Meie Elu = Our life, September 25, 1980

              Second'Clašp Mail Registration No. 1354.
EQQQQ
Nr. 39 (1597) N E U A P Ä E V A L ; 25. S E P T E M B R I L — THURSDAY, S E P T E M B E R 25 X X X I aastakäik
Venelaste pidev juurdevool
konverentsi eel Eestlaste l^esknpukogu Kanadas |)oolt Ottav^^asse saadetud esildis, kus nõutakse
riikide küsimuse kpnkreet^t käsitamist,
verents Hispaanias algab: 4 wembril. ; : / ' . : ' . '
mõtte rakendamise küsimuses kirjf
datakse Eesti ja teiste fialti rirkide
vägivaldset okupatsiooni. Eestis 40
aasta jooksul toiimunud inimõiguste
Esildises Kanada parlamendi va­lis-
ja riigikaitse jkomisjoni, alamko-miteele
tuuakse lähemalt ette eest­laste
seisukohad; mida Kanada dele­gatsioonil
Madriidi jkonveientsil pä^
lutakse arvesse võtta. Märgukirjas
rõhutatakse eriti, Helsingi deklarat-tuuakse
ette Eestis toimuv rahvasti-
• • • • •
ku venestamine, mis on vastuolus
Helsingi deklaratsiooni põhimõtete-
. ga, ja kirjeldatakse üksikasjäliku-
YORK.:(M.,E.)
yäljammekut Balti riikidest nõuavad
ülemaailmsed
keskorganisatsioonid ühenduses
Madriidi konverentsiga, mis algab
novembril ja kuhu riikide dele-gatsiöonidele
antakse edasi vastav
Balti ühine nelja-leheküijeiie apell.
Selle esikülgedel antakse kokkuvõt­lik
ülevaade N. Liidu vägivallaakti-dest
Balti riikide öküpeeriniiseL Väl­jamineku
>iõude i j^iures taotletakse,
et Madriidi konverents nõuaks selpu-hul
rahvusvahelisa kontrolli järgne­vate
sündmuste oias> nii et iseseis­vust
oleks seal võimalik taastusteta
teostada. • •
Madriidi konverentsi puhul latla-
.«?ed avasid oma büroo seal Serräno
hotellis (Marques de Villamejor, 8,
Peetrf kirik Torontos, mille piihitsemisest m.öödub'25. aastat.
mait Eestis toimuvat poliitrlist taga-; rikkumised ning' pölihilised ja usu- käesoleva kuu algul
sioonis kokjculepitiud rahvaste enese-määramise
põhimõtte rakendamist,
kiusamist ja sealsete- vabadusvõitle­jate
vangistamisi.
^BALirRIIKIDE KÜSIMUS '
Rahvaste enesemääramise põhi­lised
tagakiusamised tulenevad
rahvaste enesemääramise põhimõtte
: rikküinisest Nõukogude Liidu pjooit,
kuigi see põbimõte on kindlustatud
Helsingi deklaratsiooni,VIII printsii-
• • • ' b i š v . : ' ;
Kurja rahvaste enesemääramise
õigusd rakendamine Eestis, Lätis ja
Leedus, kes olid Rahvasteliidu täis-
Iraani president Öan^Sadr.kuulutas;^
na sõjaline tegevus Iräakiga, mis senini: oli ainult kohaliku i
muga, on laienenud. Kuna lahingute piirkonnas
siis kardavad lääneriigid, et õ
mise kõrvaldamise, on ülimalt tähtis,
et Kanada delegatsioon Madridis
•kindlalt nõuab deklaratsiooni VIII
printsiibi konverentsi päevakorda
võtmist ja selle avalikku diskussioo­ni
konverentsil! tfhtlasi nõuame, et,
diskussioonis käsitatakse konkreet­selt
'ka Balti riikide 'küsimust ja see
enesemääramise küsimuse käsitami­ne
ei oleks mitte üldsõnaline ja pea-liskaudnev
VENESTAMINE :
Teiseks raskeks küsimuseks on
eestlaste rahvastikulise osatähtsuse
pidev vähenemine Eetis venelaste pi<>;
deva:juurdevoolu ja eesti noorte Ve­nemaale
tööle suunamise tõttu. Rah­vastiku
koosseisu muutmise poliiti-
Iraani presidendi mobüisat&iooni-'
käsk tähendab seda, et usuline juht
Khomeini prl muutnud oma esialg­set
hoiakut sõjalistest kokkupõrge­test
hoidumiseks oma usuvendadega
• Iraakis.;; \ ; l ; , '
Iraani president ei süüdista Iraa­ki
sõja puhl^emises,v^id ameerikla­si
kes kasutavat Iraäkij presidenti S.
