1987-06-04-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ö Developraent 3i'anQh,
Second Class Mall Reffistratbn
Nr. 23 (1S43) 1987 XXXVIII aastakäik
Veee raketlcl
Hoolimata oma jtrsihurünna"
kust" suurendavad venelased oma
I sõjalist löögijõudu kogu aeg. Seni
on venelased teinud ülelende Ka-
Esmaspäeval saabus Kanadasse E K N poolt Kanada välisministeeriumi abi! Mõukogude Liidiast välja nada Artikas oma „Karu"-tüüpi
nõutud insener Veljo Kalep koos perekonnaga. Väljanõue esitati immigrataioömiministeeriumile juba fe^ufST-^Kaf^
1981. aastal, kui Veljo Kalep o l i poliitilise dissidendiga rahvusliku aktiivsiao® pärast möiatetud neljaks y^^^^^^ mis on varustatud uute, AS-
©astaks vangilaagri j a kolmeks aastaks asumisele. 15 tüüpi kaugmaa rakettidega (len-
Luba Kanadasse immigreerimi- le leitakse vajalik korter. Majandus- nõudmise aktsiooni toetas Ottawas s]i»^augusega 3000 miili), mis äh-seks
saadi võrdlemisi kiiresti, ei saa- Ukult Kanadas ning esialgseks abis- ' ka East Yorgi linnaosa parlamendi- Kanadat ja suurt
dud aga Moskva väljasõiduluba. Ta tamiseks on kasutatud ka Kaisa liige Alan Redway, kellega pidas o^a^USA-d, kui need lastakse
vabanes viimaks Nõukogude vangi- Randpere Fondi kasettide' müügist ühendust EKN liikmekandidaat
laagrist ilma asumisele saatmise li- saadud väikest ülejääki.
sakaristuseta.
Veljo Kalep lasti Nõukogude Eestist,
kus perekond elas Pärnus, välja
koos abikaasa ja kolme lapsega: poeg
Veiko 19 aastat vana, tütar Reet 17
aastat ja poeg Sven 15 aastat vana.
Elukutselt on Veiljo Kalep ehitusinsener
ja ta abikjaasa on tegutsenud
õmblejana. Perekonna väljanõud-jfflks
oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas,
isiklikeks käendajaiks 6 selleaegset
juhatusliiget ja üks V. Kalepi
sugulane. Kanadas elanud V. Kalepi
isa oli vahepeal surnud. '
V. Kalep ja ta perekond saabusid
Aerofloti lennukil Montreali esmaspäeva
õhtupoolikul. E KN ülekandel
võtsid neid seal vastu Montreali Eesti
Seltsi esimees R, Leitham ja Heino
Altosaar, kelle pool Kalepid Montrealis
ööbisid.) Teisipäeval, lendasid
Kalepid Montreaiist edasi Torontosse;
• . • -.
V . ... • ' . 1 . . . . .j
Torontos moodustati möödunud
nädalal E KN poolt Kalepitö perekonna
vastuvõtmist ja esialgset abistamist
korraldav komitee. Komitee esinaiseks
on Marta Kivik, kes korraldas
Torontos ka Kaisa Randjiere väljanõudmise
aktsiooni. Kaaskorralda-jaiks
ja abistajaiks on vangistatud
yabadusvõitlejate abistamise Kanada
toimkonna esinaine Viive Lomax,
Malle Pihl, E KN ja Kanada E. Abis-iamiskomitee
esindajad. Torontos on
kalepite esialgseks peatuskohaks!
Lomax'ite perekonna kodu, kuni nei-
Veljo Kalepi ja ta perekonna välja- E.S.
nelastel on 40 säärast lennukit ja
igaüks neist kannab kuus raketti.
Peale selle ehitavad venelased ühte
uut tüüpi (nn. „Blackiack" -klassi)
ülikiiret pommilennukit, mida
nad loodavad saada kasutusele
0 •
peammisteE'
BEIRUT -
Kaugpommilennukite varustamiseks
kütteõliga Arktika kohal on
venelastel „MidB8"-tüüpi trans-portlennuk,
mis varustab nende
pommitajaid kütteõliga õhus.
