1978-01-20-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 3 (1458) 1978 lulistel valimistel sai [ustuste ja ringküsK \\ku poliitiliste kom-lste kohadelt valimi-i/ ütamisega valitseva Eaaegu-sama- rõhuva >li. I usaldust löoerakon-. liämi • vastu ja ta ei tla" jällegi peaminist-hdaks — ja ka pealseks peetakse aga. vähjuks . osutunud. |ri'i, mida G. Whitlam mna nimel ja mille' tiimisvõitlus. ^.Whitlam võimule: Ikendada • kahte abi--, ja inflatsiooni võit- Idi olema -M.Fraseri »s . ettenähtud tükilise klausli tühista- • usel nägi ette, et rist 1 ^78 tulumaksu |takse. See pidi G. j s c l vähi nui inliai- [Jeks. abinõuks pidi Ipayroll: ia.\) kao tannilust erimaksu tööandjad" Austraa-oüüdis rahvale sel- Jdes vabaks sellest.. Id suurendavad töo-pendavad oma too-. hindu, mis kõik lele stimuleerivalt, [iga rahvas ei uskü-mõtlejal inimesel kted.ei saa süuren- I. teenistujate, arvu. Imajanduslikke eel-iub tulumaksu vä-le. kaotamise lubadus, leidis üldiselt .sufiturnist.-, kuna Idaniku taotluseks taskuhuvid. . trei korraldas M, leeriumi. mõningal p.miseks muudatu-ks rahaministri |iele noor ja palju- W. Howard, kes nd lühikest aega Ist P. Lynchi taga- Inistri asetäitjaks fcdasi, saades Liu es ;e portfelli-. • - la ..• aial . pakkus jmmastiist see, et |iministrite poolt •a-siu olul iste' seie-fcoliitilisies -küsi- Ised seletused ?u- Iministrileit, kelle r usid r:ihandu<. LIS, "siis s-eetas iooni ebakompe- ;dusväärsuset' redise! eV ., s.Q. kaks päeva li mi*!, astus Can- \vs/ Kihdralkubeiv itasi endine kind- [hn Kerr. tagasi. enne tähtaega, [.tahlnud. kuidagi jcStane meeleolu,- ngkonclacles hellus ;Ka- tagandas 'alitsuse. Kus ta aiast luste"-täitmiseks,' ' tema;vastased li ka .igasugused. pstümised. Aja- 'ähenesid,. kuid >uriud, .Viimaks' .kuningannale: neriks määrati eri ettepanekul •r Sir Zelman ii, ludi soost kind-raalias.; Esimehes, kes < määra-aastal: Ikuberneri pre-s e e , et ta on |e: ülemjuhata: L. Trett ustusteks ::o. LTD. tee Jt st.. 3H1 , 653-7816 • • « « fi © © . I ••" ' 1 |ab CIA'd I."' :'- .tuluure CIA oma sõprade-vall andamid |jat, kuna neid laiavaks- uues märkinud, et. Ilandada veel jujat 4.500-st. kahjustataks m I I S•it m Vi 'MMeie,Elu"- nr. 3' (1458) 1978 ; REEDEL, 20. JAANUARIL - FRIDAY, JAMüÄRY 20 3" > i i d Maks kohalikku ajalehte (Uxbridge ja Sutton) avaldasid hiljuti pikemad artiklid uue suurmaantee ehitamisest läbi Udora, idast läände, mte mõjutaks Jõekääru laste suvekodu ja sealsete eestlaste suvitusalasid. Juba kaks viimast aastat on pee- dele; kuna talveperioodil kasutatakse tud koosolekuid provintsi teedemi- keemilisi aineid ja soola teede kor-nisteeriumi ja. kohalike vallavalitsu- rashoiuks. Umbes neljakümne krun-se esindajäte vahel,! et leida lähen- di üks külgedest on maantee poe -e •dust kõige kasulikuma ja praktilise- ja selle tõttu suurliiklus mõjub kah-ma uue ühendustee rajamiseks ida j justavalt teeäärsetele puudele ja põõsastele, millised on istutatud jn-ba 15—20 aastat tagasi, ja tuleksid nüüd mahavõtmisele. Samuti on paljud/ krundiomanikud hakanud hoolitsema lindude ja loomade eest, mille tagajärjel neid leidub Jõekääru ümbruses külluses. Suurliikluse sissetoomisega hävineks kõik see, mida on aastatega saavutatud. Kõiki neid asjaolusid arvestades leidis juhatus, et midagi peab selle heaks tegema, et saaksime ka edaspidi suvekuudel korraldada lastesu-vekodu ja veeta nädalalõppe maaelu vaikuses, ilma et peaksime kuulma mootor sõidukite mürinat oma akna all. ja lääne vahel — maanteede 400 ja 7 vahel. Järjest suureneva liikluse ja samuti mootorsõidukite rohkuse tõttu on avaldatud soovi ühe uue tee •ehitamiseks, et kergendada liiklust nr. 7 maanteel, mis on praegu ainu- ' ke otseühendus ida ja lääne vahel Simcoe järve, lõunapoolsel kaldal. Selle uue projektiga aga kaasuvad igasugused probleemid ja üks nendest on Jõekääru suvitusaladega väga lähedalt seotud. Uus maantee tuleks otse läbi Udora küla ja Jõekääru lõuna või põhja poolsetest maa-aladest väga lähedalt mööda. Et ära hoida igasuguseid ettenägematuid olukordi, mis kaasuvad selle tee ehitamisega, on Ühing Eesti Suvekodud .Jõekäärul juhatus astunud vastavaid samme, et võimaluse korral