Meie Elu = Our life, September 23, 1977

              *. 38 (1441) 197/
l u
la kaheksa näda-järele.
Valitsus .
umise aega põh-
• ellega töötaole-üha
suureneval
summad köos-ind
jäte ja ;öde-jst.
|c olenevad töe-livõrd
raske on.
[ööd leida ja pi-
Nendes piir-itidus
on suur.
lised-teenistujad
Ise summadele
ling neile mak-tm.
Samal ajal
ides,. kus töü:
|, peavad tööta-lotlejad
' obmp.
Id töökohtadel,
[d toetusi võrd-loksul.
iise summad et
lubatud teenr­ite-
maksmise"
66 2/3 proi-llustatud
näda-
Isima.alselt 147
lastal. Seaduse
Ista töötaoleku
toetustena ka
fdaja on välja:
andami seks.
lavad. neid isi-ad:
töötaoleki.'
jmbr i ! või.pa­nurus,
jääb nit
mdjateie 3977.
istesse üritus--
istesse ja.kui-
.tuleb, kinni-
Ige tihedamal
Lislikku koo<-
• raames. See
lust ja tahet
(eest, mis ön
!.e. . :\
luirim ja ak-iilis
peak-
(rabadusliiku.-
tltlastel võtta
l ;Kiievlastega
i. Pariis, Bei- -..
lels on Ühen-
Iganisatsioon-leisuköha
eh-',
liäosa kohta,
Liidu pooli"
poolakatel
Ikuhagi jälle
iSiis tunneks
vahel nagu
mdus oleks;
eisev neljas
iKonfoderai-selge
olema..
luma hakka-ilemä
r- va-aste
okupat-
(.opa Ühistu-.
lä vabadust •
lib toimuda
võib „Club
[eksiilis aru-
Idi koridorid:
et .eeltööd
laega võide-
He saavuta-
USA, Eu-
(positsiooni.
|ajalega, et
ideed pro-liliseid
eeli-ub.
|i lasta viia
nõnda ni-nmunismi"
mõtet, kü­lli,
uks. meie,
i okupandid
ls ka puna-ameeri
kuv­adega
koo>
leise Maa il­li
saa- hiina
rada. vene-
;trab. Kõi
kohaned:
hääbub
le hulka.
0-:
1-
l.ÖVo iga
iist 10 aas-mi
st neile
lnvaste v a - ' ..
taasa aita-is-
se. võtma ,
fUurt liiku-hüüdlaü-^
rnmunism'.
peab leid-:
?emid ja
livad tema
ikse kOOS-l
i
Tl
1
W
li
n
,,Meie Elu" nr. .38 (1441) 1977 EEEDEL, 23. — FRIDAY, SEPTEMBER 23
Kiri Helsingist
HELSINGI („Meie Elu" kirjasaatjalt) — Siinsetes poliitilistes ringkon­dades
arvatakse, et president Urho Kekkoneni järeltulijaks on kolm pea­mist
kandidaati: Soome Panga direktor ja endine mitmekordne pea- ja vä­lisminister,
dr. Ahti Karjalainen (keskerakond), riigi metallitehaste pea­direktor
Olavi 1 Mattila -(lähedal keskerakonnale) ning peaminister ja
sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Kalevi Sorsa.
Seda; on järeldatud sellest, et N. Liidu Helsingis olev suursaadik Stepa-nov
on süstemaatiliselt kutsunud Karjalaineni, Mattila ja Sorsa pärast
N. Liidu saatkonnas korraldatud bankette jätkama veel eraldi koosviibi­mist
vene diplomaatidega. -.'"'.'-
Seoses" Aänislinna (Petroskoi) — j seletustest selgelt välja lugeda, et kui
Leningradi lennuki kaaperdamisega
Helsingisse on tagantjärele tulnud
ilmsiks mõningaid omapäraseid as­jaolusid.
| .,
Soome loovutas 13. juulil mõlemad,
kaaperdajad, 22-aastase Gennadi-Šhelüsko
ja 19-aastase Aleksander
Zagirhjuki, N. Liidule. Meestele oli
. tulnud järele ekstiW lennuk Lenin­gradist,
; .
