1977-08-05-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•REEDEL,'^ AUGUSTIL — FRIPAY, AUGUST : 5' „Meie Elu" nr. 31 (1434) 1977 lUEIEC OMA R.ADÄ Eesti Pensionäride Klubi Torontos " « S U S e pC.I|Ude korraldab väljasõidu neljapäeval, 25. augustil SibbalcVs Point parki Sim-cöe järve äärde. Kogunemine -kelli • * t 8 30 Eesti Maja juures. Osavõtumaks Quebec'i valitsev, erakond party quebecois jätkab endiselt oma drasti-liikmetele $2.00, külalistele $3.00: !i s t keelepoliitikat, millega tahetakse provintsist välja tõrjuda ingliskeelne : Registreerimine: pr. O. Kraavi tel | hegemoonia. Nüüd ön valitsus esitanud uue seaduseelnõu antud küsimu- 782 2463 15 augustil kella 7—9 õh | s e s ' niis on-tekitanud ingliskeelsele elemendile elanikkonnas sügavat pettu- 'tul, pr-, Fr.-Terts- tel. 691-5228, 16;:au-!m u s t" . ' \ gustil kella 7—9 õhtul, hr. A. Edasi, j Revideeritud seaduseelnõu'nr, 101 tel. 266-8694, 17. augustil kella 7-9.j seostub endise; põhimõttega, et Que-õhtul. Juhatus Külalispäevalt Jõekääru suvekodus. Endel Ruberg demonstreerib ehisnaha tööd. All — nukuteatri tegelased, v Foto J Säägi Eesti Skautide Maleva Kanadas teatas ringkirjaga „Kotkajärve '77" suurlaagfis, et nooremskautmastriks on edutatud: Erik Loorand (Toronto Kalev), ja skautmastriks on edutatud: Ivar Nippak; (ESMK Staap). • Skautlusele osutatud; teenete eest pn Eesti Skautide Liidu poolt annetatud skaudijuhi teenetemärk Põhjatäht I järk skaudijuhile Ervin Aleve (Kanada). I b.ec peab • muutuma prantsuskeel-j seks. Kolm tundi parlamendis kest-nud vaielustes paisati vastastele süii- [ distusi, nagu diktaator,: totalitaarne irezhiim, fanatikud. Ometi võeti uus' i seaduseelnõu enamuse poolt vastu esimesel lugemisel. See/näitab, et ' seaduseelnõu läbiminek on vaid vormiküsimus. .; v; ' Seaduseelnõu kohaselt on tulevikus teised Kanada elanikud, kohustatud saatma oma.lapsi prantsuskeelsetesse koolidesse. Keskvalitsuse minister Mark Lalonde märkis, et seadusega eraldatakse Quebec juba enne selle fakti tegelikku sündi. Uue eel nõuga tõstetakse ka rahaliste karistuste määra üle 50 teenistujaga kompaniidele, kes. ei ole -võimelised tõestama oma nõutud 'üleminekut prantsuse keelele. Samal ajal lubab eelnõu prantsuskeelsete liiklus- ja teistele märkidele asetada kõrvuti ka inglise keele.. See kehtib ka kuulutamise kohta- etniliste, kultuuriliste ja poliitiliste. grup pide poolt, Quebeci ingliskeelse ela nikkonna üldine reaktsioon eriti prantsuskeelse: koolisundsuse osas on negatiivne. Seadus kohustab Quebeci .kompaniisid, kes omavad ärisuhted väljapool, kasutama oma kirjaplanket-tidel, ümbrikutel ja pakenditel kahte keelt. OIIDIIIIIlllSIIIIIIliOllBlIIIIBIIIIIIIIIllllllilBlIBIIIllllllllllDIIDIIBIIDlinr noon NORA-MALl Eestlane vahist oti mo.0töi Jõekääru lastesuvekodus kulges möödunud nädalalõpp töö ja rõõmu tähe all, kus noored demonstreerisid pma võimeid ja näitasid vanematele ja noortesõpradele õpituid tarkusi ja oskusi väga mitmesugustel aladel. Laupäev oli välja- kuulutatud Jõekääru külalispäevaks, kes aga kahjuks peaaegu puudusid. Paistis, et ka kõik vanemad ei olnud vaevaks võtnud tulla ja vaadata, mida talaps. Selle kolme nädala jooksul on jõudnud ära õppida. ; . •• Kui sirvime, aastaid - tagasi ilmunud ajalehti, siis paneb imestama .kui suurt huvi siis tunti.Jõekääru ja sealviibivatet laste tegevuse vastu. Nii. loeme 19q6. a. ajalehest: „Udora Jõekäärul oli palju elevust; Üle poo-letuhande külalise jälgis varjuliste puude all. suure huviga suvekodu mudilaste ettekandeid". Teises kohas märgitakse 500-ja inimese jälgimist laste tegevust. • , Möödunud laupäeval oli .kindlasti palju rohjkem vaadata kui seda oli 20 aastat tagasi. Oli vaadata ja imestada, mis lapsed kõik selle kolme nädalaga Oh jõudnud ära õppida ja mis nendele on. jõutud, õpetada. Külalispäev oli tiheda- j a .palju . pakkuva kavagaf| kus võis näha ja jälgida. käsitööde ja kunstinäitust, ü laste, ujumisdemonstratsiooni kus ujumisinslruktor ja õpetaja T.Hey-duck oma abiP.. Kreemiga andsid se- 'jeiusi: E. Rubergi ehisnaha demonstratsiooni jälgis stuudio täis 'luvili-i i . Killamänsud koos lastevanematega, ja noorte, tarega olid põnevad, laste ja nende.vanemate ühine laulu ja eestikeele tund oli lõbus. ;. Nukuteatrit jälgiti huviga,. Mcored. tüdrukud:odavalt esitasid nukuetenduse mille; nimeks oli „Printsess ja Suu rj alg". : . Pärast lõunat oli ettenähtud ujumine lastevanematele ja külalistele,, sellele: järgnesid: tarede tutvustamine, külaliste ehisnahatöö ja nõuanne, võistlusmang koos külalistega, võim-lemisharjutused, pallimäng ja-.rahva-: 'tants. K.