muuta maantee suunda kas lõu: na- või põhjapoole Jõekääru maaaladest. Ümberkaudsetele taluomanikele ja samuti; ka . üksikelamute, omanikele oli saadetud kutsed, et osa võtta kohalikest informatsiooni koosolekuist, mis peeti 13., 14. ja 15. detsembril m.a. Udora rahvamajas peeti koosolek 15. dets., millest kõiki asjast huvitatuid oli palutud osa , võtma koos U.E.S.J, juhatuse esindajatega. \ • Ühingu juhatus andis sisse kirjaliku vastulause .omapoolse, arvamuste avaldamiseks. Uue maantee ehitamine läbi Udora mõjub väga takistavalt meie suvekodu korraldamisele ja on hädaohtlik lastele. Juuli ja augusti kuudes on praegusel maantee! väga tihe liiklus ja kui sellest tehakse suurmaantee, muutub see nii jalutajatele kui ka jalgratturitele väga hädaohtlikuks. ^Samuti mõjub see kahjustavalt laste ujulale ja ümbruskonna seednhekki- HOGANFONTIAC: BÜICK 348'Danforth Ave.. Telefon äris: 461-3561 PONTIAC -BVitK / LEMANS PHOENIX ' FIREBIRD SUNBIRD ;. ' CENTURY . •' ACADIAN'; SKYHAWK : G.M.C. Veoautod Pruugitud autod Epp Aavik sai tulest päästa oma koera ja kitse. . (Algus esiküljel) Peamine tänu kuulub aga viimasel kriitilisel momendili kui kogu park oli juba kolmest küljest tulest Mara-tud. Pictoni tuletõrjele keile võimsad pumbad päästsid ÖLI-ON maia. ja kõrvalhooned,' . • •• Aasta tagasi avatud^ slailptuuri.pa.rk oli avatud ainult kitsamale ringile, SERVEERIGE AEGSASTI! KoduseltFinhctif/ ; i tiibadel Soome , H n r . i . . n « M B g g g " lillil |i I. VANCOUVERIST LAHKUMINE 20. JUUNI ' 21. JUUNI n. JUULI 2. AUGUST SAABUMINE 13, JUUNI 21. JUUNI 6. JUULI 13. JUULI; 20. JUULI 9. AUGUST 23. AUGUST 3. AUGUST 18. JUULI 27. JUULI ! i * " " m ^ M a n n g a m m ' T B n " ' r i , i i IIIM""'I KESTVUS 23 PÄEVA 29 PÄEVA 29 PÄEVA 21 PÄEVA SLPÄEVA 27 PÄEVA 21 PÄEVA VIIMANE RESERVATSIOONI PÄEV 5. MAI 5. MAI • 26; MAI 16.- JUUNI. HIND •28.'. APRILL 5; MAI 19. MAI $474.00 $474.00 $474.00 {.00 $488.00 $502.00 TINGIMUSED: ® Torontost sõita soovijail tuleb lennupileti reserveeri- : misel maksta sisse S60.00,Vanicouverist sõita soovijail .00. Sõidust, loobumisel ei maksta seda summat ® Koha reserveerimine -teha vähemalt 45 päeva enne sõitu ja lõpposa hinnast maksta vähemalt 45 päeva enne sõitu. : ' ; • • © Sõidukavatsusest loobumisel vähem kui 45 päeva enne ärasõitu reservatsiooni sissemaksu ei tagastata. ^Loobumisel, 45—35 päeva enne ärasõitu peetakse samuti/ reservatsiooni sissemaks, juhul kui asendatakse teise, reisijaga. Muul juhul peetakse kinni kogu pileti - hind. • ® Küsige täosed reseiTatsiooni- ja loobümištingimüsed oma reisibüroolt. ® Sülelaste (alla 2 aasta) piletihind on 10%. vastavast täiskasvanute hinnast. ® Laste. (2—11 a.) piletihind on |25.— odavam föiskas-vanu piletihinnast. . | ® Pileti hind ei "sisalda Kanada õhusõidumaksu, $8.00, mis tuleb maksta eraldi. Sülelaste- pileteilt ei tule seda maksu maksta. ® Kõik lennud tehakse Finnair'i või Kar-Air'i DC:8 len-nukeil. •>• ®. Kõik lennud on Kanada Õhuvalitsuse poolt heaks kii- " ' detud. y/;.i;-:,> • 1 - , : : EIE JÄRGMISE ESINDAJAGA genyfe s oo cl'Art riikakku kunstigaleriisse. -. Saavutatud edu julgustas E. Aavi1 'ut müüma oma perekonna ma; Sydneys Double, Bays ning viima s: ma' näitust USA-sse, kus toimus" näitused New- Yorgis, Detroitis :' Chicagos.: Viimases tuntud esimes Ätrabisev kunstniku- Leedu Ciurlic irsc ^ülevus-. • Buxtüni läheduses asub -Thirlmer -Raiidteemuušeum mis korraldab .sõ: tvs id Buxtoni 'ia tasäsi. Urilu1' Eesti vabaduse eest langenute mais tamine teostus New,Yorgis täna- 'ii E. V. juubeliaasta tõttu suurema -ähelepanuga. Kahjuks pühapäeval, \ skp-1 möllas New Yorgi piirkon-las tugev vihmatorm, mistõttu vastavale teenistusele Lexingtoni ave. eesti luteriusu kiriku kogunes oodatust vähem rahvast, umbes 160 inimest. Eesti, USA, N. Y. E. Vabadussõjalaste Ühing ja Long Islandi E.V.- Ü. lipud kanti altari ette vormis sõjaveteranide poolt major Jul. Edori juhtimisel. Kuna kogudu^märkis samaaegselt oma 80. aastapäeva, siis teenistuse algul kog. esimees Aleks. Ers esines päevakohase sissejuhatava sõnavõtuga. Selles ta muuhulgas ütles, et arvestades ristiusu suurt väärtust meie rahvuslikus ja isiklikus elus ja it juba.eesti ärkamisaja rahvuslik suurkuju pastor Jakob Hurt ulatas i.