Meie Elu = Our life, June 4, 1987

              . • .'.•.•1 i : ' . . ' • Il .• ••" . ,-_ - . .1,;".
. .^'^^^•;:^:;!..:•.'.'rfJfcS•«Ä,^.:>•^
mmmm
' ' ^ ^ ;ii
- i i i l i l i i !
•'•liffliiitlSI
••, / i : : ;X';-•^••v';0^;s'V^n/;.'.'•••>wW.^iL;;i<!s..;•j^/.".v
MELJÄMEVAL, i jüüNIL - THU18DAY, JUNS „Moie KSii" niP. 23
BoasBxttQzzcainiii
'«6
99 LIFE" - Estoai®! We©
Published by Estonian Publi^ingCo. Toronto Ltd., Estonian
Hõuse, 958 Broadviewi^ve., Toronto, Ont. Canada, M4N2R6.
101.486-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J. USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Misie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., töronto, Ont. M4K 2R8 Canada. - Tel. 468-0951.
„MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
janeljap. kl. 9 hm.-8 õhtul. Juunis, juulis ja augustis laupäeviti
suletud.
„MEIE]ELU" tellimishinifad: Kanadas 1 a. 143.00,8 k. $24.00,
3 k. SlsSo. § USA-sse l a . $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $18.00.
® Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. ©
Kiripostilisa: Kanadas l a . $39.00,8 k. $19.50,3 k. |9.75. USA-sse
l a . $48.00, 8 k. $24.00, 3 k. $12.00. Öhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. $93.00, 6 k. 146.50, 3 k. J23.25.
ÜKSIKNUMBER - 75$ ^
KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel
, tekstis $5.50.
ii!)ii!ii!iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!iiiiiiiiinfi3i!iiiiniiiiiiiin^
0 0 0
kus Kanadas neist päevist peale,
mil immigrantidena asusime siia
pärastTeist maailmasõda. K|^d mi­neviku
Kanada on elanud üle tor-miseid
ja võitlusrikkaid päevi enne
^, mis asia-vad
Quebeci ja muu Kanada vahel.
Põhiliseks dissonantsiks on Que-osast
sai
mion Briti vormilise ülemvalitsuse
all ja alles hilisemail aastail isesei­sev
poliitiline ühik oma põMstsadM-Vaatamata
oma põhiseadMsele
ühiskond"» teistest erinev ühis­kond.
Selle mõiste taga varjuvad
teised erinõudmised, mis lähevad
majanduslikesse küsimustesse rii­gieelarve
alal
Quebecile selle erineva ühiskonna
nime andmisega. Konverents nõus­tus
veto õiguse andmisega provint-midogi
pooleli j@ oe® oli Quebeci
provintsi staatuse küsimus. Nimelt
loobus Quebec põhiseadusele alla
kirjutamast ja jäi mingis ootuses
ohku rippuma ülejäänud Kanada
praegune valitsus peaminister
Ironey juhtimisel kõrvaldada
(vintside peaministritega koos-s
kõrvaldada nn. „Meedh Lake-i''
iutise konverentsi näol.
lellelt konverentsilt jõuti t^igasi
C :awasse, sest paistis, et üksmeel
(0 saavutatud. Iga provints oli oma
€ lustesse saanud midagi ja rahul-
* Jt * 1- *
muudatuste küsimustes. Ottawa
võimupiire kitsendati senaatorite
ja ülemkohtu kohtunike määrami­se
õigusega ainult provintside ette­panekul!.
Peeü vajalikuks anda
provintsidele, seda eriti Quebeci­le,
valikuõigus tulevaste immigran­tide
üle. Provintsidele jääb valiku­õigus
eemale jääda keskvalitsuse-de
osas, et saada keskvalitsuselt
tsiooni.
3 oli alles põhimõtteline kokku-
&e, sest puudusid kokkuleppe de-lid.
Alles tagantjärgi kostavad
liitikutelt erir^flektsioonid, mis
evad,e t „Meech LakeU" saavu-sed
ei ole veel kpmplöktsed.