õik ettekanded algasid ja-lõppesid täpselt kava kohaselt ning olid hästi viimistletud. ' • Jõekääru kohvik oli avatud kosu päev. Seal pakkusid noored tublide suvekodu tüdrukute poolt. .küpsetatud, saiu, kukleid, kooki, lihapirukaid, 'vorste, kohvi, piima jne. mida proovis ja kiitis ka suvekodus viibiv raadiojaama CBG reporter, kes usutles J. Säägi t ja hr. Teost. Saade saadetakse eetrisse tuleva laupäeval, 6. aug. kell 9 h. lainel 740. .Reporter tudvunes laagriga ja jälgis laste tegevust. Ta helilindistas ka saatemuusikat ning rääkis lastega. Külalispäev lõppes kell 6,15 p.l. lippude langetamisega „KuIdne Õhtu Päike ilus oled sa" laulu saatel mida saatis A, Sulev akordeonil. • J. S-gi Grupp noori mootorrattureid, To-. ronto. mootorratturite klubi ,,Vaga-, bundide" liikmeid ja ühe New Brtms-wicki klubi liikmeid, terroriseeris hiljuti Nova Scotia ja New Bruns-wicki vahelisel parvel reisijaid ning politsei, vahistas 18 mootorratturit, vabastades neist hiljem, suurema osa. -Vahi alla jäetute hulgas oli ka eestlane Harry Ristmägi, 27 ä. vana, Görmleyst, Ont. H. Ristmäge süüdistati, alkohoolsete jookide varguses ja politseile kallaletungis. RUTH GORDÖN «igatsejate ja imeeste välja* idud Võidupüha vabaõhu pidustus Conn. E. Seltsi ja Võitlejate Ühing Conn, korraldusel 25. juunil Andoveris Eesti Maal sattus seekord pilvise taeva-alla. Vaatamata ilmajaama korduvatele ennustustele,, et õhtul võib tulla ränka, vihma, kogunes siiski peoplatsile rohkearvuliselt Conn. eestlasi ja mitmed autötäied väljastpoolt. Peale vöidutul e haaras, õh tu: 'kava seekord ka endassevEesti"Maä 10 a. juubeli tähistamise, mis oli ka üheks.kogunemise huviobjektiks. Võidupüha kõnega esines mag. Evald Roosaare Washingtonist, Orkestrimuusikat pakkus .-' CES puhkpillide .orkester Ants. Laane- juhatusel. Peo• esimene osa algas Eesti' Maa 10 a. juubeli tähistamisega, mille puhul seltsi esimees Vaike Lugus mainis: Meil, eestlasi!, on olnud ikka vajadus Oma toa ja loa järele. Nii' ka Conn. E. Seltsi ümber koondunud eestlased kandsid endas sama soovi, et omada: oma: • rnäa-ala. See saigi tõeks suvel 10 a. tagasi võidupühal, kui siin Andoveris lõigati läbi sini-mu st-valge lint ning Eesti Maa avas koduväravad; meie inimeste koondamiseks. • See, maatükk on (12,4 aakrit). - f e a t r t e f e i i Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimees te Seltsi suvine väljasõit toimus 9, juulil Lake St. Johni. Soodustatu-na' ilusast ilmast, kujunes väljasõit osavõturohkeks. Rahvas' nautis ilusat päe|a vabas, looduses ja päev möödus kõigiti koduses ja sõbralikus meeleolus. Peale kalapüügi võistlust koguneti E. Sooääre suyila maa-ala-le, kus virkade perenaiste poolt kalapüügi võistlusest osavõtjaid kostitati kuumade viineritega ja kapsasu- Seltsi juhatus tänab perekond E. Sooäärt seltsi Väljasõidu heaks kordaminekuks kõigiti kaasaaitamises. Kalapüügi võistlusel kohtadele tulid A. tukk haviga, A. Nüüd kohaga ja J. Liikane bassiga. • Seltsi teine laskevõistlus sel aastal korraldatakse pühapäeval, 28. august i l algusega kell 1 p.l. Läti jähiklubi laskerajal„Berzaine". Palutakse kõigi laskehüviliste osavõttu. Seltsi sügisene havihamba katsu-mine toimub 10/ septembril Simcoe ••järve Royal Beachi vetel. Kogunemi-r. e kell 7 e.l. Park Motelli restorani parkimise' platsil. Võistluse algus . kell 8- e.l. Paadid palutakse.vette las- :a Virginia Beachist või- Provincial pargist. Peale", võistluse, lõppemist palutakse koguneda' Royal Beachi F. Aadli suvila juurde. 11. juuli Õhtul oli Lääneranniku Eesti Päevade kavas. „Kikerpilli Linnapead", Hugo Raudsepa nali 3. vaatuses. Lavastus toimus ühes Briti Kolumbia ülikooli auditooriumis. Ruum mahutas aga ainult 400 vaatlejat. Nii. pidi „Kikerpilli Linnapea-sid" kaks korda mängima, et võimalust anda kõigile suvepäevade külastajatele näidendi vaatamiseks. Auditoorium oli rahvast täis mõlemil korral, nii et üle 800 inimese käis näidendit vaatamas. H, Raudsepp kirjutas ,,Kikerpilli linnapead" 1926. a. Lavastus on olustiku komödöia, kus kirjanik, annab vaimuka kõver-peegelpildi selle aja inimtüüpidest ja olukordadest, kus muheda naeruga vaadeldakse inimeste nõrkusi ja eelarvamusi. Näitejuht- Arno Õunapuu oli. võtnud tegelaskonda rea, noori, kes said näidendis oma esimesed lavaristsed, samuti oli tal õnnestanud välja tuua veterani nagu Konstantin Rannaoja. Tegelased olid: Toomas Õilismaa, seebivabrikant — Arnold Pärn Truu ta, tema naine.— Aino Pungar, Helmi — May Vink, Reet — Ehen Vär-tina, Andres Köösel, linnapea — Ed Kurvits,-Minna, tema- naine — l v i Valgre, Aliiss, .nende t ü t a r V i i v e Truu,v- Joosep. "Kõrevares — Konst. Rannaoja, Endel, ta poeg'— Rai-mond Stamm, Ed. Lehtmets, kooliõpetaja — Toomas. Toop, Kõõgertal, ..„Tõfviku" toimetaja — Arno õunapuu, Espensen, tööliste ninamees — Rein Stamm. Klaveril — -Hillary Tanner. 0 Lääneranni Päevade «.ti'.' Tennis, mehed: 1, Toomas Annus, New York, 2. Uno Weideman, San Francisco^ 3. dr. Martin Mägi, Seattle. .•;•}•' •' '. Tennis, naised: 1. ^Karin; Priidik, Seattle, 2. Vaike Lepik, Vanqouver, 3. Ingrid Priidik, Seattle. , Lauatennis, mehed: 1. Edgar Kuusk, Conn., 2. Aare Kuusk, Van-couver, 3. Peeter Zavilski, San Franc Lauatennis, naised: Linda Pensa, Rhode, Island, New York. Bridzh: 1. Aug.. Paju ja Ben Lii mar, 2. Erna ja Johan Planken, Ta-coma. . < ' • Golf: 1. Heino Nõmm, Väncouver, 2. A.' Priidik, Seattle, '3. Krister Nääb. Laskmine sündis 60 jala pealt kolmes asendis ja. seal oli domineeriv San Francisco/perek. Parik. . ' . 1, Lembit Parik; 2. Valdek Parik, 3. Kalju Parik, San Franc. , Võrkpall, meestele: LjSeattle meeskond, 2. Idaranniku meeskond.. 3. Portlandi meeskond.- (CANADIAN SCENE) — .Serbia.: Raadio Programm Sumadio, CHIN-FM, Torontos, andis.