Loovutamine toimus vastava 1974
Soome -ja N .Liidlu vahel sõlmitud le­pingualusel;
Vaba maailma maadest
ainult Soome on. sõlminud niisuguse
.lepingu N. Liiduga,'Kuid hiljem on
selgunud, et kaaperdajad oleks või­nud
paluda varjupaika Soomes. Mai­nitud
lepingus leidub nimelt artik­kel,
mille järgi lepingu sätted ei mõ­juta
mingil viisil õigusi, mida lepjn-guosalistel
võib olla ^kohtuvõimu,
maale sissesõidu või maalt väljasõi­du,
välismaalaste maal viibimise,
varjupaigaõiguse, lennuliikluse ning
vastavat seadusandlust puudutavate
küsimuste, suhtes".
Kuid vaevalt Soome ametivõimud
sellest võimalusest kaaperdajatele
teatasid. ;
On' selgunud ka, et siseminister
Eino Uusitalu (keskerakond) oli
avaldanud, imestust, et Helsingi—
olukord .ei parane, sundabinõud tule­vad
hiljem arevsse.
Rootsi on asunud ümber umbes
300.000 soomlast. Peadirektor Erkki
Tuuli on kommenteerinud seda aren­gut,
järgmiselt:'
„Soomlaste väljarändamine Rootsi
praeugstes mõõtmetes on meie maa­le
vähemalt sama suur õnnetus kui
meie sõjaaegsed kaotused langenute­na
j a maaalade kaotustena. Kuid
veel mitmekordselt rohkem häbina,
et meie ei. ole suutnud luua: meie
maal niisuguseid olusid, et meie ko­danikel
oleks siin hea olla ja et nad
tunneks selle maa oma isamaaks,
kus ja mille heaks maksaks pinguta­da
ja töötada sama innukalt ja väsi­mata
kui nad nüüd teevad oma uuel
kodumaal Rootsis.
Ja 'kõik on ainuüksi meie enda süü!
Meie riiakas iseloom ja kaugele vii­dud
politiseerimine on õpetanud
meid vihkama teineteist, kadestama
teineteise saavutusi ja pidama töö­andjaid
kurnajateks". :
Rootsi valitsuse esindajad on hil­juti
käinud Soomes - teatamas, et
Rootsi ei soovi enam sisserändajaid
Soomest, kuna Rootsis elavatelegi ei
leidu enam küllalt tööd ja kuna
Rootsi majanduslik olukord kogu
Kuulutused palume ära anda hiljemalt 1, .novembriks.'
1 lehekülg — $50.—, 1/2 Ihk.,— $30,—, 1/3 Ihk. — $25,--,
1/4 Ihk. —120—. ; ; : . :/v • [
Kuulutamine kalendris on kasulik, kuna see on kasutami­sel
aasta läbi.
Asutusi, organisatsioone ja kogudusi palume teatada oma
aadressi muudatusest.
Vantaa lennuväljalt oli antud luba aeg halveneb. Sellele vaatamata on
maandumiseks. Uüsitalo oli nõudnud
ka asja uurimist". Ta oli teadlik -sel­les,
et lennukil oli 'kütteainet ainult
20 minutiks ja -tja ei oleks saanud
sellega lennata Stokholmi, mis oli ta
sihiks. Niisugused siseministri kom­mentaarid
äratasid nördimust Soo­me
avalikkuses.VUusitalo. sai aga ju­ba
aastate .eest tuntuks sellega, et ta
tegi ettepaneku, et .19. september
kuulutataks „Soome teiseks iseseis­vuse
päevaks". Soome tegi 19. sep­tembril
1944 relvade rahu N. Liiduga
' .ning pidi sellega seoses loovutama
IKarjala ja;mõningaid teisi alasid ve­nelastele.
1 •«
• Pärast kaaperdajate väljaandmist
said Soome diplomaatilised esindu­sed
Varssavis, Bonnis ja Belgradis
: hulga ähvardusi.
Belgradis ähvardati kättemaksuga
sealseid Soome diplomaate, nende
perekonnaliikmeid ja Jugoslaavias
viibivaid soome turiste. Kahelt soo­me
. diplomaatide lapselt, ähvardati
silmad välja torgata.
