1981-05-28-03 |
Previous | 3 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(1632) 1981 m jjate tsere-' p A. Haig tseremooial resident G. lõpetamise bri kraadi loonial, siis lõpetajaist lejäte poole ttastes kos-le^ arjumis-liid. [b Salvado-kolopnias, Jikust lüüa- Iside ninalt rahvüsva-lulepet töha Ls vägedega. Ipalju vene-lud, et liht- Inile. See ei nüüd, mil Ameerika liua. Valge 1823- tahtis Il president Irpe doktrii-kikide poolt |c>öniate loo- Reagan on l:oe doktrii- Iceelustatak-hendil oma- } ühtimiseks »skva on kale Süüriale Bõjakolle ja ani välispo-käre nagu ketid süür-- sõja lisrae- R.ga seal on nähtud ja Id abinõud biisekš ette m hakanud iMoskva bo-litatud ase-lii rahvusva- . -peab oma |d 5 päeva tulgema ja . liresti Amee-pduste likvi- L et Liibüa tafi 6n asu-pia Moskva-blt jõu de-jstu on tege- Washingto-' [vä trikid ja )litsei poolt Iide juhtimi-leäle teha. KAIKAS iksab riigile Imõni teine [uks ei saa-putadagi aste tõttu. Et ft(caJia,000 li neid suur-rklaudadeks Irit pauk — id autovra- Litele liiärk" iükeid, mis raha eest,' itetasid len-dd ei lõpe- Faha maksti d sajad mil- Krrad vähe-bne. Kord iurile" ühe mis sest, le idee Pen-päsi oli, et rauapoes ikk, maksa-iudu 5—10 siis ehitad )i tanke il" bljardeid! itagonis otis ja sel ei )a nõutakse riklaste bil-ts kogu riigi pn. Ometigi lindlaks tei-just niipal-l nad juure bimsus aga famisest oh pus:, siis ei rit iligikait-lab aru, et fcastust mit- It laviini pi-sest ostetud i ei voi. Kui [nt tahab teki ilma seal- I j; • f I I 1 i7l sü li Kodude sisustamisest kirjutab teemal ,>Ideaalne ja,reayne"! ^^^^)' 'leides kriitiliselt/et tänapäeva koduküla „9. Mai" (Paiderajoonis) on suhteliselt varakult väljakujunenud majand. Enamik ühiskondlikke hooneid ja elamuid rajati ajal; millar maa-arhitektuuri tase oli veel suhteliselt tagasihoidlik. Majandil puudus esinduslik keskasula, mis oleks äratanud sellist erilist tähelepanu, nagu näiteks Pärnu rajooni „Edasi'.' kolhoosi oma, või arhite^ktuurilt huvitav ehitus, nagu on seda Võru' rajooni „Lin-dä" kolhoosi keskusehoone. - Viimasel ajal on miõned majandid hakanud vanades veskites või mõisate majandushoonetes rajama endale puhkekodusid, kus korraldatakse ban'kette, juubeleid", pereköimapidusid jne. Tallinna Näidislinnuvabrik ehitas vanast Maardu mõisahoonest koguni sellise „vastuvõtumaj'a", millise sarnast annab otsida.. :Ei tahaks sugugi, et „9. 'Mai" kolhoos lülituks koos teiste majanditega, mingite esindushoonete rajamise 'kampaaniasse, milles on tõusi.klikv kust ja-välise prestjizhi taotlust. Aga natuke sellelaadset auahnust d teeks, ka paha. ,;9. Mai" keskasula Väätsal jä teised väiksemad Jcesku-sed osakondades jätatad iklkagi mulje, et sealse rahva olmekultuuris, mida tänapäeval ei hinnata enam sugugi ainult niisuguste näitajatega, nagu seda on poleeritud mööbel, te- , leviisor, auto garaazhis,- soliidne summa hoiukassas, võiks nii mõnegi jõudsa sammu otstarbekama ja kaunima suunas edasi, as-tuda. Täpsemalt: kas see kodu, mid^ rajab endale kolhoosnik, on neutraalne, impersonaalne, mida pole raske vahetada teise, samasugusega," või kodu, miilelon sügavamad juured ja traditsioonid. Tuleb arvestada ka seda, et suur osa tänapäeva maaini-mesi on põlistaludest 'ür|iber koHnud kolhoosi- või sovhoosiasülasse, sa^ geli linnatüüpi sektsioonielamusse ning on (mehhanisaator, autojuht, raamatupidaja) oma hingelaadilt hoopis lähemal linnainimesele kui endisele talupojale.. .Meie ajakirjandus propageerib