Meie Elu = Our life, June 27, 1985

              nr. 26 (1843) 198S
• KD
imiteele
Torontos toimunud
lüöaruanne on nüüd
)olt läbi vaadatud ja
imiteele koosolekul,
|i]apäeval, 27, juunil
õ. Eesti Majas,
[kutsega ajalehtedele
lätsioonis ütleb abi-:
[rüja, et'Esto'84 üle-
]ei ole olnud, küll on
jttu olnud ülejäägi
kasutamisest,
letatud, või selletao-ole
mitte Estoüle-
Ivaid örganisatsiob-lögrammi
vastuvõt-ttckuleppe
täitpnine.
le Esto ülejääk. See
jhidalt öeldult: kõik
lo üritused loovuta-lendi
oma sissetule-ilude
katteks. See
l a 2& vahel, sõltuv
Išt (kas „lõbustus'\
jja kes kannab riski.
IJjamaksmist järftle
llejääk kuulub köie­lt
seda korraldavale
Reservatsiooniga,
lest, võib mahaarva-
Irituste puudujääki"
aruannet oodatak-riti
siis, kui on üle-
Ivepidamise joonde-la
mäjandus-abiesi-
|t on* aegavõttev tol­line
viivitus tekit!
rvete, ja eriosakon-
|otamisega,. Võrrel"
jitusfega pole Esto
jeglasem. Kahju ai-
I jääma suve jalgu.
:a peremehe, Siht-
^ad Kanadas, pea-
Kalevipoeg kütkeis*'(1979)/„Vargamäe tM^ ja õigus" (1984),
nStudies in Finnic Fol^^^
MELJAFÄEVAL, 27. J U U N I I ' T H Ü R S D A Y , J U N E 27.
Toimetusele
saadetud
kirjandu
„KRATT"
..Kratt" on Kotkajärve teataja, mil°
lest ilmunud juba 23 numbrit. Toi­metajaks
on Ü. Soots. Kevadnumbri
kaheksalt leheküljelt peegeldub elu­olu
sellel looduskaunil eesti skautide
maa,-alal, kuid ka muud, mis võiks
huvitada skautlikke noori, nende va­nemaid
ja neid, kes omavad seal
suvilaid.
Kolm põhjsilike jiurimuste tule°
musel sündinud tüsedat esseede­kogu
(248 - 272 - 220), kokku 59
uurimust rahvaluulest, mütoloogi­ast,
kirjandusest, ,,Kalevalast",
rahvaluulelistest välismõjudest,
Kalevipojast", isiku- ja rahvapä­rasustest
jne., kokku 740 lehekülge
vähema kui 6 aasta jooksul oma
igapäevase õppetegevusel paljude
uurimisreiside, muude lisäkohus-tuste
jne.kõrval on saavutus, mille­le
ei ole käeulatuses kõrvutavat.
Kuigi üks osa esitatud materjalist
on varem kas ilmunud ajakirjades või
valminud ettekandeiks teaduslikel
konverentsidel, on autor neid kõiki
teoste jaoks uute andmetegi^ täienda­nud.
Juba nende kättesaadavaks te­gemine
samade kaante vahel on kõr­gelt
hinnatav. Kasutatud allikmater-jal
hõlmab loeteluna Iga teose kohta
üle 200 tiitli, kõnelemata materjali
hankimiseks ja võrdlevaks läbitöö­tamiseks
mitme riigi raamatukogu­des
ja arhiivides kulutatud kuudest.
Kaks esimestena nimetatud teost on
varustatud sisuselgitava ingliskeelse
kokkuvõttega iga artikli kohta, vii­masena
Suomalaisen Kirjallisuuden
Seura väljaandel Helsii^gis kla. mais
ilmunud „Kalevala" 150.a. juubelile
pühendatud ingliskeelsele „Studies
in Finnic Folklkore'le" on kirjutanud
sisutiheda järelsõna Helsingi ülikoo­li
rahvaluuleprofeskor Matti Kuusi.
va kuratliku veevaimu nimeks. Kah­juks
ei arvestanud prof. Andrus Saa-reste
omal ajalsellejäära-ohvri vene­list
päritolu, vaid esitas oma „Kaunis
emakeeles" (Lundl952rlk.lk. 11-13]
selle mitmesse sugukeelde tõlgituna
näitena meie hõimukeelte omavahe­lisest
sugulusest.