Kuid olukord rahunes vähehaava
ja midagi ei juhtunud. Need ähvar­dused
olid siiski ..meeletuletuseks
Soome ametivõimudele, et pagulaste
väljaandmine oh tõsine rahvusvahe
•lihe küsimus.
, * •
Soomes oli juulikuus - tööta1 töölisi
125.000, mis on erakordselt kõrge
arv. Aprillis, oli §ee/arv veelgi kõr^
gem, nimelt 160.000.
Selle: tottü äratas; hiljuti suurt tä­helepanu
peaminister Kalevi Sorsa
paaris jutuajamises esitatud hoiatus,
et Soome peab võibolla mõne aja pä­rast
takistama välismaale'rändamist.
Ta ütles, et selleks „tuleb.leida vastu­võetavaid
abinõusid".! Lähemal .ajal
ei ole oodata1 sundabinõüsid, kuid
l.iiijcm tulevad need arvesse.
Niisugused seletused äratasid laial-dast
rahutust. Küsiti, kas Soome va-
•• litsus kavatseb hakata 'valjarända-
. mist takistama samasuguste abinõu­dega
kui Icia-Sakslalmaa pn seda tei­nud.
Soome sotsiaaldemokraatlik
: ajakirjandus süüdistas: küsijaid Sor-
:sa avalduste „moonu.tamises" ja „va-letamises";
Ometi, võib .peaminislri
Dl
I I
958 Broadyiew Ave., Toronto Ont. M4K 2R6
Tel. 466-0951
EESTI
IINO
Toronto Real Estate Board'i liige
Oleme kolinud UUS AADRESS ON:
; 2670 A. YONGEST.:
töÖvahendusbüroode uste taga Soo
mes pikad sabad — inimesed ikkagi
loodavad, et neile leiduks tööd Root­sist.
V: '
Rootsi televisioonis usutleti hiljuti
Soome sõjaaegset raadioluure üle­mat,
erukolonel Reino Hallamaad,
kes praegu elab Hispaanias. Ta üt
les, et Soome juba aastate 1941—45
Jätkusõja varajases järgus oli või­meline
murdma Ühendriikide sala­koodid
ja lugema ameeriklaste raa
diosõnumeid. .
Hallamaa oli 1943 teinud Soome
vägede, ülemjuhatajale, marssal C. G
Mannerheimile ettepaneku, et. amee
riklastele. teatataks, et soomlasec
loevad nende salasõnumeid.. Ettepa
neku eesmärgiks oli taotleda amee
rikiaste poolehoidu. •
Marssal Mannerheim oli samal ar
vamisel ja ta saatis Hallamaa Stok­holmi
koos portfellitäie telegrammi­dega.
„Andsin mõned sajad selgele
keelele loetavaks muudetud tele­grammid.
Nad ei Uskunud oma sil-mi",
ütles Hallamaa ameeriklastest.
See, et soomlased lugesid sõja ajal
ameeriklaste, salasõnumeid, oli juba
ammu teada, kuid eelpool mainitud;
üksikasjad tulid nüüd esimest korda
avalikkuse ette. ; '
Hallamaa, kes. on pärast sõda ol­nud
Hispaanias nelkide aretajaks,
nimetas veel, et ta oli sügisel 1939
käinud Stokholmis, kus tal oli kaa­sas
soomilaste poolt murtud venelas
te salasõnumite koodid. Ta oli miup
nud need rootslastele ja saanud vas­tutasuks
seda, mida ta oli palunudki
— 100 ameerika raadiovastuvõtjat.
Neid oligi soomlastel hädasti vaja 30
novembril 1939 alanud Talvesõjas.
Sissekäik Lytton Blvd-ilt.
TeL 487-4$77.
Kodus Tel. HI 7-2017 ;
Sõbralik ja õiglane teenimine.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
ipioori Of f awa Hiina
saätkonrias
mest. .Seekord- tuli suvepäevadele
kokku 70.000 inimest.
e o
O 0 0.
lk
. (. Algus lk. 2) ;••
viibimistel. Koosviibimised — kir­jandus,
kunst, muusika, teater; rah­vatants,
sport, jne., on vajalikud, et
süevndada ja tugevdada sidemeid
Xlüb 9" liikmete vahel ning demon­streerida
teistele^ meie tahet, vabadu­sele.
