid õpetusi, rõhutanud
hariduse vajadust ja teir^üd
ajalehe hulkades tarvilikuks. Kuid
tegevus ja riõudlused olid ajajooksul
üiekasy anud ja edaspidine tee
OÜ unibne. lännsen oli aga küll enam
kirjanik kiiipohitik ja" võitleja, va-gatsev
ning hoidudes kirikhärrade ja
mõisnikega: mitte vastollü sattumast.
Ta lep.pis.^ellega, et rahva elukorra
:parahemine on- võimahk kui
head vahekorda pidada ning vabamate
voolude tekkides asi iseenesest
paraneb. Ta märkis ise, et lehe„suu-remaks
hooleks on šedda kõnnelda,
mis igga : mehhele meie järel 'ning
mokka päralt on ning kasso ja kel-mata
römü saab".
aastat
kirjutanud R.
elu ning põlevamate rähvahkkude
küsimuste arutamine •omasid lehes
keskushku osa. Mitte nii, nagu Jann-sen,
„et puhas eesti keel puhta sak-sa
keele kõrval laua alla ei kukuks",
vaid tä nõudis esikohta eesti keelele
nii koolis, kohtus jä kõigis ametlikes
asjaajamisis asutistes.
Lehe esiartiklis oli lehe siht kindlalt
esitatud: ja leht ületas kaugelt
senise eesti ajakirjanduse taseme • ja
yirgutas erakordsele ühiskondlik-rahvuslikule
aktiivsusele. Ei võinudki
see teisiti olla. Toome mõned väl-jav6tted„
Sakalast", milles kajastub
:,,Meie tahtmised ja eesmärgid". Ta
kirjutab: „Keisri Härra arm ei võinud
muud teha, kui meile yalguse
teqd lahti teha, see on, meid meie
ihulikust ahastusest peasta ja meid
jälle vaba inimeste liiki seada. Meie
,,Er ma ärj^ga küll ennast siduda ei
soovi, .aga mõtlen, et^meelsasti annaksin
tulevikus ehk mõne kooh juures
kursusi.'- ; :. '
. Sirvin trükitud väljaannet milles
Industrial Design & . Development
teatab uuest-: Lana Masaki: kunstitööst'
Kanada turul, annab tunnustuse
sulekuhstile ja •eriti rõhutab töö
puhast viimistlemist ning viitab õn-nesoovikaartide
kiitele turustamisele.
• - •
Edasi kuuleme, et Ärtistic' Wood-
Wörk'i seminaril oli üks nelja variatsiooni
pilt võistlusel. Pildid on
moodsais ja ka antiikraamides. Üldse
21 erisugus t raami. Põhja-Onta-rios,
Sault Ste. Maries, Pop-in Qifts
äris on tal omaette müüginurk. See
äri võtab müügile vaid Kanadas valmistatud;
kunstiesemeid.: Teistest
müügikohtadest; võiks veel nimetada
Sudbury, North Bay, Manitoulin Is-land,
Niagara ja Torontos' Eesti Majas
„Meie Elu" juures ja Colonnade;
Building'us. : • .
Eha Tarmet-Toomberg^ kooli ideoloogia; kogu eesti haridus-
C.R..JAKOBSON PANI AGA OTSE
TROMPETI HÜÜDMA . . •
Ta algas: kohe kolmeveeruhse artikliga
lehe; esiküljel „Meie tahtmised
ja eesmärgid". Seesugused sõnad
olid seniseis ajalehis tundmatud,
;,Sakala" veergudel ei olnud esikohal
sõnäkuulelikkus, austamine ega ustavus,
vaid õigust ja tunnustust maa
pärisrahvale, olla: üheoiguslik oma
põlisel, kodumaal teiste rahvustega,
.kes hiljem: sna asunud, Eesti rahva-oma
asi on aga, selle valguse tee
peale jääda, ka onia- vaimuelus pä-;
risorja põlvest välja astuda.ja oma
vaimu vaba seisuse sisse ülendada. •..