Husseini oma huvides.| Bahi-Sadr ön
võtnud üle sõjavägede ülemjuhataji
koha ja tema sõnade järgi on aeg
kaitselt üle minna pealetungi-sõjale.
Lääneriigid on jäänud äraootavale {
seisukohale ja jälgivad teiste islami-j
usu riikide rea|eei;imišt. Araabia rii-i
gid ei ole veel omsi seisukohti võt^
riüd, välja arvatud väikese Qatarl
välisminister, kes oma ametli^kul kü- \
laskäigul Bagdadis peetud kõnes
'mõistis, hukka IräanJ kallaletungi J
'Iräakil^.,
; Uus süüdistus USA sõjaõhutamises .
ifiõjütab ka pantvangide vabastatni-^
ie lootusile. Kõik oleneb nüüd sellest'
rhilliše hoiaku Wõtava^i teised araa­bia
riigid kahe Islaniiu§u riigi vahel
puhkenud sõjas. Väga kergesti võib
see olla kolmanda maailmasõja algu­seks
kuna sõjategevus on puhkenud
väga tundlikus piirkonnas, kust tu­leb
vajalik õli. I J:
• Sõjategevus ei piirdu enam köha-
• likku^e maavägede kokkupõrgetega,
vaid mõJeniad riigid on rakendanud
tegevusse ka õhujõud ja kahurväe.
mis hiljem, s.o. L novembrist viiak­se
üle Castellana hotelli —- P de la
Castellana, 5, mis jääb sinna konve­rentsi
kestvuseks. Eestlased ei saa­nud
finai>ts-põhjustel lähetada ko­hale
alalist esindajat, küll aga Wash­ingtonis
Dt.G. Balti informatsioonibü-roos
töötav ametnik J. Bolsteins lii­tub
novembris Madriidi läti inf. bü­roo
2-liilonelise esindusega. Peale sel­le
ÜE Kesknõukogu Euroopa-bü-röost
on arvata Ants Luige ja dr.
Olgred Aule kohale niinek konve­rentsi
tööpäevadeks jä eestlasist
BsindajaJd võib saabuda ka Roptsl
eesti organisatsioonidest.
Peetri kiriku pühitsemi­sest
liiöödub 25. sept. 25 aastat. Ko-gudiis
hakkas taotlema omale kiri­kut
varsti pärast asutamist 1948. ä.
Kulus siiski 7 aastat, enne kui Itirik
valmis ja võidi pühitseda 25. sept.
1955. a. praost V. Viksi poolt suure
rahvahulga osavõtul. Pärast pühitse­mist
on kirikule juurde ehitat^ud kel­latorn,
kirikla) teine alumine saal
seltskondlikeks üritusteks, orel pai=
gutatud rõdule ja altar etiitat^tid väl­ja
esialgse plaani kohaselt, koduees­ti
rahvuslikus stiilis. _
Sõjalised kokkupõrked algasid ko­he
peale Khomeini võimuletulekut
Iraanis. Teherani raadio iiimetäb se­da
pühaks sõjaks Iraaki vastu. Kui­gi
üksikasjad võitluste üle on lääne­riikidel
raskesti kättesaadavad, tea­tavad
mõlemad pooled!; vaenlaste
suurtest kaotustest. Senised kokku­põrked
olid enamikus ainult kohali­ku
iselooniuga.
Nädala algul Iraald lennuvägi
pommitas Teherani pealenhuvälja ja
kuut teist lennubaasi. Samal ajal
Iraaki kahurvägi pommitas Iraani
suurt õliladude piirkonda Abadan'i.
jSõjaline tegevus algas ka Pärsia
lahes ja mõlemad pooled teatavad
laevade uputamisest. See võib tähen­dada
peamise õlitranspordi tee isul-gemist.