ü. käe M. Lutherilt reformeeritud .isule, oleks õige andestada piiskop Albertile ta sõjakäiku Baltikumi... M. -iitheri teenena muudeti võõras usk ^a!e emakeelseks: ja. sai omaseks. Avaliturgia oli kog. pastorilt ;praost \: Kivirannalt: Jutluse pidas : end. . d e õpet aia pastorVV. Kopperm.ann 'hi!ade!phiast. See oli pühendatud •esti vabaduse eest võidelnud mees- :le, kes kaotasid ofna elu või. jäid ?.. eluaegselt vigasteks.. Oma kaasahaaravat. jutlust illustreeris ta huvi- 'j.vate mälestustega. sõjayäeteenistu- ?5t, 'sõjaaegadest ja ka sõjavangi aagreist/ Eesti vabaduse eest lange- 'ute mälestamiseks laulis N.Y.E. Meeskoor E. Veski juhatusel organist M. Noorkuke orelimuusika põimingute koos töös. Okupeeritud ko dumaale mõeldi rahvushümni hellel. Eesti vabaduse eest langenute' mälestamise korraldajaks oli N.Y.E .'/abadussõjalaste Ühing, koostöös nainitud koguduse, ohvitseride ko m : ja LJ. EVÜ-ga. Koguduse näis ring oli korraldaniid veteranide auks uljem kohvilaua ja samaaegselt leidis seal aset ka kog. laste jõuluõhtu Vana-aasta viimasel päeval Austraalia ajakirjanduses avaldatud traditsiooniline au vääristatud isikute uusaasta nimestik (New Year Ho-nörs List) sisaldab 16 Austraalia kodaniku nime, kes on saanud kuningannalt mitmesuguseid kõrgemaid ordeneid, millega kaasub „Sir" tiitel. ... Nende isikute seas on ka 51-aasta-ne eestlane Arvi Parbo; kes elab Mel-bourne'isj ja on elukutselt mäeinse-ner. " Teda auyääristati „Knight Bache-lör of British Empire" ordeniga. Uus „Sir" on saabunud Austraaliasse 1949 a. 23-aastasena töölepingu alusel ja oma karjääri alustas Adelaide'is paemurru töölisena. Ta lõpetas hiljem Adelaidel ülikooli mäeašjanduse osakonna, saades mäe-mseneri kutse. t(iikoõli lõpetamise ärel asus ta suurima Austraalia et-evõtte aktsiaselts „Westerri Mining orporation" teenistusse, tõustes ajajooksul selle peadirektoriks. Möödunud aastal määrati ta National Ethnic Broadcasting Advisory Councin esimeheks. Uute.aurüütlite nimestiku avaldamisel viibis Arvi Parbo välismaal, mil puhul rohkeid õnnitlusi pidi kodus vastu võtma ta abikaasa. Värske eesti ,,sööri" elulugu, nagu näha, kõlab ehtsa muinasjutuna. L. T.- .Neljapäeval, 29. detsembril 1977. a. avati Austraalias Adelaide lähedal mägedes sealse mandri eesti gaidide ja skautide IX suurlaager „Harjü". Laagriks oli tehtud ettevalmistusi ligemale kaks aastat ja see oli suui> sündmuseks Austraalia eestlaskonna elus. Teatavasti on lõunapoolkeras praegu suvi ning koolivaheaeg. ' kuna skulptuurseid ühikuid kasutati i .filmide tegemiseks mis õnnekombel \ ^^Iptuun .Park ja Tiki kui kursi-säflusid, ning võivad kord jõuda ka kaasmaalasteni. Seni tehiud 40 lühifilmi olid mõeldud. Washingtonis toimuvale näitusele 1978 a. mais. " ; - C - Š X ' . ' Xx-- E. Aavik organiseeris 1956 Balti kunstnike grupi n.n. kuus suunda, , kes esines esmakordselt prof. Bissie-ta galeriis Sydneys, millest arenes Austraalia grupp koos Melbourne läti ja rea austraalia kunstnikega kes saavutasid 1959. jä 1960 Pariisis silmapaistva edu. Eriti Raymohd Dun- ; eani (Isadore vend) galerii näitusel mille avas end; Prantsuse peaminister Paul Boncour, ning kust osteti Kultuuri ministri Malraux esindaja 'poolt üks E. Aaviku akvarell Beaux kohvik1.v:-; avamine'•• üldbublikule oli kavatsusel. ,;Kuus suunda" kunsti- ^ru.np E.'Aavik.j:a A. Mölder.(praegu ÜSA-s) on kui eesti kunstnikud jõudnud ka.rahvusvahelisele kunstiaree-niie raamatute „Au5tralian Painting 1788-1970." ja vAustralian; Aa cyclopaedia" kaudu mis on; saadaval lääne maailma raamatukogudes ja raamatukauplustes. '•.;. • -^XXX.. Buxtcni tuli, mis hävitas kokku viis elumaja ja' rida ^õrvalhoonoid, . nõudis oma saagiks ka maailmakuulsa arhitekti Eero Saarinen'i vana-onupoja Erkki elumaja, kelle, tütar Outi kavatseb USA-s jätkata arhitektuuri õppimist. Kraadiklaas näitas 35°C kui laagri komandant nskm. Viktor Valk teatas suurlaagri juhile nskm. Valdek Kangur'ile,. et laager on ülesrivistatud avamiseks. Laagrijuht tervitas külalisi eesti ja inglise keeles ning andis siis avamiseks sõna Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehele