1978-10-26-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J
nr. 43 (1498) 197§:
mmend
;tat
[Torontos pühitseb
ka mitmete jumala-,
õpetaja. 0. Puhmi
kisaastat Peetri ko-
„Meie Elu" -.nr.1.43 (1498) 1978 NELJAPÄEVAL, -26. THURSDAY, OCTOBER. 26
Ilastab : peapniivup
Irontot ja pühapäe-kell
11 hommiku!
rikus peapiiskoplik
[ius peapiiskop tee- .
õpetajaga. Laulab
ling esinevad viiulit
[, harpsikordil Ka-:
irelil Inga Korjus-,
la õhtul 29. oktoob-kirikus
kontsert-ju-
|s kõneleb peäpiis-lievad
Nüortekoor
Irie Lindau juhatu-
Ivina ning Noorte-idkoör,
samuti Mu-
Lembit Avessoni
aistideks on Irene
Littask. Esiettekan-
Avessoni kompo-ihatuscl
esineb Vai-i
instrumentaal-aii-
:s" on Heidi Laikve,
is, harpsikord, orel
moonis
|on (jaam 6 ja 22,
aabeltelevisioonis)
Immi „Quiz Kids",
|—14 a.) võistlevad
aimuste vastamises,
[korraga; 5 noort,
[l:3 paremat pääse-,
stlusse.. Sellest pro-
I osa ka üks eesti
tihkel Müllerbeck
mi on esinenud l i
[orda esikohale tulid
laup., 6:30 õhtul,
11. Võistlused jatku-
Ihationaalsel fooru-äe
programmidesse
,1 ja 600 Toronto
tes olid soovitatud
b.põnevad ja võist-lgerikas.
Ipvib kommentaare
Kids" programmi
seda teha järgmi-frvision:
telefon 446-
'ictures — teleof n
rlton St., Toronto,
Igijail registreerida
[ei. 223-6141, ujujail
•1. 255-0783 ja pr.
-dat novembrit, tel.
TARTU COLLEGE, TARTU INSTITUUT, AKADEEMILINE KODU ~ see kolmik on üha enam hõlmamas
meie ühiskonda Toronto Eesti Maja kõrval. Kui Don Riveri. ürgoru kaldale rajatud ühiskottu on koondunud
laiahaardeline seltskondlik tegevus, emakeelsed koolid ja asutused — ettevõtted, sus südalinnas Emajõe äärse
ülikoolilinna nime kandvas kõrgehitises areneb omaette vilgas tegevus akadeemilises Tartu vaimus. Sellest
annab „Meie Elu" lugejatele põgusa ülevaate Tartu Instiiuudi sekretär dr. Endel Anija.
; Tartu College asutati Ontario pro-.i Nõukogu poolt Tartu Instituudi põ-vintsivalitsuse.
,,Le.tters Patent" alu-' hikiri. Põhikirjas oti Instituudi ees-sel
8. novembril 196$,. kui.isiklikku'
käsu mittetaotlev korporatsioon
eesmärgiga (lühidalt öeldes) edendada
ja levitada teadmisi kõigis, teädu-seharudes
ja ehitada ja majandada
elamu Toronto ülikooli ja teiste kõrgemate
koolide õpilastele. Asutajate,
nimedena on kirjas: Ants Elken,
John Pahapill, Edmund Waldin, Vello
Muikma, Kaius Meipoom, Tõnis
Laar, Ervin. Mägi, Juhan Toomes;
Elmar Pampõld ja Ergo Karuks.
1970. a. valmis Toronto peatänaval,!
ülikooli läheduses 18-korruseIine, 474
voodikohaga elamu mille üks kord
on varutud seltskondlikeks ruumideks.
Maja on huvitav selle poolest,
et see on jagatud 'omaette korteriteks,
kuue voodiga1 viies toas pluss
köök-eluruum ja kõrvalruumid..Maja
läks maksma ligilähedale 4 miljonit
dollarit, sellest 90 protsenti saadi
; pikaajalist laenu kuna akadeemiliste
organisatsioonide liikmed panid kokku
umbes 100,000 (400-dollariiiste
'seitsmeprotsendiliste/võla tähtedena)
ja-puuduv osa laenati mujalt. /
.Maja „ülemvalitsus" on umbes 50-
liikmelise peakoosoleku käes kuhu
; iga ' üliõpilasorganisatsioon saadab
esindajaid proportsionaalselt oma
liikmeskonna "'poolt ostetud võjatäh-tedele,
samuti nimetavad "ühe
enam direktoritest (neid on 'kokku
21) T. C. Nõukogusse. Märkimisväär-
: ne on, et maja kontroll on sellega
-organisatsioonide koosolekute, mitte
;--otseselt. võlatähtede omanikkude
määrata.
Tartu Collegel põhikirjas -ettenähtud
seltskondlike ülesannete täitmiseks,
moodustati nn. Akadeemiline
Kodu kuhu seltskondlikku maj äkor
da kasutavad akadeemilised organi
satsioonid oma esinda jad saadavad
. A.K. kasutada on keskmise suuruse-:
ga;saal, väike köök, viis erineva suu
rusega tuba organisatsioonide vahel
jagatud ja hoiuruumid. Samas on ka
T. Instituudi raamatukogu kus ka
Metsaülikooli raamatukogu, on peavarju
leidnud, ja ühes toas ionkuns-tituba,
s.o. müüginäitus. \
märk ja töömeetod loetletud ja sõnastatud
nii laialdaselt, et kokkuvõtlikult
võib öelda, et kõikide Eestisse
ja eestlasi puudutavate küsimuste ja
kultuurialade- uurimine j a nendest
teadmiste levitamine on . võimalik.
Kohalikkude olude tõttu on lisatud
-ka seos Kanada vähemusrahvuste
rolli ja õiguste uurimisega..
Instituudil liikmeskonda tavalises
mõttes pole, selle tööd juhib 2i-liik-meline
^direktoraat. Neli • direktorit
on määratavad Coilege'i nõukogu
poolt, seitseteist peavad olema akadeemiliselt
kvalifitseeritud erialainimesed,
neist üheksa peavad elunema
Kanadas. Praegu on kõik ülejäänud
kaheksa Ühendriikidest. Direktoraat
valib viieliikmelise juhatuse. Esime
ne. direktorite määramine^ toimus
Collegel Nõukogu poolt ühe-, kolme-või
viieaastase ametaj aga, selle j äre-le
uuendab direktoraat end ise. (v.a.
