1981-01-29-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
G^lection" Developaent Branch . ||5^?ellington Str^ toäer sect* ^^^^ ~n A SecondXlas^ Mail Registration Mo. 13S4o Nr. 4 (1615) 1981 NEUAPÄEVÄL, 29. JAANUARIL - THURSDAY, JÄmJÄRY 29 XXXII aastakäilc m Teherani! s vabastatud pantvangid üdsid nädwilavahetusel USA pinnale, saades erakordselt sooja vastuvõ" Ms osaliseks. Tulles Lääne-Saksa» Bkalt viidi nad ilma suurema tseremooniata West Pointi sõjakooli, kus kohtusid privaatselt oma perekondadega, olles eraldatud ajakirjanikest jä TV-kaameratest. Teel tervitasid neid kümned tuhanded. äeval tolmus vastuvõtt Valas Balti riikide endised sõjamehed kinMtasid vai Toronto Eesti Majas. Vasakult sõprüsdeklara riigi aupeakonsul E. Upenieks, eestlaste poolt alla kirjutanud Aadu Tooming ja Boris Leeman,T. V.Ü.: ja ..korpuse esiriees Hans Kivi, E Heinsoo, liidu loomisel teeneid ö§utanud:'läimond tralla ja Leedu poolt alla kirjutaja §. 4 f Kuigi president R. Reagan enne ametisse astumist lubas austada endise presidendi poolt sõlmitud kokkulepet 52 pantvangi vabastamiseks, lisas ta, -et ei kirjuta alla ^tühjale tšekile". Kuigi veel ei ole juttu kokkuleppest taganemisest, tahab uus valitsus põhjalikult kontrollida sõlmitud lepingu üksikud osad, Presi" dendi se'^ukoht, mitte kiirustada, leiab toetust ka vastaspartei juhtide poolt. Demokraat AlanCranson, kes senati abijuht, toetab presidendi feukohta. Ta läheb veel kaugemale ja ütleb, et lepingu allakirjutamine ÜSA poolt toimus surve: all. Seega USA poolt alla kirjutatud leping ei ole seaduslik jai seda ei tarvitse täita..-. • . Populaarne advokaat ja maailmarändur Enn Alfred jõudis tagasi oma järjekordselt talviselt reisilt — seekord Polüneesia saartele, tuues kaasa uusi elamusi ja 360 rulli fotosid Vaikse Ookeani paradiisist. —-Omi muljeid sõnas ja pildis jagab ta „Meie Elu" lugejatele alates järgmisest numbrist. Enne seda aga seab ta üles näituse oma varemalt mitmes maailmajaos tehtud fotodest südalinnas Royal Trust Toweris, kus asub tema advokaadibüroo. Mäitus on fuajees avatud 2.—20. veehruarini. peetud kahekordse aastapäeva tähistamisel, kus kolmest rahvusest sõnavõtjad kinnitasid ühist taotlust ühiseks sihiks — oma kodumaade vabastamist võõra ikke alt. Balti Sõjaveteranide Korpuse •asutamisest möödus 15 aastati ja Toronto Eest! Võitlejate Ühing (TEVÜ) märkis oma ŽS-d^t aastapäevad Aktus algas kolme Balti ,võitlejate ühingute lippude auvalves, sissetoomisega Esimese sönavõtjanarTEVÜ : esimees Hans Kivi ütles lühikokkuvõttes alljärgnevat. PEAME .OLEMA VALMIS Oma pagulasaastate alul ei uskunud meist keegi, et peame kodumaast eemale jääma nii pikkadeks aastateks. Nüüd aga pühitseb TEVÜ juba oma 28-dat astapäev.a jä Balti Võitlejate Liitgi on juba 15 aastat vana. Me ootame aega, mil vabaneks, jällegi meie kodumaa. Meie suurim lootus' tugineb meie kodumaal tegutsevail vastupanu gruppidel. Kui saabub õige aeg, siis vajavad need meie abi majanduslikult ja ka• relvade . näol ja see .aeg võib saabuda õige varsti. Pagulastena oleme majanduslikult heal järjel, i^raegu peaksime asa ette valmistama, et saaksime va-jalikud summad vabaks, siis kui neid on vaja. Kahjuks' leidub meie 1 seas ikka veelimedesse uskujaid, kes loodavad kodumaa vabanemist ilm^ meiepoolse panuseta, kuid seda panust vajab meie kodumaa. Toronto Eesti Võitlejate Ühipgut bn abistanud paljud kaasmaalased ja mitmed organisatsioonid, milledest eriti nimetaksin kolme: Toronto Eesti Selts, Toronto Eesti Maja ja Eesti Abistamiskomitee Torontos. Suur tänu neile kõigile. V&K KOOSTÖÖSSE J^^^^^ • ; v Inglisekeelse aktusekõne pidas E.V. aupeakonsul ja TpVÜ liige Ilmar Heinsoo lausudes kokkuvõttes alljärgnevat: Balti sõdalased on võidelnud külg külje kõrval ühise vaenlase vastu paljudes