vanade, taluhoonete rekonstrueerimist traditsioonilise olustiku os^alise; säilitamisega. Vanad taluhooned, alates rehielamust kuni sajandi alguse tuu-" lekojaga elamuni, ei vasta tänapäeva mugavuste nõuetele. Kui näiteks Tartu näidissovhoos älusfas I kam-. . paaniat vanade,, sageli . mahajäetud talumajade kohandamisekls tänapäeva nõuetele, siis on siin tegemist majanduslike kaalutlustega, neid maju ehitatakse kardinaalselt ümber tänapäeva vajadusi arvestades. ''Vastasel juhul satuvad vanad hooned romantiliselt häälestatud 'linnainimeste kätte, kes panevad majale rookatuse .peale, riputavad kopitanud . seinale paar puulusikat ja arvavad olevat loonud endale ,,ehtsa'! maakodu. i MINEVIKU KODUKAUNISTAMISE-KAMPAANIA KUMMITAB V ' On rselooiTiulik, et ajakirjanduses toodud näidete puhul on meil tegemist just'selliste linn|i intelligenti-dele'kuuluvate majadega ning tlava-liselt varjatakse neis häbelikult maha maja omaniku elukutse. ' Kolhoosnikud need igatahes ei ole. E i klapi siin ka viide traditsioonidele. On ilmne, et see maakodu ideaal, mida mõnel pool propageeritakse, ei orienteeru sageli tänapäeva elulaadi nõuetele,: vaid pigem sellele -küla-olustikule, tnis hakkas kujun'e|Tia 3Ö-ndatel aastatel nn. kodu5<aumštami-se kampaania tulemusena. Tolleaegse põllütöökojaehitustalituse eestvedamisel, arhitektide August Vol- . bergi ja Edgar Velbri juhtimisel alustati aktsiooni, et maakodusid sisustaks rahvusliku .mööbliga.-Tavaliselt 'oli seda mööblit hhtne valmistada ja kuna tol ajal olid puutööos-kused veel laialdaselt levinud, siis: sellist mööblit tõepoolest muretseti. Samuti tuleb arvestada nonde .aastate vana külaolustikü traditsioone, mis taludes .säilisid hoopis kindlamini kui nüüdisaegses kolhoOsiasulas. 0 (D lp Algus lk. 2) olevat raiskamist ohjeldamata, sus on ta küll varsti suuremas hädas kui mustlane mädas. Kui ta .siis uue.^riigi-laeva, mille juhtimisele ta nii hoogsalt on asunud, tellib ka Peiitagonilt, sns see laev maandub karil esimese tõsise proovisõidu korral ühes kippa-riga ja rahva yabadusega. N.B. Meenutagem vaid paästeakt-siooni Iraanis Pentagoni juhtidega ja teritega.. see, et stilisee-- ritud, pseudorahvuslik. olmekültuur tuleb linnast maale,- mitte vastupidi.' Meie sisekujundajad oh väga hästi ära õppinud küllaltki peaUskaudse kunsti sisustada saun või puhkekodu „ehtsaš" rahvuslikus laadis.. Selleks on vaja vooderdada sein tumedaks peitsitud laudadega või laduda põllukividest müür. toolid asendada juurikate või kändudega, seinale riputada põdranahk ja ongi arhaisee-riva hõnguga sisekujundus käes. Sellised interjöörid on meie maarajoonides levinud külilaltki laildaselt, 'kusagil rekonstrueeritud veskis või vanas kõrtsihoones — palun väga, maainimese kodus — hoidku jumal! Ei 5aa eeskujuks olla ka linlaste stiliseeritud maakodud, kus püütakse võimalikult täpselt rekonstrueerida endist rehetuba. Uutes sõjäjärgsetekaastatel ehitatud elamutes ja sektsioonielamutes kohtame tavalist, linnaolustikust tuttavat standardset mööblit. Samad, peamiselt 'kodumaise päritoluga garnituurid korduvad korterist korterisse. Meie väikeses vabariigis, kus valikuvõimalused on piiratud, muutub) selline elukešOckonna standardiseerimine peaaegu et paratamatuks ja isikupäraselt sisustatud kodu on üsnagi raske leida. Mõnel pool on selliste esemetega suudetud luua rahuliJc ja hubane kodu, kui on õigesti lahendatud, ruumi ja sisustuse suurusvahekorrad ja värvikooskõ-lad... V • ;••/.:)••• •MIKS .ET