Meie Elu = Our life, June 16, 1978

              li mmt - FRn>ÄY, JUNE „Meie Elu^' nr. 24 (1479) 1978
«9
• SUVIHARI. 1978, saabumas laupäeval, l.vjuiilil> ootab Jeedrionile tii-:
üandeid külalisi lähedalt ja kaugelt. Kontrastina sellele, olid Seednoru va-mvad
möödunud näc^alälopul avatud ainult oma tööpanust andvailetal^-
Istele. Kõikjal Seedrioru 62^akrilisel maaalal oli elu ja askeldamist, mida
täiendas „töömasinate" loodud müra ja kära, sest mängus olid^taa^ Seed-rioru
ülesehitanii^ .Jcondiauru meeskonnad", mehed ja naised ja teismeli­sed,
kel fedrioru hääolu ja tulevik saan^^
gus ka enam kunstipärase, iseloomu­ga
tegevus Seedrioru vabaõhuteatris.
Suviharja õhtuse programmi „Läul
suveööl" ansambli üks grupp; —
K A L U S T
Talgütööde üldkorraldaja Eduard
Rebase tööpäev algab kell 6, et olla
valmis igale saabujale aega raiska­mata
tema tööala kätte juhatada. Pi­ka
aastaterea kogemused on siin suu­reks
abiks, et igit meest ja naist ra­kendada
„õigele tööle'-. Ja nii siis oli
mõne tunni pärast meeskondi tpge-vuses
kõikjal ja igal alal..: \
. Vabaõhuteatn. taga olid. ehitüs-rieistrid
püstitamas uut permanent­se
loomuga „näittejäte garderoobi-rnaj
a''... Moorte suvekodu • magamis-hoonetes
oli käigus kevadine puhas­tus-
ja körrästüstöÖ; Samas tarede va­hel
olid : naiskonnad kokku rehitse-
:inas sügisel ja. talvel sinna kogune­nud
„lo,oduse ülejäägi". Peahoone
ümber toimeiclsid „pintslikunstni-kud",
sest hoone vajas välisvärvi. Ka
siseniÖöbel ^lugematud lauad
vajasid uut värvikatet. : Julgemad,
'kõrgustest heidutamata maalrid and-sid
uue hõbekattie lihtsurelikule: au­kartustäratavasse
kõrgusse, ulaiuvai-
. le lipumastidele mälestussamba väl­jakul.
;Remondi- ja maalri tööd olid
käigus ka; „Vanatares", 'mis oli ain­saks
eluhooneks Seedrioru östuaas-lal
1955. TÖÖllolila „kraavihalle", et
täiendada allikavettlkoguVaid torus­tikke
mälestussamba lähedal. Avarad
väljakud ja muud puudevabad alad
lõendasidy et ka seal olid suuremad
ja vähemad niidumasihad töÖl ol­nud.
Uudseks tööks oli puude kast­mine,,
selleks $duard; Rebase, poolt'
) eriti konstrueeritud:; veok-masiha;
abil. Nimelt rikastus Seedrioru teda
•uputada ähvardava ^.kroonu" (Grand
River.Conservation Äuthority) lahkel
•. kaäsabü 50 uue lehtpuuga avara par-kimisala
Servadelj ja et uut vara mit-
:ie kaotada hooletuses, käib ülepäeva
• ^kibe. kästmistöö. Paralleelselt 'uute
puude eest hoolitsemisega, oli jõelä-
•hedastel pargialadel käigus vanadus­se
; surnud puude nrahavõtmine ja
• iauna küttepuudeks saagimine.
\ tööde ioendusse kuulubkä virka-de-
leidiikkude perenaiste panus köö­gis,
et ühislõunateli uuendada talgu­liste
tõörammu.: V
: . Eriti esiletõstmist pälvivad meie
noored. Loosungi all i,Nüüd on meie
kord, käed külge panna!' 'organisee­ris
tõüna-OntarioÜliõpila^
dis noorte talgud SeedrioruL Vastu-
' kaja üleskutsele olr vägev. Nädalalõ­pul
27./28. mail kogunes noori: tälgU-
. lisi 27. Suure supel j arve põhi puhas­tati
,vabaõhuteatri mäenõlvak kor­rastati
ja kodukaunistamist oli mu­jalgi.