'.Meie. eestlased ja teised baltla­sed
peame välja tuima oma kultuu­rilisest
„splendid |isolation'ist", - sest
muidu jääme üksinda. 'Kui me oleks-
. ki kõige ilusamad jk kõige targemad,
meid on .liiga .vähe, et üksinda hak­kama
saada. : i
: ll.,,Clüb .9" juhid peavad välja
töötama ja avldama „manifesti kõi­gile
venelaste poolt okupeeritud
maade rahvastele," mis selgitab rah­vaste
vaba arengu tuleviku perspek­tiive
„globaalse-regiohalismi" raa­mes,
ja seda levi»tama ikestatud rah­vaste
hulgas,1 et neile anda lootust ja
usku vabasse tulevikku.
12; Peame kiirustama, sest meie
rahvad kannatavad.
Soome lapsed võtsid osa Moskv;
jä Krimmis korraldatud laste festi­valist,
mille eesmärgiks olevat olnud
„Euroopa julgeoleku- ja koostöökon­verentsi
lõppdokumenclis .ja ÜRO
laste õiguste, deklaratsioonis nimeta­tud
põhimõtete rakendamine laste
keskel".. -. ;;
Apelli festivalist osavõtmise poolt
olid alla kirjutanud president Urho
Kekkonen ning konservatiivide,
kommunistide ja kristlike paiiamen-digrupid.
Soomes võtsid organisats;-
ööni toimkonnast osa ka skaudid.
Nagu näha, püüab kommunistide'
propagaiTda haarata ka lapsi. Mis te­gemist
konservatiividel, kristlikel ja
skautidel aga .on. niisuguse üritusega,
on raske mõista.
Soome .rahva enamus pooldab va­baturu
majandust ja on vastu 3tte-
!võtete sotsialiseerimisele. See selgub
hiljuti korraldatud' gallup-uurimu-sest.
Selle järgi eramajandust pool­das
rohkem kui 60 protsenti vastanu­test.
Tööliste keskel see protsentarv
oli 53. . ... -
. ^
Keset politiseerumist ja.majandus­likku
kriisi Soomes, on suhteliselt
vähese tähelepanu osaliseks saanud,
usulised liikumised. Need korralda­vad
iga suvi oma suvepäevi, kuhu tu­leb
väga paljurahvast kokku.
Nii näiteks korraldas vanalaesta
doilik usuline äratusliikumine täna­vu
oma suvepäevad Haapaj arvis
Kesk-Soomes. $elle liikumise poolda
•jaskond tuleb peamiselt Põhja-Soo-
.. Soomes jagatakse mitmesuguseid
tiitleid suuremate või. vähemate tee­netega
seltskondlikele ja pöliitiliste-e
ning, majanduselu tegelastele. Hil­juti
sai riigi nõuniku tiitli Lapimaa
endine;.'- maavanem j;a kolmekordne
peaminister Martti Miettunen.
70-aastane Miettunen on olnud
maaliidu, praeguse keskerakonna
tuntumaid poliitikuid. Tal ei ole aga
kunagi olnud iseseisvat joont, vaid ta
on. alati olnud Urho Kekkoneni ustav
toetaja. Ta oli maaliidu parteisekre-täriks
1946—50 j ä oli ministriks kõi­gis
Kekkoneni- viies valitsuses. Miet-tuneni
kolmas valitsus, mis oli moo­dustatud
1975. a. detsembris, lahkus
maikuus.
Soomes ori iseseisvuse, ajal antud
ri.iginõüniku tiitel varem ainult nel­jale
isikule: Rahvuspanga peadirek-torile
J , K. Paasikivile (1930), profes­sor
E. N. Setäläle (1934), Oulu lääni
maavanemale • E. Y. Pehkonenile
(1948) ja endisele peaministrile K.-A.
Fagerholmile;r(1959). .; . -
Varsti pärast, seda -värske riiginõu-;1
nik Miettunen ütles Soome—N. Lii
du sõpruspäevadel Jyväskyläs,; et
„meie arvates ainult nende väliste
eelduste raamides, mida oktoobrire­volutsioon
lõi, võis Soome rahva
soov iseseisvaks ja sõltumatuks
eluks teostuda".