Raskekaalulisem poliitiline
i m m tuli alles nüüd endiselt pea-iiistrilt
P.E. Trudeau*lt, kes pidas
rvilikuks heita kaigas kohserva-vide
kodiBtaisse ja anda oma löök
1 liberaalide juhtkonnale. Tru-iau
ühtse Kanada eest võitlejana
iab, et Mulroney oma poliitilisest
irkusest aetuna m jaganud polii-ise
keskvõimu provintside vahel,
is Kanada valitsemisel aijinab end
levikus tunda. Trudeau avalikud
rjutised ajalehtedes ja interv-lud
ti-viis kutsusid esile terava
3leemika Mulroney'ja Trudeau
ähel, millesse sekkusid mitmed
Trudeau leiab,
rahvuspoliitiline virr-varr lõpetab
senise kaksikkeelse Kanada mõis­te.
Trudeau kardab, et kavandatud
muudatustega keskvalitsus Otta­was
kaotab vajaliku kontrolli.
Keskvalitsus kaotab võime projek­tide
kontrollimiseks, ülemkohtu
kontrollimiseks, kontrolli tulevikts
muudatuste vajaduses põhiseadu­ses.
Rahulolematud on Kanada
pärisrahvad, kes kardavad, et pa­randatud
\ põhiseadus tähendab
nende seniste nõudmiste maha-matmist.
., .
' mi
ka mõj
tavalist kodanikku, on viimasel vä­he
mõju selleks, et omapoolseid
muudatusi pakkuda või nende läbil-viimist
mõjustada. Sest muudatus­te
tehniline ja sisuline teostus on
valitsuste tippude käes. Trudeau
kui üksikvõitleja seisab raske võit-ei
^ia. Selles on ka
palju sisulist ja see toob esile edas­pidised
diskussioonid' ja poleemi­ka.
Üldiselt m ometi Quebeci eris»
kojad langetavad küll otsused lõ-pukujul,
kuid parlamendimägi on
kõrgel ja kaug®l ja häälataja koda-mkm
mUu simsi kiirolt ei ulatu.
V.
llilllltiiililllIlllll9JIII!lilll!llliSiilililllilllliillJllilll!lililllllli!ii!l!lliin
DODGE CHRYSLER LTD.
2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO M1P 2P8
. (ATBIRCHMOÜNT)
SALES a LEASIIMG REPRESENTATIVE
CHRYSLER
DODGE
K CAR
EXPO
SALES 751-7757
KODUNE 640.7.893
ayj. S)eiicate$sen
2851 Lawrence Ave. E.,
(Hillsiae Plaza Brimley nurgal)
pagarisaadused Jsi delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki-
Idb. Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud eiu-obpamaitse-lised
pagarisaadused. ® Spetsiaal tordid ja sünnipäeva kringlid tel­limise
peale. ® Euroopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. ® Suitsukalkunid tellimise peale.
•Omanik ÄKE SAARINEN
Okupeeritud Eestist
1987
l i i r
.Eesti on elnud Nõuk. Liidu labo­ratooriumiks,
kus on katsetatud
mitmesuguste uute majanduslike
programmidega enne kui meid m
rakendatud üleliiduliselt
On teada mitmetel teenindusaladel
piiratud eraettevõtluse lubamist Tal­linnas
juba enam kui aasta tagasi.
Esimeste katsete hulka kuulus tele­viisorite
ja muude aparaatide paran-duskooperatiivide
asutamise võimal­damine.
Kooperatiivide teenindus­töö
tulemused olid üle ootuste edu­kad.
Neile on järgnenud mitmetel teis­tel
aladel individuaalettevõtluse soo­dustamine.
Arengut on jälginud „Los
Angeles Times'i" korrespondent,
kelle ajakohase artikli „Eesti vaba­riigi
eksperiment eraettevõtlusega
aitab parandada teenindust" ilmus
hiljuti ka „Toronto Star'is". Artiklis
tuuakse näide Tallinnast, kus lennu­jaama
jõudnud reisijail tuleb oodata
taksiautot vaid mõned minutid, mis
on teravas kontrastis Moskvaga,, kus
lennu- või raudteejaamas kulub tak­so
ootamisele tund või enam. Erine­vus
on tingitud aastavahetusel Tal­linnas
erataksode opereerimise luba­misest.
See on üheks majanduspolii­tika
uutele alustele organiseerimise
sammudest, mille eesmärgiks on
hooletusse jäetud tarbijate olukorra
parandamine riiklikule monopolile
võistleja loomisega. Tallinnas, kus
kuni möödunud aasta detsembrini
opereeris 800 riiklikku taksot, on
viimastel kuudel antud luba 250 era-autole
taksodena opereerida.Kasuta-jad
on ülimalt rahul taksojuhtide vii­sakama
ja kiirema reageerimisega..