Kui oleme peatunud selles linnu­lennulises
ülevaates F.J.Oinase kol­me
esseedekogu juures koos. siis joh­tub
see vajadus nende sisuterviklu-sest,
Et teostest üks ingliskeelsena
viibmeid teadlaste ja huvitatute rah­vusvahelises
peres pikki sajandeid
tagasiulatuvah rahvaste loova vaimu
laiemasse ringi, on autori väsimatuse
ja ainehuvi suur tulemus. Jääb tõsi-seh
soovida, et meie noorem akadee­miline,
pere mitte ainult ei piirduks
ingliskeelse „Studies"-koguga tutvu­mise
ja selle levikule kaasaaitamise­ga,
vaid leiaks selle kaudu ka ise tee
eestikeelsete kogude juurde. Eriti
suurt tähtsust omab see käesoleval,
soomlaste „Kalevala" — ja läti rah-
Prof.FELIX OINAS valuule vanaisa Kristjan Baronsi-jelka„
Kalevipoega", meierahvaluu- aastal.
leuurimise ajalugu, rahvalaule, eepi- Analüüsinud Kalevipoja karistus-kat,
ballaade, lüürikat j m. Teose le- episoodi kui iseseisvat eepost minia-heküljed
52-60 on pühendatud terves tüüris (tema saatmist allmaailma),
ulatuses ,,Kalevipojale" ja Ik.lk. 69- märgib F. Oinas (Vargamäe tõde ja
77 hõlmab peatükk „ 0 n the Struc- õigus, lk. 134] muuseas: „Lõppepi-tureof
theEpic Kalevipoeg" 14 allik- sood on voetud oluliselt meie oma
vntega. Peatükis „Gestures and Bai- rahvaluulest, aga tugevasti tihenda-lads"
algab vaatlus eesti osaga ja tud. Ent lisagem kohe: kõik selle
leiab võrdlevat iagasipöörduniist hi- kesksed motiivid on rahvusvaheli-lisemates
lõikudes. On loomulik, et sedi Nagu me oleme korduvalt rõhu-kuna
soome-ugri hõimude rahvaluu- tanud, on rahvaluule oma olemuselt
les ja mütoloogias on üllatavalt rik- internatsionaalne ja valdavas osas
kalikult kokkupuutepunkte, laiu mõ- laenatud. Aga see ei mõjuta tema
jusid ja tekstilisi kattumisi, siis esineb väärtust ega tee teda halvemaks või
eestilisi näiteid ja Võrdlusi peagu igas paremaks. Meie jutustajate ja rahva-ülejäänudki
peatükis. Täielikult laulikute ülesandeks on olnud võõras
meie rahvaluulele pühendub Faehl- ainestik vastu võtta ja meie oludele
manni „Koidu ja Hämariku" (Myth kohandada." Selle lähem tundma-
„Dav^n and Dusk"] analüüs lehekül- õjDpimine on iga haritlase endaaren-gedel
160-171. Teose lõpupeatükk damise kurveliselt raskel teekonnal
„Ingrian Kirlouks ,,Water Spirit" suur samm edasi. Edasi — vaimse
(Ik.lk. 201-211) toob uusi andmeid silmaringi kujuneva laienemise suu-selle
kohta, kuidas Narvast mitte nas. Kolm kõnealust esseedekogu
.kaugel(6-7 versta) asetsevates Ingeri oma põhjalikkuse ja täpsusega on
külades kiriklik õnnistus „]umal hei- siin väga tugevaks juhtivaks käeks,
da armu!" arenes jäära-ohvrit nõud- ' JOHANNES KAUP
>a ka paljusid teisi, kes andnud
oma panuse Kotkajärve ehitamisel ja
korrastamisel või külastanud seal
toimunud laagreid.