Richard OIlino'le, kes pidas noortele sütitava, kõne.; Sellele järgnevalt ker-. kisid lipulaulu saatel vardasse Austraalia, Eesti ja Kanada lipud. Tervitusi tõid mitmed kohalikud eesti'"..ja- austraalia skäutlike-gaidlike organisatsioonide juhid ning naabruses asuva ukraina noortelaagri juht. Kolm kanada külalist said eriti: sooja vastuvõtu osaliseks; Kõik tervitasid ka suurlaagrit põhjapoolkeralt. -Esimesena Eesti Peagaid gdr. Hilja Kuutma ütles omad head sõnad eesti gaidide .poolt terves .maailmas, andes kingitusena üle küünlajala , mis pidi sümbori!eerima meie minevikku, olevikku ja tulevikku. Ta andis ka edasi' kutse. Austraalia ees-, ti gaididele ja skautidele osavõtuks [ järgmise aasta suvel toimuvast „Ko-quja H" maailmalaägrist Ameerika Ühendriiges. Maailmalaagri kutseks oli kotike valget liiva 'Järvemetsalt (endine Lakewood). Kanada eesti skautide ja. gaidide malevate poolt tõi tervitusi skmVKarl Sütis, andes suurlaagrite kunstnik skm. Endel Ruberui poolt valmistatud: nahkse ministeeriumile- Kanada skautjuhid said laagris tuttavaks, oma külmakartmatusega. Kuigi päevad olid soojad, jahenes õhtuks. Nii kirjutab laagrileht kahest vahtralehe mehest: ..Kuigi olime pannud paksud kamnsupid selga ja tantsisime, et sooja teha, ei saanud me külmast lahti.. Ainult kaks meest olid vormipluuside väel. ja imelikul kombel näis neile meie hammaste lõgista-mine nalja tegevat. Kui' neid lähemalt vaadati, siis nähti, et nende vormid olid muidu nagu meie omad, ainult sini-must-valge lindil pii punane vahtralehe märk. Need külmapõl-gavad mehed olid laagri kaugelt, tui-niid külalised skautmastrid Vaiter Piigli jä Karl 'Sütis, kellele meie külm oli just meelepärane. Kaugel Kanadas, kust nad; just olid i ui nudi, oli olnud paiiu külmem. Paks lumi oli katnud Toronto tänavaid kui nad sealt oma lendu olid alustanud." Iisraeli Egintvse rahuläbirääkimi- •se.d jooksid •.pöi-ast.J. Caneri Lähis-; Ida reisi täielikult ummikusse. Iis* rael ei 1 uba Jordaania' j õe läänekaldale asutada Palestiina terroristidena, tuntud- PI.O iseseisvat riiki, vaid lubab ainult omavalitsust, .millega vimpli. Eesti Peaskaudi poolt tervi-; Iisraeli araablastest naabrid ei lepi. tas .Keskbüroo .• sisesekretär skm.|;Ka Egiptuse 'president A. Sadat ei Valter PiigM. ': kjuige sellepärast separaatrahu teha. Al isal 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. ' 2R6 ;. Ontario Kultuuriministeerium on välja pannud paljudesse avalikesse' kohtadesse üle provintsi suure plakati kanada lipuga, mille äärtel on mitmesuguste riikide lipud, kust Ontario elanikud on pärit, Nende lippude hulgast puuduvad Balti riikide li-pud. • Eesti Liit Mahadas juhatus saatis möödunud nädalal Ontario Kultuuriministrile Robert Welchiie tugevasõ-nälise proteštikirja Eesti lipu puudumise üle. Kirjas nimetati, et eesti rahvüsgrupp on alati heatahtlikult suhtunud Kanada ja Ontario ellu* ja omapoolselt. kaasa aidanud mitmesuguste üldürituste teostamisele. Eesti ja teised Balti riigid on ka j ametlikult tunnustatud Kanada valitsuse poolt de jure ning neil riikidel on Torontos konsulid.' Kirjas märgitakse, et eestlased jä eesti organisatsioonid on meie lipu puudumises kanada mosaiigis solvunud ning paluvad kultuuriministeeriumi vastavad sammud astuda vea parandamiseks. ^ Eestlaste aialeht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus as-ab 'eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU".-TNõudke „MEIE ELU" proovinumbreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad: .Kanadas: l a . $22.00, 6 k $12.00, 3 k. $8.00. USA^ssbi: 1 a. 23:00, 6 k. $12.50, 3 k. S8.50. Ülemeremaadesse: 1 a. S26.00, 6 k. S14.50, 3 k. S9.00. Kiri- ja; lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a,'$H.50,6 k. $5.75.: ; Ülemeremaadesse: 1.a. 23.50, 6 k,$11.75.; I :" „MEIE ELU" TALITUS 958 Broadview Ave.,,,Toronto, Ont. M4K 2R6. Canada Tellimiskupong: ; Palun saatke' minule „Meie Elu" ....... kuuks. Tellimisraha siinjuures (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga). Nimi: ...... Postiaadress: Kuuoäev (Allkiri)'; caax
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 20, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-01-20 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780120 |