Võistlust õhutatakse ehitusalal,
autopärandustöökodade ja restorani­de
opereerimiseks kooperatiivide
loomisega, kuna on jõutud aruasaa-misele
et ilma võistluseta ei saa olla
head ega korralikku teenindust. See
aga ei tähenda riiklike ettevõtete
asendamist. Arvestatakse vaid mõM»
protsendilise (1-3%) uuele meetodile
siirdumist.
Sama eksperimenti on laiendatud
ka Lätti, kus on rajatud uusi indivi­duaal-
ja kooperatiivseid ettevõtteid
-üsna ebatavalistel aladel. Riias on
näiteks loodud kosjakontor, kasside
ja koerte iludussalong ning tegevust
on alustanud hobuvankriga voori­mees,
kes turiste sõidutab ringi Riia
vanalinna.
KEELUD |Ä KONTROLLID
Loomulikult käivad uue majan­dusliku
eraettevõtlikkuse võimalda­misega
kaasas valjud keelud ja kont­rollid.
Keelatud on palgaline tööjõud
ja raskete masinate omandamine,
millega loodetakise vältida kapitalist­like
tendentside tekkimist. Kuna
isikliku initsiatiivi võimaldamine tar­bija
abistamisel on kõrvale kaldumi-
. ne ajaloolisest olenevusest kesksest
plaanimisest ja valitsuse poolt domi­neeritud
majandusest, on sammud
„ õigeusklike" hulgas kutsunud esile
vastuhääli, kes väidavad, et seadus ei
ole kooskõlas puhta sotsialismi vai­muga.
Tugevamaks vastuväiteks
kriitikuile on,-et individuaalseil ette­võtteil
ei ole lubatud kasutada palga­list
tööjõudu, nagu seda ei ole luba­tud
ka maal loodavail perekonna-talude
pidajail.
Tallinna teenindusametnik Truve
on väitnud, et valitsus on aru saanud
inimeste probleemidest ja viivitustest
parandustöödel teistelgi aladel ning
on jõudnud järeldusele, et lahendust
;tuleb otsida kooperatiivides, mis või­maldaks
teenindust seal, kus riik ei
saa abi anda.
Tagajärjeks oli vähemalt kolme
suurema kooperatiivi loomine re­montideks,
majade ning suhteliselt
arvukale automanikele garaazhide
ehitamiseks. Mitmed on aru saanud
avanevaist võimalusist isiklikuks
initsiatiiviks ja sellega ühenduses
olevast isikliku sissetuleku suuren­damisest.
Näitena tuuakse 24- aastast
insener Reko Õunapuud, kes lahkus
linna teenistusest ja asus vastloodud
ehituskooperatiivi etteotsa. Õuna­puu
on väitnud, et ta juhib 35 ehitus­töölisega
ettevõtet ja teenib nüüd
rohkem kui varem, vastavalt umbes
450 dollarile kuus.
toparandustöökojad on ikkagi takis­tatud
tagavaraosade puuduse või vä­hesuse
tpttu nagu seda on kogu aeg
olnud riiklikel garaazhidel. Samuti
on küsimärgi all toormaterjalide han­kimise
võimalused ning raskusi või­vad
tekitada ettevõtte rajamiseks va­jalike
ruumide leidmine.
Eestis asutatud kooperatiivseil
restoranidel ei ole lubatud alkohool­sete
jookide müük, mis on tavaliselt
restoranide tõmbejõuks. Saaduste
hinnad ja teeninduse tasu ei ole pii­ratud
ja võidakse võtta, mida soovi­takse
ning hoida kasumi.
Kuigi seadus oli avaldatud juba
möödunud aasta novembris, rekla-meeriti
seda üleriiklikult Moskvas
alles maipidustustel propaganda
loosungitega, mis viitah tähtsusele,
mida valitsus sellele omistab.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõudl
biklikud laenud alates 10l75%
9informat8iooniks hellstag®
465-4659
(Pank avatud ®Gmasp.-reede 10:00-3:
Toisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
Nelipüha
Püha Vaimu
Lubatud isiklike ettevõtete hulka
kuuluvad: juuksurid, autoremont-töökojad,
hambaarstid, kodused loo­made
aretused (kalad) jm. Loodetak­se,
et nende asutamisest võtavad osa
pensionärid, keda on 55 miljonit jt.