Noorte talguliste nimed esine­vad
üldnimekirjas.:;
?aralle;elselt talgutoödega'oli käi-
„Zodiac .tantsijad" — alustas oma
harjutustega õigel areenil Ene Reba­se
juhtimisel,
Täiendava informatsioonina suve-iiarja
kontsertaktuse osas on märki­da,
et. vabaõhukontserdi andjatena
esinevad koos Hamiltoni Eesti Seltsi
Segakopriga omale paari aastaga
üldtunnustuse võitnud „Helle,tajäd",
osalisel f omaette prograinmiga. Ju­hatajaks
on OlafKopvillem. ,;,
Kuni pühapäeva, 4. juuni õhtuni
on talguliste nimekirjas (paljud
neist korduvalt) järgmised tublid
naised ja mehed, reastatult keskuste
j ä r g i / • •
Hamilton: Valdur . Aasa, Artur
Ämohns, Hülar Amolins, Toomas
Eichenbaum,. Hilda Kleiner,' Ferdi-nand
Koger, Merike Koger, Tarmo
Koger, Toomas Koger, Olaf Ropvil-lem,
Ants Mälberg, Lembit Nielen-der,
Heli Paas, Heino Paluveer, Olga
Paluveer, Allan^^eftö'ns, Evi; Pertensj
Siina Pertens,.. Anastas Petraska,
Hanno Pohl, Ursula Rämmo, Aida
Tammer, ArmildeTaminer, "William
Tammer,: Karl Tera, Edgar-, Tiilen,
Luule. Tiilen, Margus Vist, Raimond
.vist.::^ ;/;;::\^^-^ •••
Kitchener;- Helena; Ailisma, Hugo
Allisma, Enn Glaaser,: Allan Mess,
Kristi Hess, Hillar Jõgi/ Ilmar Jõgi,
Virve Jõgi, Albert Kaldre,EdaiKalm,
Leena Kalm, Mari Kalm, Eduard
Kaljaste, Hella'Kaljaste, Ruth Kims-to,
Elmar Kägu, Linda Lillakas, Val­du
Lillakas, Anna-Liisa Luik, Elmar
Mullas, Albert; Nigol, /Mervi Polli,
Carl Rajamets, Eduard Rebane, El­len.
Rebane, Ene Rebane, Kadri Ro­man,
: Andres Teene, 'Linda .Toop,
John Kaini. • ; .
•: London: Kalju Äkkerta, Olga Ak-kerta,
Fahny Karu, Heints Karu, As­ta
Loone, Kalju Loone,Effie Purres,
Jaak Purres, Harry Pärkma, Helle
Reikman, Valdek l^eikmari. Endel
Rätsep, Aaro Tönnis, Lembit Tönnis.
St. Catharines: Alfred Aasma, Sil­via
Ahermäe, Kerry Beardsley, Paul
Eichenbaum, Otto Jürissbn, Alnja
Kurlei, August Knrlei, Alma Kõvaks,
Eduard' Miil, Oskar Pint, .Villu Tint,
Alex Sepa> Voldemar Tammemägi,
Alide Timusk, Evald Timusk, Jaan.
Täht, Kalju Varangu- ,Krista Varan-gu,
Linda Varangu; Sainiä Varangu.
• .Nimekirjas on 93 nime, 'neist vii-'
masel. nädalalõpul kirja pandud 77.i
Eesti^ skautluse veteran-skaudijuh-te
Eestiiseseisvuse algpäevüt oh veel
elavate kirjas vähem kui ühel kael
sörnai.. Nende hulgast on,nüüd Tah­kunud
skm." (dr.jur.) Arthur Paal 25.
aprillil: Austraalias: {sünd. 11 anr'
1902 Nõos). ^ ' '
\ Olime^ koolivennad Tartu Linna^
koohs (pärast Tartu Kõrgerh alg­kool)
kuni Saksa okupantide tule­kuni,
Aastat paar tagasi olime pij^emas
kirjavahetuses, eriti ka tema hüvist
oma/säikmud käsikirjade kirjasta­miseks.