T:G. esindajad). Valiku aluseks on
soov saada esindajaid kõikidest "akadeemilistest
distsipliinidest, kuid samas
ka .vajadus saada Toronto lähedusest
töövõimelist juhatust. .
Kokkuvõttes võiks öelda, et Instituut
töötab „tihedas koostöös" Col-lege'iga
ja annab aru, kuid põhikirja
mõttest tuleb järeldada, et oma töökorralduses
on Instituut/iseseisev.
Ülekäte mineku korral College võib
muidugi Instituudi likvideerida —
kuid teiselt poole seisab kirjas, et
College'! likvideerimise korral võib
kogu Collegel varandus üle minna
Instituudile kui Instituut on endiste
eesmärkidega ja iseseisvalt • registreeritud.
Praegu kuuluvad Instituudi
juhatusesse: Harry Meindok (esimees),
Peeter Einola, Silvia Meema,
Vello Soots ja Endel Aru j a ' (sekretär).
Ülejäänud liikmed. on: Karl
Aun, Jüri Daniel, Ivar Ivask, Elmar
Järvesoo, Endel J. Kolde, Jyri Kork,
Ilse Lehiste, Heldur E. Meema, Fe-lix
J. Oinas, Tõnu Parming, Jaan
Pühvel} -Martin Pühvel, Vello Ser-mat,
Bimar Tampõld, Olev Trass ja
Maret Truuvert;
Tartu Collegel haridaislik-e voesmar-kide
läbiviimise kohustus pandi 9.
veebruari 1971 a. koosotekil -Ergo:
Karuksile „Educätiönal Institute"
sekretäri nime all (protokollid on
ingliskeelsed). Kuu aega hiljem sünnitati
Instituudi liikmeteks Maret
Truuvert, Harry Meindok, (Olev
Trass, Vello Sermat ja. Velio;Soots.
Korraldati mõned loengud ja kavandati
põhikirja ja programmi; ,
Aasta hiljem kui Karuks College'!
Nõukogust eemate jäi määrati ,1
aprillil 1972 Endel Aruja uueks sekretäriks.
Peale mõningat maajagamist
akadeemilise ja poliitilise mõt
levoolu vahel, kinnitati . College ii
Tartu College bn viimasel kolmel-neljal
aasvtal anriud Instituudile 2,000
—2,500 dollarit aastas, sellest 2,000
stipendiumidena jagamiseks. Peale
selle tasuta loengurüumid ja kak9
tuba arhiivile ja raamatukogule (lähemal
ajal loodetakse keldris „juur-delõiget"
saada). Praeguste üürisea-,
duste ja inflatsiooni jätkudes ei ole
toetuste suurenemist siit loota. Ontario
valitsuselt on kahel viimasel suvel
saadud palka kolmele üliõpilasele
(igaüks kolm kuud) bibliograafiliseks
tööks ja raamatukogu korrastamiseks.-
Stipendiumite jaoks on
saadud annetusi Toronto Ühispangalt
ja teistelt organisatsioonidelt ja
(eraisikutelt. Üks hea firma, Grimm-s
Foods Ltd, on "viimasel paaril aastal
tasunud kõik loengu kuulutused. Kui
loengusaali eest ka maksta oleks tulnud,
oleks Instituut ammu pankrotis,
sest loengute sissepääs on vabatahtliku
annetusega mis on varieerunud
50 sendi ja ühe dollari vahel
keskmiselt osavõtjalt. Aegajalt taotleb
Instituut toetuse: saamist erifondidest
eri projektide jaoks, seni ebaedukalt.
/
Suurema aktsiooni ettevõtmist on
takistanud teatud legaalsed probleemid
ja vabatahtliku tööjõu piirid.
Ühelt vabatahtlikult on raske saada
enamat kui 500 kirja väljasaatmist
aastas, umbes 10 tundi tööd iga loengu
läbiviimisel ja muud programmid
(suvetudengid ka). Siiski, aegamööda
mõne pensionäri süda heldub ja tuleb
abi kohvikeetmisel, ja kirjutusmasinal.
"Instituudi eesmärkidele! õiglase
töö läbiviimiseks tuleb kusagilt hankida
mõnekümnetuhande dollariline
aasta eelarve. Peale selle vajatakse
kapital millega' finantseerida õppetool
ühe , ülikooli juures. Kindlat
reeglit siin pole, idee annab hiljutine
Ungarlaste $300,000 millele valitsus
lisanud omapoolse sama summa.
Kas on see meile ülejõu: käiv? Teise
rahakotti on kerge vaadata, kuid teiselt
poolt, heldeid südameid on maailmas
leidunud, ja omale monumendi
ehitajaid ka. Märkame, et testamendita
100 protsenti, ja testamendiga
Eestis olevaile sugulastele antud varandusest
ligi 90 protsenti läheb
Kremlile, seega aastas midagi ühe
õppetooli suurune summa, või enam*
gi, kui ülemaailmselt võtta. Ja kas
siinšeilegi v sugulastele: pärandatud
summa nii suur5-õnnistus on,, et osa
sellest üldkasulikuks otstarbeks ei
saaks võtta? Tulu- ja pärandusmak-su
soodustusi saab Kanadas National
Estonian Foundation of Canada
ja -Ühendriikides Estonian Aid Inc.
nimele kirjutatud tshekkidelt Kui
need saata Instituudi sekretäri kaudu,
see hoolitseb muude formaalsuste
eest, aadress: Dr. E. Aruja, 37
Groveland Cr. Don Mills, Ontario,
Canada, M3A 3C4, tel. (416) 447-8958.
Samast saab kõike informatsiooni
Instituudi ja selle tegevuse kohta kui
kä muud akadeemilist tööd aidata
võivat informatsiooni Instituudi tegelik
asukoht on 310 Blcor West,
Toronto, Ontario, Canada, M5S1W4.
,^aa, jaa, kallis sõber, faktidest ei saa me taganeda, — sa oled kas vastik, või oled sa idioot — võibolla hoopis
vastik idioot!" heidab Savelli (Jaan Lents) ette vaesele abielumehele Albertole (Kuldar Palo). Kohkunud tunnistajad
sellele tõsikoomilisele stseenile köm Rosina (riiu
Kask). Näljanärve kõditav komöödia tuleb Kanada Eesti Teatri esitusel lavale neljapäeval, 2. novembril kl, 8.0®
õhtul §t. Lawrence Centre Town Hallis ¥11 Mitmekultuu^
mmmmm
Lipp) oma naise
[gupõhja uus vana-l
Lawrence Teatris
tfma Reinik.
sfrafsioori
Montrealis elunev, McGilli ülikoo
li.õppejõuna tegutsev, pianist Armas
Maiste viibis hiljuti Torontos sel-/
leks, et anda ülevaadet jazzi arengust.