lahingutes. Oleme jaga'nud ühiselt võidurõõme ja ka kaotuste kibedusi. Üks meie ohvitsere lahinguväljalt ja hiljem tuntud kirjanikke väljendas kord sügavmõtteliselt: „Inimes€ vaim kasvab nii võidus kui ka kaotuses, niikaua, kui ta võitleb õilsa sihi eest." Ja tõesti ei ole õilsamat sihti, kui võidelda meie orjastatud kodumaade. Eesti, Läti jä Leedu vabaduse taastamiseks/See'võitlusvaim peegeldus ka Balti Sõjaveteranide Korpuse sõpruse deklaratsiooni sõnastuses. V Ta luges ette ingliskeelse sõpruse deklaratsiooni teksti,^ millega pandi i ii 0 0 alus . loomisele 15. jaanuaril 1966. a. Toronto Eesti Võitlejate Ühingu poolt kirjutasid alla Boris Leeman ja Aadu Tooming, Läti Äbistamisühingu Daugavas Vanagi Toronto Osakonna poolt 0. Perro ja I. Zamlovskis ning Toronto Leedu Veteranide Kaitseliidu nimel S. Jokubaitis ja G. Preik-saitis. Ilmar Heinsoo lõpetas oma kõne kindlas usus tihedasse ja edukasse kbostöösse ka tulevikus Eesti, Läti ja Leedu sõjaveteranide vahel. •TERVITUSED . Tervituste osas Läti aupeakonsul dr. E. Upenieks. avaldas headmeelt, et PEKING — Pärast baltlased nii üksmeelselt on tööta- mõisteti Mao Tsetungi lesk ^Jiang nud koos ühise eesmärgi heaks. Ta Quihg surma> kuid otsuse täidesaat-ayaldas lootust, et meie kodumaad mine lükati edasi 2 aastat, ja kui wvad peagi nautida vabaduse uut süüdhnõistetu end parandab, jääb koidikut. V eluks ajaks üksikvangistusse sunni- Leedu aupeakonsul dr. Jonas Zmuid- tööga. Sama karistuse sai ka nn. zmas'elt oli kirjalik tervitus ja õn- „nelja gängi" teine liige, endine nitlus 15. aastapäeva puhul. Shanghai kommunistliku partei juht E. Ozols Läti Äbistamisühingu Dau- Zhang Chunqiao. Partei abijuht gavas Vanagi Toronto Osakonna pre- Wang Hongmen sai eluaegse ja presidendina avaldas eriti headmeeh pagandist Yao Wenyuan 20. a. vang- Balti Sõjaveteranide Korpuse asuta- lakaristüse. mise ja senise hea koostöö üle. Kui Toronto esinduslik hotell Inn on the Park põles ööl vastu 17. jaanuari, viibisid seal arhitekt Guido Laikve ja lauljatar õnne Laikve, kes tähistasid oma 27. pulma aastapäeva. Nad einetasid restoranis Cafe de TAuberge ja pärast keskööd läksid hotellituppa, mis asus 15. korrusel Nagu jutustas Õnne Laikve, olid nad nagu eelaimduse tõttu ettevaatlikud. Vaatasid kus on väljapääs trepikotta. -Kuna pesuruumi oli tunda kõrbenud kummi lõhna, otsisid läbi toa, et leida selle põhjust. Midagi, kahtlast aga polnud.. Kuna tv-s näidati huvitavat filmi,, vaatasid nad seda kuni kl. 2-heni ja olid just uinumas kui helises alarm-kell. Vaatasid siis välja, ja kui midagi ei märganud, helistasid hotelli infor-matsioonikeskusesse küsides, kas on tulekahju. Sealt vastatiy et ei tea praegu. Laikved hakkasid siiski, tasapisi oma asju kokku panema. Varsti helises alarmkell uuesti ja siis oli juba suitsu märgata. Nad pakkisid riided ja läksid siis trepikotta kust tuli vastu paks suits. Liikusid .pooljoostes treppidest alla koos teistega. Keegi ei ütelnud sõnagi, vaid püüdsid selles' surmavaikuses kiiresti.jõuda allapoole. Jõudes 3. korrusele oli suits juba nii lämmatav, et edasi enam ei saanud. Nad läksid trepikojast kbridori ja hakkasid koputama tubade ustele, et sisse pääseda. Kee- bi nutu nagu ta ise ütleb. gi ei vastanud. Kas tagasi minna ülespoole? ' „Sattusime paanikasse", ütles pr. Laikve. „Hüüdsin läbi suitsu ja ku-^ sagilt vastas hääl — seda teed... Mis edasi juhtus, enam ei mäleta. Äkki olime väljas värskes õhus." Inn on the,Park hotelli põlemisel said surma 6 isikut, neist kaks last. Osa neist leiti 6, korruselt, osa 10.- nendält ja üks oma ruumist 20. korruselt. Üle poolesaja s^id suitsumür-gituse. JUHISED - " Õnfte Laikve annab neile, kes peatuvad hotellides mõned juhtnöörid: 1) Selgitada kohe kus on pääs treppidele, sest tõstukid tulekahju ajal ei tööta. 