Kirjavahetusest selgub palju
.tema elukäigust. Kirjaga. 17; 12. -75
on ta päris prokurörile omase täpsu­sega
üles tähendanud, oma elukäigu,
eriti nooremas eas. Sellest järcrnevalt
lühikokkuvõte tema oma sõnadel:
„...Kuulusid liord Tartu Linna
kooli õpilaste hulga (Jur j evi kõrgem
algkool Vene ajal). Sama koolipinki­del
istusin ka mma 191^/1918. a. kuni
Saksa väeosad Tartu marssisid. Mi­nu
kolmes klassis õppimisel oli vii­mase
(IV) klassi koosseisus ka Gus­tav
Kalkun, kes seal rajas ka skau-dirühma
„junõje rasyjeciki". See
kuulus vist Kommeirtsk. suurema
üksuse koosseisu. Skautluse alal oli­me
^ täiesti erinevais oludes. Sina
olid Tartus, lemmikaladeks^port ja
skautlus. Mind pillutasid olud siia-sinna;
1918—1920 kevadeni segased
õppimise olukorrad, pendeldasin
koolipingi ja õppursõduri asukoha
vahel, 1920 suvel vä!kese rühmaga 2
-^5 kuul gümn. kursuse tuupimine,
lõpetamine toimus eksami komisjo-ni
ees- nädalat.-.. Muide olin ksi
õhtugümn. õpilasringi juht. Tudengi
põlves olin 2 aastat (1922—1924) El­vas
algkoöU õpetaja, kus sain siiski
organiseerida 2 skaudirühma. Pois­test
on laagritest: häid mälestusi.'
Järgnevad aastad, pärast stuudiu­mi
lõpetmist viisid mu uuele elukut­sele
kpÜtu alal. Olin Elvas viibimi­sega
õj)petöös maha jäänud, soorita­sin
;1924/25a. jooksul 12 eksamit.
Kohtu- ala kõrval oHn õhtugümn.
õpetajaks, andsin ka eratunde. Kii;
jutasin teadusliku töö rähvusvahel.
õiguse õppejõule (vene keeles), koos.
tašin. esimese eestikeelse statistika
sünd. 2. dets. 1961
surn. IL il
Lase oma käel olla meie üle,
oma vaimul meie sees, •
oma rahul meie üniberl
sügavas
VANEMAD ja-VEND
VÄMAVANEMAD.: "
ONIJ abikaasaga
VANAONU abikaasaga
Olin III Eesti Skaut. Kongressil
(1925. a.) üks juhatajaid", (Olin hom­mikupoolel
Kongressil, Paal olL ju­hataja
kohal; sama päeva pärast lõu-eenistussc.
;.. .neiuna
sünd. i. sept. 1897 Varbola vallas
surn. 8. juunil 1978 Tallinnas
Puhka rahus! SUGULASED ja SOBRAD Eestis
UINUS IGAVESELE UNELE MEIE ÄRMAS^
sügavas leinas
Olgu Sulle kerge
võõramaa muld!
sojavae
„Hiliem
vanema
.Koguja II eesti skautide ja gaidi-;
de, ihaailraalaäger^ mis toimub Lake-^
woodis,:^. J.: 7.—16. juuüt k.a., saab
endale ajutise ametliku USA. post­kontori
ning vastav erihoone on sel-
., ieks juba. püstitatud. Koostöös skm.
:;L Millese ja :N.: Y. Filatelistide Selt­siga
on samas postkontoris ka müü­gil
Koguja II margid Jaak Leino ka­vandi
j ärele jä er ümbrikud .Jüri Kir-
•simägi kujundusel. Mõlemate tiraazh
.on 5000 iasaadavkl kas ettetellimi­sel
või kbhape^i hinnaga — margid
10 senti ja ümbrikud 15 senti. Briti
; tuleb aga esile tuua jtõika, et on saa­dud
US Postal Service käest luba­dus,
et nemad kustutavad kõik laag­rist
väljuvad postisaadetised ametli;
ku eritempliga ,>World Jambprce ~r
Estonian Boy Scouts and Girl Guides
-—Koguja JlStation" ja kuupäev.