MENE-KODUKÄSITÖÖ? Individuaalset al'get toob kodudesse kodukäsitöö: vaibad,- tikitud linikud, laudHnad, padjad. Kahjuks kohtame kodukäsitööd maakodudes imestamisväärselt vähe. OU näha „U'ku" tooteid, poest ostetud olüm-piasümbolitega dis-koratiivseid seinavaipu, põletustehnikas või intarsias seinaplaate, puhvetivitriinides leidus f pisiplastikat, mida müüakse suvenii-rilettidel. On kurb, et Vabariiklikul isetegevusliku kunsti näitusel, kus oh rikkalikult esindatud tekstiil, kuulus enamik parimaid eksponaate linnade ja rajoonikeskuste käsitööringidele, hoopis vähem näiteid oli maarajöonidest. Miks ei arene maal. 'kodukäsitöö? Raske vastata. Et aga seda tuleb alustada ja arendada, pole 'kahtlust. Neutraalne, standardiseeritud kodu. ei ole tõeline kodu. Kõige kurvem on see, et kujutava kunsti teoseid ei kohanud üheski maakodus. Siinseal rippus seitial mõni repro, ja sellelegi polnud osatud leida õiget liohta. Et me pole suutnud maaelanike hulgas propageerida kujutavat kunsti, on kahju, sest just maal voi graafiline leht toovad kodusse mingi kordumatu emotsionaalse aktsendi. Linnades on levinud hea komme kinkida sünnipäevaks või müüks tähtpäevaks kunstiteoseid. Seevastu leidub maakodudes palju tarbetuid suveniire, mis risustavad interjööri ega arenda kodu-kui tuuri, pigem kisuvad seda alla. Maitsest tuleb samuti rääkida. Oleks loomulikult ülekohtune, maainimesele välja pakkuda hea maitse retsepte, mis, nagu hiljem selgub • kajastavad momendi moejoont. Selles patustab muide sageli „Kunsl" ja Kodu", publitseerides mingeid rafineeritud kodukultuurinäiteid, mis pole tarbijale kättesaadavad ja nõuavad väga arenenud maitset. Kui räägime heast maitsest, siis mõtleme lihtsamatele asjadde, nagu oskus valida mustrilt ja värvilt õigeid tapee-te, ots tarbekohaselt ja mugavalt paigutada mööblit, sobitada omavahel värvilt erinevaid eSemeid ja detaile. Kuigi meie ajakirjad ,,Sotsialistlik Põllumajandus" ja „Nõukogude Naine" propageerivad kodukultuuri, pole, nende mõju nähtavasti küllaldane. TALU,ASEMELE TULI KOLHOOS-.. Kodukultuuris ^ekkis aga mingi, lõhe seoses maaelanike massilise ümberasumisega keskasulatesse. Olme-kultuuri muutudes hakkas midagi väga olulist kaduma: põlvkondade järjepidavus, mis oh iseloomulik talumiljööle. Oma talu asemele tuli aga oma kolhoos, oma sovhoos. Tõeliselt eeskujulikke maakodusid „9.. Mai" (Paide rajoonis) kolhoosis ei leidunud. Neid esimeselt ülevaatuselt oodata poleks'ki õige. Ent esimene samm kodukultuurile suurema tähelepanu 'osutamiseks aitas selgitada tendentse, mis ilmnevad tänapäeva ' maakodu kujunduses, ja vajakajäämisi, millest on vaja üle saa-da, et inimesed tunnetaksid^paremi-ni sidemeid, mis iihendaväd neid oma asulaga, oma kolhoosiga. Selles, et maa olmekeskkonna kujundamisel, orieenterub linnale, pole midagi halba. Ometi on külaolustikul oma spetsiifika/ mida tuleb seniselt rohkem arvestada. On kaks ohtu: ühelt G n 0 •0 0 HELSINGI (M.E.) Suurte pealkirjadega kirjutasid Soome lehed Inglise ajalehe ^.MewStatesman^^^ artiklist, millest selgub, et MÄTO pommitajate marsruut läheb Venemaale üle Rootsi, Soome ja Eesti. Õhutee läheb üle Rootsi lõunapoolse osa, Soomes üle Tor- Bio(Põhja-Soomes)/Vaasa ning Fori linnade/Göteborgist suundub üks joon üle Hiiu- ja Saaremaa Moskvast põhja poole ning üle otse Moskvasse. Inglise^ ametivõimud tahavad meeleldi tembeldada Campbelli artiklid spekulatiivseteks - ning vaieldavateks — on ju toimetaja oma poliitikaga vasakpoolne eitades tuu-marelvu. Teiselt