Selle uue ohu vastu on Kanada ja
USA otsustanud ühiselt ehitada
Põhja-Kahadasse viis uut lennuvälja,
mis teenindaksid Kanada ja
USA võitluslennukeid Kanada
Arktika õhuruumis. Neli nendest
lennuväljadest asuvad Loode-Ka-nädas:
Y®lIowknife, Inuvik, Rankin
Inlet, Iqaluit{Frobisher Bay) ja üks
lennuväli on Põhja-Quebecis: Kuu-juac
(Fort Ghimo).
^^^nelastel on ka üle 400 allvee»
mis ristlevad Atlandis ja Vaik-ookeanis,
kuid eriti viimasel
ajal sõidavad nad ka Arktika jää all.
Vene allveelaevad on relvastatud
aatomirakettidega, mis on tohutu
Iiävitusjõuga.
Arvatakse, et venelased ei alusta
siiski suuremat rünnakut üle Arktika
Põhja-Kanadasse, kuid nad
võivad sooritada väiksemaid rünnakuid
Arktikas asuvate radarijaamade
vastu.
Seni on Kanada põhjapoolseimad
sõjalennukite lennuväljad olnud
Bakotville (Quebec) ja Golf
Lake (Alberta). Uued lennuväljad
Põhja-Kanadas aitaksid aga viia
ksitselennukite valve lähemale
aastane MaH- olles enne seda andnud teda umbrit- vastu põhja pbolt ähvardavale ohu-
MasRust, teostas oma üüritud senud rahvale autogramme. Sünd-
Cessna eralennukil üllatusliku sis- musel olid Vene sõjaväelisele juht- - — . —— .
selennsi Venemaale, maandudes konnale suured tagajärjed. Poliitbü-
Vene kaitsejõududele märkama- roo otsusel tagandati senine kaitse- ^ TrrTfi/rh/rhi.Tf ¥/• A
talt Moskyas Punasel Väljakul minister, 75-aas^ne Sergei Sokolov NADALAKMOPNIKA
ja õhujõudude staabiülem marssal A.
Mathias Rust alustas oma lendu Koldunov. Uueks sõjaministriks ni- ^ ® Üks kõrgemaid Kuuba sõjaväe-
Hamburgist, lendas algul Islandile, metati armeekindral Dmitri Yazov. juhtide, brigaadikindral Rafael del
sealt Helsingisse ja sealt Kohtla^Jär-ve
kohal üle Eesti lennates otse
Eestlasi rahvakunstipidustustel S t Gatharines^es. Ees, vasakult —
Salme Levandowski, Leida Hert, Hilja Uusoja, Regina Toomsalu,
Härnald Toomsalu, Leone Northey, Helju Kärner, Asta Jostniian,
Benno Jostman. Taga — Avo Silla, Helman Mölder ja varjatult Karl
Nõmmik. A l l — lippude rivi avatseremoonial Kanada lipuga St
Gatharine8'e Eesti Seltsi esimees Henn Hänilane (kolmas vasakult).
Eesti lipuga juhatuse liige Asta Jostman.
Foto - Benno Jostman
i Cätharines^e eestlased
ahvakunsti pidustustel
ST. CATHARINES - Kui 19. mail
ruudulistes seelikutes shoti torupilli-puhujad
põhjamaise sügavsinise taeva
all aukülalistega St Catha-rines'e
raekoja ette marssisid, ootasid
neid seal rivistatult kirevais
rahvarõivais 35 rahvuse esindajad
lippudega, nende hulgas ka meie
sini-must-valge trikoloor. Avati 19.
„Folk Arts'i Festival '87."
„We're showing the world how
our ethnic organizations can get
along together! One of the things
we've taught the whole world is
that our 35 ethnic organizations we
can Iive together, work together
and play together. The annual 16-
day festival has also helped to
bring recognition to S t Catharines
as „the folk art capital of Canada",
kõlas St Catharines'e linnapea
McCaffey võimas proklamatsioon
valjuhääldajasse linnavalitsuse
hoone trepil, mida tuul kandis laiali
igasse ilmakaarde. Lauldi Kanada
hümni. MPP ]im Bradley mainjls,
et Kanada on uhke rahvusgruppi-dele,
kes kannavad edasi oma kultuuri
ja jagavad seda ka kanadalas-tega.