Köntsert-demonsträtšiooni korraldas
EKK kontsertbüroo.
Maiste poolt viidi kogu sündmus läbi
ladusalt nii ettekandelises-loengiLi
lises kui muusikalises sisus.
Arvukale kuuljäskonnale pidi sel
guma et nn. kergem muusika nõuab
pigem veelgi võimekamat tehnilist
valmisolekut kui nn. klassikalihe. Ja
seda fakti demonstreeris Mais te ise
ning temaga kaasas olevad instru
mcritalistid Charles Ellison trompetil
Michel Morse kontrabassil ja Aldo
Mazza löökriistadel vaga hiilga
vait ja efektselt
Maiste loengu olulisi punkte oli
observatsioon, et jažz on eelkõige
muusikalise tegevuse esteetiline nau
ding jazzi mängivale muüsika-har
rastajale endale. Seda vaatlust toes
tasid kõik Maiste ansambli liikmed
kordamööda selgelt ja mõjukalt. See
kammermuusikaline kvaliteet ühel
ning iga improvisatsiooni delikaatsus
teiselt poolt jäävad selle kontsert-demonstratsiooni
mälestustena
kauaks meelde.
Kui musikoloogid vaidlevad küsimuse
üle mis kujunes esimesena kas
heli või rütm, siis Maiste ansambli
kaasabil suurenes ,,rütmi kooli"
pooldajate7 arv silmaga nähtavalt.
Eale või soole vaatamata tabasid kohalviibinud
muusikasõbrad ennast
ikka ja jälle kuidagiviisi ettekantava
pala rütmi sisse elavat — olgu siis
saiakesi varbaga või lausa terve kehaga.
Muusikaliselt kõige eheduseimaks,
hüvitamaks ja põnevamaks kujunes
Armas Maiste enda kompositsioon
„Transitsioon". Siin esinesid kõik
elemendid mis jazzi teevad jazziks
väga selgesti aga veel selgemini esi-nes
siin kvaliteet mis.jazzi teeb muusikaks.
ROMAN
Eesti noored Rootsist Tartu College'1 trepil.
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„ME1E ELU"
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
(EKKT) ori piinliku täpsusega korraldanud
Oma lükmeskonna pürgimustest
aastanäitusi. Seekordne, 23-
mas avati möödunud pühapäeval,
omaseks saanud Peetri koguduse kahes
avaras saalis. Töid 13-nelt kunstnikult,
kokku 49. Esitatud on mitmed
maalilngid ja skulptuur. Näituse
avas EKN-u esimees Udo Peter-soo.
üldpilt näitusest on rõõmsailmeline,
positiivne värvirikas. On õige
suuri, keskmisi ja ka mõned väiksemad
tööd. Pikale näituste ahelale
pilku heites on järeljäänud neist, kes
esimestel esinesid, ainult kuus. Viimase
kümne aasta ajavahemikus on
uusi liitunuid vüs ja käesoleval külalistena
esinevad kaks — seega näeme
13 esinejat, mis on peagu EKKT
näituste keskmine. Naisesinejaid on
7 ja mehi 6.
Oina märgatavat omapära küpsust
esitavad Eric Pehap, Benita Vomm,
Tiiu Kadak ja Jaan Miljan ning siia
gruppi pürgivad mitmed, märgata
vait hilisem EKKT-ga lütunud Urve
Aedna. Igal neil on oma eripale.
E. Pehap lisab uusi noote oma helisevasse
värvimuusikasse. Ta värvi
skaala on veelgi avardunud. Tundes
kõiki j,isme", oma soliidse kunstni
kiiks saamise tagapõhjal on loonud
oma varjundirikka, tundepärase sünteesi.
,,Siseruum",Tööpäev" jt. kõrvale
on tekkinud uues värviskaalas
squre avarusega „Briti-Kolumbia
maastik". Tööd, kuigi näivad realist
likena, on neis tugev annus sümboo
likat. Pehap on juure lev kunstniku
tuup. =
Benita Vomm oh allanud Peha
piga sama kooliteed, kunstilise hari
duse saanud Pallasest. Tal on hea
mödeleerimisoskus: Esinevad oma
meritsed vormid, lahutab kontuuri
domineeriva punakate-pruunikate
nüanssidega. Kaar joon on rõhutatud
tugevgi, ometi resulteerub voolu j oo
nelisekš sümbolistlikuks tervikuks
millele teed on valmistariud mitmei
näitusil nähtud tööd. Ta on kindlam
ja teadlik, tonaalsus kultiveeritud.
Suurmõõtmelistest „Ateljees",
«Kompositsioon" ja „Lilleturg San
Josei". Esileküündivam on esimene.
Portretistina lisab kunstnik oma varamusse
„Pr. A. Liivoja" kolmvee-randportree,
mis mõjub lihtsalt ja
vahetult. Seejuures kunstnik esitab
end eelpool öeldule lisaks ka peene
detailide käsitajana.
Jaan Miljan, samuti pallasla.ne, on
olnud realist, abstraktne, sümbolist
ja religiöosete teemade maalija, mida
ta viimastel näitustel on märgatavalt
sulatanud omapäraseks pool-realistlikuks,
mis käesoleval näitusel
juba meeldivalt tagajärglikult esir
neb: „Päike metsas", ,,Seine'i ääres"
ja ,,Talv". Viimases torkab silma hobuse
rakmeis meie look, kuna regi
on indiaanlik. ^
-Urve Aedna, hiljem EKKT-ga liitunud,
on arenenud selle koonduse
silme all ja toöriuä hea omapoolse
annuse näituse ilmesse. Maalib õlis
ja akrüiaadis, bn varjundirikas jä
objektile lähenev. „Roosi nupud" on
märgatavaltgeomeetrilisi vorme
meenutavaid sugemeid. Figuraalsed
„Peetrus" ja suunatud pilguga rahva-pärimuisse
„Muhu naine" võiksid
julgustada kunstnikku asuma ka selle
zhäanri juurde.
Tiiu Kadak, tuntud eksootiliste lilledega
Lõuna-Aaf rikast, oh sisse elanud
uude miljöösse. ,,Kaks ohakat",
„Kolm ohakat", „Kanada metslilled"
ja „Lilla aedliilia" oh vesivärvis mosaiigid
peenes filigraanilises teostuses,
tundeliselt ja meisterlikul maa
itud.