. Kuid see. on juba aastaid olnud nii
kommunistide kui ka ametliku Soo­me
(loe: president Kekkoneni) ühi­seks
seisukohaks. Selle juures eirää-gita
aga 'sõnagi sellest, et pärast Soo­me
• Vabadussõja - algamist 1918. a.
jaanuari lõpus Lenin' saatis 40.000
püssi soomlastele ja et Rautu" lahin­gus
Karjala kanansel. sama sõja lõpp­järgus
langes üle 2.000 venelase.
Nähtavasti tiitli andmine ja see
kõne olid omavahel seoses. Poliitilis­te
teenete, eest on .tiitli saanud ka
Soome kõige suurema ajalehe ,.Hel­singin
. Sanomate" karikaturist Kar
(Kari Suomalainen). Ta on kõigi
poolt tunnustatud -vaga osavaks ka­rikaturistiks.
Varem hoidis ta ise­seisvat;
joont. Nii sai kuuekümnenda­te
aastate esimesel poolel • tuntuks
tema ütelus president Kekkonenile,
kui see kutsus teda külla ömarvillas-se
Tamminiemisse: „Tanän väaa kut­se
eest, kuid ma ei ole must ega näl­jane".
President viis teatavasti sage­li
oma 'külalised enne einet sauna,
mis asub villa kõrval. ; V
Viimasel, ajal aga on Karit kasuta
tud, nähtavasti lehe nõudmisel ja
mitte tema enda algatusel, Kekko­neni
valimišpropagändas. Ja selle
eestantigi talle professori tiitel.
Kanada välisministeerium teatas,
et Kuninglik ratsapolitsei on taba
nud Ottawa. Hiina saatkonna diplo
maadi mittelubatud tegevuselt Ja kõ­nesolev
. diplomaat pidi Kanadast
lahkuma. Diplomaadi nime ei ole
tehtud teatavaks. :
Sündmus ise pn leidnud aset juba
paar nädalat tagasi. Nimelt. on üks
Hiina saatkonna diplomaate kogu­nud
andmeid Kanadas elavate nende
hiinlaste ja nende sugulaste kohta
kes pooldavad Taiwani valitsust. Ku
na leidub hiinlasi, kel on sugulasi
Hiina mandril, siis on selline andme
te kogumine ohtlik neile Kanada ko
danikele ja nende sugulastele.
See on juba teine juhus, kus' Hiina
diplomaat tabatakse mittelubatud te­gevuselt.
Mäletavast! pidi 1975. a.
üks Hiina saatkonna diplomaate sa­mal
vaiksel viisil Kanadast lahkuma.
Konservatiivide partei liige E.lmer
McKey märkis. ,,Sun'iie", et Kanada
suhtleb - N. Liidu, Hiina, Kuuba ja
Ida-Euroopa. kommunistlikke . riike
erinevalt teistest diplomaatidest.
Nende riikide eksimusi ei tehta ava­likuks,
vaid nad . peavad vaikselt
spioneerimiselt, tabamise järele Ka­nadast
lahkuma.
ÜGISK1RS NEW YORGIS
Pilvelõhkujatel on ilmastik vähese
tähtsusega, kuid väga oluline inimes­tele,
kes on sunnitud suvekuudel
kuuma ja niiskuse keskel liikuma
nende vahel, kuna see on nende lei­vateenistuse
koht. Ütlen: leivateenis­tuse
koht, sest suurem osa newyork-lasi
ei ela linnas, vaid väljaspool.
See kehtib ka eestlaste suhtes, kelle
peamisteks elukohtadeks on Long Is­land
linna piires |a kaugemal ja New
Jersey osariik. Elamine on sellest
tingituna ühenduses alalise reisimi­sega,
peamiselt allmaaraudteega ja
bussidega, kuna südalinnas auto ka­sutamine
ön ebapraktiline ja parkee-rimise
kulud erakordselt suured. See
olukord, et inimestel on Manhatta-nil
raske kasutada autosid, halvab ka
oluliselt eesti elu avaldusi, mis kõik
on koondatud sellele pilvelõhkujate
saarele. Siin on vanaeestlaste poolt
õigel ajal, targasti ja odavalt ja heas
linnaosas ostetud maja. Manhattan!