Parlamendiliige Peeter Par-tington
omakorda ütles, et Kanada
tugevus seisneb uuskanadalas-t
e s t . . . Parlamendiliige ]oe Reid
küsis: „Kes on kanadalane? Need
on need uustulnuka^, kes ehitavad
Kanada tugevaks, terveks ja rikkaks..
. Eestlasi esindasid S t Cat-harines'e
Eesti seltsi esimees Henn
Hänilane ja juhatusliige Asta Jostman.
'
RONGKÄIK
Laupäeval 23-dalm^ii kell 10.00
hommikul kogunes grupp eestlasi
üle hulga aastate suurele rahvusvahelisele
rongkäigule Lake tänavale,
sihiga Garden City Areenasse. Eestlaste
grupp oli hästi organiseeritud,
eesotsas esimehe Henn Hänilasega,
kes on ühtlasi ka Ikestatud Rahvaste
president. Olid kohal ka Hamiltonis!
Härnald Toomsalu abikaasa Reginaga.
Härnald Toomsalu oli eriti tore
oma musta torukübaraga. Buffalot
esindas sealse sehsi juhatus^ liige
Karl Nõmmik.
Eestlasi polnud palju, kuid meie
ilusad kirevad rahvarõivad said suure
tähelepanu osaliseks rahvamurrus,
mis palistas tänavate ääri. Ap-lodeeriti
spontaanselt ja pidevalt
meie väikesele eestlaste grupile. See
tegi südame hellaks ja tõi isegi pisara
silmanurka, et näe, siin me oleme,
kaugel oma kodumaast ja meid tun-tunnustatakse-
austatakse! Kohal olid
ka tv-kaamerad ja fotoaparaadid.
A J .
1. , , . V A Pino, lendas koos perekonnaga
Lääne diplomaatihste rmgkonda- A m e r e v ä e lennuväl-ter
Rashid Karaml mõrvati esmas- Moskva südamesse. Nõukogude Lii- ?® ja^a Moskva sõjaväeliste ring- .^jg Wastis, ja palus asüüli
kondade arvates kasutab Gorbatshov if„ „ i L i . <^ * i i . u j i
, , o k « , » i , * . . i* 1 u X Kuubalaste teatel olevat kindral
vahejuhturnit suuremaks puh^ d^l pj„,, ^^^^^ j^^^^^gg
s^ks sõjavae juhtkonnas ,a seal oma Uhinguõppuse juhataja.
päeval. Helikopteris, millega ta oli du piiri ületamisel olevat Vene rün-teel
oma suvekodust, lõhkes I delennukid teda küll märganud, kuid
poifnm. Haavatud piloot suutis heli- ei olnud ted jälitanud. Ta oli len-kopteriga
maanduda sõjaväe len- nanud madallennul, allpool radari fff^^L^^^^
nuväljal. Haavata said helikopteris nähtayuspiiri, ja oli saabunud Mosk- 2^ 1:^^^^^ ; ootamatu sisseien- ^ Vastuseks Iraagi Exocet raketti-s
- i L . - . . « j i » -s»«™.j,.s.. *oi,;ofo^o* „ 19 isikut, nende hulgas sisemisiiiso vasse takistamatulut , daja on teinud teene Gorbatshovile. „_^.___, ? . . T O A «_
ter. Mathias Rusti üllatuslik sisselend
a õhurunnakule USA fregattile
Mathias Rust saab aga oma sensat- „Stark" Pärsia lahes on sealsed
Punasele Väljakule oli venelastele sioonilise lennu eest Moskvasse ve- USA sõjalaevad seatud alarmiko^
(Carami oli vanem riigimees, kes j algul arusaamatu, arvates seda min- nelastelt mingi karistuse ja saadetak- da käsuga tulistada igat ilma loata
püüdis koos hoida valitsust Liiba- giks filmilennuks. Olukorra selgu- se siis tagasi Saksamaale, kus teda lähenevat lennukit Ka on laevade
12 misel oli Vene õhukaitse juhtidel ootavat lennuloa äravõtmine lisnnu-. kaitsesüsteemid seatud automaat-kohkumine
suur ja lendur vangistati, klubi poolt tegutsemise süsteemile. Kaitseminister
Weinberger teatas, et
USA laevastikku Pärsia lahes suu-ja
lahel kindlustatakse
,0 U a
BEI Bn
Eestlaste grupp „Folk A r t s F e s t i v a r i " rongkäigus St Catharines'es.