Masterite meistrivõistlustel
Kaheksale eestlasele
26
Helgi Pedel parandas oma
maailmarekordi kõrgushüppes
Kanada masterite kergejõustiku gushüppes — 3,67 m, kolmikhüppes
ILMUNUD
BQ
(luuletusi 1948-4©)
a&rj®m@@", Toronto 19Si.
Hmd $12.00
t@®i tallides lisandulb
saatokul^ü.
SOOME RAHVUSEEPOS
ae
Kuigi siin esimesena nimetatud es­seedekogu
tiitliks on Kalevipoeg
kütkeis" (kirj. Mana, 1979)^ on selles
esitatud esseedest pühendatud otse­selt
„ Kalevipoja" teemadele ainult 3
esimest, teistes aga pöördutud rahva­luule-
ja kirjandusüurimuste joonel
korduvalt tagasi „ Kalevipoja" juur­de.
Erilist tähelepanu selles kõigile
kergesti loetavas kogus pälvivad
uurimused setu rahvaluulest, tshuu-dide
endamatmisest, haldjaist ja ton­tidest,
A. Kitzbergi ,,Libahuridi" rah­valuulelisest
taustast ning Lutsu ja
Tuglase mõnede tööde prototüübis-tikust.
Teos lõpeb hea ja selgitava
artikliga kahekeelsusest, mille kohta
autor oma saatesõnas ülearuse taga- |
sihoidlikkusega märgib, et kuigi see
„Oigupoolest ei mahu selle kogu
raami, on (see) toodud... manitsemi­seks,
et me võõrsil oma emakeelt ei
unustaks". Sellisel manitsusel on tere­tulnud
koht kõikjal.
Ainult Vargamäeleei ole pühenda­tud
ka lühiesseid ja laaste (arvult 28)
sisaldav ,.Vargamäe tõde ja õigus"
(Välis-Eesti/EMP, 1984). Tammsaare
suurromaan on siin vaatlusaluseks
temaatikaks kolmele esseele (3-5),
ülejäänus — nagu märgib kaautor —
tullakse selle juurde korduvalt taga­si,
kuid vaatlusaluseks üldiselt on
rahvaluule ja eesti kirjandus, kusjuu­res
„on püütud välja pääseda Balti
ruumi piiratusest ja vaadelda meie
kirjanduse ja rahvaluule ühendusi...
võimalikult globaalses ulatuses". Ka
selle kogu materjalidest dn osa varem
laialipaisatult ilmunud, nüüd aga
täiendatud. Teos algab \ ülevaatega
sellest, kuidas llirjanikud (mitle ai-nuh
me|e vaimsed-loojad) kirjutavad
ja kuidas sünnib inspiratsioon. Sa- STOCKHOLM - Eesti Õpetajate
mai teemal muide on oodata autorilt Keskühingu nõukogu pidas oma aas-ulatuslikumat
teost. „Tõe ja õiguse" takoosoleku Stockholmi Eesti Alg-täpsemaks
mõistmiseks on suure kooli ruumides. EOK nqukogu, asu-väärtusega
uurimuslik artikkel Var- kohaga Stockholmis, on koosnenud
gamäe tõest ja õigusest mõlema seni Rootsis asuvate õpetajate orga- vel. Torontos leidis 9. juulil samal
naabri juures ja ,,Häbi- ja süüprint- nisatsioonide esindajaist. Välissek-. aastal aset eesti õpetajate IV üle-retäriks
aga on preagu Enn Saluveer, " ^
asukohaga Gambridge'is. Keskühin­gul
on ühendus ja koostöö eesti õpe­tajate
koondistega teistes maades.
Tähtis osa informatsiooni- ja ühen-dujslülina
on Keskühingu häälekand-
BCoostanud Elias Lönnrot
üCordustrükk August ÄnnistI
tõlkest 1959.