ESTO '76 oli esimene kord'kus
eestlastel oli kasutuiel amethk eri-lempel
ja nüüd on esmakordne, et
meie skautidele-gaididele on antud
sama võiirijalus. /
Ettetellimisi ümbriköle ja marki-
' dele võtab vastu Rudolf Hämar, 31
Äddison Terr., Öid. Tappan, N,J.
07675.:Kui soovitakse saada postisaa­detist
laagri päevilt (7.—16. juuli),
. siis tuleks lisada Warsiralia ning
märkida, millisel kuupäeval sooyi-lakse
.neid postitada. Puhtaid ümb­rikke
ja märke saadetakse välja et^
" tetellijaile alates 15. juunist. Tsliekk
kirjutada R. Hämara nimele.
Ülemaailmse.Eesti Vabadusvõitle­jate
Keskuse peakoosolekul, 27. mail,
teatas Hamiltoni Eesti Võitlejate
.Ühingu esimees A. Jurs, kes. on ka
Ülemaailmse Vabadusvõitlejate Kes­kuse
esimees, et tänu Eestlaste Kesk­nõukogu
Kanadas juhatusele ja esi­mees
U,. Petersoo'le . algatuse .eest
ning Seedrioru'juhatuse heatahtliku­le
vastutulekule, toimub Võidupüha
tähistamine sel aastal võidutule süü­tamisega
Seedrioru: Suviharja pidus­tuste
raames i . juulil, :
Kokkuleppel Seedrioru sekretäri
ja pidustuste: kavandaja H. Pärkraa-
'ga, toimub võidutule süütamine pä­rast
peo.kõnet EKN-u esimehelt U..
Petersoolt.
Võidutule toovad kohale Hamilto­ni
ja Toronto yõitlejate Ühingute
esindajad, mälestussamba juurde
püstitatud; vastavale tuleasernele.
TuU antakse; üle aupeakonsul I
Heinsoo'le, kes süütab võidutule
vastava lühikese sõnavõtuga. ; ^
See jääb igaaastaseks tseremoo­niaks
Suviharja- pidustustele.
Eesti sõjamehed tahavad omapool
se panusega kõigitrkaasa aidata nen­de
pidustuste heaks kordaminekuks
töötades koos Seedrioru juhatusega.
Inglismaal, Gardiffis, ilmus bülle--
tään „Eesti Laevandus",«mis toob
naltmekülgset infoi^matsioöni pagu-laslaevandusest
ja meremeestest.
Bülletään pn tasuta saadaval aadres­sil
:„Eesti Laeva]|idus", 63, Ninian
Road, Cardiff CF2 SEL, Great Bri-tain,..
• : • •
Kodumaal^ Elvas suri Helmi Sil-vet
(sünd. Kurut) süad. 30. nlärtsil
1902. Kadunu oli keeleteadlase J. Sil-veti
abikaasa. J. Silvet elab pensio­närina
Elvas juba mõnda aega,
nat siirdusin
H . M . ) . : ^
Paal oma kirjas jatitaö:
olin .Tartu skaut, maleva
papi Paldroki abi, siis kui J. Kõks oli
taas maleva, pealik pärast Sinu .esi­mest
aega. • ' •
• Nõuetava kohtuniku eksami soori­tasin
1926. a. TaUinnas. Töötasin
Lõuna-Ees ti linnädes, 1929. aastas t
Rakveres 3 aastat".'. L
' Nnpalju temalt. Veel /olulist- li­saks,
A; Paal võttis osa. ka Läti s^au-•
tide suurlaagrist 1934. a. Pikemat^ ae­ga
oli ta Tartu skaut. 4. riihma rover-,
klubi vanemaks., vahetevahel ka ma­leva
aukohtu esimees. .30-date aasta­te
n poolel oli ta Tartu Noorkotkas-temaleva
pealik; Saksamaal DP laag'-
rite aegu oli ta Eesti Skautmästrite
Kogu sekretär (V. Sirgo oli juhata-'
ja). "Ka Austraalias on ;ta skautluse
äial tegev olnud. •
Ametalalt töötas .ta prokurörina
Tartus, isegi ka Saksa okupatsiooni
aegu. Kodumaalt lahkus ta sõdalase­na..
