Meie Elu = Our life, October 26, 1978

              [3 (1498) 1978
Ida ja Soo­mes
asutatak-tneiš
korivem-
[isõda selgus,
pääsenud 195
:iised ja ven-
Sakšamaal,
I Kanadas ja
liia pn täna- .
liikmeline •:.
ioosnev aka-
*anisatsioon, .
[mitmelmaal
|a konvendid
Torontos,
\\s\ Ühendrii-
.Baltimore-li
piirkonnas, -:
V;'Rootsis —
Göteborgis;
[Koordineeri-
Ikoondiste ja
* on maalt
|>gu juhatus,
ias koossei.-
(Kanada),
|da), E. Tiis-f
i a (Rootsi),
lä), Rotaliä
[ava ajakirja
|ides asuvad
ndusjuht
Itoimetaja J.
[ärkimisväär-
[aübeliaästal
liv Kanada
|atusega: esi-
^s/laekur E.
A. Metsala,
;iekur V. No- ;
.. PÖldma ja
65-da pidu­line
toimub
iRötaliä. To-löšimesel
nä-'
eesmärgid
fõra keele j ä ­ta
kaasa ees-tle
püsivad.
j5. aastat ta-isti
rahvuse.
|sume ja val­iti
riiklikku
I rahvuslikult
boori. Vivat,
floreat in
lEKs
Paul
etisse
toimus suu-
>la päritolu-letisše
õn-
|i platsil. Ta
mene mitte
letati Kra-
|stal ja kan-on
58 aas­ib
võidelda
üheõigus-
Ikätoliku M-litsioone
ja
[januse aja-
Itada Poola-
^üi seda tal­isse,
krooni-sa
rohkesti
smunistliku
la delegatsi-
[setäitja mi-idina-
Amee-liroopa
kar-
[tisteks
- • •* *
\U
IH1
13-7816
jõuti
fantsuse ja
astrid olid
|, kus jõuti
P. Botha-ia
valimis­takse
võõ-
;aitsma va-
[stide huvi-
|se rezhiimi
Taldatakse
näitama,
litsuselj ku-'
|Ian. Smith
geriljabaa-ja.
Zambias
[avitas roh-saagiks
rel­iini
protes-lute
vastu,
riigid ei
la territoo-i
I
i
m
„Meie Elu" nr. 43 (1498) 1978 NELJAPÄEVAL, 26. ,.OCTOBEE 26
Toronto Eesti Ühispanga edu on jätkunud ka käesoleval aastal. Nagu esimees V. Ernesaks rõhutas eesti aja­lehtede
esindajatele, on üle kahe ja poole majomdollarihne hoiuste tpus ja üle kahe müjonitine laenude tõus
teostunud selle tõttu, et ühispank on maksnud hoiustelt kõrgemat intressi ja võtnud laenudelt madalamat int­ressi
kui seda teevad teised pangad.
Kanada riigipank tõstis oma intressimäära; ühispank, järgides se4a muudatust, oii tõstnud hoiuste intressi
poole protsendi võrra, Mnmsvaralaenuäe intressi ainult neljandik protsenti ja personaallaenude osas on intressi
jäänud endiseks.
Jutuajamisel, millest osa võttis ka
abilaekur E. Kuutma, andis laekur
Ä. Pedj ase ülevaate Ühispanga tege­vusest
• käesoleva aasfa üheksa kuu
jooksul. I ;
Viimasel aastapeakoosolekul võis
ühispanga juhatus rahuldusega kons­tateerida
rekordilist edu j a maj an-düslikku
tõusu 1977. aastal. See edu
on kandunud ka käesolevasse ma­jandusaastasse
nagu ilmneb ühispan­ga
30. sept. 1978 aruandest.
ÜHISPANGA ÄRISEIS, ^ /
mis 1977. aasta lõpul oli 17,3 milj.
dollarit, on tõusnud viimase 9 kuu
jooksul 19,7 miljoni dollarile ja üle-
. tab 30. sept. 1977. ä; äriseisu 2,8 mil­joni
dollariga. Kui. ühispanga kasv
jätkub järgmise kolme kuu jooksul
samas tempos, peaks 1978. aasta
lõpptulemused näitama äriseisu üle
20 milj. dollari. See aukartustvääriv
summa näitab kujukalt meie liik­meskonna
majanduslikku jõudu.