poolt aga, kirjutavad Soome ajalehed, ta on hea asjatundja riigikaitse küsimustes ja ilmselt tal pn õnnestunud arendada lai ning palju-teadlik allikate võrk. Campbelli kõige uuema paljastuse järgi Briti pommitajad lendaksid üheskoos USA omadega Ida-Inglis-maalt kriitilises olukorras algul Ska-gerraki väina suule, *kus peaksid ootama ründamiskäsku ja USA sõja-strateegid on nähtavasti arvamisel, tet Rootsi suhtub ükskõikselt sadade lennukite invasiooni. Muidugi on-selge, et pommitajad-kannavad aatomipommisid. Briti ametivõimud aga eitavad, et NATO-1 oleks kavatsus rikkuda neutraalsete riikide õhuruumi, kui sõda NSV Liiduga peaks toimuma. „Nev/ Statesman" on vaha sotsialistlik ajaleht, mis viimastel aegadel on muutunud radikaalsemaks ja avaldab rohkesti Duncan Campbelli paljastusi Inglismaa kaitse- ja tuumarelvade poliitikast ning lüureasu-tuste tegevusest. Ta kiirjutab: „Sõja puhul IngUs-maal ja Ühendriikidel on kavatsus — praktiliselt võttes — astuda sõtta ika neutraalse riigi ehk Rootsi vastu peale NSV Liidu". Tal olevat info^ matsiooni ;„õhujõudude allikatest", 'kuidas pommilennukid Inglismaalt ületaksid Rootsi territooriumi ma-dallennuga, et jõuda Nõukogude Liidu loode- ning põhjaosadeni. Kuigi ta ei maini Soomet oma artiklis, on lisatud kaardilt näha, kuidas kolm" lennujoont ületab Soome piiri suunaga Venemaa loodeosadesse. Duncart Campbell aga olevat öelnud Soome ajalehele „Helsingin Sanomät", et suurem osa Rootsi kaudu minevatest liinidest „muidugi" ületab ka Soome territooriumi. Ta on hsanud, et kaart ei olevat täpne, sest tegelikult lennuliini alterhatüve leidub mitu sada. Põhjuseks Rootsi ja Soome territooriumi ületamisse olevat, et pommitajatel on ras'ke läbistada Kesk-Euv roopa õhuala ja aega poleks kriitilisse olukorda sattudes Norrasse pöördumiseks. Inglismaa kaitseministeeriujTii esindaja ütles,, et ,ymuidugi operatiivsetest asjadest ei räägita", kuid lisas, et pole vaja lennata N. Liitu rünnates neutraalsete riikide kaudu" ja rõhutas, et „Briti poliitika on neutraalsete riikide õhuterritöoriumi austamine." r .„New StatesmanT' artikkel on tekitanud paksu verd Soome kaitseministeeriumis. Kaitseminister Lasse Äikäse seletusel selletaolised artiklid ei teeni neutraalse riigi eesmärke, et püsida väljaspool suursõda. Ministeeriumis mõeldakse kas pöörduda ,;N[ew Statesman'i" poole või esitada 'küsimus Inglismaa kaitseministeeriumile. \ • /Mõned Soome sõj apoliitilised spetsialistid on seisukoha võtnud Campbelli väidete kohta. Nad peavad neid rumalaks, sest NATO lennukid oleksid sunnitud võitlema Rootsi ja Soome õhukaitsega enne Venemaa piirile jõudmist. Vene kommentaator kirjutas mõni aeg tagasi ühele rootsi ajalehele, et N. Ludul pole kavatsus oodata NATO riikide pommitajate, hävitajate või rakettide saabumist oma territooriumile, vaid hakkab tõrjuma neid juba varem. See tähendab muidugi, et Rootsi ja Soome territooriumi, kohal. i l . mail 'kaitses Montreali „Kale-vi" lipkon^a kuuluv nskm Mark Teose edukalt Torontos skautmastri väitekirja teemal „Eesti laskespordist' ja Montre|li Kalevi noortest laskuritest". Efesti Skautmastrite Kogu Kanada Koondise, juhatuse poolt määratud oponentideks olid sikm. V. Kana ja skm. K, Sütis. Väitekirja kaitsmise koosolekust Toronto Eesti Majas võtsid osa Skautmastrite Kogu liikmed, vanasikaudid j.t. Kohal olid Eesti .Skautide Malev Kanadas vanem ja SKM Kogu Kanada Koondise esimees skm. E. Soomet ja Eesti Skautide Malev Kanadas juht skm. S; Kask. Väitekirja