Dymposia Press, New Jersey,
Hind $53.00
Poste t®ol tellides lisas^dub
ijtf ^etsaülikoo
ae
Hind $25.00
PostitesI tdilidos lisandub
meistrivõistlustest, mis peeti 8.-9.
juunil Oshawas, võttis osa 177 võist­lejat,
nendest 8 eestlast. Võistlu­sed
peeti vanusegruppides. Eestla­sed
võitsid kogusummas 17 kuld-, 8
hõbe- ja 1 pronksmedalit. Helgi
Pedel saavutas uue maailmarekor­di
kõrgushüppes ja Karl Trei 80 m
tõkkejooksus uued „Canadian
Open" ja „Caiiiadian Native" re­kordid.
EESTLASTE TAGAJÄRIED
Helgi Pedel, 60-64 gr., võitis kolm
kuldmedalit, tulles esimeseks kõr­gushüppes
— 1,16 m, uus maailma­rekord,
kuulitõukes — 8,15 m ja ket­taheites
— 19,28 m.
Art Jaago, 55-59 gr., võitis kolm
kuldmedalit ja kaks hõbemedalit, tul­les
esimeseks odaviskes — 30,80 m,
kettaheites — 30,78 m ja kuulitõu- .
kes — 10,94 m. Tuli teiseks raskus-heites
— 9,45 m ja vasaraheites —
26,48 m.
Ermo Kulmar, 70-74 gr., võitis ühe
hõbemedali tulles teiseks 400 m jook­sus
— 79,52.
Jaan Lents, 60-64 gr,, võitis kaks
kuld- ja ühe hõbemedali, tulles esi­meseks
teivashüppes — 2,60 m, kuu­litõukes
—11,19 m, tuli teiseks ketta­heites
— 35,96 m.
Uno Limit, 60-64 gr., võitis ühe
kuldmedali tulles esimeseks 5000 m
kõndimises — 29.31,02.
Valdo Sadul, 80-64 gr., võitis ühe
kuld- ja kolm hõbemedalit tulles esi­meseks
400 m tõkkejooksus-77,74 ja
teiseks 400 m jooksus ^ fe4,30,
kaugushüppes — 4,14 m ja kolmik­hüppes
— 8,72 m.
Theo Vellend, 60-64 gr., võitis ühe
pronksmedali tulles kolmandaks 200
m jooksus — 33,60. Tuli neljandaks
100 m jooksus — 15,51, kaugushüp­pes
— 3,61 m ja kolmikhüppes —
7,21 m.
Karl Trei võitis seitse kuld- ja,ühe
hõbemedali, Tuli esimeseks 80 m
tõkkejooksus — 17,09, uus „Cana-dian
Open" ja „Canadian Native" re­kord,
kõrgushüppes — 1,20 m, kau-
— 7,68 m, odaheites — 25,0 m, kuuli­tõukes
— 9,48 m ja kettaheites ~
28,14 m. Tuli teiseks 100 m jooksus
- 15,81.
Ilm oli päikesepaisteline, kuid tuu­line.
Võistluste korraldus oli hea.
HARALD RAIGNA
II
B'®amatu880 trükitav attotellijate nimekiri sulotaks®
alates 15. JUULIST S.A.
Koguteose hind ettetellimisel $20 ja saatekulu Kana-
958 Broadview Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
mm
li
laupäeviti suldtud
Juuni, juuli ja augusti kuud®!.
on samas y-
TQllimisõd saata: EESTLASED KANADAS^', c /õ E. Kuris/2
Jocelyn Cres., Don Mills, Ont. M3B 1A2, vpi tellida Toronto
Eesti Majas EKN büroos Priit Aruvallalt v5i Abistamiskomitee
kauplusest. ® Tshekid kirjutada KANADA EESTLASTE AJA-LOOKOMISJONI
nimele.