Kai Käärid, hea akvarellist; on virtuooslik,
julge ja ekspressnvne. Töödes
ei esine küll ühtlast kvaliteeti,
cuid see võib olla ka väga erinevast
motiivistikust: „Kariibi metsikud
õied", „Hämarikus Haüti", ,Antigua
vaatepür" ja hoogne laev „Täispur-jes",
milles head jponistuslikku kätt.
«Kuldne puudutus liblikaga" evib
head stiilitunnet, kompositsiooni ja
ioloriiditunnetust.
Veel esinevad: Mai lärve kuue õli
maaliga mitmes zhaanris —sümbo
listlikud ema lapsega Toitmas" ja
HEmbamas", millistes teatav omapä
ra. Realistlik ,,KoduVärav" dn
tuim ja takerduv koloriidis. Parem
on „Vana Tallinn". Puudub maaliteh
niline kindlus ja muu sinna juurde.
Külalisena Evald timusk kahe mo
notüüpia ja kahe vesivärvis maaliga
ön värvirikas, impressionistlik
„Laut piimaköögiga" ja „Päikese loo
jang" kui ka muis on tunduvalt meie
monotüüpia meistri Jaan Griinbergi
mõjutusi. Kahtlematult omab Timusk
head maalitehnikat, vormi- ja
värvimeelt., teine külaline Hilda
Lepm-Tanksimäe esitab ainsa tööna
korrektse „õe portree" ja end. to
rontolane Helmi Herman ainsana
„Lilled". '
Ants Vomm suures õlimaalis
„Uued ajad" püüab edasi anda
EKKT tegevust, aega ja nägusid
Hammasrattad, võllid, riäod ja sümbolid
on kuhjatud kompositsiooni-tiheduseta,
mida ülemises maali osas
jälgivad juba manalasse lahkunud
kaaslased. Teine suurem figuraalne
kompositsioon ^Näitusel" kannatab
samal põhjusil, on groteskne. Kol-mikportree
MVennad" on ilmekas.
Skulptuur „EImar Posti" pea, bronks
imitatsioon, on hea. Skulptuurid
Eduard Lillepõllult; kolm puus ja
kaks terases, Miil lihtsad, kuid jäävad
mittemidagi ütlevaks. Kunstnikule
eneselegi vist, andmast pealkir-jagi.
Üldiselt näitus kajastab küllaltki
loomingulist tahet, ja pinget. Selles
on positiivsust ja tõsimeelt. Kahju,
et kunstnikkond on killustatud kahe
organisatsiooni vahel. Uuena tekkinud
E. Kunstide Keskus pole oma
viieaastase tegevuseperioodil veel
iseseisva näituseni jõudnud. Entusiasmi
leidub aga ülekeevalt. Koostöös
võidaks eesti kunst. Koostöös
võib, olla võtaksi utoopiline Eesti
Kunstimuuseumi mõte reaalsema ilme!';-;
.
v; : R.:ANTIK. '
Loeng
elutööst ja
Rabindranath Tagore•••'./' Lektoraat
Sihtasutuse, mille presidendiks on
Valve Andre, korraldab kolmapäeval,
1. novembril kl. 7.30 ojitül loengu Tagore
elutöö ja loomingu üle.
Loeng toimub osana Toronto iili-;
kooli „India kuu' programmist. Asu-;
kohaks on Toronto ülikooli Hart
House Debates Room. Peakõnelejaks
on Brock ülikooli filosoofia professor
Debabrata Sinha ning mode-raatoriks
Toronto ülikooli usuteaduse
professor Joseph T. 0'Connel.
Loengut illustreerivad ettekanded
Tagore loomingust. Sissepääs vaba.
Rabindranath Tagore Lektoraat
Sihtasutus asutati 1975. aastal ees-.
märgiga seminaride, loengute ning
teiste hariduslike aktiviteetide kaudu
säilitada, elustada hing austada kuulsa
india poeedi ja filosoofi Tagore
panust inimkonna vaimsele arengule.
Sihtasutuse juhtkonda kuulub haridustegelasi
ja nimekaid õpetlasi.
Rabindranath Tagore sündis 1861.
a. Kalkuttas, Indias, Teda peeti õiguse
ja .autunde ülimaks kehastuseks.
Romain Rolland kirjutas ta 70. sünnipäeva
puhul: „Tagore ön meie vaimu,
valguse ja harmoonia elav sümbol
. Võlgneme Tagorele oma loova
vaimse osasaamise seletamatusest."
R. Rolland, W. B. Yeats j.t. hindasid
ja austasid Tagöret kui Idamaade
vaimset saadikut Läänes, terve
oma elu veetis Tagore kirjutades ja
töötades inimkonna ühtsuse heaks,
višualiseerideš maailma, kus kõik
kultuurid võiksid kohtuda — kultuurilises
universaalsuses.
Tagore looming oli ka Eestis tun-
Uid ja hinnatud. Tagore kuulsad
luuletuskogud „Gi tarid/a l i ' " : ning
„Aednik| olid haaravalt elamuslikud.
Rabindranath Tagore suri 7. au;:.
1941. a., kuid tema .kultuuripärand
DR' j ä t n u d kustumatud jäljed kogu:
•maailma vaimsele.palgele.
-MÖlüfreaiiš'
Eesti Naisselts. :Moni,i:ealis korraldusel
toimub neljapäeval, 16. /novembril
Eesti Jaani - koguduse seUs-'
kondjikes ruumes kirjandusõhtu Aino
Kallase i00 aasta sünnipäeva iä-histarniseks.
K6gunemine. kohvitasst
juures kell 6.45 õ.
Kava algus kei 17.30. Külali sesine i a
Daisy laada' -Ottaxvašf.esitab Aino
Kallase loomingul. Kõik teretulnud!
,,CAROUSEL TOURS" 5 nädalane dets. 29~veebr. 3. Florida
spetsiaal, alates $349.—. 'Tehke reservatsioonid kohe.