„Sakala" saab sellepärast- omalt
poolt kõigest omast jouust selle eest
tööd tegema, et meie igas isamaa asjas
edasi jõuaksime. .Ta"ei saa;küsima
üksiku seisuste ehk rahva sugude
järele, vaid saab kartuseta nõudma,'
et üheski. asjas seismist ei
oleks..." Mõisnike Liivimaa maapäevast
kirjutades, märgib. '„Saka-la";
et meie eesmärk on: „Ecsti rahvale
ühesugused õigused töiste rah-
• vus.tega! Senni, kui meie rahvas sel-.
le eesmärgini, ci ole jõudnud, ei või
meie ilmaski rahust rääkida. Rahu
meie armastame, aga üksi seesugust,
mis vaba inimese vääriline, mitte
orjade rahu. Sqe on meie terve
rahva seisukoht ja selle • seisukoha
peal seisab ta nii kindlas meeles ja
ühenduses, et kõik muud eluavaldused
end selle alla peavad heitma. Olgu
kirik ehk Baltia või muud suured
vaimu-vallad. Kõik seisavad nad alama'
järje peal ja peavad rahva üleüldises
elus osakonnad ol^ma".
U A K A L Ä " SULETI :KAHEKSAKS
K U U K S " ' -
Seesugune otsene kõne sai aluseks
aadlile ja kirikhärradele süüdistuse
doll. parimale must-valge fotole jne. •
Eesti ettevõtte Ärtistic Woodwork .
Comp. poolt on 250 doll. kunstiõppi-jale.;
Auhindajateks :9-liikmeline zhu-:.
rii, eesotsas tuntud kunstnike John
Bennet, Phillip Richards, skulptor
Madeleine McDowell, Globe. and
Mail kriitik James Purdy.
Seekordne- vabaõhu kunstidehäitus
kestab' kolm päevar avatud lõunast
kurn pimenemiseni.
Noor eesti;Varhitekt Urmas Wom-pa,
kes oh hästituntud oma fotokunsti
ja'filmi harrastusega on väljapanijate
hulgas oma töödega.
tõstmiseks, et - ajaleht' propageerib;
sotsiahsmi ja õõnestab kiriku: alusmüüre.
Saades vae vü ühe aas ta ilmii-da,
suleti leht kaheksaks kuuks, mis--
näitab ja kinnitab, et leht oh uue
ajastu looja eesti poliitikas; Kibesru-sega
võttis rahvas vastu sulgemise-teate.
See paraku veelgi suurendas
lehele pioolehoidu selle taas ilmumisel
ning; leht varjutas kõik teised
eesti ajalehed; ;
. „Sakalas" avaldus julge' võitkis--.
vaim. Oma andeka ja võitleja toimetajaga,
paljastas h'alastamatult meie- •
maal esinevaid väärnähteid ja õiguseta
olukorda 'ning õhutas lugejaid'. :
nende vastu astuma, sest .,ei müiall
ole paranemist loota kui iseenda aktiivsuse,
hoole ja hariduse kaudu"..
Täie õigusega, tosiab meie .ajalooteadus
C.R. Jakobsoni j a ,,Sakala" perioodi
i878--1882:esikohale.; See periood
oli küll lühike. Toim^laja ja-väljaandja
ootaniata varajane suvnv'
jättis suure Jühga.. „Sakala" • teisiti
omanike ja toimetajate käes; muutus
vaid kohapealseks provintsileheks
Viljandis. Ometi, oh suund antud ja
võitegi saavutatud. Jakobsoni .Uini :
püüdsid hoida d r i K . A Hermann ,.E;
postimehega": ja algul ka Ä.Grenz-stein
„01evikuga";(mõlemad Tanus):
ning J.- Järve „yirulane". Tallinnas'
ning algulka J. Kõrvi„Valgus", alul'
Rakveres ja 1883. a-st Tallinnas. A l gav
venestamispoHitika Balti maadel'
vhs sellesse; leeri^ J. ^Kõrvi.Ja A..