äsja edasi Bora DragaseviehT saate, milles mainiti: On kurb, et inglased, ja prantslased unustavad Kanadas elavad, teised inimesed, kes armastavad seda maad samuti nagu asutajad rassid. Need inimesed moodustavad ühe' kolmandiku Kanada elanikkonnast ning neid nimetatakse sageli' „etnilisteks gruppideks". Need inimesed ei saa endale! lubada, et nad jäävad kõrvaltvaata-jaiks kui kõne all on Kanada ühtsuse säilitamine. Etnilise ajakirjanduse ja publiktasioonide, raadio ja' televisiooni ning eelkõige isiklike kori- (aktidega inglaste ja prantslastega [peame alla kriipsutama Kanada kokkuhoiu- tähtsust. Kui separatistide kavatsused Quebecis\ õnnestuvad ning ühtne Kanada lakkab eksisteerimast, siis kaob ka mi.tmekultuuri-lisus ning etniliste gruppide panus Kanadale. Kõik; etnilised grupid assimileeruvad ühe .või kahe generatsiooni vältel inglastega. - • ' • ~' * • ' ' • ' • . ' ^ ' Kuna- Kanadas reisimise kohta soovitakse pidevalt informatsiooni, siis olen ma. tulnud, veendumusele, et paljud kanadlased ei ole teadlikud nendest broshüüridest, mis ilmuvad Canadian Government Office of Tou-rism, Ottawa, Canada,.K1A 0H.6 ja iga provintsiyalitsuse turismiosakon-na väljaandel. Kui teie soovite %ro-shüüre provintsivalitsuselt, siis saatke oma sooviavaldus teie provintsi pealinnas parlamendihoones asuvale Department of Tomismile. Sealjuures on kasulik silmas, pidada, et paljudel provintsidel on ka väiksemates keskustes oma turismibü-rood. Ontarios võite saada tasuta näiteks järgmisi broshüüre: Fishing and Hunting, Events and Attrac-tions, Summer Events, Accommoda-tion; Camping, Boating Tours. ja Welcome tö the Travellers' Encyclo-pedia of Ontario, mis ilmus alles hiljuti: Aadress on: Ontario Travel, Queen's' Park, Toronto M7Ä -2E5. ' Peaminister Allan Blakeney kinnitab, et Saskatchewan loob juurde kiiremini uus? töökohti kui ta suudab suurendada oma rahva arvu. Provintsi töötute arv oli märtsis 6,5 protsenti tööliste üldarvust, mis on tunduvalt alla Kanada keskmise, mis statistiliste andmete kohaselt oli 9,2 protsenti. Saskatchewani rahvaarv suureneb keskmiselt 16.000 elaniku võrra aastas. -; " Calgarys, Albertas, asub Glenbow-Älberta Ins ti tule kavatseb korraldada .tepitud (vateeritud) esemete näitust ning otsib kontakti nende inimestega, kelledel, on sellelaadilisi esemeid. Asjast huvitatuil palutakse kontakti võtta: Culture Historv De-partment, Glenbow-Alberta Institute, 9th Avenue & First Street S. E., Calgary, Alberta T2G 0P3. . Department of Manpower and Im-migration'i andmetel langes immi- • gratsioon Kanadasse 1976. aastal 20 protsendi võrra. Briti' saared ja Ühendriigid, olid suurimad immigrantide arvu andjad 38.863 isikuga ning.neile järgnes Hongkong 10.725 immigrandiga. Ontario; osutus uus-, tulnukatele kõige populaarsemaks provintsiks,.. kuna siia . asus elama 48,2• protsenti (72.031 isikut) uustulnukatest. Quebec, mis alati on olnud teatatakse, et:valitsus kavatseb uuesti pidulikult pühitsema hakata 1. juulit, mis on. Kanada, rahvuslikuks pühaks ja tuntud Dominion Day nime all. Möödunud aastal tühistati need pidustused, kokkuhoiu7 raamides, kuid käesoleval aastal, on National Museums • direktorile ...Bernard Ostry'le tehtud ülesandeks pidustuste: organiseerimine kogu Kanada ulatuses, kusjuures eriline rõhk ^pannakse Parlämendimäel toimuvale tseremooniale. 'Canadian Institute of Ukrainian Studies Foundation on annetanud Toronto, ülikooli Update 'Fund'i 130,000 dollarit, mis kasutatakse slaavi keelte ja kirjanduse osakonnas uurimiseks ning põhiliste õpperaamatute soetamiseks ukraina keele, kirjanduse, ajaloo ja poliitiliste teaduste alahnagu seda kinnitab projekti direktor professor George Luc-kyk. Raamatud on mõeldud., peamiselt ülikoolis kasutamiseks kuid need sobivad, ka Ontario keskkool reie 13. õppeaasta kursustele. .Kanadas on viimase kümne aasta jooksul huvi ukraina õppeainete vastu, tunduvalt tõusnud ning praegu õpib neid': alasid ligemale 80 üliõpilast. Projekti raamides kavatsetakse välja anda ka ukraina ingliskeelse kuuest' köitest koosneva entsüklopeedia kolmandat köidet. Canadian Institute of Ukrainian Studies asub Edmontonis ning sellel on osakonnad teistes läänepro-vintsides ja Ontarios. Balti Värskeim Journal of Baltic. Studies nr. 4, VII köide ja uus AABS nimekiri, on liikmetele välja saadetud.; Artiklitest üks käsitab kolmekümnen-datelaa. statel asetleidnud saksameel-süse tDeutschtum) kasvatuse mitme-kesidust: Jeserig'is, Brandenburgi lähedal asutati eriline kaheaastane põllumajandusekoo 1, kus 1937 aastaks olid läbi käinud 118 õpilast, neist 32 Eestist, 71 Lätist. Kool oli eraalgatus, kuid sai tugevat toetust Saksa siseministeeriumist. . Teine artikkel käsitab baltimaadel ja -meres õli leidumist.ja sellega.seoses olevaid probleeme, Pikem argument, käib selleüle kas üks ebaõnnestunud vallutušretk Samblasse (see on ikka Balti rannal, mitte Aafrikas!),. leidis. aset a. 1256 või 1254.; Veel varasemat ajalugu käsitleb artikkel, mis toob uusi andmeid Balti ja Adria mere vahelisest merevaigu kaubandusest. Veel on pikemad artiklid Läti praegusest majanduselust ja Wisconsini ülikoolile annetatud Professor Senn'i leedu raamatukogust — 1500 köidet. Pisimärkuste all selgub muuseas, et Eve Simson, kes ön sotsioloogia professoriks Indiana ülikoolis, on ühel konverentsil esitanud uurimuse mustlastest Eestis, Laiuse kihelkonnas. Peale selle on tal. trükikojas raamat imearstidest („The Faith Hea-ler") ja ka üks; näidend ühe kultuse juhi teemal. .: Tagant järele teatatakse, et 1974 a. oktoobris on Riias peetud „vabariiki-de vaheline" konverents, ,.,kaasaegse kodanliku ringkonna võltsimistest Baltimaade sotsialismile ülemineku kirjeldustes". Konverentsil olnud. 