Panga liikmete arv, mis aasta alul
oli 4854, on tõusnud 9 kuu jooksul
4985 liikmele. See juurdekasv on oi
nud peamiselt nooremate liikmete
arvel: Sel liikmeskonna noorenemise
tendentsil on suur tähtsus ühispanga
tulevikule eestlaskonna jõulise raha­asutusena.
.
HOIUARVETE
kasv on olnud käesoleva aasta 9 kuü
jooksul ligemale 2 milj. dollarit, sel­lest
tähtajaliste hoiuste kasv on ol­nud
eriti märkimisväärne, ületades
möödunud aasta lõpu seisu 1,3 mil­joni
dollari võrra.
Kahtlemata on ühispanga poolt
makstavad soodsad intressimäärad
kaasa aidanud hoiuste tõusule.
Ühispank on alati maksnud lk, ku­ni
kõrgemat intressi kui aktsia-pangad
tshekikäibeta - hoiuarvetelt.
Jooksvate arvete intressimäär on
3,5% faas tas, kusjuures tšhekikäibe
on maksust vaba. Aktsiapangad isik­likelt
1 tšhekikäibe arvetelt intresse ei
maksa ja tshekimaks on, mõne eran­diga,
16 centi igalt tehingult.
Lisaks neile majanduslikele soo­dustustele
on ühispanga hoiuarvete
omanikele tasuta elukindlustus, ole­nedes
hoiusumma suurusest ja arve-omäniku
vanusest arve avamise ajal,
ülemmääraga f2,000.—.
Hoiuste intressimäärad on: jooks­vad
arved 3Vz%, alates 1. novemb­rist,
hoiuarved (tshehikäibeta) 8Vz%,
tähtajalised arved 9%%'. „ "
nõudmine on tunduvalt elavnenud
1978. aastal ja seda eriti kinnisvara-laenude
alal, kuna personaallaenude
tõus on. olnud aeglasem. Kogusum­mas
on kinnisvarälaenud tõusnud 8,5
milj. dollarile seega 9 kuu juurde­kasv
umbes 1,5 milj. dollarit. Perso­naallaenude
juurdekasv on olnud
aasta algusest $175,000 dollarit. Hü-potceklaenude
elavnemise peamiseks
põhjuseks on kinnisvarade turu sta­biliseerumine
ja ühispanga soodsad
intressimäärad, mis kuni viimase
ajani olid 9,5 ja 9f75%. Peamine kasv
on jällegi nooremate liikmete esime­se
kodu muretsemise arvel, kuid pal­jud
uued laenud on antud liikmetele,
kes laenude tähtaja lõppemisel on
oma; kinnisvarälaenud toonud ühis­panka
teistest laenuasutustest.
Tänu hoiuste ülielavale sissevoolu­le
on pangal küllaldaselt resursse, et
kinnisvaralaenude soove rahuldada
ka tulevikus, ; •
Nagu mainitud, on personaallaenu­de
tõus olnud aeglane. Peamine tõus
on. siin olnud autode ostmiseks 'teh­tud
laenude alal. Tuleks märkida, et
kulude kokkuhoid on tunduv kasuta­des
ühispanga odavaprotsendilist
(10,2%) laenu, kui seda intressimää­ra
võrrelda. 12,5—18% intressidega
teistes laenuasutustes.
Praegu kehtivad; laenude intressi­määrad
on: .'Kinnisvarälaenud'. — esi­mese
hüpoteegi kindlustusel; 10,5%,
— teise hüpoteegi kindlustusel
10,8%, Personaallaenud 10,8%, Lae­nud
jooksva arve kindlustusel 7,2%,
Laenud hoiuarve kindlustusel 10,8%.
ST1 ÜHISPANGA
et
KASSA, PANGAARVETE JA :
VÄÄRTPABERITE :
tõus on alates 1. jaan. olnud $619,000,
seda peamiselt riiklikkude, läenupa-berite
arvel,, kuna höiusummad pan­kades
on suunatud kinnisvaralaenu-deks.
• .
LIKVIIDSUS.