Töökohustuslikud võivad kasutada
ainult vaba aega. Uue seaduse alusel
registreeris end Kiievis üksinda üle
4000 inimese, Moskvas 2000, kuid
Tallinnas ja Vilniuses on neid 2000
ümber.
Nõuk. Liidu piiririikides, Baltiku­mis
ja Kaukaasia taga, on leidunud
juba mõnda aega mustatum olukor­ras
opereerivaid isiklikke ettevõt­teid,
mida uus seadus teatud määral
legaliseerib.
Mõned avarama silmaringiga N.L.
juhid on tärganud üksikuid kom­munistliku
süsteemi puudusi, mida
püütakse parandada. Kui kaugele
nende sammudega minnakse ja kui
palju need olukorda suudavad muu­ta,
näitab aeg. Utoopilise majandus­süsteemi
rakendamine ja massidele
eluvõõra ideoloogia peale surumine
on nõudnud miljoneid inimohvreid ja
nõuab veelgi. Üksikud korrigeerimi­sed
majanduses ei tohi nõrgendada
meie võitlusvaimu ebainimliku ja
rahvaid orjastava korra vastu.
LK-s
Through Strength^^
kõnekoosolek
,,Canadian Coalition for Peace
Through Strength" korraldab avali­ku
koosoleku teisipäeval, 16. juunil
algusega kl. 7 õ. Toronto Ülikooli
Hart House'i lõunapoolses ruumis
(South Sitting Room). Kõnelejaks on
Mackenzie terrorismi, revolutsiooni
ja propaganda uurimisinstituudi
direktor. brigaadikiridral Maurice
Tugwell kanada rahuliikumisest
(,,Ganadian Peace Movement"). Briti
armee ohvitserina tunneb fa terro­rismi
Palestiinas, Malaisias, Küpro­ses
jm. '
Korraldav organisatsioon on ka-nadalaste
organisatsioon kes usu­vad,
et rahu Kanadale kindlustatakse
tugeva sõjalise kaitsega koostöös
teiste NATO liikmesriikidega.
Lähemaks informatsiooniks: Ca-nadian
Goalition for Peace Through
Strength Inc., P.O. Box 5457, Stn. A,
Toronto, M5W 1N7. Tel. (416) 535-
5804 või 447-7328.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
KrisÜik^lu on elu Pühas Vaimus.
Kristlane olla, elada ja kasvada
kristlikus elus pole võimalik ilma
]umala armulise Vaimu osaduseta.
Tema on elu Vaim ja äratab krist­liku
usu ja elu me surnud hinges.
Tema ilmutab Kristust ja võimes-tab
meid pidevalt kasvada Kristuse
tundmises ja Kristuse sarnasuses.
Kui ta meie ellu tuleb ja meis oma
eluaseme teeb, muudab me ihu
oma templiks. Tema pühitsev vägi
võimestab meid me isekat meelt ja
me langenud loomuse kurje ihal-duši
ohjeldada ja võita. Kõik, keda
iganes Jumala Vaim juhib, on Juma­la
lapsed. Nad ei ela siis enam or-japõlve
vaimus ega kartuses, neile
on antud lapsepõlve Vaim, kelles
hüüavad: Abba Isa!
Püha Vaim kutsub ja liidab meid
Kristuse ihu, kiriku osadusse, teeb
sälle osaduse Püha Vaimu osadu­seks
ja meie jumalateenistuse ju­malateenistuseks
Pühas Vaimus.
Tema sirutab oma kutsuva käe
meie kaudu teistele vasi^, õhutab
meid Kristust tunnistama ja varus­tab
meid vajalike andidega töös,
millele ta meid kutsub. Tema on
meie kadumatu pärandi tagatis.
Elav osadus temaga on igavese elu
eelmaitse. Püha Vaimu and pole
mingi müstilineiisa-and nn. „cha-rismatikutele"
ega ole nende privi­leeg.