Easti ja Westi osas asuvad ka mõle­mad
eesti luterlikud kirikud, mida
eenivad juba ligi 30 aastat praostid
Aleksander Hinno ja Rudolf Kivi­ranna.
' '
Eesti Maja avas septembri algul
oma uksed paljudele organisatsioo­nidele
jä üritustele, mis kuni uue ke­vade
ja 1978 a. suvekuumuse tuleku­ni
leiavad aset selles majas,-kus rah­vuslike
tähtpäevadel lehvib sini-must-
valge lipp kõrvuti USA riigili­puga
ja ameeriklased loevad maja
sissekaigu kohalt sõnu ESTONIAN
HOUSE. Septembrist alates on Ees­ti
Maja oma ürituste rohkuse poolest
mesipuu taoline, eriti kehtib see nn.
koolipäevade kohta, mil iga kuu ka-
Mäekask. Esimeseks klubipäevaks •
täitus Eesti Maja saal inimestest, kel­le
kohta on raske ütelda, et nad on
vanad, kuigi kõigil on seljataga 65,
70 ja mitmetel rohkemgi eluaastaid.
Ka ei ole olnud kerge, omale leiba
teenida niisuguses raskes linnas na­gu
seda ori New York. Üldmulje ön
aga pilku saali heites: niisugused
meie oleme inimestena visast ja tu­gevast
eesti sugust, isegi vanadusel
on raskusi meist kinni haarata; ja
oma meelevalla alla suruda.
Kuna Klubil on hea koostöö mõle­ma
luterliku kogudusega, siis aitavad
mõlemad praostid kaasa selle orga- ,
nisatsiooni vaimse töö alal — nii
sündmustekohastc palvustega kui ka
vajaduse, korral loengutega. Klubi
kuluaarides räägi takse lõbusavõitu
lugu.ühest vähekiriklikust daamist,
kes olevat ütlenud oma sõbrannale,
et see on hea, et mõlema koguduse
õpetajad võtavad osa Klubi tööst ja
tulevad sageli kohale, sest siis on te­mal
vähem põhjust võtta ette suurt
ajakulu, mis on ühenduses suurlin­nas
eesli kirikusse minekuga/ Sõb­ranna-
ei olnud ka mitte, suu peale
kukkunud-inimene; vaid vastas: Si­nul
ei ole küll põhjust kurta kirikus­käimise
ajakaotuse üle, sest ma olen
sind seal näinud 'juba aastaid ainu­üksi
jõuluõhtul!
Seenioride Klubi sügisese avapal-vuse
pidas praost A. Hinno, kes juba
ise sammub seitsmekümnendate elu­aastate
teed äga seisab tarmukalt
oma suure koguduse teenistuses.
Hea loeng oli mag. Leonhard Vahte-rilt,
kes käsitles maailmaolukorra
probleeme ' poliitilis-filosoõfilisest
hei laupäeval Eesti Kooli õpilased j a 1 seisukohast. Mag.- Vahter on New
resii
Oma esimesel ametiaastal on USA
president J. Carter sattunud raskus­tesse.