Description
Title | 1978-01-20-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Elu" nr. 3 (1458) 1978 lulistel valimistel sai [ustuste ja ringküsK \\ku poliitiliste kom-lste kohadelt valimi-i/ ütamisega valitseva Eaaegu-sama- rõhuva >li. I usaldust löoerakon-. liämi • vastu ja ta ei tla" jällegi peaminist-hdaks — ja ka pealseks peetakse aga. vähjuks . osutunud. |ri'i, mida G. Whitlam mna nimel ja mille' tiimisvõitlus. ^.Whitlam võimule: Ikendada • kahte abi--, ja inflatsiooni võit- Idi olema -M.Fraseri »s . ettenähtud tükilise klausli tühista- • usel nägi ette, et rist 1 ^78 tulumaksu |takse. See pidi G. j s c l vähi nui inliai- [Jeks. abinõuks pidi Ipayroll: ia.\) kao tannilust erimaksu tööandjad" Austraa-oüüdis rahvale sel- Jdes vabaks sellest.. Id suurendavad töo-pendavad oma too-. hindu, mis kõik lele stimuleerivalt, [iga rahvas ei uskü-mõtlejal inimesel kted.ei saa süuren- I. teenistujate, arvu. Imajanduslikke eel-iub tulumaksu vä-le. kaotamise lubadus, leidis üldiselt .sufiturnist.-, kuna Idaniku taotluseks taskuhuvid. . trei korraldas M, leeriumi. mõningal p.miseks muudatu-ks rahaministri |iele noor ja palju- W. Howard, kes nd lühikest aega Ist P. Lynchi taga- Inistri asetäitjaks fcdasi, saades Liu es ;e portfelli-. • - la ..• aial . pakkus jmmastiist see, et |iministrite poolt •a-siu olul iste' seie-fcoliitilisies -küsi- Ised seletused ?u- Iministrileit, kelle r usid r:ihandu<. LIS, "siis s-eetas iooni ebakompe- ;dusväärsuset' redise! eV ., s.Q. kaks päeva li mi*!, astus Can- \vs/ Kihdralkubeiv itasi endine kind- [hn Kerr. tagasi. enne tähtaega, [.tahlnud. kuidagi jcStane meeleolu,- ngkonclacles hellus ;Ka- tagandas 'alitsuse. Kus ta aiast luste"-täitmiseks,' ' tema;vastased li ka .igasugused. pstümised. Aja- 'ähenesid,. kuid >uriud, .Viimaks' .kuningannale: neriks määrati eri ettepanekul •r Sir Zelman ii, ludi soost kind-raalias.; Esimehes, kes < määra-aastal: Ikuberneri pre-s e e , et ta on |e: ülemjuhata: L. Trett ustusteks ::o. LTD. tee Jt st.. 3H1 , 653-7816 • • « « fi © © . I ••" ' 1 |ab CIA'd I."' :'- .tuluure CIA oma sõprade-vall andamid |jat, kuna neid laiavaks- uues märkinud, et. Ilandada veel jujat 4.500-st. kahjustataks m I I S•it m Vi 'MMeie,Elu"- nr. 3' (1458) 1978 ; REEDEL, 20. JAANUARIL - FRIDAY, JAMüÄRY 20 3" > i i d Maks kohalikku ajalehte (Uxbridge ja Sutton) avaldasid hiljuti pikemad artiklid uue suurmaantee ehitamisest läbi Udora, idast läände, mte mõjutaks Jõekääru laste suvekodu ja sealsete eestlaste suvitusalasid. Juba kaks viimast aastat on pee- dele; kuna talveperioodil kasutatakse tud koosolekuid provintsi teedemi- keemilisi aineid ja soola teede kor-nisteeriumi ja. kohalike vallavalitsu- rashoiuks. Umbes neljakümne krun-se esindajäte vahel,! et leida lähen- di üks külgedest on maantee poe -e •dust kõige kasulikuma ja praktilise- ja selle tõttu suurliiklus mõjub kah-ma uue ühendustee rajamiseks ida j justavalt teeäärsetele puudele ja põõsastele, millised on istutatud jn-ba 15—20 aastat tagasi, ja tuleksid nüüd mahavõtmisele. Samuti on paljud/ krundiomanikud hakanud hoolitsema lindude ja loomade eest, mille tagajärjel neid leidub Jõekääru ümbruses külluses. Suurliikluse sissetoomisega hävineks kõik see, mida on aastatega saavutatud. Kõiki neid asjaolusid arvestades leidis juhatus, et midagi peab selle heaks tegema, et saaksime ka edaspidi suvekuudel korraldada lastesu-vekodu ja veeta nädalalõppe maaelu vaikuses, ilma et peaksime kuulma mootor sõidukite mürinat oma akna all. ja lääne vahel — maanteede 400 ja 7 vahel. Järjest suureneva liikluse ja samuti mootorsõidukite rohkuse tõttu on avaldatud soovi ühe uue tee •ehitamiseks, et kergendada liiklust nr. 7 maanteel, mis on praegu ainu- ' ke otseühendus ida ja lääne vahel Simcoe järve, lõunapoolsel kaldal. Selle uue projektiga aga kaasuvad igasugused probleemid ja üks nendest on Jõekääru suvitusaladega väga lähedalt seotud. Uus maantee tuleks otse läbi Udora küla ja Jõekääru lõuna või põhja poolsetest maa-aladest väga lähedalt mööda. Et ära hoida igasuguseid ettenägematuid olukordi, mis kaasuvad selle tee