t ^^^^ mftailmaruumilendude ges Eesti Seltsi esimees Henn Hänilane ja Avo S i l l a lipuga. Plakatit
ks^skuslcorraldas katselennu uuele kannavad Benno Jostman ja Salme Levandowski
umberkonstrueeritud sustlklen- '
raketile, mis õnnestus kõigiti ' - ^ Altosaar
Ždrii: V. &^yM, ^CpitswS®®^ j . ICyehifaekv. H.Hsmaf^, A-S^^E^S fW®6§@sikylp-tor
8oosn®®t), M. Järv®, ^ K&MA K L M^lm^m, i . ^§lv®§i, E. fii8ii@@, M. mhl®, i . n^lK
Rakett teostas täpselt ette-
( u«uiud lennu ja ta plahvatusjõud ^^'^f''^^'^'^^'^^'^^^'^^
u o|i ettekalkuleeritud tugevuses.
Järgmine süstiklend uue tõukera-
;; ketiga on nihtud m® 1988.B. juunis.
^ Ühendriigid on mitmeks näda-
;> iQks lükanud edasi oma kavatsuse
I võtta Pärsia lahes liikuvad Kuveiti
^ öiitanklaeved Ameerika kaitse ella.
es Q@ile Ameerika lipud. A ^
, @t edasilükkamine on toimunud
USA kongressi mõjutusel,
1|S8 soovitas Reaganil olla ettevaatlik
Ameerika sõjajõudiadis raken-
Tere tulemast
HIIDUSTE JAANITULELE
laupäeval, 20. juunil 1987 algusega kell 12 päeval
Simcoe järve ääres Oro vallas (Orillia oon.rd. 2)
perekond Pliil suvltuskrundll.
Kuna einelauda seekord ei ole, toimub toitlustamine
enesevarustamise korras.
-
Neljap. 18. juunil kell 6,00 p.L -1.1
Reede 19. juunil sama
Laup. 20. juunil kell 4.00 p.l. -1.00
Pühap. 21. juunil kell 11.30 e.l. - 4.00 p.L
PASSID $10.- eelmüügil, >12.- ukse peal
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 4, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-06-04 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870604 |
Description
| Title | 1987-06-04-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ö Developraent 3i'anQh, Second Class Mall Reffistratbn Nr. 23 (1S43) 1987 XXXVIII aastakäik Veee raketlcl Hoolimata oma jtrsihurünna" kust" suurendavad venelased oma I sõjalist löögijõudu kogu aeg. Seni on venelased teinud ülelende Ka- Esmaspäeval saabus Kanadasse E K N poolt Kanada välisministeeriumi abi! Mõukogude Liidiast välja nada Artikas oma „Karu"-tüüpi nõutud insener Veljo Kalep koos perekonnaga. Väljanõue esitati immigrataioömiministeeriumile juba fe^ufST-^Kaf^ 1981. aastal, kui Veljo Kalep o l i poliitilise dissidendiga rahvusliku aktiivsiao® pärast möiatetud neljaks y^^^^^^ mis on varustatud uute, AS- ©astaks vangilaagri j a kolmeks aastaks asumisele. 15 tüüpi kaugmaa rakettidega (len- Luba Kanadasse immigreerimi- le leitakse vajalik korter. Majandus- nõudmise aktsiooni toetas Ottawas s]i»^augusega 3000 miili), mis äh-seks saadi võrdlemisi kiiresti, ei saa- Ukult Kanadas ning esialgseks abis- ' ka East Yorgi linnaosa parlamendi- Kanadat ja suurt dud aga Moskva väljasõiduluba. Ta tamiseks on kasutatud ka Kaisa liige Alan Redway, kellega pidas o^a^USA-d, kui need lastakse vabanes viimaks Nõukogude vangi- Randpere Fondi kasettide' müügist ühendust EKN liikmekandidaat laagrist ilma asumisele saatmise li- saadud väikest ülejääki. sakaristuseta. Veljo Kalep lasti Nõukogude Eestist, kus perekond elas Pärnus, välja koos abikaasa ja kolme lapsega: poeg Veiko 19 aastat vana, tütar Reet 17 aastat ja poeg Sven 15 aastat vana. Elukutselt on Veiljo