Grenžsteini, saades koguni selle pro-'
pageerijaiks. Hermann ja Järv omasid
kindla, rahvusliku sihi. Ometi
karmi venest, poliitika ja^ kabe: mõjuka
toimetaja kaasaminekule vaata-mata,
oli rahväteädvus ja vastupanu'
viidud, sinnani, mida ei saadud kus-,
tutadä- mida alal hoidsid K. A. Hermann
ja J. Järv oma ajalehega kuni
Jaan Tõnisso^ võitlejana ja toinieta-jana
esile kerkis.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 16, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-06-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E780616 |
Description
| Title | 1978-06-16-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
r.24 (1479) 197§ 3fieie Elu" nr, 24 (1479) 1978 REEDEL, 16. JUUNIL - FRIMY, JUNE 16
latsioon
iduse
8! 3
toimus
fathan Phillips
LSun'i" toimeta-
|a lehe väljaand-
>uks; kes järjele^.
Neid süüdiš-lets
Act'i" rikku--
|;,;Sun'is": artik- .
>mias teotseva- :
fest,/ke!^ hiljem.
ieti. Süüdistus
[t artikkel: ole-iPsalajaseletr
lonstratsioonii
|:ogü väljak GF-
:er oli; rahvast
I plakaati, kus
[etamist.: Nõuti
. taasiamist.'
Imärsiti, ct uk-grupid
toela-
Ikõnelejaks ola
5se kuuluv pi^r--
)šsitt,:kes tos-toni,
kui •ihte
la vajakirj
inismi ;ja
Immunisrniv
la.vastii lõste-õigusGga
mi-pn
puhtaku-
^stus, kuna P:
ön üks ceia-liberaalide
va-
Iküöest rääkis
[tles, et kaalutlus.
T^a tooni-.
^äabunud põ-i
on kommu-
Jayad paremi-tähendab
va-
Ise vabitduse
Itsee on: üks
jaiide. valusus
Itu ei ole Süü-.
taldati veelgi
ttlest \ asjast.-
piiriistri John
[aiiividejnhi.
bid.- See oh:
li - suurem'
[oorte spcr-pimub'
Jõe-"
lal,117. jüu- •
L'kavas on
leriji noore-
; tavalisest.
^il- JO-30 ja
i: 17:00. Re-
:keh:9ku-^ ^
[•jääb räist-;
feneste kor- ,:
ImaHk osta .
laadi.
la; on oda- :.
Iviskega ja
jClm..jooks. .
les; toimub'^
Igoks. Põh-
Uia võima-
• :tasakaa--
.on;seninL
le ar\-el.;;
prgushüpe.
Ipesapälli-jooksy-
nihg'.
Lstus Jgas
liig suurim
fab .võitja,
idxid/pari-;
vanuses
Hh..ei loe:
laid ka tu-m
vanus-.'
ia; IS-IQ-;
/on kõP
|üulltõüge;.'
lj a J 500 nr. •
hama;kui'
|.ates;;klas-'
|.nad pari-.-
.ele noores,
.Torpn-kil^
ale.^' •
jalt vÕJst-e
arvu^
1 soovitav,
levad üle--
L-i • . - .
!.;u abilisi
kirjutagid,
: jne.
e .selleks
jluvad va-i
•
Toronto teatrisesooni lõpul kõndis
kergejalgselt lavale kergatslik ,,Rät-'
sep õhk", kes nooruslikult vallatle-
¥as esituses tõlfribas publiku kaasa
oma külanaljadesse ja rahvalikkudesse
jahtidesse. See toimus Kanada
Eesti Teatri lavastusel 10. juunil Ees-ti
Maja suures saalis, kus täisarvuli-sele
publikule esitati August Kitz-bergi
jant viies vaatuses ,Jlätsep
õhk". Seda lavastasid ja esitasid
peagu eranditult meie noored teatri
tulevikulootused ja selletõttu vääris
esitatu erilist tähelepanu. Noortele
oli isiklikult ^õõrapärane näidendis
kujutatud sajandivahetuse kiilamil
jöö ja eriti seal esinevad atüüpilise
segmendinä iselaadi karakterkujud.