ehitamisega, on Ühing Eesti Suvekodud .Jõekäärul juhatus astunud vastavaid samme, et võimaluse korral muuta maantee suunda kas lõu: na- või põhjapoole Jõekääru maaaladest. Ümberkaudsetele taluomanikele ja samuti; ka . üksikelamute, omanikele oli saadetud kutsed, et osa võtta kohalikest informatsiooni koosolekuist, mis peeti 13., 14. ja 15. detsembril m.a. Udora rahvamajas peeti koosolek 15. dets., millest kõiki asjast huvitatuid oli palutud osa , võtma koos U.E.S.J, juhatuse esindajatega. \ • Ühingu juhatus andis sisse kirjaliku vastulause .omapoolse, arvamuste avaldamiseks. Uue maantee ehitamine läbi Udora mõjub väga takistavalt meie suvekodu korraldamisele ja on hädaohtlik lastele. Juuli ja augusti kuudes on praegusel maantee! väga tihe liiklus ja kui sellest tehakse suurmaantee, muutub see nii jalutajatele kui ka jalgratturitele väga hädaohtlikuks. ^Samuti mõjub see kahjustavalt laste ujulale ja ümbruskonna seednhekki- HOGANFONTIAC: BÜICK 348'Danforth Ave.. Telefon äris: 461-3561 PONTIAC -BVitK / LEMANS PHOENIX ' FIREBIRD SUNBIRD ;. ' CENTURY . •' ACADIAN'; SKYHAWK : G.M.C. Veoautod Pruugitud autod Epp Aavik sai tulest päästa oma koera ja kitse. . (Algus esiküljel) Peamine tänu kuulub aga viimasel kriitilisel momendili kui kogu park oli juba kolmest küljest tulest Mara-tud. Pictoni tuletõrjele keile võimsad pumbad päästsid ÖLI-ON maia. ja kõrvalhooned,' . • •• Aasta tagasi avatud^ slailptuuri.pa.rk oli avatud ainult kitsamale ringile, SERVEERIGE AEGSASTI! KoduseltFinhctif/ ; i tiibadel Soome , H n r . i . . n « M B g g g " lillil |i I. VANCOUVERIST LAHKUMINE 20. JUUNI ' 21. JUUNI n. JUULI 2. AUGUST SAABUMINE 13, JUUNI 21. JUUNI 6. JUULI 13. JUULI; 20. JUULI 9. AUGUST 23. AUGUST 3. AUGUST 18. JUULI 27. JUULI ! i * " " m ^ M a n n g a m m ' T B n " ' r i , i i IIIM""'I KESTVUS 23 PÄEVA 29 PÄEVA 29 PÄEVA 21 PÄEVA SLPÄEVA 27 PÄEVA 21 PÄEVA VIIMANE RESERVATSIOONI PÄEV 5. MAI 5. MAI • 26; MAI 16.- JUUNI. HIND •28.'. APRILL 5; MAI 19. MAI $474.00 $474.00 $474.00 {.00 $488.00 $502.00 TINGIMUSED: ® Torontost sõita soovijail tuleb lennupileti reserveeri- : misel maksta sisse S60.00,Vanicouverist sõita soovijail .00. Sõidust, loobumisel ei maksta seda summat ® Koha reserveerimine -teha vähemalt 45 päeva enne sõitu ja lõpposa hinnast maksta vähemalt 45 päeva enne sõitu. : ' ; • • © Sõidukavatsusest loobumisel vähem kui 45 päeva enne ärasõitu reservatsiooni sissemaksu ei tagastata. ^Loobumisel, 45—35 päeva enne ärasõitu peetakse samuti/ reservatsiooni sissemaks, juhul kui asendatakse teise, reisijaga. Muul juhul peetakse kinni kogu pileti - hind. • ® Küsige täosed reseiTatsiooni- ja loobümištingimüsed oma reisibüroolt. ® Sülelaste (alla 2 aasta) piletihind on 10%. vastavast täiskasvanute hinnast. ® Laste. (2—11 a.) piletihind on |25.— odavam föiskas-vanu piletihinnast. . | ® Pileti hind ei "sisalda Kanada õhusõidumaksu, $8.00, mis tuleb maksta eraldi. Sülelaste- pileteilt ei tule seda maksu maksta. ® Kõik lennud tehakse Finnair'i või Kar-Air'i DC:8 len-nukeil. •>• ®. Kõik lennud on Kanada Õhuvalitsuse poolt heaks kii- " ' detud. y/;.i;-:,> • 1 - , : : EIE JÄRGMISE ESINDAJAGA genyfe s oo cl'Art riikakku kunstigaleriisse. -. Saavutatud edu julgustas E. Aavi1 'ut müüma oma perekonna ma; Sydneys Double, Bays ning viima s: ma' näitust USA-sse, kus toimus" näitused New- Yorgis, Detroitis :' Chicagos.: Viimases tuntud esimes Ätrabisev kunstniku- Leedu Ciurlic irsc ^ülevus-. • Buxtüni läheduses asub -Thirlmer -Raiidteemuušeum mis korraldab .sõ: tvs id Buxtoni 'ia tasäsi. Urilu1' Eesti vabaduse eest langenute mais tamine teostus New,Yorgis täna- 'ii E. V. juubeliaasta tõttu suurema -ähelepanuga. Kahjuks pühapäeval, \ skp-1 möllas New Yorgi piirkon-las tugev vihmatorm, mistõttu vastavale teenistusele Lexingtoni ave. eesti luteriusu kiriku kogunes oodatust vähem rahvast, umbes 160 inimest. Eesti, USA, N. Y. E. Vabadussõjalaste Ühing ja Long Islandi E.V.- Ü. lipud kanti altari ette vormis sõjaveteranide poolt major Jul. Edori juhtimisel. Kuna kogudu^märkis samaaegselt oma 80. aastapäeva, siis teenistuse algul kog. esimees Aleks. Ers esines päevakohase sissejuhatava sõnavõtuga. Selles ta muuhulgas ütles, et arvestades ristiusu suurt väärtust meie rahvuslikus ja isiklikus elus ja it juba.eesti ärkamisaja rahvuslik suurkuju pastor Jakob Hurt ulatas i.