50 ettekannet.' Võrkpall, naised:. 1..'Seattle nais-\ Briti Kolumbia järel kolmandal ko^ kond. 2. Portlandi naiskond, 3. V-U i-j tõusis 29:282 isikuga teisele kohale. See tõusvoli; tingifud prantsuse keelt kõnelevate immigrantide arvel Vietnamist j a Liibanonist. couveri nais v Iga uus tellija aitab kaasa sigivamale ajalehele* I Nora-Mall Kerson lõpetas äsja; 1 edukalt esimese aasta ülikoolis,- = oii esinenud arvukalt eesti orga- - I nisatsioönide ja kirikute eeskava-' flises osas viiuli ja klaverimängu- ~ |ga. Seljataga on tal juba 7 iseseis-» |vat kontserti. » 1 Nora-Mall märgib rõhutatult, J | et teda õpetas isa eestikeelt luge- - fma ja kirjutama. Järgnesid eesti I 1 täiendus- ja keskkool. Mõlemad" fon lõpetatud heade tulemustega.! -Tema eestikeele valdamine kõnes = | ja kirjas ön laitmatu. I i Eesti ühiskonnas on Nora-Mall I = tegev muusikaõpetajana lastele- | Eesti Kunstide Keskuse „Do-Re-1 -Mi" klassis. On võtnud aktiivselt" | osa oma korporatsiooni Filiae? ?Patriae esinemistest tantsus ja E 1 laulus, nagu 1. -mai vastuvõtul. | I Kuulub Kalev-Estienne eliit-võim-1 |lejate ..seniorite .gruppi ja . selle| 1 koosseisus esines möödunud rah: = i vusvahelisel kavalkaadil Tallinna ! l paviljonis. Kalev-Estienne eliit-1.' •' f võimlejaria ta on võtnud osa rait- E šmetest esinemistest - välismaal," — _ .cx - |Stokholmis, Helsingis ja Põhja-1 ISaksamaal, ülemaailmsete Eestil ca — " |Päevade puhul 1976. esines Balti-? | mores ja oli valitud ,,Miss ESTO-1 |76". Varajastemal aastatel Nöra-| | Mall õppis klassilist balletti ja | | võibolla just selle tõttu ta jõudis | "kiiresti Kalev-Estienne eliitvõirii-š Dl ~ lejate sehioride rühma. Selle i i koosseisus ta esines ka ülemaa-l •= ilmsel olümpiaadil 1976. | f-. Nora-Malle ema oh klaveri- i = kunstnik Stella Kerson ja temalt I - " J n | on tütar pärinud oma muusikali- = Ise ande ning tahte jõuda kaugele| | sellel kunstialal. Ta õpib klaveri? | mängu Toronto TUlikooli muusika-1 J fakulteedi kunstnike klassis ja | linängib viiulit Toronto Sümfoo-1 | nia Noorte Orkestris, Victor Feld-1 I brill'i juhatusel. Iseseisvaid kont- i sserte on ta seni andnud 7/ Nen-| |dest 5 klaverit ja 2 viijulit mängi-= ides. •'•. ••...' .''• =; Teistest aladest Nora-Mallele | | meeldib arheoloogia, ajalugu ja | ?vanad kultuurid. Nendelt aladelt! = ta on lugenud palju raamatuid. = I Nora-Mall tunneb end hästi J ° ning õnnelikuna eesti noorte seas H ™ ta ? ja võtab meeleldi nende üritustest | 1 osa. Ta sõpradeks on eranditult | | eestlased ja nendele lisaks mõned 1 | Euroopa päritoluga noored. Ta 1 | loeb eesti ajalehti, „Triinut" ja 1 § „Ajai Kirja". Aeg kulub õppimi-| i seks, harjutamiseks ja esinemi-š | seks. Ilukirjanduse lugemiseks se-| | da vaevalt jätkub. Viimasel ajal| '"" ilmunud raamatutest meeldib te-1 5 male kõige rohkem Arvi Kork'is 1 „SuIid ja Võmmid". Luuletuste | 1 vastu Ipole erilist huvi. I ? Eesti ühiskonnas Nora-Mall ta-.». | haks näha eesti noorte suuremaid | | ühisüritusi ja suuremat koostööd | § eesti organisatsioonide vahel. 1 | Paistab, et ühed organisatsioonid š I peavad end teistest paremateks, | | kritiseerivad teiste tegevust ja ei | | võta nende poolt korraldatavatest | | üritustest^ osa. Üldrahvuslikke |. | üritusi peaksid eesti organisatsi- i foonid korraldama ühiselt. Eestil Iühiskond omas tervikus neaks" | olema rohkem koostöötahteiine, ? I siis jõuaksime edasi palju kiire-1 1 mini igal alal, väidab Nora-Mall. 1 laiianaiiiiiiiiininaiiiiiiDiiDiiDiiDiiDiiDiiMoniMBiuiiiiiiiiiiiMiiii] D D D D I B B B I B B B D I B B B B B B B B B P I S B I D l b O B D Q D D B D I Balti - Eesti, Läti, Leedu värviline paberil, saksakeelne. • Suurus 74x88 cm. -,- - Hind $7.50. Postiga tellides Sl .00. saatekulu. II eie II Peaminister Trüdeau . AÄBS — Association. for the Ad-vancement of.Baltic Studies,— nimekirjast näeb, et ni. a. novembris oli liikmeid umbes 750; neist umbes 163 on eestlased, 41 eestlast on Kanadast. Kanada liikmete hulgas, leidub, väga vähe hinnani taara la inimesi., 'suurem osa näib olevat liikmed hu-kantseleist vi ja toetuse pärast. Liikmemaks on 958 Broad.vievv Ave. Toronto, Onti M4K2R6. •' i i n D o o t i D o n a i m i i g B a M B a g i i i i i i i i i i g i o o i t i i ;•'- i. • ... • 20 dollarit aastas' (pensionäridel Kk täisajal istel (üli)õpilaste] S7.50).. Kõik liikmed saavad neli korda aastas ilmuva .ajakirja ja bülletääni. Liikmemaksu aasta algab. 1. juulil. Informatsioon: pr. Laine Pant, tel. 766-0203; E. Aruja,. 447-8958. ' ••'.- EA.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, August 5, 1977 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1977-08-05 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E770805 |