Iie. T064361
Eesti Maja, 958 JSroadview Ave. Toronto, Ont.M4Ki2R6
Tel. 4664813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
MME»9<81»<M2D«ai •
362 Panforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1951
466-1502
FLOWERS & GIFTS
MEIE ÄRIS ON SAÄÖAVAL RIKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erišündmusteks ja tähtpäevadeks. ;
Samuti käsitöö Irinkeesemeiä—
.KULLASEPA, MEREVAIGUv KERAAMIKA-, NAHA ja
:; PUUNIKERDUSE alal.' '
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 26, 1978 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1978-10-26 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E781026 |
Description
| Title | 1978-10-26-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
J
nr. 43 (1498) 197§:
mmend
;tat
[Torontos pühitseb
ka mitmete jumala-,
õpetaja. 0. Puhmi
kisaastat Peetri ko-
„Meie Elu" -.nr.1.43 (1498) 1978 NELJAPÄEVAL, -26. THURSDAY, OCTOBER. 26
Ilastab : peapniivup
Irontot ja pühapäe-kell
11 hommiku!
rikus peapiiskoplik
[ius peapiiskop tee- .
õpetajaga. Laulab
ling esinevad viiulit
[, harpsikordil Ka-:
irelil Inga Korjus-,
la õhtul 29. oktoob-kirikus
kontsert-ju-
|s kõneleb peäpiis-lievad
Nüortekoor
Irie Lindau juhatu-
Ivina ning Noorte-idkoör,
samuti Mu-
Lembit Avessoni
aistideks on Irene
Littask. Esiettekan-
Avessoni kompo-ihatuscl
esineb Vai-i
instrumentaal-aii-
:s" on Heidi Laikve,
is, harpsikord, orel
moonis
|on (jaam 6 ja 22,
aabeltelevisioonis)
Immi „Quiz Kids",
|—14 a.) võistlevad
aimuste vastamises,
[korraga; 5 noort,
[l:3 paremat pääse-,
stlusse.. Sellest pro-
I osa ka üks eesti
tihkel Müllerbeck
mi on esinenud l i
[orda esikohale tulid
laup., 6:30 õhtul,
11. Võistlused jatku-
Ihationaalsel fooru-äe
programmidesse
,1 ja 600 Toronto
tes olid soovitatud
b.põnevad ja võist-lgerikas.
Ipvib kommentaare
Kids" programmi
seda teha järgmi-frvision:
telefon 446-
'ictures — teleof n
rlton St., Toronto,
Igijail registreerida
[ei. 223-6141, ujujail
•1. 255-0783 ja pr.
-dat novembrit, tel.
TARTU COLLEGE, TARTU INSTITUUT, AKADEEMILINE KODU ~ see kolmik on üha enam hõlmamas
meie ühiskonda Toronto Eesti Maja kõrval. Kui Don Riveri. ürgoru kaldale rajatud ühiskottu on koondunud
laiahaardeline seltskondlik tegevus, emakeelsed koolid ja asutused — ettevõtted, sus südalinnas Emajõe äärse
ülikoolilinna nime kandvas kõrgehitises areneb omaette vilgas tegevus akadeemilises Tartu vaimus. Sellest
annab „Meie Elu" lugejatele põgusa ülevaate Tartu Instiiuudi sekretär dr. Endel Anija.
; Tartu College asutati Ontario pro-.i Nõukogu poolt Tartu Instituudi põ-vintsivalitsuse.
,,Le.tters Patent" alu-' hikiri. Põhikirjas oti Instituudi ees-sel
8. novembril 196$,. kui.isiklikku'
käsu mittetaotlev korporatsioon
eesmärgiga (lühidalt öeldes) edendada
ja levitada teadmisi kõigis, teädu-seharudes
ja ehitada ja majandada
elamu Toronto ülikooli ja teiste kõrgemate
koolide õpilastele. Asutajate,
nimedena on kirjas: Ants Elken,
John Pahapill, Edmund Waldin, Vello
Muikma, Kaius Meipoom, Tõnis
Laar, Ervin. Mägi, Juhan Toomes;
Elmar Pampõld ja Ergo Karuks.
1970. a. valmis Toronto peatänaval,!
ülikooli läheduses 18-korruseIine, 474
voodikohaga elamu mille üks kord
on varutud seltskondlikeks ruumideks.
Maja on huvitav selle poolest,
et see on jagatud 'omaette korteriteks,
kuue voodiga1 viies toas pluss
köök-eluruum ja kõrvalruumid..Maja
läks maksma ligilähedale 4 miljonit
dollarit, sellest 90 protsenti saadi
; pikaajalist laenu kuna akadeemiliste
organisatsioonide liikmed panid kokku
umbes 100,000 (400-dollariiiste
'seitsmeprotsendiliste/võla tähtedena)
ja-puuduv osa laenati mujalt. /
.Maja „ülemvalitsus" on umbes 50-
liikmelise peakoosoleku käes kuhu
; iga ' üliõpilasorganisatsioon saadab
esindajaid proportsionaalselt oma
liikmeskonna "'poolt ostetud võjatäh-tedele,
samuti nimetavad "ühe
enam direktoritest (neid on 'kokku
21) T. C. Nõukogusse. Märkimisväär-
: ne on, et maja kontroll on sellega
-organisatsioonide koosolekute, mitte
;--otseselt. võlatähtede omanikkude
määrata.
Tartu Collegel põhikirjas -ettenähtud
seltskondlike ülesannete täitmiseks,
moodustati nn. Akadeemiline
Kodu kuhu seltskondlikku maj äkor
da kasutavad akadeemilised organi
satsioonid oma esinda jad saadavad
. A.K. kasutada on keskmise suuruse-:
ga;saal, väike köök, viis erineva suu
rusega tuba organisatsioonide vahel
jagatud ja hoiuruumid. Samas on ka
T. Instituudi raamatukogu kus ka
Metsaülikooli raamatukogu, on peavarju
leidnud, ja ühes toas ionkuns-tituba,
s.o. müüginäitus. \
märk ja töömeetod loetletud ja sõnastatud
nii laialdaselt, et kokkuvõtlikult
võib öelda, et kõikide Eestisse
ja eestlasi puudutavate küsimuste ja
kultuurialade- uurimine j a nendest
teadmiste levitamine on . võimalik.
Kohalikkude olude tõttu on lisatud
-ka seos Kanada vähemusrahvuste
rolli ja õiguste uurimisega..
Instituudil liikmeskonda tavalises
mõttes pole, selle tööd juhib 2i-liik-meline
^direktoraat. Neli • direktorit
on määratavad Coilege'i nõukogu
poolt, seitseteist peavad olema akadeemiliselt
kvalifitseeritud erialainimesed,
neist üheksa peavad elunema
Kanadas. Praegu on kõik ülejäänud
kaheksa Ühendriikidest. Direktoraat
valib viieliikmelise juhatuse. Esime
ne. direktorite määramine^ toimus
Collegel Nõukogu poolt ühe-, kolme-või
viieaastase ametaj aga, selle j äre-le
uuendab direktoraat end ise. (v.a.