Tema eelarve koostaja Bert
Lance mustad pangaoperatsioonid
olid Senati uurimiskomisjoni ees. J
Carteri suure pidulikkusega sõlmi
tud Panama kanali loovutamine .pa­hempoolsele
Panama presidendile O
Torrijosele on terava • kriitika all
Ühe ajakirja poolt toimetatud gallup
näitas, et ainult 38.senaatorit poolda
vad lepingut, küna vastu olid,31. se
naatörit. Leping vajab 2/3 Senat
liikmete hääli, mida dn raske saada
Lepingu allakirjutamise ajal de
monstreeriti selle vastu ja Panama
kanali tsoonis elavad ameeriklased
korraldasid matuse rongkäigu. Lei­takse,
et kui USA ei suuda oma ter
•ritooriumi; kaitsta TPanama kääbus-riigi
vastu ja eelistub, kuidas, suudab ;
selline riik ja selle riigi president';
kaitsta vaba maailma kommunismi­ohu
vastu. ;-
skaudid ja gaidid kasutavad kuhi
pärastlõunani seda maja — katuse­alusest
.kuni keldrini. Siin võib ka
külaline Torontost või mujalt kohata
mõnda väikest, kenasti riietatud tü­tarlast,
kes; tema kõnetäjatele. vap­ralt
ütleb- „Ma olen pool ameerik­lane
ja pool eestlane: isa on ameerik­lane
ja ema on eestlane j a ema toob
mind siia, et ma õpiksin.eesti keelt"
Ja ta vaatab siis sulle oma rõõmsate
silmadega ja on juba järgmisel het­kel
kadunud; teiste mudilaste keske­le,
kellest nii mõnigi on. pool-amee-riklane
ja pool-eestlane, kes on tul­nud
Eesti Majja. '•'••
Eesti Kool — nii;on kooli;ametlik
nimetus — avati sügisemestri alguse
Duhul palvusega praost R. Kiviran
näit, kes mudilasteperele ütles, et su­vel,
me viibime heal meelel' Jumala
ooduse templis- ja sügise tulles tun­neme
headmeeit, et on olemas õpp
mise tempel Eesti Majas, kus. õpime
tundma ja paremini; kasutama oma
vanemate ja vanavanemate keelt ia
seda maad, mis kannab; Eesti nime
tust ja mida me eestlastena armas­tame.
Kooliperet j a kooli vabataht
1 ikke abilisi, kes tegevad õpetamisel
tervitas soojalt Kooli kauaaegne ju
h ata ja Eduard Kärner. Kooliõpeta j a
Tõnu Vanderer, New Yorgi noorema-põlve
eestlane, andis koolile üle 300
dollarilise tshekr töö; toetamiseks
korporatsioon: •.' Fraternitas Estica
•juubeliga seoses. Ja siis kadusid lap­sed
klassidesse ja; esmakordsed tun­nid-
peeti ka tegevust alustanud
täienduskeskkooli õpilastele, milles
tuleb naha tähtsat sammu edasi
meie noorpõlve säilitamisel eestlu­sele.
. ;•• " . : : : ' ; ; : • / -.-V"•
p Juba 6. septembril alustas oma te-izevust
New Yonü Seenioride Klubi-,
kelle tegevust juhib energiline Me ta
Lastevanemate soovide kohaselt !
avatakse esmaspäeva õhtul Ka­le
v-Estienne võimlemistunnid,
lastele ja teistmelisteie North
Yorkiš, Bayview ja Finch Bles-sed
Trinity Collegels. Registree­rimine
toimub esmaspäevadel,
19. ja 26. septembril kella 6—
7.39 õ.
Informatsiooniks helistada tel.
222-5751, 465-7020 või 889-7889.
23 WESTMORE DR.; V
-SÜITE 404, REXDALE, .
Ont M?V 3Y7; —; tel. 745-46Ž2
leer
Kõik märgid näitavad, et praegu­ne
president J. Carteri administrat­sioon
ei tunne huvi ega suuda pida
da. -Egiptust Vaba; maailma poole
pealt. Egiptuses on tõusmas oposit
sioon president A. Sadati vastu ja
kardetakse, et Egiptuses toimub rii­gipööre,
mis viib riigi jälle uuesti N.
Liidu mõju alla. .
Yorgi vanemaid rahvusliku ja kul­tuurilise
elu tegelasi, kes on kõrge
elueani alles hoidnud oma vaimse
värskuse. Ta on kõrgelt hinnatud si­sukate
loengute pidajana. Tema .vai:/-
muvärskuse saladus seisneb selles, et
ta loeb,, uurib ja kirjutab ja teenib
oma mõttetöö tulemustega vaba
maailma eestlasi loengute ja artikli­te
kaudu. Ta elab New Yorgist kau­gemal,
kuid on alati kohal, kui on te­gemist
kultuuriliste üritustega.