Description
Title | 1977-08-05-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | •REEDEL,'^ AUGUSTIL — FRIPAY, AUGUST : 5' „Meie Elu" nr. 31 (1434) 1977 lUEIEC OMA R.ADÄ Eesti Pensionäride Klubi Torontos " « S U S e pC.I|Ude korraldab väljasõidu neljapäeval, 25. augustil SibbalcVs Point parki Sim-cöe järve äärde. Kogunemine -kelli • * t 8 30 Eesti Maja juures. Osavõtumaks Quebec'i valitsev, erakond party quebecois jätkab endiselt oma drasti-liikmetele $2.00, külalistele $3.00: !i s t keelepoliitikat, millega tahetakse provintsist välja tõrjuda ingliskeelne : Registreerimine: pr. O. Kraavi tel | hegemoonia. Nüüd ön valitsus esitanud uue seaduseelnõu antud küsimu- 782 2463 15 augustil kella 7—9 õh | s e s ' niis on-tekitanud ingliskeelsele elemendile elanikkonnas sügavat pettu- 'tul, pr-, Fr.-Terts- tel. 691-5228, 16;:au-!m u s t" . ' \ gustil kella 7—9 õhtul, hr. A. Edasi, j Revideeritud seaduseelnõu'nr, 101 tel. 266-8694, 17. augustil kella 7-9.j seostub endise; põhimõttega, et Que-õhtul. Juhatus Külalispäevalt Jõekääru suvekodus. Endel Ruberg demonstreerib ehisnaha tööd. All — nukuteatri tegelased, v Foto J Säägi Eesti Skautide Maleva Kanadas teatas ringkirjaga „Kotkajärve '77" suurlaagfis, et nooremskautmastriks on edutatud: Erik Loorand (Toronto Kalev), ja skautmastriks on edutatud: Ivar Nippak; (ESMK Staap). • Skautlusele osutatud; teenete eest pn Eesti Skautide Liidu poolt annetatud skaudijuhi teenetemärk Põhjatäht I järk skaudijuhile Ervin Aleve (Kanada). I b.ec peab • muutuma prantsuskeel-j seks. Kolm tundi parlamendis kest-nud vaielustes paisati vastastele süii- [ distusi, nagu diktaator,: totalitaarne irezhiim, fanatikud. Ometi võeti uus' i seaduseelnõu enamuse poolt vastu esimesel lugemisel. See/näitab, et ' seaduseelnõu läbiminek on vaid vormiküsimus. .; v; ' Seaduseelnõu kohaselt on tulevikus teised Kanada elanikud, kohustatud saatma oma.lapsi prantsuskeelsetesse koolidesse. Keskvalitsuse minister Mark Lalonde märkis, et seadusega eraldatakse Quebec juba enne selle fakti tegelikku sündi. Uue eel nõuga tõstetakse ka rahaliste karistuste määra üle 50 teenistujaga kompaniidele, kes. ei ole -võimelised tõestama oma nõutud 'üleminekut prantsuse keelele. Samal ajal lubab eelnõu prantsuskeelsete liiklus- ja teistele märkidele asetada kõrvuti ka inglise keele.. See kehtib ka kuulutamise kohta- etniliste, kultuuriliste ja poliitiliste. grup pide poolt, Quebeci ingliskeelse ela nikkonna üldine reaktsioon eriti prantsuskeelse: koolisundsuse osas on negatiivne. Seadus kohustab Quebeci .kompaniisid, kes omavad ärisuhted väljapool, kasutama oma kirjaplanket-tidel, ümbrikutel ja pakenditel kahte keelt. OIIDIIIIIlllSIIIIIIliOllBlIIIIBIIIIIIIIIllllllilBlIBIIIllllllllllDIIDIIBIIDlinr noon NORA-MALl Eestlane vahist oti mo.0töi Jõekääru lastesuvekodus kulges möödunud nädalalõpp töö ja rõõmu tähe all, kus noored demonstreerisid pma võimeid ja näitasid vanematele ja noortesõpradele õpituid tarkusi ja oskusi väga mitmesugustel aladel. Laupäev oli välja- kuulutatud Jõekääru külalispäevaks, kes aga kahjuks peaaegu puudusid. Paistis, et ka kõik vanemad ei olnud vaevaks võtnud tulla ja vaadata, mida talaps. Selle kolme nädala jooksul on jõudnud ära õppida. ; . •• Kui sirvime, aastaid - tagasi ilmunud ajalehti, siis paneb imestama .kui suurt huvi siis tunti.Jõekääru ja sealviibivatet laste tegevuse vastu. Nii. loeme 19q6. a. ajalehest: „Udora Jõekäärul oli palju elevust; Üle poo-letuhande külalise jälgis varjuliste puude all. suure huviga suvekodu mudilaste ettekandeid". Teises kohas märgitakse 500-ja inimese jälgimist laste tegevust. • , Möödunud laupäeval oli .kindlasti palju rohjkem vaadata kui seda oli 20 aastat tagasi. Oli vaadata ja imestada, mis lapsed kõik selle kolme nädalaga Oh jõudnud ära õppida ja mis nendele on. jõutud, õpetada. Külalispäev oli tiheda- j a .palju . pakkuva kavagaf| kus võis näha ja jälgida. käsitööde ja kunstinäitust, ü laste, ujumisdemonstratsiooni kus ujumisinslruktor ja õpetaja T.Hey-duck oma abiP.. Kreemiga andsid se- 'jeiusi: E. Rubergi ehisnaha demonstratsiooni jälgis stuudio täis 'luvili-i i . Killamänsud koos lastevanematega, ja noorte, tarega olid põnevad, laste ja nende.vanemate ühine laulu ja eestikeele tund oli lõbus. ;. Nukuteatrit jälgiti huviga,. Mcored. tüdrukud:odavalt esitasid nukuetenduse mille; nimeks oli „Printsess ja Suu rj alg". : . Pärast lõunat oli ettenähtud ujumine lastevanematele ja külalistele,, sellele: järgnesid: tarede tutvustamine, külaliste ehisnahatöö ja nõuanne, võistlusmang koos külalistega, võim-lemisharjutused, pallimäng ja-.rahva-: 'tants. K.