e
siip „Tões ja õiguses
Teose teises osas'— kokku i4 ar­tiklit
ja laastu kohtame taas Kale­vit
ja ta poega tervelt 6 essees, alates
Kalevi tarkuseraamatuga (10) ja lõ­petades
artikliga „Kalevipoja"'looja
surmapäevaks. (15). Teose ülejäänud ..Bü letään", mis levib koondiste
osa on pühendatud rahvaluulele ja liikmeskonnale, kes ühtlasi on Kesk-mütoloogiale
ulatuslikus mõõtmes uhmgu liikmed, ja eesti koolidesse
rahvuslikult kui ka laiemalt. Sellele üle maailma. Sellel kevadel ilmus
lisanduvad artiklid Johannes Aaviku ajakirja 33. number. „Bülletään" si-estetismist
ja meie emakeele ilust, maldab huvipakkuvat ka üldsusele
Raamat lõpeb artiklite'ingliskeelse väljaspool õpetajate ringkondi, eriti
sisukokkuvõAega ja kasutatud allik- ^^s^^^^^^"^^^®^®'"^ võib kogeda
tegevusest
märkida, et Keskühing oli Enn Salu­veeri
kaudu esindatud IFTA ja
FIPESO (rahvusvaheliste alg- ja
keskkpoliõpetajate ühingute) aasta-kongressidel
Lissabonis 1984.a. su-maailmne
konverents.
Ivar Paljak on koostanud kavandi
ülemaailmseks• koostööks eesti õp­pevahendite
väljaandmisel. Kavand
on välja saadetud vastavatele orga­nisatsioonidele.
Toronto Linn
materjali loeteluga, kumbfci neist 12
lehekülje ulatuses. *
Kolmas esseedekogu, nagdjuba
nimetatud, on ingliskeelne ja ilmu­nud
Soomes. Selle kirjastajaks oli
Finnish Literature Society Helsingis
koos/Research Institute forlnner oleneb teatavasti võimekaist juhti-
AsianStudies of Indiana Upiversity. dest, kuid samuti ka energilistest
Kuigi „Kalevala" juubeliteosena kaastööUstest. Sellele mõteldi vaikse
raamatu 14 artiklist enamikus käsit- hetkega Villiam Mulla mälestuseks,
letakse soome rahvaluulet ja eepikat,
vaatleb juba väljaande esimene pea­tükk
(Finnic folkloi-e, mõiste ^„fin-nic"
olles siin kasutatud soome-ugri-lises
tähenduses) omalO-nel lehekül-
Keskühingu m.a. tegevuskavas oli
muu hulgas eesti rahvusliku kasva­tuse
ja õpetuse aluste ning eesmärgi
fikseerimine. Herman Rajamaa poolt
sõnastatud ettepanek on samuti tut­vumiseks
ja seisukohavõtuks laiali
saadetud.
Juhatuse valimisel jäi suurem osa
hikmeid endiseU oma ametisse. Esi­meheks
valiti edasi Henno Kirikmäe,
abiesimeheks Johan Ungerson, sek­retäriks
Paul Laan, välissekretäriks
Enn Saluveer, sekretäride abideks
Edith Kotka-Nyman ja Meemo Mäe-lo,
laekuriks Marje Lund, „Bülletää-ni"
talituse sekretäriks Tiiu Nurk
(uus), arhivaariks Leida.Sulg. Juha-tusliikme
kandidaadiks valiti Udo
Lahkunud koolimees Villiam Muld Juuno. Revisjonikomisjoni valiti en-oli
Keskühingu üks asutajaid ja nõu- dises koosseisus tagasi: Anne-Mari
kogu liige pikkade aastate jooksul. Asker, Wilham Grossthal ja Hilda
Koosolek kinnitas aruanded, eel- Mar^nd. „Bülletääni"toimetajaks on
arve ja uue tegevuskava. Sealt võiks edasi Herman Rajamaa.
viimastki numbrit lugedes.
Nõukogu avaldas oma ko|osolekul
erilist tänu Herman Rajamaale tema
teenete eest ajakirja toimetajana, ha­ridustegelasena
ja eesti õpetajate or-gariiseerijahä.
Edu ühe organisatsiooni tegevuses
Tähtis teadaanne
kinnisvaramaksuci©
maksjatele
Peaksite nüüd olema saanud 1985 lõpliku - '
kinnisvaramaksu arve. Kui Teie pole seda v
saanud, siis helistage 947-7115 või kirjutage:
Tax Collector, Gity Hall, Toronto M5H 2N2 v6i
külastage niipea kui võimalik: Tax Informatiosi
Counter, Main Floor, CityHall.