Et tagada liikmeskonnale hoiuste
väljamaksmist ilma viivitusteta, on
tähtis, et panga investeeringud on
kiirelt kattesaadavad, s.o. likviidsed.
Uus Ontario Ühispankade seadus
nõuab, et vähemalt 20% ühispankade
hoiuste ja osamaksude summast
peab olema rahas, tähtajata hoiuar­vetel
või föderaal- ja provintsiaalva-litsuse
bondides. Eesti Ühispanga
likviidsus on märgatavalt parem kui
teistel Ontario ühispankadel, ületa­des
miinimum nõude (20%) kahe­kordselt
(41,4%). \ ; V
UUED ÜRlfUSEDy. ; \
mis alustati 1976. a. lõpul ja on jät­katud
kuhi käesoleva aastani, on
leidnud elavat poolehoidu liikmes­konnas.
Nii on ühispanga kaudu pai­gutatud
pensioniaja. säästuplaanides-se
(RRSP) 1545,643 243 liikme poolt
ja |40,475 30 /liikme poolt koduelamu-te
säästuplaanidesse (RHÖSP). Rei-sitshekke;
on vahendatud $181,126
väärtuses (US $140,226 ja Can.
$40,90.0), Canada Savings Bonde on
müüdud $341,100 ulatuses.
Lisaks neile üritustele on võimalus
saada ühispanga vahendusel CUMIS
elukindlustuse seltsist hüpoteeklae-nude
elukindlustust ja Co-Operative
Trust Companist n.n. „Income Ave-raging
Annuity" plaane. Need viima­sed
plaanid on kasulikud neile,-kel
maksu alla kuuluvad sissetulekud
on ühekordsete summade laekumisel
eriliselt suurenenud — näiteks kapi­tali
kasumid (Capital gains). Nende
plaanide alusel saab need ühekord­sed
laekumised mitme aasta peale
jagada, seega saavutades maksude
vähenemise, >
8 la m. detsembri! 1977
PASSIVA (Kapitalid ja kohustused)
30. sept.1978 31. dets, 1977 30. sept. im 31. dets. 1977
Kassa ja
Laenud liikmetele
Kinnisvara laenud
Osatähed ,
Väärtpaberid
Inventar ..........................
Stabilisatsiooni fond .,
•Ruumide juurdeehitus
Muud aktivad ................
4,209,782
1,164,459
8,500,185
57,950
5,217,737
78^67
166,753
61,953
. 337,843
4,641,319
989,045
7,055,593
55,798
4,168,179
78,195
134,218
61,953
255,515
Osakapital
Hoiused
Eritagavara kapital
ja mitmesugused fondid
Amortisatsiooni kapital
Jagamata eelmiste
aastate käsud ...........
Ruumide juurdeehituse
Tulud j a muud passivad
• 177,844 165,736
18,515,605' .16,509,558
396^66 396,266
55,745 : 51,769
156,831 156,831
34,073 - 24,781
458,565' 134,874
KOKKU 19,794,929 17,439,815 KOKKU ......................... 19,794,929 17,439,815
"lt"11iil
|ijj|iiiiafl"i BBB».'
OO
Peapiiskop Konrad Veem viibib
nädalalõpul Torontos. Ta võtab
osa reedel Peetri kiriku ruumes pee­tavast
kirikuõpetajate konverentsist,
mis algab kl. 10 h. ja on avatud kõi­gile.
Tõenäolikult võtab konverent­sist
osa 12 vaimulikku. Kõnelevad
peapiiskop K. Veem, praostid R. Ki­viranna
ja O. Puhm ja dr. A. Võõbus.
Laupäeval toimub vaimulike kinnine
koosolek. Pühapäeval peapiiskop võ­tab
osa kl. 11 algavast jomalateenis-
IR8K INSURÄHCi
EI
MINGITA v
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Päts - 1918.
23 WKSTMORE PE.
SÜITE 404,1EXDALE, :
3Y7 — tel. 7454622
tustest Peetri koguduse 30. aastapäe­va
ja praost 0. Puhmi 30-a. vaimuli
küks oleku tähistamiseks ja kont-sert-
jumalateenistusest, mis algab kl.