ü. käe M. Lutherilt reformeeritud .isule, oleks õige andestada piiskop Albertile ta sõjakäiku Baltikumi... M. -iitheri teenena muudeti võõras usk ^a!e emakeelseks: ja. sai omaseks. Avaliturgia oli kog. pastorilt ;praost \: Kivirannalt: Jutluse pidas : end. . d e õpet aia pastorVV. Kopperm.ann 'hi!ade!phiast. See oli pühendatud •esti vabaduse eest võidelnud mees- :le, kes kaotasid ofna elu või. jäid ?.. eluaegselt vigasteks.. Oma kaasahaaravat. jutlust illustreeris ta huvi- 'j.vate mälestustega. sõjayäeteenistu- ?5t, 'sõjaaegadest ja ka sõjavangi aagreist/ Eesti vabaduse eest lange- 'ute mälestamiseks laulis N.Y.E. Meeskoor E. Veski juhatusel organist M. Noorkuke orelimuusika põimingute koos töös. Okupeeritud ko dumaale mõeldi rahvushümni hellel. Eesti vabaduse eest langenute' mälestamise korraldajaks oli N.Y.E .'/abadussõjalaste Ühing, koostöös nainitud koguduse, ohvitseride ko m : ja LJ. EVÜ-ga. Koguduse näis ring oli korraldaniid veteranide auks uljem kohvilaua ja samaaegselt leidis seal aset ka kog. laste jõuluõhtu Vana-aasta viimasel päeval Austraalia ajakirjanduses avaldatud traditsiooniline au vääristatud isikute uusaasta nimestik (New Year Ho-nörs List) sisaldab 16 Austraalia kodaniku nime, kes on saanud kuningannalt mitmesuguseid kõrgemaid ordeneid, millega kaasub „Sir" tiitel. ... Nende isikute seas on ka 51-aasta-ne eestlane Arvi Parbo; kes elab Mel-bourne'isj ja on elukutselt mäeinse-ner. " Teda auyääristati „Knight Bache-lör of British Empire" ordeniga. Uus „Sir" on saabunud Austraaliasse 1949 a. 23-aastasena töölepingu alusel ja oma karjääri alustas Adelaide'is paemurru töölisena. Ta lõpetas hiljem Adelaidel ülikooli mäeašjanduse osakonna, saades mäe-mseneri kutse. t(iikoõli lõpetamise ärel asus ta suurima Austraalia et-evõtte aktsiaselts „Westerri Mining orporation" teenistusse, tõustes ajajooksul selle peadirektoriks. Möödunud aastal määrati ta National Ethnic Broadcasting Advisory Councin esimeheks. Uute.aurüütlite nimestiku avaldamisel viibis Arvi Parbo välismaal, mil puhul rohkeid õnnitlusi pidi kodus vastu võtma ta abikaasa. Värske eesti ,,sööri" elulugu, nagu näha, kõlab ehtsa muinasjutuna. L. T.- .Neljapäeval, 29. detsembril 1977. a. avati Austraalias Adelaide lähedal mägedes sealse mandri eesti gaidide ja skautide IX suurlaager „Harjü". Laagriks oli tehtud ettevalmistusi ligemale kaks aastat ja see oli suui> sündmuseks Austraalia eestlaskonna elus. Teatavasti on lõunapoolkeras praegu suvi ning koolivaheaeg. ' kuna skulptuurseid ühikuid kasutati i .filmide tegemiseks mis õnnekombel \ ^^Iptuun .Park ja Tiki kui kursi-säflusid, ning võivad kord jõuda ka kaasmaalasteni. Seni tehiud 40 lühifilmi olid mõeldud. Washingtonis toimuvale näitusele 1978 a. mais. " ; - C - Š X ' . ' Xx-- E. Aavik organiseeris 1956 Balti kunstnike grupi n.n. kuus suunda, , kes esines esmakordselt prof. Bissie-ta galeriis Sydneys, millest arenes Austraalia grupp koos Melbourne läti ja rea austraalia kunstnikega kes saavutasid 1959. jä 1960 Pariisis silmapaistva edu. Eriti Raymohd Dun- ; eani (Isadore vend) galerii näitusel mille avas end; Prantsuse peaminister Paul Boncour, ning kust osteti Kultuuri ministri Malraux esindaja 'poolt üks E. Aaviku akvarell Beaux kohvik1.v:-; avamine'•• üldbublikule oli kavatsusel. ,;Kuus suunda" kunsti- ^ru.np E.'Aavik.j:a A. Mölder.(praegu ÜSA-s) on kui eesti kunstnikud jõudnud ka.rahvusvahelisele kunstiaree-niie raamatute „Au5tralian Painting 1788-1970." ja vAustralian; Aa cyclopaedia" kaudu mis on; saadaval lääne maailma raamatukogudes ja raamatukauplustes. '•.;. • -^XXX.. Buxtcni tuli, mis hävitas kokku viis elumaja ja' rida ^õrvalhoonoid, . nõudis oma saagiks ka maailmakuulsa arhitekti Eero Saarinen'i vana-onupoja Erkki elumaja, kelle, tütar Outi kavatseb USA-s jätkata arhitektuuri õppimist. Kraadiklaas näitas 35°C kui laagri komandant nskm. Viktor Valk teatas suurlaagri juhile nskm. Valdek Kangur'ile,. et laager on ülesrivistatud avamiseks. Laagrijuht tervitas külalisi eesti ja inglise