kaitsemise koosolekut juhatas s'km. E. Kuris ja protokollis nškm.H. Kivi. podlt püüe linna algatusel maale peale suruda mingilt kunstlikult konstrueeritud pesuehtsat kiälainter-jööri, mida on sünnitanud intelligen-: tide hulgas levinud retromeeleolud, teiselt poolt äga maainimeste endi liiga sirgjooneline orienteerumine linnaolustikule, mis ei sobi alati kü-laoludesse. Praegu on meie maakor-terite sisustus liialt isikupäratu ja standardne." • Nii kodumaise kunstniku kriitiline kirjutus sealses kuRuuriajakirjas, kus ta murrab pead maainimese ja linhaelanikü kodukultuuri maitsete erinevusest, kus linnainihiene püiiab, oma kunstimaitset peale suruda vaesele kolhoosnikule, maainimesele, unustades selle juures süsteemi pahede põhjuse — parteibürokraatia, mida ta aga jätab targu ütlemata, sest siis ta kirjutis trükimusta. SUUR-TORONTO LINNAPEA ZHÜRII LIIGE „Miss Tallinna 1981" tiitlile kandideerib juba kuus eesti neidu ja registreerimine jätkub 1. juunini, ütles Kadi Kaljuste, kelle hooleks on valimiste läbiviimine. Kandidaadid on praegu: Karin Raus (Virginia, UBA), Linda Järve (Toronto), Inga Anders-son (Virginia, USA), Riina Kaunis-maa (Toronto), Linda Paju (Toronto) ja Kai Tüll (Torpnto). Ka zhürii neli liiget on juba kindlad Suur-Toronto linnapea Paul Godfrey, ajakirjanik Gary Dunford (uToronto Sun"), aupeakonsul Ilmar Heinsoo, „Miss ESTO-80" Helle Leitham. Valimine toimub „Tallinn Festivali" raames 18. juunil Eesti Majas. »Miss" saab kingiks reisi Las Ve-gas'esse^ IWI reisibüroolt. Ka kandidaatide jumestamine ja soehjpadl on tasuta vastavate firmade poolt. TÄIDAB PROVINTSI MAKSUMAKSJA ARVEL Möödunud nädalal Ontario provintsi kassameistri Frank Milleri poolt esitatud eelarve valitsuse väljaminekute katmiseks suurendab kõiki valitsuse poolt võetavaid maksusid. Kannatajaks pooleks on kodanik kellel tuleb enam maksta tarbekaupade eest valitsusele võetavate maksude Valimiseelsetel kõnekoosolekutel lubasid kõik praeguse valitsuse hik-med kaasa arvatud Ontario peaminister Bill Davis tagasihoidlikud olla kulutustega, et ei tarvitseks süUren-dada tarbija ma'ksukoormat. Esitatud eelarves on aga provintsi sissetulekuks kasutatud ära kõik võimalused. Vabanduseks toi Frank Millei- ette üldist elukalUduse tõusu,, mis ei jäta ka valitsuse kulutusi puudutamata. Kuigi niaksude suurendamisega provintsivalitsuse sissetule- 'kud suurenevad ligemale 1 miljard dollarit, jätab see snski veel puudujäägi 800 miljoni dollarit. Valitsus ei muutnud müügimaksu, jättes selle endiseks, Saniuti ei tõstetud suurtelt tööstustelt võetavat sissetulekumaksu. Sellega loodetakse soodustada tööstuste laiendamist ja võimaldada tööd suuremale hulgale; isikuile. Majanduse eriteadlased vaidlevad selle mõtteviisi vastu ja väidavad, et üksiteku kõrge maksustamine vähendab võimalust tarbekaupade ostmiseks. Kõigile töötajatele avaldab mõju palkadelt võetav Ontario tulumaksu tõstmine seniselt 44 protsendilt 48% peale. Maksustamise aluseks on keskvalitsuse poolt võetav tulumaks. Autoomanikud maksavad lisamaksu l0 bensiini liitrilt praegu ja see tõuseb protsentuaalselt bensiini hinna tõusuga. Sellega kindlustas valitsus ka tulevikuks lisasissetuleku, ilma et tarvitseks uuesti maksu tõsta. Haiguskindlustuse preemia üksikisikule senise 120.-- asemel $23.— ja perekonnale 46.