6 õ. õhtupoolikul peapiiskop võtab
osa Vana-Andrese koguduse Usupu
hastuspüha jumalateenistusest/ mis
algab kl. 3 p.l. ja mille raames Onta
rio asekuberner avab saja aastase
kiriku ehitusioo-tahvlL"
PAULJUTTUS
HOGAN PONTIÄC BUICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3561
POMTIAC . :
BUICK
LEMANS '
PHOENIX
FIREBIRB
SUNBIRD
CENTÜRY
ACADIAN
SKYHAWIt
G.M.C. Veoautod
Pruugitud autod
o o c
".t>
ÜEKN 1977. a. tegevuse aruanne j Rootsi eestlaste tegevusest ja võtmiseks.
(Algus esiküljel)
i.Ülemaailmse ulatusega tööüles­annete,
täitmisel tekib küllaltki iga­suguseid
raskusi. Erimaadel ei ole
eestlaste organisatoorne korraldus
ja üldine ellusuhtumine alati sama­laadne.
Maadevahelises läbikäimises
peab nende asjaoludega arvestama.
Kitsamatest küsimustest üle vaada­tes
ja kõrgemaid eestluse eesmärke
silmas pidades on siiski võimalik lei­da
nii eesti rahvast okupeeritud ko­dumaal
kui ka eestlaskonda vabas
maailmas kõige laiemalt rahuldavaid
lahendusi. Ü. E, Kesknõukogul on
pingutusi nõudvaid kohustusi, et
eestlasi kõigis maailma osades meie
vabadusvõitlusliküle tegevusele kaa­sa
tõmmata ja eestlaskonna teadlik
•kust oma päritolumaa ja rahva süga
vamate probleemide suhtes elavana
hoida. ':•",
Me ei seisa oma valvepostil ja võit­luses-
üksi. Ön kasulik endale jär­jest
meele tuletada meiega ühesu­gust
saatust jagavate teiste rahvaste
samasuguseid probleeme. Ühisel rin
del moodustame hoopis mõjukama j maailmses Balti Nõukogus I. Pleer
jÕUteguri. Ühises VõitlusesI koOS teis-1 fntviKtas Ralfi Maatlm^nnnWn tP.
te ikestatud rahvastega enesemäära
1977. a. kohta oli esitatud kirjalikult, j
Mõningaid täiendavaid seletusi aru­ande
kohta andsid esimees A. An-derspn
ja peasekretär E. Vallaste.
Kesknõukogu on pannud rõhku mit­mesuguste
kontaktide joomisele. Eu­roopas,
võttes oma sealsete esinda­jate
kaudu osa mitmesugustest rah­vusvahelistest
konverentsidest.; Lu­zernis,-
Shveitsis, võeti osa Euroopa
inimõiguste ja rahvaste enesemäära­mise
konverentsist, kus oli esindatud
20 N. Vene poolt ikestatud rahvast.
Korraldati ülemaailmne aktsioon
Eesti küsimuse tutvustamiseks seo­ses
1980. a. olümpiamängude regati­ga
ja 1978. a. Balti regati Tallinnas
korraldamisega, levitades laialdaselt
vastavat märgukirja. Venelaste sõja­kuritegude
esiletoomiseks hangiti
arstidekomisjoni protokoll venelaste
veretööst Tartus 1941 a., et seda ing­liskeelses
tõlkes levitada.
probleemidest kõneles REE esimees Rahvüskongresši korraldava koirii-Üldisele
aruandele, järgnesid esin­dajate
lühiülevaated erimaadelt. U.
E. Kesknõukogu peaesindaja üle­mise
õiguse ja vabaduse eest ammu­tame
suuremat hoogu ja \saavutame
tõhusamaid tagajärgi." Eesti Vaba­riigi
esinduse poolt tõi konsul A.
'Linkhorst tervitusi ja parimaid soo­ve
koosoleku heaks kordaminekuks.
[Peapiiskop tervitas
Koosolekut tervitas peapiiskop K.
•Veem, kes oli saabunud New Yorki.
Ta märkis, et oikumeenilise liikumi­se
kaudu on Eesti Ev. Luterlik Kirik
.ühenduses kogu maailma kirikutega
kirikute Maailmaliidu 1 ja Luterliku
-Maailmaliidu kaudu. 1976. a. tehtud
esildis kiriku olukorra kohta okupee­ritud
Eestis on äratanud (laiemalt tä­helepanu.