T:G. esindajad). Valiku aluseks on
soov saada esindajaid kõikidest "akadeemilistest
distsipliinidest, kuid samas
ka .vajadus saada Toronto lähedusest
töövõimelist juhatust. .
Kokkuvõttes võiks öelda, et Instituut
töötab „tihedas koostöös" Col-lege'iga
ja annab aru, kuid põhikirja
mõttest tuleb järeldada, et oma töökorralduses
on Instituut/iseseisev.
Ülekäte mineku korral College võib
muidugi Instituudi likvideerida —
kuid teiselt poole seisab kirjas, et
College'! likvideerimise korral võib
kogu Collegel varandus üle minna
Instituudile kui Instituut on endiste
eesmärkidega ja iseseisvalt • registreeritud.
Praegu kuuluvad Instituudi
juhatusesse: Harry Meindok (esimees),
Peeter Einola, Silvia Meema,
Vello Soots ja Endel Aru j a ' (sekretär).
Ülejäänud liikmed. on: Karl
Aun, Jüri Daniel, Ivar Ivask, Elmar
Järvesoo, Endel J. Kolde, Jyri Kork,
Ilse Lehiste, Heldur E. Meema, Fe-lix
J. Oinas, Tõnu Parming, Jaan
Pühvel} -Martin Pühvel, Vello Ser-mat,
Bimar Tampõld, Olev Trass ja
Maret Truuvert;
Tartu Collegel haridaislik-e voesmar-kide
läbiviimise kohustus pandi 9.
veebruari 1971 a. koosotekil -Ergo:
Karuksile „Educätiönal Institute"
sekretäri nime all (protokollid on
ingliskeelsed). Kuu aega hiljem sünnitati
Instituudi liikmeteks Maret
Truuvert, Harry Meindok, (Olev
Trass, Vello Sermat ja. Velio;Soots.
Korraldati mõned loengud ja kavandati
põhikirja ja programmi; ,
Aasta hiljem kui Karuks College'!
Nõukogust eemate jäi määrati ,1
aprillil 1972 Endel Aruja uueks sekretäriks.
Peale mõningat maajagamist
akadeemilise ja poliitilise mõt
levoolu vahel, kinnitati . College ii
Tartu College bn viimasel kolmel-neljal
aasvtal anriud Instituudile 2,000
—2,500 dollarit aastas, sellest 2,000
stipendiumidena jagamiseks. Peale
selle tasuta loengurüumid ja kak9
tuba arhiivile ja raamatukogule (lähemal
ajal loodetakse keldris „juur-delõiget"
saada). Praeguste üürisea-,
duste ja inflatsiooni jätkudes ei ole
toetuste suurenemist siit loota. Ontario
valitsuselt on kahel viimasel suvel
saadud palka kolmele üliõpilasele
(igaüks kolm kuud) bibliograafiliseks
tööks ja raamatukogu korrastamiseks.-
Stipendiumite jaoks on
saadud annetusi Toronto Ühispangalt
ja teistelt organisatsioonidelt ja
(eraisikutelt. Üks hea firma, Grimm-s
Foods Ltd, on "viimasel paaril aastal
tasunud kõik loengu kuulutused. Kui
loengusaali eest ka maksta oleks tulnud,
oleks Instituut ammu pankrotis,
sest loengute sissepääs on vabatahtliku
annetusega mis on varieerunud
50 sendi ja ühe dollari vahel
keskmiselt osavõtjalt. Aegajalt taotleb
Instituut toetuse: saamist erifondidest
eri projektide jaoks, seni ebaedukalt.
/
Suurema aktsiooni ettevõtmist on
takistanud teatud legaalsed probleemid
ja vabatahtliku tööjõu piirid.
Ühelt vabatahtlikult on raske saada
enamat kui 500 kirja väljasaatmist
aastas, umbes 10 tundi tööd iga loengu
läbiviimisel ja muud programmid
(suvetudengid ka). Siiski, aegamööda
mõne pensionäri süda heldub ja tuleb
abi kohvikeetmisel, ja kirjutusmasinal.
"Instituudi eesmärkidele! õiglase
töö läbiviimiseks tuleb kusagilt hankida
mõnekümnetuhande dollariline
aasta eelarve. Peale selle vajatakse
kapital millega' finantseerida õppetool
ühe , ülikooli juures. Kindlat
reeglit siin pole, idee annab hiljutine
Ungarlaste $300,000 millele valitsus
lisanud omapoolse sama summa.
Kas on see meile ülejõu: käiv? Teise
rahakotti on kerge vaadata, kuid teiselt
poolt, heldeid südameid on maailmas
leidunud, ja omale monumendi
ehitajaid ka. Märkame, et testamendita
100 protsenti, ja testamendiga
Eestis olevaile sugulastele antud varandusest
ligi 90 protsenti läheb
Kremlile, seega aastas midagi ühe
õppetooli suurune summa, või enam*
gi, kui ülemaailmselt võtta. Ja kas
siinšeilegi v sugulastele: pärandatud
summa nii suur5-õnnistus on,, et osa
sellest üldkasulikuks otstarbeks ei
saaks võtta? Tulu- ja pärandusmak-su
soodustusi saab Kanadas National
Estonian Foundation of Canada
ja -Ühendriikides Estonian Aid Inc.
nimele kirjutatud tshekkidelt Kui
need saata Instituudi sekretäri kaudu,
see hoolitseb muude formaalsuste
eest, aadress: Dr. E. Aruja, 37
Groveland Cr. Don Mills, Ontario,
Canada, M3A 3C4, tel. (416) 447-8958.
Samast saab kõike informatsiooni
Instituudi ja selle tegevuse kohta kui
kä muud akadeemilist tööd aidata
võivat informatsiooni Instituudi tegelik
asukoht on 310 Blcor West,
Toronto, Ontario, Canada, M5S1W4.
,^aa, jaa, kallis sõber, faktidest ei saa me taganeda, — sa oled kas vastik, või oled sa idioot — võibolla hoopis
vastik idioot!" heidab Savelli (Jaan Lents) ette vaesele abielumehele Albertole (Kuldar Palo). Kohkunud tunnistajad
sellele tõsikoomilisele stseenile köm Rosina (riiu
Kask). Näljanärve kõditav komöödia tuleb Kanada Eesti Teatri esitusel lavale neljapäeval, 2. novembril kl, 8.0®
õhtul §t. Lawrence Centre Town Hallis ¥11 Mitmekultuu^
mmmmm
Lipp) oma naise
[gupõhja uus vana-l
Lawrence Teatris
tfma Reinik.
sfrafsioori
Montrealis elunev, McGilli ülikoo
li.õppejõuna tegutsev, pianist Armas
Maiste viibis hiljuti Torontos sel-/
leks, et anda ülevaadet jazzi arengust.