^•
. Tema kirjanduslik: tegevus on kui
genud teaduslikul kui ka ilukirjan­duse
alal (luuletused, lühijutud, me­muaarid).
Trükituna on: ilmunud
mõndagi E. V. Tartu üUkooh 50. a.
koguteoses Sydneys ja^akadeemik
.ajakirjades. ^ r
/ :„Seadusandluse käik Eesti Vaba^
riigis 1918-1933" käsikiri jäi kodu­maale:
(K. Ü. ,,LoodUs'0. Tema 150
lk. dr. jur. töö-lubati esitada masin­kirjas
(saksakeelne), jäi trükkimata.
Oma elutöö uurimusliku peateose
>,Nporte kuritegevuselt" ja: hiljem
ulatuslikuma teose ~ i „Kuritegevust
põhjustavaid tegureicjl" kirjastami­seks
tegi ta palju pingutusi. Kirjas
ta lisab, et olin õnneks oma hoiused
jaganud peam. "bma 2 tütrefe xiende
perekonriaelu sisseseadmiseks, mis
võtnud temalt kirjastamise võimalu^
sed. Mulle, ta saatis selle peateose
saatesõna teksti j a sisu kokkuvõtte,
mis kõnelevad kõrgest töö väärtu­sest.:
• ,
Tartu päevüt õn temast veel palju
ilusaid mälestusi Juba koolipõlves
niangiä ta viimasel kooli lõpupidul
näidendis „Vargad" kaubajuudi osa
päris meisterlikult, olles ka hea lau­lumees.
: •
Suurim tänu kõikidele kes meie armsa-^bikaasa, isa ja vanaisa
kirstupanekut Ja viimsele puhkepaigale saatmisest osa võtsid, teda rohkete lillede Ja leinakuulutus­tega
mälestasid. •••• '^v.-^;:;
Südamlik tänu õp. Oskar Puhmllematusetalituse ja lohutavate sõnade eest, EELK Peetri kiriku
Juhatuse ja nõukogu esindaja h E. Loosberglle
järelhüüete eest ja prl. Liina Ptirjele väga liigub
• LUDMILLA NAÄRISMÄÄ' perekonnaga
Suvemaja
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKONNA :
. ; TEENISTO^ ;
958 Broadview Ave.
Toronto. Ont. M4K 2R6
Suure levikuga aja'kirja ,,U.S;.
News" uurimise [andmetel on Fort
Lauderdale kiirernalt kasvavamaks
piirkonnaks mitte üksi Eloridäs vaid
kogu Ühendriikides.. Aj akirj a. arvates
on põhjuseks see: et n.n. „Gold
Goast" . (Miamist;. kuni W; Palm
Beachini), on Mimaatiliselt kõige so­bivamaks
elamispnrkonnaks kogu
USA osariikide süsteemis; .päikese­paistelised
ilinad, mõõdukas soojus,
ka talvel, paras niiskus hoiab ära
naha ja ilanahkade higse kuivamise
ja suurendab, atmosfääri võimet väl­ja
filtreerida nahavähki tekitavaid
kuri. -Statistiliselt on olnud võimalik
kindlaks teha, et siin pnrkonnas ela'-
vad inimesed keskmiselt kümme
aastat vanemaks kui mujal osariiki
• Vaatamata heale kliimale pn Mia­mi
juurdekasv pidurdatud mitmesu­gustest
olukordadest: tingituna mil­les
teatavat osa; mängib ka elanik­konna
etnilise koosseisu muutumine.