Nüüd on Eestist saabunud
,uüs suurem . ülevaade kirikute olu­korrast,
mida tahetakse levitada.
Möödunud aastal tekkis kontakt ka
Vatikaniga. Vastates U. | Petersoo
poolt esitatud, küsimusele; kuidas
hinnata poola päritoluga isiku paavs­tiks
valimist, 'märkis peapiiskop, et
läänemaailmas üldiselt ei osata hästi
ümber käia Moskvaga. Nüüd on
paavstiks isik, kes teab, kuidas
Moskvaga tuleb suhelda ja kes on
juba märkinud, et \ta ei kavatse usu­vabaduse
nõudmisel olla tagasihoid­lik.
Sellest võib olla kasu. :
tutvustas Balti Maailmanõukogu te
gevust ja hiljuti toimunud Balti Foo­rumit,
kus neljas erikomisjonis aru­tati
. balti rahvaste vabadusvõitluse
küsimusi. KaVas on ülemaailmse bal­ti
informatsioonibülletääni väljaand­mine.
Balti koostöö on muutunud
intensiivsemaks..
Austraalia esindaja-./M. Kari mär­kis,
et Austraalias on erimureks eesti
keele säilitamine. Praegu tehakse et­tevalmistusi
Austraalia Eesti Päeva­deks.
K. Popp Inglismaa eestlaste esin­dajana
rõhutas Inglismaa Eestlaste
Ühingu soovi, et 1980. a. Rahvüskong­resši
küsimus saaks lahendatud sõb
prof. H. Kauri. Käiku on läinud pö-!
liitiliste vangide abistamise aktsioon
ja mitmes keeles on levitatud kodu­maalt
saadud ülevaadet okupeeritud
Eestis toimuva ümbruse saastamise
kohta. Esindus on pannud suurt
rõhku kooliküsimuse lahendamisele.
Uue seaduse alusel saadakse nüüd
riigi kulul anda emakeelset õpetust.
Eesti koolide, kaudu saadavast õpe­tusest
on siiski vähe ja laialdasemalt
on noorte teadmised Eesti, kohta
puudulikud. On vaja mingit väljaan­net
noorte jaoks. Rahvüskongresši
asjas on olnud läbirääkimisi Eesti
Komitee esimehe H. Markiga, kuid
kokkulepe puudub. H. Kauri loodab,
et kord saadakse probleemid lahen­dada.
H. Michelson märkis Saksamaa
eestlaste tegevusest, et suvine laulu­pidu
läks jõuliselt ja käiku on mine;
mas Saksamaa eestlaste ajaloo koos­tamine.
Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee
esimees J. Simonson tõstis Rahvus­komitee
tegevusest esile USA Kong­ressi
kõigile liikmeile 2-leheküljelise
märgukirja saatmist, missugune
märgukiri toodi ära ka kongressi
protokollis. Käigus on Eesti kohta
uue voldiku koostamine, i ;
Esitatud tegevusaruanne ja 1977. a.
rahaline /aruanne kinnitati" ühel
häälel. Peale jooksva aruande oli
Kesknõukogul aastavahetusel kahes
erifondis kokku $27.622.
Röhv«sk@ngressi kysimiiis
ÜEKN tegevuskava osas tekkisid
koosolekul pikemad; kõnelused 1980;
a. ülemaailmse Eesti" Rahvüskong­resši
küsimuses. Esitatud tegevuska­va
nägi ette ühe ülesandena määrata
kindlaks III Ülemaailmse Eesti Rah­vüskongresši
korraldamise alused,
tee poolt väljatöötatud Rahvüskong­resši
Pidamise Kord näeb ette Rah­vüskongresši
korraldamist Ülemaa­ilmse
Eesti Kesknõukogu poolt kin­nitatud
korra alusel ja oma koossei­su
osas samasuguse kvoorumiga, na­gu
olid moodustatud 1972. ja 1976. a.