Püha Vaimu and on unive^
saalne õnnistus, kõigi Jumala laste
sünniõigus. Ristimis-sakramendis
annab Jumala uue armu lepingu
vahendaja ja õnnistuse andja. Is­sand
Jeesus, igale ristitavale, kes
usub ja meelt parandab, pattude
andestuse ja Püha Vaimu anni. Ris­timine
on nende õnnistuste tunnus­märk
ja pitser. Unustama ei pea me
aga mitte, et Püha Vaimu osadus
pole staatiline. Ristimine oli me
Püha Vaimu anni initsiatiivne, al-gatuslik
usukogemus ja me peame
Temjas kasvama ja Tema täiust usus
omastama. Et olla Pühast Vaimust
püsivalt täidetud, peame elama
osaduses Issanda Jeesusega, kes
meid õnnistab kõige vaimuliku õn­nistusega.
„Kui kellelgi on janu,
see tulgu minu juurde ja joogu. Kes
usub minusse, selle ihust peavad
elusa vee jõed jooksma. Seda ta
ütles Vaimust, kelle pidid saama
need, kes temasse usuvad." Joh.
7:37-39.
Mõned, eriti nelipühiusulised,
väidavad, et „keeltega rääkimine"
on Püha Vaimu anni hädavajalik ja
asendamatu tunnus. Algristikogu-duste
elu Apostlite tegude raama­tus
jälgides, näeme et „keelte rää­kimine"
ei käinud alati mitte Püha
Vaimu anniga käsikäes. Kõigi ko­guduste
hulgas, kes Püha Vaimu
olid saanud, ainult kolmes kogudu­ses
oli neid, kes „keeltega rääki­sid
**. Kirjas korintlastele rõhutab
apostel Paulus, et „keelte and" on
üks mitmesuguste armuandide
seas, mis pole igale kristlasele an­tud.
Teisal ütleb: „Ma tahan kogu­duses
pigemini rääkida viis sõna
oma mõistusega, et ka muid õpeta­da,
kui kümme tuhat sõna keelte­ga."
• f
Kodumaal harrastasid keeltega
rääkimist Soome pietistlikku liiku­mise
juhi Lars Laestadiuse järel­käijad.
Nad ei lahkunud luteri usu
kirikust ja võjtsid hoolega osa ju­malateenistustest,
palvetundidest
ja käisid armulaual. Lapsepõlvest
on mul meeles, kuidas nad kogudu­se
palvetundidel (neid võis olla seal
3 või 4} üksteise järel, püsti tõustes
või põlvitades, valjult häälitsema
hakkasid, kaebemeelel ja rõõmu-hõiskeil
vaheldumisi. Kuna teised
nende „keelte andi" ei mõistnud,
ei tulnud neiude lausungid kellelegi
kasuks. Oma tahtest olenematut ja
mõistusest kontrollimatut „keelte-ga
rääkimist" esineb ka hindu ja
muhamedi usundites ja mormooni­de
ringides. Nende „keeltega rää­kimine"
on aga inimlik psühholoo­giline
ilmum, ei ole Jumala Vai­must,
ei austa Kristust ega edusta
kristlikku eluviisi.
Kas Püha Vaim meis elab ja töö­tab,
selle ehtsaiks tunnustusteks po^
le subjektiivsed ekstaatilised koge­mused
ega hämmastavad väeaval-dused,
vaid kõlblad, Kristustele
omased kvaliteedid. Püha Vaimu
vili on: armastus, rõõm, rahu, pikk
meel, lahkus, heatahtlikkus, usta­vus,
tasadus,lkasinus. Oal. 5:22,23.
Need moodustavad viljavihu, mille
Püha Vaim igaühes töötleb, kelle
südames Tema elab.
Püha Vaimu vili; kristlik loomus,
on päritolult üleloomulik aga kas­vult
loomulik. Ja selle vilja kasvu
eest peame hoolt kandma ja omapool­seid
kohustusi täitma. „Mis inime­ne
külvab, seda ta ka lõikab. Sest,
kes külvab oma lihale, see lõikab
lihast kadu, aga kes külvab Vai­mule,
see lõikab Vaimust igavest
elu." Oal. 6:7,8. Kui põllumees ta­hab
kaera lõigata, peab kaera kül­vama.
Veider oleks kui ta kaera
ootaks aga otra külvaks. Sama sea­dus
kehtib inimese usulis-kõlblas
elus ja käitumises, külvamine, mil­lest
apostel kõneleb, tähendab me
eluviisi, mõtteviisi, harjumusi ja
me elusuunda. Hõlmab me sõpru
kellega seltsime, kirjandust, mida
loeme, filme, mida kinos või tele­kasul
jälgime, asju, mida ihaldame,'
millele oma jõu ja energia püheii''
dame ja me meeli valitseb.