õik ettekanded algasid ja-lõppesid täpselt kava kohaselt ning olid hästi viimistletud. ' • Jõekääru kohvik oli avatud kosu päev. Seal pakkusid noored tublide suvekodu tüdrukute poolt. .küpsetatud, saiu, kukleid, kooki, lihapirukaid, 'vorste, kohvi, piima jne. mida proovis ja kiitis ka suvekodus viibiv raadiojaama CBG reporter, kes usutles J. Säägi t ja hr. Teost. Saade saadetakse eetrisse tuleva laupäeval, 6. aug. kell 9 h. lainel 740. .Reporter tudvunes laagriga ja jälgis laste tegevust. Ta helilindistas ka saatemuusikat ning rääkis lastega. Külalispäev lõppes kell 6,15 p.l. lippude langetamisega „KuIdne Õhtu Päike ilus oled sa" laulu saatel mida saatis A, Sulev akordeonil. • J. S-gi Grupp noori mootorrattureid, To-. ronto. mootorratturite klubi ,,Vaga-, bundide" liikmeid ja ühe New Brtms-wicki klubi liikmeid, terroriseeris hiljuti Nova Scotia ja New Bruns-wicki vahelisel parvel reisijaid ning politsei, vahistas 18 mootorratturit, vabastades neist hiljem, suurema osa. -Vahi alla jäetute hulgas oli ka eestlane Harry Ristmägi, 27 ä. vana, Görmleyst, Ont. H. Ristmäge süüdistati, alkohoolsete jookide varguses ja politseile kallaletungis. RUTH GORDÖN «igatsejate ja imeeste välja* idud Võidupüha vabaõhu pidustus Conn. E. Seltsi ja Võitlejate Ühing Conn, korraldusel 25. juunil Andoveris Eesti Maal sattus seekord pilvise taeva-alla. Vaatamata ilmajaama korduvatele ennustustele,, et õhtul võib tulla ränka, vihma, kogunes siiski peoplatsile rohkearvuliselt Conn. eestlasi ja mitmed autötäied väljastpoolt. Peale vöidutul e haaras, õh tu: 'kava seekord ka endassevEesti"Maä 10 a. juubeli tähistamise, mis oli ka üheks.kogunemise huviobjektiks. Võidupüha kõnega esines mag. Evald Roosaare Washingtonist, Orkestrimuusikat pakkus .-' CES puhkpillide .orkester Ants. Laane- juhatusel. Peo• esimene osa algas Eesti' Maa 10 a. juubeli tähistamisega, mille puhul seltsi esimees Vaike Lugus mainis: Meil, eestlasi!, on olnud ikka vajadus Oma toa ja loa järele. Nii' ka Conn. E. Seltsi ümber koondunud eestlased kandsid endas sama soovi, et omada: oma: • rnäa-ala. See saigi tõeks suvel 10 a. tagasi võidupühal, kui siin Andoveris lõigati läbi sini-mu st-valge lint ning Eesti Maa avas koduväravad; meie inimeste koondamiseks. • See, maatükk on (12,4 aakrit). - f e a t r t e f e i i Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimees te Seltsi suvine väljasõit toimus 9, juulil Lake St. Johni. Soodustatu-na' ilusast ilmast, kujunes väljasõit osavõturohkeks. Rahvas' nautis ilusat päe|a vabas, looduses ja päev möödus kõigiti koduses ja sõbralikus meeleolus. Peale kalapüügi võistlust koguneti E. Sooääre suyila maa-ala-le, kus virkade perenaiste poolt kalapüügi võistlusest osavõtjaid kostitati kuumade viineritega ja kapsasu- Seltsi juhatus tänab perekond E. Sooäärt seltsi Väljasõidu heaks kordaminekuks kõigiti kaasaaitamises. Kalapüügi võistlusel kohtadele tulid A. tukk haviga, A. Nüüd kohaga ja J. Liikane bassiga. • Seltsi teine laskevõistlus sel aastal korraldatakse pühapäeval, 28. august i l algusega kell 1 p.l. Läti jähiklubi laskerajal„Berzaine". Palutakse kõigi laskehüviliste osavõttu. Seltsi sügisene havihamba katsu-mine toimub 10/ septembril Simcoe ••järve Royal Beachi vetel. Kogunemi-r. e kell 7 e.l. Park Motelli restorani parkimise' platsil. Võistluse algus . kell 8- e.l. Paadid palutakse.vette las- :a Virginia Beachist või- Provincial pargist. Peale", võistluse, lõppemist palutakse koguneda' Royal Beachi F. Aadli suvila juurde. 11. juuli Õhtul oli Lääneranniku Eesti Päevade kavas. „Kikerpilli Linnapead", Hugo Raudsepa nali 3. vaatuses. Lavastus toimus ühes Briti Kolumbia ülikooli auditooriumis. Ruum mahutas aga ainult 400 vaatlejat. Nii. pidi „Kikerpilli Linnapea-sid" kaks korda mängima, et võimalust anda kõigile suvepäevade külastajatele näidendi vaatamiseks. Auditoorium oli rahvast täis mõlemil korral, nii et üle 800 inimese käis näidendit vaatamas. H, Raudsepp kirjutas ,,Kikerpilli linnapead" 1926. a. Lavastus on olustiku komödöia, kus kirjanik, annab vaimuka kõver-peegelpildi selle aja inimtüüpidest ja olukordadest, kus muheda naeruga vaadeldakse inimeste nõrkusi ja eelarvamusi. Näitejuht- Arno Õunapuu oli. võtnud tegelaskonda rea, noori, kes said näidendis oma esimesed lavaristsed, samuti oli tal õnnestanud välja tuua veterani nagu Konstantin Rannaoja. Tegelased olid: Toomas Õilismaa, seebivabrikant — Arnold Pärn Truu ta, tema naine.— Aino Pungar, Helmi — May Vink, Reet — Ehen Vär-tina, Andres Köösel, linnapea — Ed Kurvits,-Minna, tema- naine — l v i Valgre, Aliiss, .nende t ü t a r V i i v e Truu,v- Joosep. "Kõrevares — Konst. Rannaoja, Endel, ta poeg'— Rai-mond Stamm, Ed. Lehtmets, kooliõpetaja — Toomas. Toop, Kõõgertal, ..„Tõfviku" toimetaja — Arno õunapuu, Espensen, tööliste ninamees — Rein Stamm. Klaveril — -Hillary Tanner. 0 Lääneranni Päevade «.ti'.' Tennis, mehed: 1, Toomas Annus, New York, 2. Uno Weideman, San Francisco^ 3. dr. Martin Mägi, Seattle. .•;•}•' •' '. Tennis, naised: 1. ^Karin; Priidik, Seattle, 2. Vaike Lepik, Vanqouver, 3. Ingrid Priidik, Seattle. , Lauatennis, mehed: 1. Edgar Kuusk, Conn., 2. Aare Kuusk, Van-couver, 3. Peeter Zavilski, San Franc Lauatennis, naised: Linda Pensa, Rhode, Island, New York. Bridzh: 1. Aug.. Paju ja Ben Lii mar, 2. Erna ja Johan Planken, Ta-coma. . < ' • Golf: 1. Heino Nõmm, Väncouver, 2. A.' Priidik, Seattle, '3. Krister Nääb. Laskmine sündis 60 jala pealt kolmes asendis ja. seal oli domineeriv San Francisco/perek. Parik. . ' . 1, Lembit Parik; 2. Valdek Parik, 3. Kalju Parik, San Franc. , Võrkpall, meestele: LjSeattle meeskond, 2. Idaranniku meeskond.. 3. Portlandi meeskond.