Rahvuskbngressid. Rahvuskongressil
on ettenähtud töökomisjonid, ette­kannetega
ettenähtud põhiteemadel,
ning deklaratsioonide jä resolutsioo­nide
vastuvõtmine. O. Muruk tegi et­tepaneku,
võtta väljatöötatud Rah­vüskongresši
pidamise kord põhi­mõtteliselt
vastu ja luua redaktšioo-nikoniisjon,
kes koostöös erimaade-gä
annab korrale lõpliku redaktsioo­ni.
; y'- . ' '
Austraalia Seltside: Liidu esindaja
M. Kari juhib tähelepanu asjaolule,
et nende poolt' oli juba varem esita­tud
ettepanek Rahvüskongresši põhi­aluste
kohta. Nende ettepanek on
erinev Rahvüskongresši koosseisu
osas ja sellega tahetakse saavutada,
et läheneksid vastuolud, mis on tek­kinud
Rahvüskongresši koosseisu kü­simuses.
Rahvuskongress peaks ole­ma
kõiki haarav^ aga mitte ainult
Kesknõukogu Rahvuskongress. teeb
kompromissettepanek!, mille järgi
Rahvüskongresši koosseis moodusta­takse
osalt Austraalia ettepaneku ja
osalt Rootsi REE. ettepaneku alusel.
REE esimees prof. H. Kauri vai
gustäb küsimust Rootsi olukorra ta­gapõhjal
Rootsis on kujunenud kaks
eriringkonda, kelledel on eriseisuko
had mitmes küsimuses. Eesti Komi
tee ümber koondunud ringkond sai
ennast varem organiseerida ja REE
alustas hiljem tegevust. Neil olid si
demed valitsusringkondadega. REE
alustas; 1956. a; alates võitlust eest­laste
kui vähemusrahvuse tunnusta-kava
raskendaks edaspidise lahendu­se
leidmist. Ka vajaks kava mõnes
os^s muutmist. ,
L. Vahter rõhutas, et R.ahvuskong-ress
peaks olema kongress kogu ees­ti
rahvale.
H. Lupp rõhutas, et senised Rah-vuskongressid
on korraldatud kõige
demokraatlikumatel alustel; ja neile
alus tele peame ka nüüd kindlaks j ää-ma..
Põhimõtteliselt demokraatlikes
printsiipides ei saa kompromisse te­ha.
' '• )- '
I; Pleer rõhutas küsimuse tõsidust,
tuues ette ÜSA Rahvuskomitee sei­sukoha,
et delegatsioonid Rahvus­kongressil
peaksid esindama kogu
vastava maa eestlaskonda, nende or­ganisatsioonilisele
kuuluvusele vaa­tamata.
O. Muruk märkis,; et opositsioonis
olev Eesti Komitee ringkond ei tun­nusta
demokraatlike valimiste põhi
mõtet. Küsimuses on, kas peame sel
lest põhimõttest kinni või mitte.
REE tulevatel valimistel 100 kohale
ülesse seatud 171 kandidaati ja ühe
rühma koosseisus on esitatud arvu­kalt
ka Eesti Komitee ringkonna irii
mesi.
A. Anderson juhtis tähelepanu sel
lele,, et juba põhikirja järgi on
ÜEKN kogu vaba eestlaskonna
koondajaks ja oma ülesannete alal
esindab kogu vabas maailmas elune
vat eestlaskonda.
Pärast mitmeid sõnavõtte lükkas
koosolek tagasi Austraalia ettepane
ku, mis sai poolt 5 häält. O. Muruk!
ettepanek võeti vastu 3 esindaja vas­tu
ja 2 erapooletuks jäämisel.
Tegevuskava juurde esitati mit­meid
sooviavaldusi ja tegevuskava .
koos sooviavaldustega võeti ühel
häälel vastu. ÜEKN eelarve võeti
vastu $10.000 suuruses..
Valimiste all'seadis A. Kurgvel
Rootsi poolt esimehe kohale tagasi
senise esimehe A. Andersoni jä M.
Kari Austraalia poolt I. Pleeri. I.
Pleer võtab oma kandidatuuri tagasi
ja A. J, Anderson valiti ühel häälel,
kahe erapooletuks jäämisel esime­heks.
Juhatuse liikmeiks valiti maa­de
järgi Mäido Kari (asemik. Mari
Linnamaa), Ilmar Pleer (asemik Paul
Saar), Harald Raudsepp (asemik L.