Kalep ehitusinsener ja ta abikjaasa on tegutsenud õmblejana. Perekonna väljanõud-jfflks oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas, isiklikeks käendajaiks 6 selleaegset juhatusliiget ja üks V. Kalepi sugulane. Kanadas elanud V. Kalepi isa oli vahepeal surnud. ' V. Kalep ja ta perekond saabusid Aerofloti lennukil Montreali esmaspäeva õhtupoolikul. E KN ülekandel võtsid neid seal vastu Montreali Eesti Seltsi esimees R, Leitham ja Heino Altosaar, kelle pool Kalepid Montrealis ööbisid.) Teisipäeval, lendasid Kalepid Montreaiist edasi Torontosse; • . • -. V . ... • ' . 1 . . . . .j Torontos moodustati möödunud nädalal E KN poolt Kalepitö perekonna vastuvõtmist ja esialgset abistamist korraldav komitee. Komitee esinaiseks on Marta Kivik, kes korraldas Torontos ka Kaisa Randjiere väljanõudmise aktsiooni. Kaaskorralda-jaiks ja abistajaiks on vangistatud yabadusvõitlejate abistamise Kanada toimkonna esinaine Viive Lomax, Malle Pihl, E KN ja Kanada E. Abis-iamiskomitee esindajad. Torontos on kalepite esialgseks peatuskohaks! Lomax'ite perekonna kodu, kuni nei- Veljo Kalepi ja ta perekonna välja- E.S. nelastel on 40 säärast lennukit ja igaüks neist kannab kuus raketti. Peale selle ehitavad venelased ühte uut tüüpi (nn. „Blackiack" -klassi) ülikiiret pommilennukit, mida nad loodavad saada kasutusele 0 • peammisteE' BEIRUT - Kaugpommilennukite varustamiseks kütteõliga Arktika kohal on venelastel „MidB8"-tüüpi trans-portlennuk, mis varustab nende pommitajaid kütteõliga õhus. Selle uue ohu vastu on Kanada ja USA otsustanud ühiselt ehitada Põhja-Kahadasse viis uut lennuvälja, mis teenindaksid Kanada ja USA võitluslennukeid Kanada Arktika õhuruumis. Neli nendest lennuväljadest asuvad Loode-Ka-nädas: Y®lIowknife, Inuvik, Rankin Inlet, Iqaluit{Frobisher Bay) ja üks lennuväli on Põhja-Quebecis: Kuu-juac (Fort Ghimo). ^^^nelastel on ka üle 400 allvee» mis ristlevad Atlandis ja Vaik-ookeanis, kuid eriti viimasel ajal sõidavad nad ka Arktika jää all. Vene allveelaevad on relvastatud aatomirakettidega, mis on tohutu Iiävitusjõuga. Arvatakse, et venelased ei alusta siiski suuremat rünnakut üle Arktika Põhja-Kanadasse, kuid nad võivad sooritada väiksemaid rünnakuid Arktikas asuvate radarijaamade vastu. Seni on Kanada põhjapoolseimad sõjalennukite lennuväljad olnud Bakotville (Quebec) ja Golf Lake (Alberta). Uued lennuväljad Põhja-Kanadas aitaksid aga viia ksitselennukite valve lähemale aastane MaH- olles enne seda andnud teda umbrit- vastu põhja pbolt ähvardavale ohu- MasRust, teostas oma üüritud senud rahvale autogramme. Sünd- Cessna eralennukil üllatusliku sis- musel olid Vene sõjaväelisele juht- - — . —— . selennsi Venemaale, maandudes konnale suured tagajärjed. Poliitbü- Vene kaitsejõududele märkama- roo otsusel tagandati senine kaitse- ^ TrrTfi/rh/rhi.Tf ¥/• A talt Moskyas Punasel Väljakul minister, 75-aas^ne Sergei Sokolov NADALAKMOPNIKA ja õhujõudude staabiülem marssal A. Mathias Rust alustas oma lendu Koldunov. Uueks sõjaministriks ni- ^ ® Üks kõrgemaid Kuuba sõjaväe- Hamburgist, lendas algul Islandile, metati armeekindral Dmitri