- (CANADIAN SCENE) — .Serbia.: Raadio Programm Sumadio, CHIN-FM, Torontos, andis.äsja edasi Bora DragaseviehT saate, milles mainiti: On kurb, et inglased, ja prantslased unustavad Kanadas elavad, teised inimesed, kes armastavad seda maad samuti nagu asutajad rassid. Need inimesed moodustavad ühe' kolmandiku Kanada elanikkonnast ning neid nimetatakse sageli' „etnilisteks gruppideks". Need inimesed ei saa endale! lubada, et nad jäävad kõrvaltvaata-jaiks kui kõne all on Kanada ühtsuse säilitamine. Etnilise ajakirjanduse ja publiktasioonide, raadio ja' televisiooni ning eelkõige isiklike kori- (aktidega inglaste ja prantslastega [peame alla kriipsutama Kanada kokkuhoiu- tähtsust. Kui separatistide kavatsused Quebecis\ õnnestuvad ning ühtne Kanada lakkab eksisteerimast, siis kaob ka mi.tmekultuuri-lisus ning etniliste gruppide panus Kanadale. Kõik; etnilised grupid assimileeruvad ühe .või kahe generatsiooni vältel inglastega. - • ' • ~' * • ' ' • ' • . ' ^ ' Kuna- Kanadas reisimise kohta soovitakse pidevalt informatsiooni, siis olen ma. tulnud, veendumusele, et paljud kanadlased ei ole teadlikud nendest broshüüridest, mis ilmuvad Canadian Government Office of Tou-rism, Ottawa, Canada,.K1A 0H.6 ja iga provintsiyalitsuse turismiosakon-na väljaandel. Kui teie soovite %ro-shüüre provintsivalitsuselt, siis saatke oma sooviavaldus teie provintsi pealinnas parlamendihoones asuvale Department of Tomismile. Sealjuures on kasulik silmas, pidada, et paljudel provintsidel on ka väiksemates keskustes oma turismibü-rood. Ontarios võite saada tasuta näiteks järgmisi broshüüre: Fishing and Hunting, Events and Attrac-tions, Summer Events, Accommoda-tion; Camping, Boating Tours. ja Welcome tö the Travellers' Encyclo-pedia of Ontario, mis ilmus alles hiljuti: Aadress on: Ontario Travel, Queen's' Park, Toronto M7Ä -2E5. ' Peaminister Allan Blakeney kinnitab, et Saskatchewan loob juurde kiiremini uus? töökohti kui ta suudab suurendada oma rahva arvu. Provintsi töötute arv oli märtsis 6,5 protsenti tööliste üldarvust, mis on tunduvalt alla Kanada keskmise, mis statistiliste andmete kohaselt oli 9,2 protsenti. Saskatchewani rahvaarv suureneb keskmiselt 16.000 elaniku võrra aastas. -; " Calgarys, Albertas, asub Glenbow-Älberta Ins ti tule kavatseb korraldada .tepitud (vateeritud) esemete näitust ning otsib kontakti nende inimestega, kelledel, on sellelaadilisi esemeid. Asjast huvitatuil palutakse kontakti võtta: Culture Historv De-partment, Glenbow-Alberta Institute, 9th Avenue & First Street S. E., Calgary, Alberta T2G 0P3. . Department of Manpower and Im-migration'i andmetel langes immi- • gratsioon Kanadasse 1976. aastal 20 protsendi võrra. Briti' saared ja Ühendriigid, olid suurimad immigrantide arvu andjad 38.863 isikuga ning.neile järgnes Hongkong 10.725 immigrandiga. Ontario; osutus uus-, tulnukatele kõige populaarsemaks provintsiks,.. kuna siia . asus elama 48,2• protsenti (72.031 isikut) uustulnukatest. Quebec, mis alati on olnud teatatakse, et:valitsus kavatseb uuesti pidulikult pühitsema hakata 1. juulit, mis on. Kanada, rahvuslikuks pühaks ja tuntud Dominion Day nime all. Möödunud aastal tühistati need pidustused, kokkuhoiu7 raamides, kuid käesoleval aastal, on National Museums • direktorile ...Bernard Ostry'le tehtud ülesandeks pidustuste: organiseerimine kogu Kanada ulatuses, kusjuures eriline rõhk ^pannakse Parlämendimäel toimuvale tseremooniale. 'Canadian Institute of Ukrainian Studies Foundation on annetanud Toronto, ülikooli Update 'Fund'i 130,000 dollarit, mis kasutatakse slaavi keelte ja kirjanduse osakonnas uurimiseks ning põhiliste õpperaamatute soetamiseks ukraina keele, kirjanduse, ajaloo ja poliitiliste teaduste alahnagu seda kinnitab projekti direktor professor George Luc-kyk. Raamatud on mõeldud., peamiselt ülikoolis kasutamiseks kuid need sobivad, ka Ontario keskkool reie 13. õppeaasta kursustele. .Kanadas on viimase kümne aasta jooksul huvi ukraina õppeainete vastu, tunduvalt tõusnud ning praegu õpib neid': alasid ligemale 80 üliõpilast. Projekti raamides kavatsetakse välja anda ka ukraina ingliskeelse kuuest' köitest koosneva entsüklopeedia kolmandat köidet. Canadian Institute of Ukrainian Studies asub Edmontonis ning sellel on osakonnad teistes läänepro-vintsides ja Ontarios. Balti Värskeim Journal of Baltic. Studies nr. 4, VII köide ja uus AABS nimekiri, on liikmetele välja saadetud.; Artiklitest üks käsitab kolmekümnen-datelaa. statel asetleidnud saksameel-süse tDeutschtum) kasvatuse mitme-kesidust: Jeserig'is, Brandenburgi lähedal asutati eriline kaheaastane põllumajandusekoo 1, kus 1937 aastaks olid läbi käinud 118 õpilast, neist 32 Eestist, 71 Lätist. Kool oli eraalgatus, kuid sai tugevat toetust Saksa siseministeeriumist. . Teine artikkel käsitab baltimaadel ja -meres õli leidumist.ja sellega.seoses olevaid probleeme, Pikem argument, käib selleüle kas üks ebaõnnestunud vallutušretk Samblasse (see on ikka Balti rannal, mitte Aafrikas!),. leidis. aset a. 1256 või 1254.; Veel varasemat ajalugu käsitleb artikkel, mis toob uusi andmeid Balti ja Adria mere vahelisest merevaigu kaubandusest. Veel on pikemad artiklid Läti praegusest majanduselust ja Wisconsini ülikoolile annetatud Professor Senn'i leedu raamatukogust — 1500 köidet. Pisimärkuste all selgub muuseas, et Eve Simson, kes ön sotsioloogia professoriks Indiana ülikoolis, on ühel konverentsil esitanud uurimuse mustlastest Eestis, Laiuse kihelkonnas. Peale selle on tal. trükikojas raamat imearstidest („The Faith Hea-ler") ja ka üks; näidend ühe kultuse juhi teemal. .: Tagant järele teatatakse, et 1974 a. oktoobris on Riias peetud „vabariiki-de vaheline" konverents, ,.,kaasaegse kodanliku ringkonna võltsimistest Baltimaade sotsialismile ülemineku kirjeldustes". Konverentsil olnud. 