Köntsert-demonsträtšiooni korraldas
EKK kontsertbüroo.
Maiste poolt viidi kogu sündmus läbi
ladusalt nii ettekandelises-loengiLi
lises kui muusikalises sisus.
Arvukale kuuljäskonnale pidi sel
guma et nn. kergem muusika nõuab
pigem veelgi võimekamat tehnilist
valmisolekut kui nn. klassikalihe. Ja
seda fakti demonstreeris Mais te ise
ning temaga kaasas olevad instru
mcritalistid Charles Ellison trompetil
Michel Morse kontrabassil ja Aldo
Mazza löökriistadel vaga hiilga
vait ja efektselt
Maiste loengu olulisi punkte oli
observatsioon, et jažz on eelkõige
muusikalise tegevuse esteetiline nau
ding jazzi mängivale muüsika-har
rastajale endale. Seda vaatlust toes
tasid kõik Maiste ansambli liikmed
kordamööda selgelt ja mõjukalt. See
kammermuusikaline kvaliteet ühel
ning iga improvisatsiooni delikaatsus
teiselt poolt jäävad selle kontsert-demonstratsiooni
mälestustena
kauaks meelde.
Kui musikoloogid vaidlevad küsimuse
üle mis kujunes esimesena kas
heli või rütm, siis Maiste ansambli
kaasabil suurenes ,,rütmi kooli"
pooldajate7 arv silmaga nähtavalt.
Eale või soole vaatamata tabasid kohalviibinud
muusikasõbrad ennast
ikka ja jälle kuidagiviisi ettekantava
pala rütmi sisse elavat — olgu siis
saiakesi varbaga või lausa terve kehaga.
Muusikaliselt kõige eheduseimaks,
hüvitamaks ja põnevamaks kujunes
Armas Maiste enda kompositsioon
„Transitsioon". Siin esinesid kõik
elemendid mis jazzi teevad jazziks
väga selgesti aga veel selgemini esi-nes
siin kvaliteet mis.jazzi teeb muusikaks.
ROMAN
Eesti noored Rootsist Tartu College'1 trepil.
„MEIE ELU"
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„ME1E ELU"
Eesti Kunstnike Koondis Torontos
(EKKT) ori piinliku täpsusega korraldanud
Oma lükmeskonna pürgimustest
aastanäitusi. Seekordne, 23-
mas avati möödunud pühapäeval,
omaseks saanud Peetri koguduse kahes
avaras saalis. Töid 13-nelt kunstnikult,
kokku 49. Esitatud on mitmed
maalilngid ja skulptuur. Näituse
avas EKN-u esimees Udo Peter-soo.
üldpilt näitusest on rõõmsailmeline,
positiivne värvirikas. On õige
suuri, keskmisi ja ka mõned väiksemad
tööd. Pikale näituste ahelale
pilku heites on järeljäänud neist, kes
esimestel esinesid, ainult kuus. Viimase
kümne aasta ajavahemikus on
uusi liitunuid vüs ja käesoleval külalistena
esinevad kaks — seega näeme
13 esinejat, mis on peagu EKKT
näituste keskmine. Naisesinejaid on
7 ja mehi 6.
Oina märgatavat omapära küpsust
esitavad Eric Pehap, Benita Vomm,
Tiiu Kadak ja Jaan Miljan ning siia
gruppi pürgivad mitmed, märgata
vait hilisem EKKT-ga lütunud Urve
Aedna. Igal neil on oma eripale.
E. Pehap lisab uusi noote oma helisevasse
värvimuusikasse. Ta värvi
skaala on veelgi avardunud. Tundes
kõiki j,isme", oma soliidse kunstni
kiiks saamise tagapõhjal on loonud
oma varjundirikka, tundepärase sünteesi.
,,Siseruum",Tööpäev" jt. kõrvale
on tekkinud uues värviskaalas
squre avarusega „Briti-Kolumbia
maastik". Tööd, kuigi näivad realist
likena, on neis tugev annus sümboo
likat. Pehap on juure lev kunstniku
tuup. =
Benita Vomm oh allanud Peha
piga sama kooliteed, kunstilise hari
duse saanud Pallasest. Tal on hea
mödeleerimisoskus: Esinevad oma
meritsed vormid, lahutab kontuuri
domineeriva punakate-pruunikate
nüanssidega. Kaar joon on rõhutatud
tugevgi, ometi resulteerub voolu j oo
nelisekš sümbolistlikuks tervikuks
millele teed on valmistariud mitmei
näitusil nähtud tööd. Ta on kindlam
ja teadlik, tonaalsus kultiveeritud.
Suurmõõtmelistest „Ateljees",
«Kompositsioon" ja „Lilleturg San
Josei". Esileküündivam on esimene.
Portretistina lisab kunstnik oma varamusse
„Pr. A. Liivoja" kolmvee-randportree,
mis mõjub lihtsalt ja
vahetult. Seejuures kunstnik esitab
end eelpool öeldule lisaks ka peene
detailide käsitajana.
Jaan Miljan, samuti pallasla.ne, on
olnud realist, abstraktne, sümbolist
ja religiöosete teemade maalija, mida
ta viimastel näitustel on märgatavalt
sulatanud omapäraseks pool-realistlikuks,
mis käesoleval näitusel
juba meeldivalt tagajärglikult esir
neb: „Päike metsas", ,,Seine'i ääres"
ja ,,Talv". Viimases torkab silma hobuse
rakmeis meie look, kuna regi
on indiaanlik. ^
-Urve Aedna, hiljem EKKT-ga liitunud,
on arenenud selle koonduse
silme all ja toöriuä hea omapoolse
annuse näituse ilmesse. Maalib õlis
ja akrüiaadis, bn varjundirikas jä
objektile lähenev. „Roosi nupud" on
märgatavaltgeomeetrilisi vorme
meenutavaid sugemeid. Figuraalsed
„Peetrus" ja suunatud pilguga rahva-pärimuisse
„Muhu naine" võiksid
julgustada kunstnikku asuma ka selle
zhäanri juurde.