Sellel sügisel on New Yorgis ja
mujalgi põhjust asuda ettevalmistus­te
tegemisele, ejt 1978 aasta algul vää-,
rikalt tähistada meie Suurkirjaniku
ja monumentaalsete eesti elu romaa- :
nide autori Anton Hansen Tammsaa­re
100 aasta sünnipäeva. ,;',.'•" V
Sellest .sünnipäevast on olnud' pal­ju
juttu okupeeritud Eestis. Seda; tä­histatakse.
ja. -katsutakse poliitiliselt
ära kasutada ••'•muidugi esmajoones •
eesti kommunistide poolt. .; Äga
Tammsaare ei olnud punase voolu
mees ega olnud-'ta. ka mitte ateist,
kuigi ta vahel ütles mõned tõsised ja ;
teravad sõnad ka kiriku kui sellise
kohta. Ta teostes on ususüsavaid le-hekülgi,
milles. kajastub eestlaste ti­he
side kristliku religiooniga, mis on
vorminud ja kujundanud meie põh-.
jamaise rahva hinge, eriti alates usu­puhastuse
tulekust 450 aastat; tagasi
ja rähvuslik-ususügava /venhastekü-guduse
liikumise kaudu, mis- teata­vasti
jäi kirikusse. Tammsaare juu­bel
kodumaal j a väljaspool on seepä-rast
rahvuslik suursündmus-, sest te­ma
looming kajastab meie rahva elu' •
ja kuulub meie rahvale.
Põh ia-A meeri ka eestluse' juubel
seisab nõndasamuti ühenduses 1978
aastaga; Nimelt rajati• a. 1898 Amee­rika
kontinendil esimene eesti orga­nisatsioon,
milleks oli õp. Plans Pie-•
base; poolt New Yorki asutatud Eesli
Evangeeliumi; Luteri Usu kogudus.
Öp. Rebane oli tõsine, rahvuslane ja '
sügav usumees, kes pani aluse USA
organiseeritud eestlaskonnale. .
Tema toimetusel ilmus ka Põhja; •
Ameerika, esimene1 eestikeelne ajaki­ri,
mis jäi seisma siis kui 1911 a. jõu­lude
eel kustus tolleaegse- ainsa
ämeerika-eesti' kirikuõpetaja elu­küünal
49' aasta vanuses. Tema tood
on jätkanud USA-s usuteaduskonna
lõpetanud õp. Conrad Klemmer ja
1948 aastal Stokholmist New Yorki
tulnud 'mag. Rudolf'Kiviranna. Ko­gudus
oli siis 50 aastane ja tähistab
tuleval aastal juba oma 80 aasta juu­belit,
mis ei. ole" mitte ainult ühe ko­guduse
.sünnipäev, vaid tahtis päev
kogu Põhja-Ameerika eestlaskonnale.
Lõuna-Aafrika vanglas- suri 9-sa
päevase näljastreigi, tagajärjel terro­rismi
pärast vangistatud 20-ne aasta'-
ne üliõpilane, Steve Biko, mille pa­rast
vaba maailma ajakirjandus lööb-suurt
lärmi.
Lõuna-Aafrika siseminister J. Kur-ger
andis sellekohta avaliku seletuse
ja märkis, et Löuna-Aafrikas on igal
isikul võimalik ennast surnuks näl­jutada,
kuna see on iga kodaniku de­mokraatlik
vabadus^ Ta süüdistab S.
Biko surmas president J. Carteri eri
emissari A. Youngi, kes käis L.-Aaf-rika
musti ülesässitamas ja võrdles
S. Biko surma.president J. F. Kenne­dy
ja. Martin L. Kingi mõrvamisega.
Aegajalt läbistub eesti- aja|irjan-dusest
teateid nende- eestlaste kohta,
kes elavad vabas maailmas, kuid on
pööranud selja eestlusele. Mõned tee­vad
seda oma väi ise edu keskel uh­kelt
ja •üleolevalt. -Teised' kaovad
vaikselt ameeriklaste ja kanadlaste
keskele. Aga kas oleme teinud kõik,
et. siiski neidki eestlasi tagasi võita
eestlusele? Meie peaksime sooja sü­dame
ja targa peaga plaanitsema,
kuidas ka selliseid inimesi võita meie
rahva vabadusmõttele ja kui nad ei
viitsi olla eesti ühiskonna aktiivsed
liikmed, me tervitaksime neid toeta­jate
liikmetena. See aga ei peaks vist
küll mitte kellesile olema raske.
Vaatleja