Turistide arv kahaneb, suurhotellid
lähevad pankrotti, konventsioonide
ga tehtav äri on kokkukuivanud, pai
jud ingliskeelt. kõnelejaist: ameerik­lastest
valguvad Fort Lauderdale ja
W. Palm Beachi vahelisse pnrkonda.
FEODOR •VESKI
Raamaturaastal 1935, a, koostas ta
teksti ja lavastuse kirjanduslikule
kohtule, -.millineesithis ,>Vaneniui-ses"
palju vajalikku elevust tekitas;
ta ise oli ka osaline, ;
Kõik tema fotod ja raamatud
skautluse ja noorte alalt võeti ära
läbiotsimisel 1940. a. jõululaupäeval.
Kodumaalt lahkus ta sõdalasena.
Omas viimases pikas kirjas (2. 5.
-76) ta annab ka parooH, just-kui ai­mates
et temalegi lahkumiskutse
enam kaugel ei ole:
„Meie vanustel ja meist vanemail
oh üks olulisemaid ülesandeid,. —
kirja panna oma memuaarid. Olen
korduvalt oma sõnavõttudes ja kir­jades
rõhutanud,- et oleme veel n.ii.
„rääkiv ajalugu", sest harilikult Õpi­takse
.mineviku oliikörda ainult en­diste
kirjade järele''v
Puhka Sa rahus, suur rahvuslik
töömees ja aatekaaslane.
Äga kõigile sellele vaatamata ka Mia­mi
kasvab, peamiselt puertoricolas-te,
põhjast tagasivalguvate kuubalas­te
kuid ka Kanada prantslaste ja
põhjaosariikidest väherainformeeri-tud
uustulnukate arvel. Nii kirjeldab
seda ,,11, S.'News"; : :
Võiks veel lisada meeleolude- illus­tratsiooniks
suurhotell ,,Americana"
ümber käivat ppleemikat, Kuigi see
hotell asub N. Miami Beach'is, ta s l
hikindlalt hoidub kasutamast öUia
kirjavahetuses ja reklaamides sõna
,,Miami", pigemini laseb väljapaista
nagu hotell asuks Fort Lauderdales,
isegi lennu lõppjaamana, on märgi
tud Fort Lauderdale^ See muidugi ei
meeldi linnaisadele ja hiljuti Miami
TV commentaator ründas „America-na"
juhatust õige tugevate sõnadega.
Samas TV-s vastas hotelli juhataja,
rõhutades et ta hoidub sõnast „Mia-mi"
vastava uurimisbüroo-soovitu­sel.
Nemad olevat hiljuti kulutanud
30 milj .dollarit hotelli renoveeriml
seks ja nemad ei soovi mitte „Foün-tainblue",
„Eden Rock'i" ja teiste
Miami Beach'i suurhotelhde saatust
jagada. - V ;
V--:'•:;•:•^^:E..T.;•
Pyhkuse qjd pn YÕimcilik
pecatuda üiikdolide
Iga uus „ME[E ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
(CANÄpIAN SCENE) _ MorfS;:
Gu.ide on reisümeestele väga tarvihk
raamat, sest see on ainuke raamatu-turuCkUs
on loendatud sajad peata-misvõimalused
ülikoolide kämpus-telnü
Kanadas kui Ühendriikides. '
Mort's Guide'i nelj äs trükk toob
ära kõik ülikoolid ja kolledzhid, kus
suvekuudel on pulikusreisijail või-malik
tube üürida tagasihoidliku ta­su
eest üksikisikuil, perekondadel
või reisigruppidel. Tubade kõrval on
võiinalik üürida kortereid või tuba-dekompiekte
kas üheks päevaks, nä­dalalõpuks
või pikemaks ajaks; ü l l
köolide kämpused on tavaliselt väga
ilusas ja korrastatud ümbruses. Su-vekülalistel
on võimalik kasutada
tenni^väljaküid, ujumisbasseine, raa­matukogusid,
muusikaruume ja osa
võtta mitmesugustest õhtutest, mis
toimuvad ülikooli -kämpustei Suu­rem
osa ülikoole ei sulge oma söök-laid-
kohvikuid suvekuudel. Hömmik-eine
maksab keskmiselt 1.50 dollarit,
lõunaeine 2.— dollarit ja õhtusöök
2.5Ö. MorfsGuide maksab 5.-. doL
larit ja seda saab tellida aadressü:
Box 630, ' Princeton, ^New Jersev>
08540, USA.