-— varemase -I asemel kuus. Kütteõli osas lubab F. Miller eel- ^ oleval talVel leida võimaluse abistada neid kes seda vajavad. Kava selle'teostamiseks väljatöötatud veel ei ole. ' Autojuhi lubade hind on senise 9 dollari asemel 115, alates 1. juulist. Alkoholi lisamaksu tõstmisega läheb viin kaiUmaks 250 pudelüt alates 20. juüUst. Õlle hinna tõusuks on 450 kastilt. Hinnatõus 1. juunist. Riigimaksu vahendatakse ainult Kanadas valmistatud brändilt. Kõik need maksükõrgendused on selleks, et katta provintsivalitsuse suurenenud väljaminekuid sotsiaalse hoolekande ja kroonilistele haigetele parema ravi võimaldamiseks. Ontalrio. arstid nõudsid haiguskindlustuse arvel saadavate tasude suurendamist ja valitsus oli sunnitud nende nõudmised rahuldama, kuigi see tõstis töötajatel kuumaksu kõrgeimaks Kanadas, Vanadekodude uuendamistele ja juurdeehitustele on valitsus lubanud 20 miljonit dollarit. Laiendamisele kuulub ka krooniliste haigete koduabi programm mis on tunduvalt odavam vastavate raviasutuste ehitamisest. Ontario haiguskindlustuse maks ei tõuse kui sissetulek on alla 8200.— üksikisikul ja 14.000.— perekonnal. Haiguskindlustuse maksu tõusu vabastamiseks tuleb vastav avaldus täi- , ta. (• .' • ::• Provintsi eelarve ei anna harilikule maksumaksjale mingeid soodustusi. Sügisel esitatakse keskvalitsuse eelarve ja eelduste kohaselt on ka see selline küs pumbatakse raha maksumaksja taskust keskvalitsuse kassasse. ' Protsentuaalselt on isiklikust tulumaksust saadavad summad 80% riigi sisjjetulekust ja ainult ülejäänud 20% laekub suurfirmadelt, tollimaksudest jne. HANS KIVI pihjustasid valitsus ias ROOMA — Itaalia valitsus astus tagasi pärast seda kui tuli avalikuks, et kolm ministrit kuulub vabamüürlaste loozhi, mille tegevust uuritakse ametivõimude poolt. P2 nime ai! tuntud loozhi kuulub poliitikategelasi, kõrgemaid sõjaväelasi, majandus-mehi, ajakirjanikke j.t. Opositsioonierakondade survel oli peaminister sunnitud avaldama 962 nime. Loozhi suurmeistri vahistamiseks tehti korraldus, kuid ta on Itaaliast lahkunud. Vabamüürlaste grupp oli moodustanud poliitika- ja majandustegelaste võrgu, kes mõjutas väljapressimise jne. abil riigi juhtimist. 0. LUTS K E V A D E Hind J6.00 Postiga tellides lisandub saatekulus. mUugil „Meie Elu" talituseg Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K2R6 TARMO SEPA (416) 425-5075 TARMCS HOME IMPROVEMENTS LIMITEP Teen igasuguseid remonte ja katuse-töid. Metro Lic. B.5374 toe endistelt ©usfciv-Adolfi ©ümii^cisiumi Splleistele Kuuendal juunil 1981 saab Gustav- Adolfi Gümnaasium 350-aastaseks. Olemasolevail andmeil pole Euroo- P^s ega mujalgi teist kooli, mis töötanuks läbi sajandite nii pikka aega ühel kohar õppetööd katkestamata. Juubeli tähistamiseks on korraldatud Torontos, Tartu Gollege'i ruumi-fss, täpsel aastapäeva kuupäeval, 6. j^"-inil, alates kella 4-st pidulik koos- .^libimine ja õhtusöök. Kõiki endisi õpilasi ja õpetajaid -Palutakse suur juubeli pühitsemisest võtta. . , Osavõtust palume teatada kas T. Kõheiiic'uie 633-7585 või E; Türnerle ^^81-2385, nii pea kui Polntiliste Vangide Aasta lõppes 24. veebr. 1981. Vabadusvõitlus sel aastal kujunes Eestis üldiseks rahvuslikuks liikumiseks. Ka silmapaistvate vabadusvõitlejate abistamine on muutunud ulatuslikuks, mitte iiksi kirjade; ja toetuspakkide saatmisega, vaid kõigi võimaluste ärakasutamisega, et selgitada vabas maailmas millist terrorit rakendatakse seal isikute suhtes, kes ei nõua midagi muud kui N. Lüdu põhiseaduse ja Helsingi kokkuleppe täitmist inimõiguste ja isikuvabaduste osas. Mart Niklusele ja Veljo Kalepile taodeldi N. Liidust väljasõidu luba. Seda taotles 