Sellele vaätanilata olid nad põhj ali-kidt
tunginud näidendi põhiolemusse
ja sealt rambivalgusesse toonud
tegelaste inimlil|ud nõrkused ja nende
naeruväärsused. Noorte tõlgenduses
võttis küläjäit ajakohasema värvingu
mõningate fantaasiailmä kalduvate
allegooriliste kõrvaltoonide-ga,
nagu näiteks lõpuvaatusesse toodud
„kärbes". Puuduste hulka võiks
liigitada .segavalt .mõjuvana ..sama
näitleja esinemise l^ahes eriosas ilma
grimmi või riietust vahetamata. Kuna
enamik pealtvaatäjaist polnud
näidendiga tuttavad, võis õigustatult
küsida, keiäa antud^ momendil laval
kujutati, eritil kui tekst kaugemalis-tujaile
kaduma läks.
Nii lavastus kui rätsep Õhu peaosa
lasusid Harri Mürki õlgadel.
Omades tõhusaid varasemaid lava-kogemusi,
tuli ta oma tööga hiilgavalt
toime. Ta ön kujunemas üheks
eesti teatri väljapaistvamaks tulevikulootuseks.
Ta oli põhjalikult sijve-nenüd
lihtsameelse rätsepa hingeellu,
väljendades psühholoogilise usutavuse
ja võrratu miimikaga tolle
emotsionaalset problemaatikat. Vaatamata
mõningäisse tekstitakerdu-misisse
oli Harri Mürki esitusviis sujuv,
lavaline ^liikumine inspireeritult
vaba ning kontakt nii vastasmängijate
kui publikuga vahetu.
talle sekundeeris tõhusalt Alan
Teder nii Tõistre Tooma kui kohtumehe
kaksikpsades. Mõlemad lava-kujundused
kandsid nii visuaalset
kui karakteristlikku sarnadust, kuid
olid laitmatult viimistletud ja usutavalt
esitatud. Kaksikosades esines
samuti Andres Truuvert, kes esines
südikalt kohtu-käskjalana, kuid kaldus
ülemängima Jiihan Joovikase samanimelise
joomarist pojana. Rätsepa
õpipoiss Antsuna oli Rein Tam-misto
parasjagu kaval ja väle nii repliikides
kui ka "jooksujalu. Silk Peeter
Mehisto kehasijušes oli sujuv ja
hästiviimistletud rollitõlgendus. Tema
lavaisiksus on paljutõotav ja teda
söovikä tule\^ikus naha kandvamates
osades. Tiiu Kask esitas Marie
osa maheda tagasihoidlikkusega ja
Meeri Lehesalu Veskimäe perenaisena
oli vilumuslikult südikas. Toomas
Klamas esitas tarmukalt Hennu
osa ja Merike Teene sobis hästi
Tiina tagasihoidlikku väikeossa. Kui-dar
Palo esitas Kiilaspea rolli hea lavatehnilise
vilumusega. SellevastiH
jäi Raimondo Ilhson i^a Juhan Joö-vikašena
ebamääraseks, tema roll
oleks vajanud selgemat isikujoönte
täpsustamist. Seitset elurõõmsalt
karglevat rältsepat esitasid Lembitu
Ristsoo, Martin Ahermae, Valev Vas-topä,
Ülo Isberg, Raimo Heyduck,
Valdu Tämmark ja Tiiu Kask toreda
koomilise nüansiga.