Taivani valitsus jälgib suurema
hoolega mandri-Hiina meelituskam-paaniat
Taivani vastu. Hiina on 'vii­mastel
aastatel hakanud arendama '
kaubavahetust fTaivaniga. Hiina ori
üks suuremaid Taivani toodete ost­jaid.
Kuid Puna-Hiina teadlased, äri- •
mehed, kunstnikud ja kultuuritege­lased'
saavad välismaadel kokku
vani vastavate tegelastega.
Pühapäeval,-21. sept. tähistati ki­riku
pühitsemise 25, aastapäeva pi-^
duliku jumalateenistusega, kus jut­lustas
piiskop Karl Raudsepp, teeni­sid
; Mlatisõpetaja Oskar Gnaden- „HOMME. Ä E M E KIRIKUS!"
kui rahvas käib kirikus ja kuuleb ju­malasõna
oilna emakeeles, eesti rah­vas
elab edasi kä paguluses. Tühjad
pingid tänasel jutnalateenistuser vii­tavad
sellele, et eestlasi on riakata-inud
ükskõiksus ja laiskus. Miks?
Miks noored tulevad kirikusse vähe­sel
arvul. Miks perekonnad lähevad
lahku ja lapsed jooksevad laiali?
Miks meie rahvas;on jäänud vede-
•laks?'' •
' (Meil tuleb õpakS võtta ning käia
Jeesuse nõuande kohaselt. — Igaüks,
kes paneb käe adra külge ja vaatab
tagasi ei kõlba. Jumala riigile.' Meil
tuleb teenida. JjUmalat ja oma rah­vast
püsivalt ning ustavalt, siis elab
tema edasi. • "
teich ja koguduse õpet. praost Oskar
Puhm. . Laulis koguduse segakoor
CandateDominõ Charles Kipperi ju­hatusel
ja mängis viiulil Marianne
Urke. Orelil saatis Inga Korjus ja
trompetil August Liivojal
ÜKSKÕIKSUS JA LAISKUS
.•Jumalateenistusele järgnes koos-viiiUimine
kohvilauas, kus piiskop fC.
Raudsepp.pidas söögipalve ja hiljem
selgitas eesti rahvakiriku kujunemist
võimsa}cs,i rahvast kokkuhoidvaks
teguriks. Ühtlasi ta iseloomustas ees-'
ti ajalcirjanduse suhtumist jOrtnala-teenistustesse
ja kirikus peetud 'jut-
/lustesse. '
Neid pjliudütlatakse möödaminnes
mõne sõnaga, kuigi need on P|äeva-
, kohased ning koostatud kvalifitseeri­tud
ettevaimi$tusega õpetajate poolt.
DETROIT („Meie Elu" •—Kaks siinset
Tartu elanikku said USA kqhttuninisteeriumilt küsimuslehed, mil- põhimõte peaks olema aluseks ka tä
lede ilmseks ülesandeks ori " *"
protsessidele. Tõenäolikult
saadetud ka mujale USÄ-§. '
tunnistajaid sõjakurjategijate
neid
Sõjakurjategijate otsimine algas ri ja tele kasutada kontsentratsiooni-
Häaravas, jutluses piiskop K.
Raudsepp tõmbas paraileele kristli­ku
algkiriku ja eesti pagulaskiriku
rajamise vahel. Mõlemal juhui oli
kandvaks aluseks usk Jumalasse ja
rahva tahe töötada selleks, et kogu-1 Selle kõrval kJi-jutatakse pikalt ja
dus; õleks rajatud kindlale' usulisele 1 laialt mõne algaja kõnet, milles*vae-ja
majanduslikule alusele. Jutlus oli 1 vait on midagi r^uud kui' pateetili-rajatud
Luuka 9:62 alusele „lgaüks, • sed sõnad.
'kes' paneb käe adra külge ja vaatab Viimasel ajal näib olukord olevat
tagas;i, ei kõlba Jumalariigile". See muutunud jä piiskop on kord olnud
kahe mehe j utu peal tkuu 1 a j aks, kus
enne lahkuniist viimaseiks sõnadeks
: on olnud; Hommememe kirikus! ^iV
Saagu see ütelus taVäks meile kõi­gile,
kui nädalalõpul üksteisest lahj
kume: Homme näeme kirikus! Kui
Laup., 27. sept. 1980 kell 7 õhtul Tojronto Eest! Majas
Kavas kaastegevad: J. Billingi tantsutrupp, prouad H. Sepp, A. Tera j.t.