keeles ning andis siis avamiseks sõna Austraalia Eesti Seltside Liidu esimehele Richard OIlino'le, kes pidas noortele sütitava, kõne.; Sellele järgnevalt ker-. kisid lipulaulu saatel vardasse Austraalia, Eesti ja Kanada lipud. Tervitusi tõid mitmed kohalikud eesti'"..ja- austraalia skäutlike-gaidlike organisatsioonide juhid ning naabruses asuva ukraina noortelaagri juht. Kolm kanada külalist said eriti: sooja vastuvõtu osaliseks; Kõik tervitasid ka suurlaagrit põhjapoolkeralt. -Esimesena Eesti Peagaid gdr. Hilja Kuutma ütles omad head sõnad eesti gaidide .poolt terves .maailmas, andes kingitusena üle küünlajala , mis pidi sümbori!eerima meie minevikku, olevikku ja tulevikku. Ta andis ka edasi' kutse. Austraalia ees-, ti gaididele ja skautidele osavõtuks [ järgmise aasta suvel toimuvast „Ko-quja H" maailmalaägrist Ameerika Ühendriiges. Maailmalaagri kutseks oli kotike valget liiva 'Järvemetsalt (endine Lakewood). Kanada eesti skautide ja. gaidide malevate poolt tõi tervitusi skmVKarl Sütis, andes suurlaagrite kunstnik skm. Endel Ruberui poolt valmistatud: nahkse ministeeriumile- Kanada skautjuhid said laagris tuttavaks, oma külmakartmatusega. Kuigi päevad olid soojad, jahenes õhtuks. Nii kirjutab laagrileht kahest vahtralehe mehest: ..Kuigi olime pannud paksud kamnsupid selga ja tantsisime, et sooja teha, ei saanud me külmast lahti.. Ainult kaks meest olid vormipluuside väel. ja imelikul kombel näis neile meie hammaste lõgista-mine nalja tegevat. Kui' neid lähemalt vaadati, siis nähti, et nende vormid olid muidu nagu meie omad, ainult sini-must-valge lindil pii punane vahtralehe märk. Need külmapõl-gavad mehed olid laagri kaugelt, tui-niid külalised skautmastrid Vaiter Piigli jä Karl 'Sütis, kellele meie külm oli just meelepärane. Kaugel Kanadas, kust nad; just olid i ui nudi, oli olnud paiiu külmem. Paks lumi oli katnud Toronto tänavaid kui nad sealt oma lendu olid alustanud." Iisraeli Egintvse rahuläbirääkimi- •se.d jooksid •.pöi-ast.J. Caneri Lähis-; Ida reisi täielikult ummikusse. Iis* rael ei 1 uba Jordaania' j õe läänekaldale asutada Palestiina terroristidena, tuntud- PI.O iseseisvat riiki, vaid lubab ainult omavalitsust, .millega vimpli. Eesti Peaskaudi poolt tervi-; Iisraeli araablastest naabrid ei lepi. tas .Keskbüroo .• sisesekretär skm.|;Ka Egiptuse 'president A. Sadat ei Valter PiigM. ': kjuige sellepärast separaatrahu teha. Al isal 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. ' 2R6 ;. Ontario Kultuuriministeerium on välja pannud paljudesse avalikesse' kohtadesse üle provintsi suure plakati kanada lipuga, mille äärtel on mitmesuguste riikide lipud, kust Ontario elanikud on pärit, Nende lippude hulgast puuduvad Balti riikide li-pud. • Eesti Liit Mahadas juhatus saatis möödunud nädalal Ontario Kultuuriministrile Robert Welchiie tugevasõ-nälise proteštikirja Eesti lipu puudumise üle. Kirjas nimetati, et eesti rahvüsgrupp on alati heatahtlikult suhtunud Kanada ja Ontario ellu* ja omapoolselt. kaasa aidanud mitmesuguste üldürituste teostamisele. Eesti ja teised Balti riigid on ka j ametlikult tunnustatud Kanada valitsuse poolt de jure ning neil riikidel on Torontos konsulid.' Kirjas märgitakse, et eestlased jä eesti organisatsioonid on meie lipu puudumises kanada mosaiigis solvunud ning paluvad kultuuriministeeriumi vastavad sammud astuda vea parandamiseks. ^ Eestlaste aialeht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus as-ab 'eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU".-TNõudke „MEIE ELU" proovinumbreid. — „MEIE ELU" tellimishinnad: .Kanadas: l a . $22.00, 6 k $12.00, 3 k. $8.00. USA^ssbi: 1 a. 23:00, 6 k. $12.50, 3 k. S8.50. Ülemeremaadesse: 1 a. S26.00, 6 k. S14.50, 3 k. S9.00. Kiri- ja; lennuposti lisa: Kanadas ja USA-s: 1 a,'$H.50,6 k. $5.75.: ; Ülemeremaadesse: 1.a. 23.50, 6 k,$11.75.; I :" „MEIE ELU" TALITUS 958 Broadview Ave.,,,Toronto, Ont. M4K 2R6. Canada Tellimiskupong: ; Palun saatke' minule „Meie Elu" ....... kuuks. Tellimisraha siinjuures (Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga). Nimi: ...... Postiaadress: Kuuoäev (Allkiri)'; caax |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-01-20-03