Savi), Kaljo Popp (asemik Ü. Änšon)
ja E. Vallaste (asemik H. Must). Re­visjonikomisjoni
liikmeiks valiti A.
Hinno, A. Ruubas ja K. Leik.
Peavolinikeks Washingtoni valid
G. Buschmann ja K, Popp, Euroopa
büroo liikmeiks j A. Joonson, O. Aule
ja A. Luik, Peadelegaadiks Baiti
Maailmanõukogusse I. Pleer ja ma-jandustoimkonna
liikmeiks H. Lane-
Lahesalu, A; Männik ja H. Must..
Läbirääkimiste; all teatas ESTO '76
esimees K. Popp, et Eesti Päevade
kokkuvõtted näitavad \ tulusid
$432.655, kulusid 1431.993, ülejääk ar­vestatud
$662.50. Esto albume ori
veel müüa 300 eks.
Koosolek lõppes hümni laulmisega
kell 5 p.l.
ralikus vaimus. Ülemaailmsete Eesti [selleks selgitades liikmesmaade soo
Päevade raames peaks toimuma ai- ve ja seisukohti
nuit üks Rahvuskongress.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
tegevust tutvustas lühidalt esimees
U. Petersoo. Ta märkis, et toimunud
valimistega on EKN koosseis noore­nenud,
eriti juhatuse osas. On loo­dud
tihadad kontaktid valitsuse ja
parlamendiringkondadega, kelledega
oldi eriti ühenduses Belgradi konve­rentsi
puhul. Balti Õhtutest Ottawas
on parlamendiliikmete osavõtt suu­renenud.
On loodud ühendus rahvus­vahelise
Helsingi kokkulepete legaal­se
jälgimise komitee Kanada esinda­jaga
Torontos.
Rootsis REE komisjoni poolt teh­tud
Rahvüskongresši eeltöödest an­dis
ülevaate REE juhatusliige O. Mu­ruk.
Ta märkis, et Ülemaailmse Eesti
Kesknõukogu ettepanekul asus Root­si
Eestlaste Esindus organisatoorse­te
eeltööde -tegemiseie> moodustades
Rahvüskongresši komitee. Esialgset
komiteed ori hiljem täiendatud. Pee­ti
nõupidamiskoosolek keskuste
esindajatega" ja- asuti Rahvüskong­resši
põhikorra kava' väljatöötami­sele.
See kava valmis kevadel ja saa­deti
hiljem maade keskorganisatsi­oonidele
tutvunemiseks ja seisukoha
•inise' eest ja selleks on nüüd viimaks
vähemusrahvusi tunnustav seadus
antud. Eesti Komiteel oli teine tak-tika
ja kahe organisatsiooni vahel
tekkisid eriarusaamised.
Mis puutub koosolekule esitatud
Rahvüskongresši korra kavasse,, siis
see on .Rahvüskongresši küsimuses
moodustatud komitee ettepanek, mis
aga ei ole veel REE juhatuse poolt
kinnitatud. Selles korras ettenähtud
Rahvüskongresši moodustamise viis
võiks Rootsis küsimuse kohta esine­vaid
Vastuolusid süvendada. Seepä­rast
oleks parem praegu seda korda
veelmitte vastu võtta, kuni on kasu­tatud
ära kõik võimalused mingi
kokkuleppe saavutamiseks. Esitatud!
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
eestlasi.— Tellige ja lugege „MEIE ELU". --Nõudke „ MEIE ELU"
proovinumbreid.--;
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00,
3 k. P.50 USÄ-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. §9.00. Ülemeremaades-se:
1 a. $30.00, 6 k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a .
$13.50, 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostiliša USA-sse: 1 a. $R50,6 k. $7.25.
Lenhupostiliša Üiemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75.
'l.::.nMEIE ELU" TALITUS
': 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6, Ganada
Tellimisküpong:
Palun saatke minule „Meie Elu" ... kuuks.
TelHmisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: ,.
Postiaadress: ..............v.............,....,...^...........
aev
••||ll««i|tOi||««|,ll|t|f>|,|(||i(l|«(|««||««l|lllt(ll
(Allkiri)
tel
I
m