. .JLavakujund oli Linda Saalistelt,
näitejuhina - tegutses iRita Sui, kes
koos lavastaja Harri ]|/Iürkiga suurt
tänu pälvivad. Publik elas pakutavale
südamest kaasa ja avaldas teenitud
tunnustust nii spontaanse naeru
kui aplausidega. Loodame, et eestikeelne
teater uut hoogu saab selUse
toreda pealekasvit juures Jä teisi
noori nii lavale kui pealt vaatajaskonda
kaasa tõmbab..
./..Vahetult peale näidendi lõppu valgusid
veelgi energilise(i noored näit
(M.E.) - Lektor Äimo Ronka,
võitis tõlkega ,,Linnu laulust"
Underi -tõlkevõistluse, mille veebruaris
välja kuulutasid Oulu ülikooli
soomekeele jä kirjanduse fakulteet
ja ajaleht „Kaleva", kus kirjutati
muuhulgas:
— Võistlus leidis- üllatavälf suurt
osavõttu, kuna luuletusi saadeti kok-'
ku 226, millest ainult üks ei olnud
Marie Underi luuletus. Tase osutus
nii kõrgeks, .et hindamiskomitee arvates
. tuleks kaaluda ^ Marie Underi •
valimiku väljaandmist selle materjali
põhjal, paranduste, täiendamiste
ja viimistlemisega. ,
•': Lektor Rönkä'andis -sisse.13 luule-tõlget.
Peavõit; oli sõit Eestisse.: Samast
saadeti tervitustelegfämm kä
95 aastasele Eesti i kõige vanemale,
kirjanikule Marie Underile; Stokhol^
rni..^'.':-. :-r '. \: ' . .• •
kiituskirja väärib arvati Pirk-ko
Hüurto Helsingist, Kulle Raig
Tallinnast. Änna-Lüsa Lehtonen Espoost,
Sirpa Hajba Turust ja Untp
Äärelä Oulust^ '
Kokku võttis yõistlusest osa 59 isikut,
40 naist ja 19 meest. Osavõtjate
vahus õH. 19 a. kuni 76 a. A^ahel mainis
eestikeele lektor Hoide Sikk, kes
oli žhürii - esimees. Enanmses õlid
osavõtjad iiliõpilased, aga oh ka õpetajaid,
-kodu-^erenaisi, ehitusmeistreid
ja pensionääre.
Enamikus olid tõlkijad Jyväsky-läst,
teiseks Oulust ja kolmandaks
Helsingist. Kõige kaugemad tõlked
tulid Rootsist Ja Eestist. •.
Zhüriisse •• kuulusid peale esimehe
Hoide Sikk'u veel luuletaja 'Rakel
^iehü, leklor Jauno Lähteenkorva,
toimetaja Kaisu, Mikkola, lektor.Ir
meh Pääkkonen, abi-lektor Kirsti
;Simonsuuri ja üliõpil. Leena Turpei-nen,-':;.,
. ,\ -'"^
Mitmed võistlusest osavõtjad küu-_
luvad Oulu eesti keele harrastajate
ringi. ,
Laula, laula
pienoinen laulusi,
heita, heita
heleä ääni!
Kohota, põnnis ta
riemukas rinta.
Väristä, helista
sielusta saakka.
Karista kaulasta
hopeahelke. .
Nokasta viskele'
keväinen; kylvö^ •
ilmojen laineille
voileipäkivi,
syreenin tuöksuun
sininen vire. •
Sävelet hyppivät v .
toistensa tieltä,
marjoina tippiivät
pihlajapuusta. ; , •
Yks-kaks-kol-nelj ä . ..
Püun alla Istun V
jäsyliini põimin ;
sun sydämes lyönriit:
:rikkaan pöydältä
tippuneet murut,
: Kylvä, kylvä!
Mahtaako kasvaa?