Tantsuks G. lUali kapelL /
saadaval Kiwi Travel ja EAK kaupluses Eesti Majas,
KÕIK TERETULNUD, i V ^
Esindajatekoja liikme Elizäbeth;
Holtzmani kampaaniaga, kes, kandi^ .
deerib eelseisvatel valimistel Senatis­se..
Koht.uministeeriumi juurde loodj
selleks erihne uufimisosakond 2,3
miljoni' dollarilise eelarvega ja ra­kendati
20 advokaati. Neist kaks käi­sid
ka bkupeeritüd Eestis sealsetelt'
ametivõimudelt andmeid ,kogumas.
Eestlastest on kohtulikku menetlust
laagrite valvurite ja administraatori­te
nimistu 50.000 nimega: Ligi 300
isiku koha käib praegu juurdlus.
Senised protsessid on näidanud, et
kohtus ei ole suudetud es^itada kül­lalt
veenvaid 'süütõendeid dokumen­tide
ja tunnistajjate puudusel. Endis-"
tele Tartu elanikele saadetud küsi­muslehed
,on ilmselt mõeldud süüdis­tusmaterjali
kogumiseks, ja kui lei­napäeva
koguduste tegevusele jä
ühiskondliku elu korraidamisele.
Edu^ saavutamiseks on oluline oma­da
kindel • tahe edasi minna omaks­võetud
eesmärgi saavutamisel. Seda
oli nendel/kes kommunismi eest põ- suudame kinni pidada selles, siis jää-genedes"
asusid sellele maale ja allus- me kindlaks usuliselt, rahvuslikult
tasid uut elu Jumalale lootes ja en- ja meid õnnistab Jumal kõigis meie
nast ohverdades ühiste eesmärkide ettevõtetes.
saayutamiseks. ; Ülevaate koguduse tegevusest möö-
Tänäpäeval on rahvaid, kaasaarvä- dunud 25 aasta kestel andis esimees
tud eestlased paguluses muutunud - Tiit Tralla, tõstes esile isikuid, kes
järgneda kohtusse tunnista­jaks
kutsumine.: '
alustatud Karl Litinas'e vastu, keda diib neid, kes vastavad^ võib tõenäö-süüdistatakse
sellest, et ta'olevat ol­nud
vangilaagri komandant.
^^uutide algatusel on käesoleval
aastal sõjakurjategijate otsimine
.muutunud eriti agaraks jä süüdlasi
püütakse leida „sakslaste abistajate"
hulgast üsnŽJaias mõttes, nagu van­givalvurid,
äbipõlitsei jne. Lahkesti
on-, lubanud aidata Venemaar? Unga­ri,
Poola jt. iSatelliidid; Saksamaa on
andnud USA kohtüministeeriumi uü-loiuks
ning laisaks. Selle tagajärjel
on ajaloo kestel palju suuri kultuur­rahvaid
roiskunud, lagunenud 'ning
hävitatud teist^ rahvaste poolt. Ees­ti
luteriiisu •kirikud on püüdnud eest­lasi
paguluses hoida koos. Niükaua
selleks aega ja tööjõudu ohverdasid.
Kuulati ära kqgudusele aastapäevaks
saadetud tervitused ja Marianne Ur­ke
mäng, v i i i U l i l . Teda^ saatis klaveril
ilnga Korjus. T ajlustajaks oli kop-duse
nõukogu liige E.Marten. ,
Cosmopolitciii Opera Assoeiation Esitab
,3. il ja laupäeval. 4. oktoobril kell 8iõ. Ryerson Theatre, 43 G^rrad E.
Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitees ehk tel. 445-5520
lonis hlngati kergemalf
kui Kabulis USA saatkonnas varju­paika
otsinud vene sõdur^ pärast se­da
kui kohalik N . Liidu saadik, oli lu­banud
talle sõjaväest vabastamist ja
edasiõppimise võimalust tehnilisel
alal ilma igasuguse karistuseta, ot­sustas
pöörduda tagasi. Ärahüppaja
viibimine USA saatkonnas oli USA-le
tülikas ja :suurendas pinget vehelas-^