Yazov. juhtide, brigaadikindral Rafael del sealt Helsingisse ja sealt Kohtla^Jär-ve kohal üle Eesti lennates otse Eestlasi rahvakunstipidustustel S t Gatharines^es. Ees, vasakult — Salme Levandowski, Leida Hert, Hilja Uusoja, Regina Toomsalu, Härnald Toomsalu, Leone Northey, Helju Kärner, Asta Jostniian, Benno Jostman. Taga — Avo Silla, Helman Mölder ja varjatult Karl Nõmmik. A l l — lippude rivi avatseremoonial Kanada lipuga St Gatharine8'e Eesti Seltsi esimees Henn Hänilane (kolmas vasakult). Eesti lipuga juhatuse liige Asta Jostman. Foto - Benno Jostman i Cätharines^e eestlased ahvakunsti pidustustel ST. CATHARINES - Kui 19. mail ruudulistes seelikutes shoti torupilli-puhujad põhjamaise sügavsinise taeva all aukülalistega St Catha-rines'e raekoja ette marssisid, ootasid neid seal rivistatult kirevais rahvarõivais 35 rahvuse esindajad lippudega, nende hulgas ka meie sini-must-valge trikoloor. Avati 19. „Folk Arts'i Festival '87." „We're showing the world how our ethnic organizations can get along together! One of the things we've taught the whole world is that our 35 ethnic organizations we can Iive together, work together and play together. The annual 16- day festival has also helped to bring recognition to S t Catharines as „the folk art capital of Canada", kõlas St Catharines'e linnapea McCaffey võimas proklamatsioon valjuhääldajasse linnavalitsuse hoone trepil, mida tuul kandis laiali igasse ilmakaarde. Lauldi Kanada hümni. MPP ]im Bradley mainjls, et Kanada on uhke rahvusgruppi-dele, kes kannavad edasi oma kultuuri ja jagavad seda ka kanadalas-tega. Parlamendiliige Peeter Par-tington omakorda ütles, et Kanada tugevus seisneb uuskanadalas-t e s t . . . Parlamendiliige ]oe Reid küsis: „Kes on kanadalane? Need on need uustulnuka^, kes ehitavad Kanada tugevaks, terveks ja rikkaks.. . Eestlasi esindasid S t Cat-harines'e Eesti seltsi esimees Henn Hänilane ja juhatusliige Asta Jostman. ' RONGKÄIK Laupäeval 23-dalm^ii kell 10.00 hommikul kogunes grupp eestlasi üle hulga aastate suurele rahvusvahelisele rongkäigule Lake tänavale, sihiga Garden City Areenasse. Eestlaste grupp oli hästi organiseeritud, eesotsas esimehe Henn Hänilasega, kes on ühtlasi ka Ikestatud Rahvaste president. Olid kohal ka Hamiltonis! Härnald Toomsalu abikaasa Reginaga. Härnald Toomsalu oli eriti tore oma musta torukübaraga. Buffalot esindas sealse sehsi juhatus^ liige Karl Nõmmik. Eestlasi polnud palju, kuid meie ilusad kirevad rahvarõivad said suure tähelepanu osaliseks rahvamurrus, mis palistas tänavate ääri. Ap-lodeeriti spontaanselt ja pidevalt meie väikesele eestlaste grupile. See tegi südame hellaks ja tõi isegi pisara silmanurka, et näe, siin me oleme, kaugel oma kodumaast ja meid tun-tunnustatakse- austatakse! Kohal olid ka tv-kaamerad ja fotoaparaadid. A J . 1. , , . V A Pino, lendas koos perekonnaga Lääne diplomaatihste rmgkonda- A m e r e v ä e lennuväl-ter Rashid Karaml mõrvati esmas- Moskva südamesse. Nõukogude Lii- ?® ja^a Moskva sõjaväeliste ring- .