'ka asjatult Jüri Kukk. Vabadused ja inimõigused kaaluvad ülesse elu hinna. Seda tunnetab eesti rahvas ja Jüri Kukk kinnitas seda oma surmaga, EVV Abistamise Toimkond Kanadas on püüdnud luua kontakti kõigi vangistatud vabadusvõftlejatega. Neljateistkümnejga see on õnnestunud ja nendele on saadetud kokku 63 toetuspakki, $1411.66 väärtuses. Toe-tuspakid suurelt osalt koostati saaja soovide kohaselt. Pakkidesse pandi kohvi, vürtse, niiti, nõelu, nööpe, sooja aluspesu, sokke, kindaid, sooje ülikondi lastele, 'käekotte, vihma-varje ja barette. Toetuspakid on saadetud peamiselt kinnipeetavate kodusel aadressil. Uued, kevadised toetuspakid rohkemale kui 14 vabadusvõitlejale on võimailikud tänu nendele toetustele, mida Toimkond on saanud viimasel ajal. Suur tänu 'kõigile annetajatele. AUGUST NÕMMIK EVV Abistamise Toim^kond esimees Jõekääru suvekodu f eateid Laste registreerimine Jõekääru suvekodusse kestab ja esialgu on veel ruumi laste paigutamiseks. Regist-reerimisi 'võtab vastu kuni 15. juunini Mai Musta, 449-3838, 23 Bällyronan Rd., Don Mills, Ont. M3B 1V2. Ettevalmistustööd suvekodu avamiseks on täies hoos. Kutsume kõiki lastevanemaid ja noortesõpru järgnevatele talgupäevadele: laupäeval, 6. juunil^ laupäeval, 27. Juunil ja pühapäeval, 28. juunil. Talguteks registreerida telefonil: Mai Musta 449-3838, Nora Valter 759-2405 või Leili Nurm 763-5478. Talguliste kogunemine toimub söögisaali juures kell 9.00 hommikul. Kaasa võtta rehad, lal^idad, kirved, puutööriistad, töökindad jne. talgu-listele pakutakse kohvid Teretulemast kõigile abilistele! TORONTO EESTI NAISSELTSI JUHATUS' Rahvuslaste Kogule • I l dollaril Eesti Rahvuslaste Kogule laekus 198L a. toetustähtedest üle 2000 dollari. Preemiate loosimine toimus 13. mail. ja võidud!' langesid järgmistele numbritele: 1. - 1300, 2. - 1355, 3. - 1020, 4. - 1882, 5.— 769, 6. - 2126, 7. - 715, 8. - 1824, 9. - 2031, 10. - 1418. , Eesti Rahvuslaste I^ogu avaldab siinjuures südamlikku tänu kõigile toetustähtede omanda j aile. See toetus on tunnustus meie tööle jä kindlustab jäfkuvat tegevust. • , , g ^ , . . t . . _ j . . 1 Z ..^ . • L-j -. - ^ . ^ . ^ . . ~ . .-' . -. . ... - i ^ ' ^
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 28, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-05-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810528 |
Description
Title | 1981-05-28-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
(1632) 1981
m
jjate tsere-'
p A. Haig
tseremooial
resident G.
lõpetamise
bri kraadi
loonial, siis
lõpetajaist
lejäte poole
ttastes kos-le^
arjumis-liid.
[b Salvado-kolopnias,
Jikust lüüa-
Iside ninalt
rahvüsva-lulepet
töha
Ls vägedega.
Ipalju vene-lud,
et liht-
Inile. See ei
nüüd, mil
Ameerika
liua. Valge
1823- tahtis
Il president
Irpe doktrii-kikide
poolt
|c>öniate loo-
Reagan on
l:oe doktrii-
Iceelustatak-hendil
oma-
} ühtimiseks
»skva on kale
Süüriale
Bõjakolle ja
ani välispo-käre
nagu
ketid süür--
sõja lisrae-
R.ga seal on
nähtud ja
Id abinõud
biisekš ette
m hakanud
iMoskva bo-litatud
ase-lii
rahvusva-
. -peab oma
|d 5 päeva
tulgema ja .
liresti Amee-pduste
likvi-
L et Liibüa
tafi 6n asu-pia
Moskva-blt
jõu de-jstu
on tege-
Washingto-'
[vä trikid ja
)litsei poolt
Iide juhtimi-leäle
teha.
KAIKAS
iksab riigile
Imõni teine
[uks ei saa-putadagi
aste
tõttu. Et
ft(caJia,000
li neid suur-rklaudadeks
Irit pauk —
id autovra-
Litele liiärk"
iükeid, mis
raha eest,'
itetasid len-dd
ei lõpe-
Faha maksti
d sajad mil-
Krrad vähe-bne.