Püha Vaimu väes kasvame järk°
järgult kristliku elu küpsusele.
Püha Vaim istutab kristliku elu
seemne me südamesse aga kristli­ku
loomuse küpsus on elukestuse
toode.
Püha Vaim ei sunni ennast kelle­gi
peale. Me peame Temale ukse
oma südamesse avama. Peame
alandlikult tunnistama, et me oma
meelest, ega lihast pole võimelised
Püha Vaimu vilja tootma ja uskuma,
et Jumal võib viljale kasvu anda.
Just selleks on Jumal meile kinki­nud
oma armuvahendid: oma sõna,
jumalateenistused, armulaua, pal­ve
ja osaduse kaaskristlastega. Kes
neis asjus hoolas ja ustav, lõikab
rõõmuga ja kannab oma vihkusid
hõiskamisega!
Õp. E. LOOTSMA
Mehel tuleviku ja naisel minevi­kuga
on raskusi olevikuga.
DR. EVA PAOMEES TEATAB
uue hambaarsti kabineti avamisest
800 Sherbourne St., Suita 815, tel. 923-4999.
Endiselt võtab vastu patsiente 2 Carey Rd.
Tel. 483-2558
^ ' ^ « « « • { i V M ^ J! Poliitikud on kõikjal samasugu-
Kooperatuvide loomist soodusta- 3,^, Nad lubavad silla ehitada ka
takse madala tulumaksuga, 3% esi­mesel
aastal, mis kolmandal aastal
tõuseb 10-le protsendile. Peab aga tä­hendama,
et eraisikute ettevõtete
j
seal, kus jõge pole olemas.
ei
0
määrad ei ole veel täielikult avalda- w ii
tud või välja töötatud, mis sunnib
paljusid huvilisi ootama selgust, en- ^
^^^'''f!^^'^'^-'^'^ Kõige suuremaks tööandjaks on
Skeptikud jälgivad olukordade „,ood Kui moed nii ruttu ei vahel-arengut
ja kahtlevad, kas loodavad duks, läheksid paljud töökohad ka-ikhkud
ettevõtted ja kooperatiivid duma
suudavad olukorda palju muuta. Au- * Kogunuid NIHITS
ROYAL URAGE!
^EÄL ESTATE SERVICES LTD., BROKEIRl
^213 Bayview Ave., Toromito,
Ont. M46 2Z8
Esindaja
I^AI SAARNA
.kontoris 424-490G
kodus 75M296
99 Kiu" nr. 23 (194
AlgasI
kampa
va
STOCKHOLM (EPL)
algas rahvusvaheline
Mart Nikluse vabastai
paania algatajateks oi
Sihtasutus" Hollandis]
roopa Solidaarsuskomj
Kampaania kestab vai
aasta. Loomulikeks hai
kampaanias on Mart
n{päev22. septembril
glpöörde 70o aastapäev
iril.
— Meie teame, et on|
Liitu mõjutada, eriti,
Robert van Voren, ke|
sihtasutuse" poolt kam]
See nõuab palju tööd,
gemused on head.
BUKOVSKI SIHTASl
,,Dukovski sihtasutuj
nekonna aasta eest veni
vangi Vladimir Buko^
Kui Bukovski paar aastj
gistusest vabanes ja II
jätkas grupp oma töö(
suurürituseks oli kami
dus toimuvate olümpit
tu. Grupi eestvedamif
Hollandi parlamendis
ne konverents olümi
Pärast seda töötas gruj
Irina Grivnina vaba8t(
juures varem vabanej
Bukovski oli suureks
Grivnina vabanes ja si
landi, alustas grupp k|
ninaga kampaaniat vei
Anatoli Korjagini vi
Grupi eestvedamisel si
ternatiivse Nobeli raj
sada riigipäevaliiget lj
mineerisid Korjagini
hinna kandidaadiks. ]|
Korjagin vabanenud,
tas Mart Nikluse kamj
kirja, mis on adress(
maailma üldsusele". 1
muuhulgas:
Paljudele minu inal
lastele jätkuvad loj
õudused vangilaagri
lates tänaseni. Onj
II
MART NII
ROYAL
REAL ESTATE Sl
2320 Bloor
Ont.|
EHAKAj
tel. kon
kodul
ProfttJ
puhi
(416) 298-21 ej
Küsida omanikk