Laula, laula
hätäinen lauluasi, >
TT. E, Meeskoori aasta-peakoosolektilt. Koorijuht H. Tol (seisab vasakul) selgitab tuleviku kava. Paremal ees
koosoleku juhataja R. Pohlak ja protokollija V. Libe, Foto - 0. Haamer
eval, 6. juunil, pidas Toronto
Eesti Meeskoor oma aastäpea-koosolekut.
Koosoleku algul mälestati
aasta jooksul sunna läbi lahkunud
lauluvendi A. Kääramees't ja Ä.
Mets'a lauldes leinaseisakus A. Topr
man'1 lem:
heleä ääni.
Aikaa on vähän,
. laulua paljou!:;
Tõlge: Aimo Könkä
„ME1E .EI:U"
. lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„ME1E ELU"
S(
Koosoleku juhatajaks valiti R.
Pohlak ja sekittäriks V. Libe. Juhar
tusie poolt esitatud tegevusaruanne
näitas, et möödunud tegevusaasta on
olnud õige tegevusrikas ja töörohke.
Majandusaruannet ei saanud kassapidaja
esitada, sest et higa suur töökoorem
hoidis teda pidevalt: Torontost;
eemal: Ligemal:ajal peetakse
erakorraline peakoosolek, et kinnitada
kassaarüannet ja tulevase aasta
.eelarvet..:• ^. > : '
1978/79. aasta tegevuskava näeb et:
te veelgi töörohkeniat tegevust, mis
algab esinemisega 13. juunil küüditatute
mälestamise jumalateenistusel:
: 9. juuhl ori ette nähtud koori
suvepäev Kiviojal 'ja 29/30. juuhl
osavõtt ,|,Killämängüde" pidustusest.
Sügishooaeg ^ algab 5. septembril esimese
lauluharjütuse ja õlleõhtviga.- 8':
oktoobril võtab koor osa New;Ypr-kis
peetavast meeslaulu päevast.
Meeskoori aastapäeva ball toimub 4.
novembril Pririce Hotellis. Pop-kont-se^
t leiab aset '14. jaanuarih 1979. E
V. "hastapäeva tähistamise perekonnaõhtu
Eesti Majas 24. veebruaril ja
aastakontsert" toimub 23: aprillil
Aasta tegevuskava lõpeb peakoosole
kuga 5. juuniM979.
Et nii laiaulatuslikku tegevuskava
täita, selleks vajab koorijuht H. Toi
abistavat: kätt.; Abistamiseks andis
nõusoleku muusikaga tegele j atele
hästi tuntud Asta Ballstadt, kes valiti
T. E. Meeskoori teiseks koorijuhiks.:
Ä.Banstadt on kooriga; koos
töötanud juba 1964. a, alates, tehes
kaasa EuroÖpa^reisi klaverisaatjana.
Peakoosolek vahs T. E. M: teene-hseks
liikmeks T-E;M. Naissektsioo-m
esinaise Salme Vesi ja koorijuhi
Harry ;Toi. Neile lauldi E. Tobrelut-su
juhatusel „Me soovime onne
Meeskoori senine esimees R. Pohlak
ei nõustunud enam kandideerima
esimehe kohale Vaid nõustus küll
kaasa töötaiha abiesimehena. Koori
esimeheks vahti ühel häälel August
Raag, kes on kooris bassi rühmas
kaasa laulnud alates 1952. a., võttes
osa 'aktiivselt koori juhtimisest jü-hatushikmena
ja koorivanemana.
Juhatusest vanuse tõttu'väljalangenud
juhatusliikmete asemele valiti
tagasi E. Tiilen ja;S.'Rass. Koorivanemaks
valiti tagasi A. Rõika pa
abiks H. Vammus. Toe ta j ahikmete
sekretäriks jäiedasi J. Luide ja kroonikuks
0. Haamer., Repertuaari ko-rh,
is j ohi liikme t eks- nim e ta t i koori j u-h
i - ettepanekul.: E; .Tobreluts,; 0.