^jg Wastis, ja palus asüüli kondade arvates kasutab Gorbatshov if„ „ i L i . <^ * i i . u j i , , o k « , » i , * . . i* 1 u X Kuubalaste teatel olevat kindral vahejuhturnit suuremaks puh^ d^l pj„,, ^^^^^ j^^^^^gg s^ks sõjavae juhtkonnas ,a seal oma Uhinguõppuse juhataja. päeval. Helikopteris, millega ta oli du piiri ületamisel olevat Vene rün-teel oma suvekodust, lõhkes I delennukid teda küll märganud, kuid poifnm. Haavatud piloot suutis heli- ei olnud ted jälitanud. Ta oli len-kopteriga maanduda sõjaväe len- nanud madallennul, allpool radari fff^^L^^^^ nuväljal. Haavata said helikopteris nähtayuspiiri, ja oli saabunud Mosk- 2^ 1:^^^^^ ; ootamatu sisseien- ^ Vastuseks Iraagi Exocet raketti-s - i L . - . . « j i » -s»«™.j,.s.. *oi,;ofo^o* „ 19 isikut, nende hulgas sisemisiiiso vasse takistamatulut , daja on teinud teene Gorbatshovile. „_^.___, ? . . T O A «_ ter. Mathias Rusti üllatuslik sisselend a õhurunnakule USA fregattile Mathias Rust saab aga oma sensat- „Stark" Pärsia lahes on sealsed Punasele Väljakule oli venelastele sioonilise lennu eest Moskvasse ve- USA sõjalaevad seatud alarmiko^ (Carami oli vanem riigimees, kes j algul arusaamatu, arvates seda min- nelastelt mingi karistuse ja saadetak- da käsuga tulistada igat ilma loata püüdis koos hoida valitsust Liiba- giks filmilennuks. Olukorra selgu- se siis tagasi Saksamaale, kus teda lähenevat lennukit Ka on laevade 12 misel oli Vene õhukaitse juhtidel ootavat lennuloa äravõtmine lisnnu-. kaitsesüsteemid seatud automaat-kohkumine suur ja lendur vangistati, klubi poolt tegutsemise süsteemile. Kaitseminister Weinberger teatas, et USA laevastikku Pärsia lahes suu-ja lahel kindlustatakse ,0 U a BEI Bn Eestlaste grupp „Folk A r t s F e s t i v a r i " rongkäigus St Catharines'es. t ^^^^ mftailmaruumilendude ges Eesti Seltsi esimees Henn Hänilane ja Avo S i l l a lipuga. Plakatit ks^skuslcorraldas katselennu uuele kannavad Benno Jostman ja Salme Levandowski umberkonstrueeritud sustlklen- ' raketile, mis õnnestus kõigiti ' - ^ Altosaar Ždrii: V. &^yM, ^CpitswS®®^ j . ICyehifaekv. H.Hsmaf^, A-S^^E^S fW®6§@sikylp-tor 8oosn®®t), M. Järv®, ^ K&MA K L M^lm^m, i . ^§lv®§i, E. fii8ii@@, M. mhl®, i . n^lK Rakett teostas täpselt ette- ( u«uiud lennu ja ta plahvatusjõud ^^'^f''^^'^'^^'^^'^^^'^^ u o|i ettekalkuleeritud tugevuses. Järgmine süstiklend uue tõukera- ;; ketiga on nihtud m® 1988.B. juunis. ^ Ühendriigid on mitmeks näda- ;> iQks lükanud edasi oma kavatsuse I võtta Pärsia lahes liikuvad Kuveiti ^ öiitanklaeved Ameerika kaitse ella. es Q@ile Ameerika lipud. A ^ , @t edasilükkamine on toimunud USA kongressi mõjutusel, 1|S8 soovitas Reaganil olla ettevaatlik Ameerika sõjajõudiadis raken- Tere tulemast HIIDUSTE JAANITULELE laupäeval, 20. juunil 1987 algusega kell 12 päeval Simcoe järve ääres Oro vallas (Orillia oon.rd. 2) perekond Pliil suvltuskrundll. Kuna einelauda seekord ei ole, toimub toitlustamine enesevarustamise korras. - Neljap. 18. juunil kell 6,00 p.L -1.1 Reede 19. juunil sama Laup. 20. juunil kell 4.00 p.l. -1.00 Pühap. 21. juunil kell 11.30 e.l. - 4.00 p.L PASSID $10.- eelmüügil, >12.- ukse peal |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-06-04-01