Pidage meeles, isegi kui te ei ole saanud
maksuarvet, olete siiski vastutav maks^
mise eest. Neli viimast 1985 aasta
maksuosa tuleb tasuda 17. juunil,
15. juulil, 15, augustil ja 16. septembril. •
Makse võib tasuda raekojas esmas­päevast
kuni reedeni, kell 8.30 hommikul
— 4.30 p.l. või igasse panka Suur-Toronto
ulatuses või postiteel raekotta. Tshekid
kirjutage ,,The Treasurer City of Toronto"
nimele.
Teie täpne maksmine soodustab Toron°
tot, et see oleks hea linn elamiseks ja:
tööks. Maksud toetavad alg- ja keskkoole,
linna tuletõrjet, prahi äraviimist, lume
koristamist, parkide ja mänguväljakute
korrashoidu ja linna ülalpidamist, ning
Suur-Toronto politseiabi, ühiskondlikku
abi, laste hoolekannet ja kiirabi.
G. H. Clarke
City Treasurer ,
INGRID FAIRBROTHER
Foto — H. Raigna
Ingrid Fairbrother
meister bädmintonis
Ontario 1984.a. tippsportlaste aus­tamisel
selgus uue eesti sportlasena
Ingrid Fairbrother, kedia austati kui
ühte parimat badmington imängijat
Kändas. Ta tuli Ontario kolmekord­seks
ja Kanada kahekordseks meist­riks
1984.a.
Ingrid Fairbrother on sündinud
sportlaste perekonnas, kus ta ema
(eestlanna), isa ja vanem vend on
tennisemängijad, kuuludes Boule-vard.
klubi liikmeskonda; Alustas
badmingtoni-mänguga samas klubis
kaheksa-aastasena ja juba kaks aas­tat
hiljem alustas võistlemisega sa­mas
klubis omavanuste tütarlastega,
kus saavutas oma esimese võidu. 13-
ne aastasena alustas pideva treenin­guga
ja 14-ne aastasena: tuli Ontario
'meistriks üksikmängus 14 a. vanuse­grupis.
1903.a. saavutas Ontario
meistritiitlid üksik-, paaris- ja sega-paarismängus
(poiss ja tütarlaps).
1984. a. saavutas uuesti Ontario
meistritiitlid kolmel alal ja samal
aastal Kanada meistrivõistlustel
VancouverMs saavutas Kanada
meistritiitlid üksik- ja paarismängus.
Treenib 5 korda nädalas ja kahel
viimasel aastal on võtnud osa Cal-gary's
peetud ülekanadalisest tree-ninglaagrist.
H.R.
OTSE Stockholmis
STOCKHOLM - Esimene OTSE
toimus 1982.a. mai lõpul ja oli eesti
noorte järelkajastus õnnestunud
ESTO-le. OTSE nimigi on tagurpidi
ESTO. Nüüd kolm aastat hiljem kor­raldatud
OTSE oli kavastatud taolis­tel
alustel kui eelmine ja õnnestus
hiilgavalt.
Suvistepühade ajal toimunud
noortefestivalile sai osaks algava su­ve
kolm otse eksplosiivselt säravat
päikse-päeva ja üks vihmapäev.
Need, kes ei saanud festivali tõttu
sõita oma suvituskohtadesse, võisid
end trööstida sellega, et pakutud
programm oli kvaliteetne, nooruslik,
uudne ja hoogne.
Nelja päeva kestel viidi läbi 13
üritust jä neist oli osavõtjaid kokku
umbes 1700, kusjuures OTSE noorte
ja vanemate sõprade tuumik oli ko»
hai tihti kõigil üritusil.
OTSE ürituste päämisteks tege­vuspaikadeks
olid seekord teaterki-no
„Fägel Blä" Skeppargatanil kuni
250 istekohaga ja restoran „Fal8taff"
^Stockholmi vabasadama piirkonnas,,
kus toimus õhtiine kabareelik tege­vus,
mahutayusega kuni 350 osavõt-
„TEATAIA"