Tiiu Kadak, tuntud eksootiliste lilledega
Lõuna-Aaf rikast, oh sisse elanud
uude miljöösse. ,,Kaks ohakat",
„Kolm ohakat", „Kanada metslilled"
ja „Lilla aedliilia" oh vesivärvis mosaiigid
peenes filigraanilises teostuses,
tundeliselt ja meisterlikul maa
itud.
Kai Käärid, hea akvarellist; on virtuooslik,
julge ja ekspressnvne. Töödes
ei esine küll ühtlast kvaliteeti,
cuid see võib olla ka väga erinevast
motiivistikust: „Kariibi metsikud
õied", „Hämarikus Haüti", ,Antigua
vaatepür" ja hoogne laev „Täispur-jes",
milles head jponistuslikku kätt.
«Kuldne puudutus liblikaga" evib
head stiilitunnet, kompositsiooni ja
ioloriiditunnetust.
Veel esinevad: Mai lärve kuue õli
maaliga mitmes zhaanris —sümbo
listlikud ema lapsega Toitmas" ja
HEmbamas", millistes teatav omapä
ra. Realistlik ,,KoduVärav" dn
tuim ja takerduv koloriidis. Parem
on „Vana Tallinn". Puudub maaliteh
niline kindlus ja muu sinna juurde.
Külalisena Evald timusk kahe mo
notüüpia ja kahe vesivärvis maaliga
ön värvirikas, impressionistlik
„Laut piimaköögiga" ja „Päikese loo
jang" kui ka muis on tunduvalt meie
monotüüpia meistri Jaan Griinbergi
mõjutusi. Kahtlematult omab Timusk
head maalitehnikat, vormi- ja
värvimeelt., teine külaline Hilda
Lepm-Tanksimäe esitab ainsa tööna
korrektse „õe portree" ja end. to
rontolane Helmi Herman ainsana
„Lilled". '
Ants Vomm suures õlimaalis
„Uued ajad" püüab edasi anda
EKKT tegevust, aega ja nägusid
Hammasrattad, võllid, riäod ja sümbolid
on kuhjatud kompositsiooni-tiheduseta,
mida ülemises maali osas
jälgivad juba manalasse lahkunud
kaaslased. Teine suurem figuraalne
kompositsioon ^Näitusel" kannatab
samal põhjusil, on groteskne. Kol-mikportree
MVennad" on ilmekas.
Skulptuur „EImar Posti" pea, bronks
imitatsioon, on hea. Skulptuurid
Eduard Lillepõllult; kolm puus ja
kaks terases, Miil lihtsad, kuid jäävad
mittemidagi ütlevaks. Kunstnikule
eneselegi vist, andmast pealkir-jagi.
Üldiselt näitus kajastab küllaltki
loomingulist tahet, ja pinget. Selles
on positiivsust ja tõsimeelt. Kahju,
et kunstnikkond on killustatud kahe
organisatsiooni vahel. Uuena tekkinud
E. Kunstide Keskus pole oma
viieaastase tegevuseperioodil veel
iseseisva näituseni jõudnud. Entusiasmi
leidub aga ülekeevalt. Koostöös
võidaks eesti kunst. Koostöös
võib, olla võtaksi utoopiline Eesti
Kunstimuuseumi mõte reaalsema ilme!';-;
.
v; : R.:ANTIK. '
Loeng
elutööst ja
Rabindranath Tagore•••'./' Lektoraat
Sihtasutuse, mille presidendiks on
Valve Andre, korraldab kolmapäeval,
1. novembril kl. 7.30 ojitül loengu Tagore
elutöö ja loomingu üle.
Loeng toimub osana Toronto iili-;
kooli „India kuu' programmist. Asu-;
kohaks on Toronto ülikooli Hart
House Debates Room. Peakõnelejaks
on Brock ülikooli filosoofia professor
Debabrata Sinha ning mode-raatoriks
Toronto ülikooli usuteaduse
professor Joseph T. 0'Connel.
Loengut illustreerivad ettekanded
Tagore loomingust. Sissepääs vaba.
Rabindranath Tagore Lektoraat
Sihtasutus asutati 1975. aastal ees-.
märgiga seminaride, loengute ning
teiste hariduslike aktiviteetide kaudu
säilitada, elustada hing austada kuulsa
india poeedi ja filosoofi Tagore
panust inimkonna vaimsele arengule.
Sihtasutuse juhtkonda kuulub haridustegelasi
ja nimekaid õpetlasi.
Rabindranath Tagore sündis 1861.
a. Kalkuttas, Indias, Teda peeti õiguse
ja .autunde ülimaks kehastuseks.
Romain Rolland kirjutas ta 70. sünnipäeva
puhul: „Tagore ön meie vaimu,
valguse ja harmoonia elav sümbol
. Võlgneme Tagorele oma loova
vaimse osasaamise seletamatusest."
R. Rolland, W. B. Yeats j.t. hindasid
ja austasid Tagöret kui Idamaade
vaimset saadikut Läänes, terve
oma elu veetis Tagore kirjutades ja
töötades inimkonna ühtsuse heaks,
višualiseerideš maailma, kus kõik
kultuurid võiksid kohtuda — kultuurilises
universaalsuses.
Tagore looming oli ka Eestis tun-
Uid ja hinnatud. Tagore kuulsad
luuletuskogud „Gi tarid/a l i ' " : ning
„Aednik| olid haaravalt elamuslikud.
Rabindranath Tagore suri 7. au;:.
1941. a., kuid tema .kultuuripärand
DR' j ä t n u d kustumatud jäljed kogu:
•maailma vaimsele.palgele.
-MÖlüfreaiiš'
Eesti Naisselts. :Moni,i:ealis korraldusel
toimub neljapäeval, 16. /novembril
Eesti Jaani - koguduse seUs-'
kondjikes ruumes kirjandusõhtu Aino
Kallase i00 aasta sünnipäeva iä-histarniseks.
K6gunemine. kohvitasst
juures kell 6.45 õ.
Kava algus kei 17.30. Külali sesine i a
Daisy laada' -Ottaxvašf.esitab Aino
Kallase loomingul. Kõik teretulnud!
,,CAROUSEL TOURS" 5 nädalane dets. 29~veebr. 3. Florida
spetsiaal, alates $349.—. 'Tehke reservatsioonid kohe.
Iie. T064361
Eesti Maja, 958 JSroadview Ave. Toronto, Ont.M4Ki2R6
Tel. 4664813 õhtuti ja nädala lõppudel 759-3588
MME»9<81» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-26-05