50 ettekannet.' Võrkpall, naised:. 1..'Seattle nais-\ Briti Kolumbia järel kolmandal ko^ kond. 2. Portlandi naiskond, 3. V-U i-j tõusis 29:282 isikuga teisele kohale. See tõusvoli; tingifud prantsuse keelt kõnelevate immigrantide arvel Vietnamist j a Liibanonist. couveri nais v Iga uus tellija aitab kaasa sigivamale ajalehele* I Nora-Mall Kerson lõpetas äsja; 1 edukalt esimese aasta ülikoolis,- = oii esinenud arvukalt eesti orga- - I nisatsioönide ja kirikute eeskava-' flises osas viiuli ja klaverimängu- ~ |ga. Seljataga on tal juba 7 iseseis-» |vat kontserti. » 1 Nora-Mall märgib rõhutatult, J | et teda õpetas isa eestikeelt luge- - fma ja kirjutama. Järgnesid eesti I 1 täiendus- ja keskkool. Mõlemad" fon lõpetatud heade tulemustega.! -Tema eestikeele valdamine kõnes = | ja kirjas ön laitmatu. I i Eesti ühiskonnas on Nora-Mall I = tegev muusikaõpetajana lastele- | Eesti Kunstide Keskuse „Do-Re-1 -Mi" klassis. On võtnud aktiivselt" | osa oma korporatsiooni Filiae? ?Patriae esinemistest tantsus ja E 1 laulus, nagu 1. -mai vastuvõtul. | I Kuulub Kalev-Estienne eliit-võim-1 |lejate ..seniorite .gruppi ja . selle| 1 koosseisus esines möödunud rah: = i vusvahelisel kavalkaadil Tallinna ! l paviljonis. Kalev-Estienne eliit-1.' •' f võimlejaria ta on võtnud osa rait- E šmetest esinemistest - välismaal," — _ .cx - |Stokholmis, Helsingis ja Põhja-1 ISaksamaal, ülemaailmsete Eestil ca — " |Päevade puhul 1976. esines Balti-? | mores ja oli valitud ,,Miss ESTO-1 |76". Varajastemal aastatel Nöra-| | Mall õppis klassilist balletti ja | | võibolla just selle tõttu ta jõudis | "kiiresti Kalev-Estienne eliitvõirii-š Dl ~ lejate sehioride rühma. Selle i i koosseisus ta esines ka ülemaa-l •= ilmsel olümpiaadil 1976. | f-. Nora-Malle ema oh klaveri- i = kunstnik Stella Kerson ja temalt I - " J n | on tütar pärinud oma muusikali- = Ise ande ning tahte jõuda kaugele| | sellel kunstialal. Ta õpib klaveri? | mängu Toronto TUlikooli muusika-1 J fakulteedi kunstnike klassis ja | linängib viiulit Toronto Sümfoo-1 | nia Noorte Orkestris, Victor Feld-1 I brill'i juhatusel. Iseseisvaid kont- i sserte on ta seni andnud 7/ Nen-| |dest 5 klaverit ja 2 viijulit mängi-= ides. •'•. ••...' .''• =; Teistest aladest Nora-Mallele | | meeldib arheoloogia, ajalugu ja | ?vanad kultuurid. Nendelt aladelt! = ta on lugenud palju raamatuid. = I Nora-Mall tunneb end hästi J ° ning õnnelikuna eesti noorte seas H ™ ta ? ja võtab meeleldi nende üritustest | 1 osa. Ta sõpradeks on eranditult | | eestlased ja nendele lisaks mõned 1 | Euroopa päritoluga noored. Ta 1 | loeb eesti ajalehti, „Triinut" ja 1 § „Ajai Kirja". Aeg kulub õppimi-| i seks, harjutamiseks ja esinemi-š | seks. Ilukirjanduse lugemiseks se-| | da vaevalt jätkub. Viimasel ajal| '"" ilmunud raamatutest meeldib te-1 5 male kõige rohkem Arvi Kork'is 1 „SuIid ja Võmmid". Luuletuste | 1 vastu Ipole erilist huvi. I ? Eesti ühiskonnas Nora-Mall ta-.». | haks näha eesti noorte suuremaid | | ühisüritusi ja suuremat koostööd | § eesti organisatsioonide vahel. 1 | Paistab, et ühed organisatsioonid š I peavad end teistest paremateks, | | kritiseerivad teiste tegevust ja ei | | võta nende poolt korraldatavatest | | üritustest^ osa. Üldrahvuslikke |. | üritusi peaksid eesti organisatsi- i foonid korraldama ühiselt. Eestil Iühiskond omas tervikus neaks" | olema rohkem koostöötahteiine, ? I siis jõuaksime edasi palju kiire-1 1 mini igal alal, väidab Nora-Mall. 1 laiianaiiiiiiiiininaiiiiiiDiiDiiDiiDiiDiiDiiMoniMBiuiiiiiiiiiiiMiiii] D D D D I B B B I B B B D I B B B B B B B B B P I S B I D l b O B D Q D D B D I Balti - Eesti, Läti, Leedu värviline paberil, saksakeelne. • Suurus 74x88 cm. -,- - Hind $7.50. Postiga tellides Sl .00. saatekulu. II eie II Peaminister Trüdeau . AÄBS — Association. for the Ad-vancement of.Baltic Studies,— nimekirjast näeb, et ni. a. novembris oli liikmeid umbes 750; neist umbes 163 on eestlased, 41 eestlast on Kanadast. Kanada liikmete hulgas, leidub, väga vähe hinnani taara la inimesi., 'suurem osa näib olevat liikmed hu-kantseleist vi ja toetuse pärast. Liikmemaks on 958 Broad.vievv Ave. Toronto, Onti M4K2R6. •' i i n D o o t i D o n a i m i i g B a M B a g i i i i i i i i i i g i o o i t i i ;•'- i. • ... • 20 dollarit aastas' (pensionäridel Kk täisajal istel (üli)õpilaste] S7.50).. Kõik liikmed saavad neli korda aastas ilmuva .ajakirja ja bülletääni. Liikmemaksu aasta algab. 1. juulil. Informatsioon: pr. Laine Pant, tel. 766-0203; E. Aruja,. 447-8958. ' ••'.- EA. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-08-05-04