Kord
iurile" ühe
mis sest,
le idee Pen-päsi
oli, et
rauapoes
ikk, maksa-iudu
5—10
siis ehitad
)i tanke il"
bljardeid!
itagonis otis
ja sel ei
)a nõutakse
riklaste bil-ts
kogu riigi
pn. Ometigi
lindlaks tei-just
niipal-l
nad juure
bimsus aga
famisest oh
pus:, siis ei
rit iligikait-lab
aru, et
fcastust mit-
It laviini pi-sest
ostetud
i ei voi. Kui
[nt tahab teki
ilma seal-
I
j;
• f
I
I
1
i7l
sü
li
Kodude sisustamisest kirjutab
teemal ,>Ideaalne ja,reayne"! ^^^^)'
'leides kriitiliselt/et tänapäeva koduküla
„9. Mai" (Paiderajoonis) on suhteliselt
varakult väljakujunenud majand.
Enamik ühiskondlikke hooneid
ja elamuid rajati ajal; millar maa-arhitektuuri
tase oli veel suhteliselt
tagasihoidlik. Majandil puudus esinduslik
keskasula, mis oleks äratanud
sellist erilist tähelepanu, nagu näiteks
Pärnu rajooni „Edasi'.' kolhoosi
oma, või arhite^ktuurilt huvitav ehitus,
nagu on seda Võru' rajooni „Lin-dä"
kolhoosi keskusehoone. - Viimasel
ajal on miõned majandid hakanud
vanades veskites või mõisate majandushoonetes
rajama endale puhkekodusid,
kus korraldatakse ban'kette,
juubeleid", pereköimapidusid jne. Tallinna
Näidislinnuvabrik ehitas vanast
Maardu mõisahoonest koguni
sellise „vastuvõtumaj'a", millise sarnast
annab otsida..
:Ei tahaks sugugi, et „9. 'Mai" kolhoos
lülituks koos teiste majanditega,
mingite esindushoonete rajamise
'kampaaniasse, milles on tõusi.klikv
kust ja-välise prestjizhi taotlust. Aga
natuke sellelaadset auahnust d
teeks, ka paha. ,;9. Mai" keskasula
Väätsal jä teised väiksemad Jcesku-sed
osakondades jätatad iklkagi mulje,
et sealse rahva olmekultuuris,
mida tänapäeval ei hinnata enam sugugi
ainult niisuguste näitajatega,
nagu seda on poleeritud mööbel, te-
, leviisor, auto garaazhis,- soliidne
summa hoiukassas, võiks nii mõnegi
jõudsa sammu otstarbekama ja kaunima
suunas edasi, as-tuda.
Täpsemalt: kas see kodu, mid^ rajab
endale kolhoosnik, on neutraalne,
impersonaalne, mida pole raske
vahetada teise, samasugusega," või
kodu, miilelon sügavamad juured ja
traditsioonid. Tuleb arvestada ka seda,
et suur osa tänapäeva maaini-mesi
on põlistaludest 'ür|iber koHnud
kolhoosi- või sovhoosiasülasse, sa^
geli linnatüüpi sektsioonielamusse
ning on (mehhanisaator, autojuht,
raamatupidaja) oma hingelaadilt
hoopis lähemal linnainimesele kui
endisele talupojale..
.Meie ajakirjandus propageerib vanade,
taluhoonete rekonstrueerimist
traditsioonilise olustiku os^alise; säilitamisega.
Vanad taluhooned, alates
rehielamust kuni sajandi alguse tuu-"
lekojaga elamuni, ei vasta tänapäeva
mugavuste nõuetele. Kui näiteks
Tartu näidissovhoos älusfas I kam-.
. paaniat vanade,, sageli . mahajäetud
talumajade kohandamisekls tänapäeva
nõuetele, siis on siin tegemist
majanduslike kaalutlustega, neid
maju ehitatakse kardinaalselt ümber
tänapäeva vajadusi arvestades.
''Vastasel juhul satuvad vanad hooned
romantiliselt häälestatud 'linnainimeste
kätte, kes panevad majale
rookatuse .peale, riputavad kopitanud
. seinale paar puulusikat ja arvavad
olevat loonud endale ,,ehtsa'!
maakodu. i
MINEVIKU KODUKAUNISTAMISE-KAMPAANIA
KUMMITAB V '
On rselooiTiulik, et ajakirjanduses
toodud näidete puhul on meil tegemist
just'selliste linn|i intelligenti-dele'kuuluvate
majadega ning tlava-liselt
varjatakse neis häbelikult maha
maja omaniku elukutse. ' Kolhoosnikud
need igatahes ei ole. E i
klapi siin ka viide traditsioonidele.
On ilmne, et see maakodu ideaal,
mida mõnel pool propageeritakse, ei
orienteeru sageli tänapäeva elulaadi
nõuetele,: vaid pigem sellele -küla-olustikule,
tnis hakkas kujun'e|Tia 3Ö-ndatel
aastatel nn. kodu5 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-05-28-03