Harm, E. Tikenberg ja 0. Haamer.
Revisjonikomisjoni valiti tagasi endised
R. Edari, E. Poolar ja 0. Haam
e r . - • '
Asjalik ja. üksmeelne peakoosolek
lõppes motoga: „ÄIati sinule kodumaa,
kõlagu vabade meeste laul!"
^ :Järjekordne, j7-nes; suur vabaõhu
kunstinäitus /toimub" ka käesoleval
suvel 16,—^18. juunini Raekojapla ts il
(Nathan. Phillips :Square). Avamine,
reedello. juunil kl. 12. :
Need näitused:on järjest osavõtjate
arvuU ja väljapanekuilt suurene-,
nud ning võtnud.: suure kunstilaadav
ilme. Käesolevale on oodata üle -500^
esinejat, enamikult Torontost, kuid'
ka mujalt Kanadast ning Isegi USAst.
Väljapanekud hõlmavad peale öisesse
kunstialasse, (maahd, akvarel-id,
joonised, skulptuur, graafika jt.)
kuuluvate: veel rakenduskunsti ala-seid
töid (tekstiilid, puutööd, keraamika,
hõbe- jt.metalltööd, ehted, fotod
ja palju muid).
Näituse 21-liikmelisse komiteesse
kuuluvad mitmed tuntud kunstigaleriide
pidajad, suurajalehtede kunsti-ärvustajad,
kunstiharrastajad Jt.
Eestlastest kuulub komiteesse Mära
T i i d o . ; , ' - ^ ^
Komitee kõrval on nimetatud \ eel
patroonid, eesotsas Qhtario 1 tn:-ku-berner
Paülinc .McGibbon, peaminis-,
ter William Davis, hnnapea Dävid
Grombie, ^aül Godfrey jt., kokku 17
nime.,: ••:,' \\-:; ,•'';',
Kunstigaleriide, kunstiütganisaisi-oönide,
suuräride, raamitoöstusle jt.
poolt on väljapandud hulk rahalisi
auhindu 150—1.000 dollari suuruseid.
.Nii parimale väljapanekule (.Fonr
Seasõns Hotels Ltd. poolt 1.000 doll.),
parimale •skulptuurile: :(Canada •
Square' .Corp., 500. doll.),, Kodak Cä^
nada 500 doll; parimale värvil, fotole.
Polaroid Coiparation-•—. ?0Q:
4^ana Kasak oma ateljees seinu kaunistava sulekunsti taustal.
Foto— Viivi Jaanimäsi
Tõstuk viib meid 19. majakorrusele
kust leiame eest ühe loova inimese
üllatavalt maitsekas korteris,
üks tubadest on „Lana Original"
ateljee, tfmbrüs oh ohuline, värviline
ja elav. Käbipoišid tervitavad si-ni-
punastes päkapikumütsides kui
sõdurid korrapärases reastuses ja
imeilusad sulgedest lindude variatsioonid
piltidena seintel. Neid on raamides
ühe-, kähe-, kolme- ja nelja-kaupa.
Teises reas seened, lilled ja
liblikad. Esimene mulje on et peamise
ilu oh fantaasia siin saavutanud
värvilistest sülgedest.
' •. Esimesena kuuleme et Lana Ka-sak'i
paari aasta töötulemusi >uõime
näha Cjvic Gardcn Cchteriš, 777 Law^
rehce Ave. :East,^ mis asub Don
lejad lavalt saali, asufies toole-laudu Miils'is, Edwards Gardeni läl
iimber asetama, et ruumi teha etendusele
järgnevale teatripeöle. Seegi
kujunes nende käes hoogsaks ja tujuküllaseks,
i 71!
MÜÜGIL
Hiiid 115.00.
Sl
II
958 Broadview Ave. iTöronto.
i^y^4^^^,^^>^ip^^^^i>y^; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-06-16-05