2) Kui lahkute oma toast, võtke k,aasa võti nagu tegime meie. Kui tuleb tagasi minna oma ruumi, ei pääse muidu sisse. 3) Võtke kaasa ruumist märg riidetükk, et varjata nägu kuumuse ja suitsu eest. . „Ise ma kunagi ei lähe hotellis kõrgemale kui 3. koraisele", ütles pr. Laikve. Tal on mõndagi ette heita hotelli aclministratsioonile, kes ei olnud treenitud käitumiseks tulekahju korral, kuigi mitmed juhud on olnud hoiatuseks. Kuigi läbielamustest sügavalt vapustatud Ja suitsumürgist poolhaige — soDran õnne Laikve oli väga tubli. Pühapäeval ta juba laulis Kolmai-nu Koguduse'jumalateenistusel. Lä- MKöostöös võib alati rohkem saavutada kui üksikult. Kahju, et paljud (Järg. Ihk. 3) Kõik neli olid kohtu all 1966—76 toimunud ,;kultuurirevolutsiooni" ai toimepandud kuritegude pärast. S. veebruaril a keskmises saalis^ • a. kell 5—7 w Ave. Toronto, Eesti noored — olete lahkelt kutsutud, Informatsioon tel.: 762-7942 ^ EgiptiBse president Anwar Sadat hoiatas Liibüät mitte rünnata Sudaani. Egiptuse president lubas anda kõike võimalikku sõjalist abi Sudaa-nile rünnaku korral vaatamata sellele kui kaua sõda peaks keetma. Liibüa ja Egiptuse vahel sõlmiti vastastikune abistamise leping 1962 aastal. -jtr Lõuna-Ameerika riigis San Salvadoris on katkenud telefoniühendus 35 Hnna ja asula vahel valitsusvägede ja vasakpoolsete revolutsionääride vaheliste lahingute tõttu. Valitsusringkondadest teatatakse mässu täie-, likust mahasurumisest. Kommunistide andmetel ei vasta see tõele ja ' " praegune vaheaeg on ainult organiseerimiseks, • - -k Paavst John Paul II ütles, et uii-mesed, kes ajavad taga maiseid lõbusid, ei ole vabad vaid oma lihahimu orjad. Ta ütles seda 6000 külastaja ees, kes oiid kogunenud Vatikani (Järg. lk. 3) i l L Iilil uur/""
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 29, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-01-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E810129 |
Description
Title | 1981-01-29-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | G^lection" Developaent Branch . ||5^?ellington Str^ toäer sect* ^^^^ ~n A SecondXlas^ Mail Registration Mo. 13S4o Nr. 4 (1615) 1981 NEUAPÄEVÄL, 29. JAANUARIL - THURSDAY, JÄmJÄRY 29 XXXII aastakäilc m Teherani! s vabastatud pantvangid üdsid nädwilavahetusel USA pinnale, saades erakordselt sooja vastuvõ" Ms osaliseks. Tulles Lääne-Saksa» Bkalt viidi nad ilma suurema tseremooniata West Pointi sõjakooli, kus kohtusid privaatselt oma perekondadega, olles eraldatud ajakirjanikest jä TV-kaameratest. Teel tervitasid neid kümned tuhanded. äeval tolmus vastuvõtt Valas Balti riikide endised sõjamehed kinMtasid vai Toronto Eesti Majas. Vasakult sõprüsdeklara riigi aupeakonsul E. Upenieks, eestlaste poolt alla kirjutanud Aadu Tooming ja Boris Leeman,T. V.Ü.: ja ..korpuse esiriees Hans Kivi, E Heinsoo, liidu loomisel teeneid ö§utanud:'läimond tralla ja Leedu poolt alla kirjutaja §. 4 f Kuigi president R. Reagan enne ametisse astumist lubas austada endise presidendi poolt sõlmitud kokkulepet 52 pantvangi vabastamiseks, lisas ta, -et ei kirjuta alla ^tühjale tšekile". Kuigi veel ei ole juttu kokkuleppest taganemisest, tahab uus valitsus põhjalikult kontrollida sõlmitud lepingu üksikud osad, Presi" dendi se'^ukoht, mitte kiirustada, leiab toetust ka vastaspartei juhtide poolt. Demokraat AlanCranson, kes senati abijuht, toetab presidendi feukohta. Ta läheb veel kaugemale ja ütleb, et lepingu allakirjutamine ÜSA poolt toimus surve: all. Seega USA poolt alla kirjutatud leping ei ole seaduslik jai seda ei tarvitse täita..-. • . Populaarne advokaat ja maailmarändur Enn Alfred jõudis tagasi oma järjekordselt talviselt reisilt — seekord Polüneesia saartele, tuues kaasa uusi elamusi ja 360 rulli fotosid Vaikse Ookeani paradiisist. —-Omi muljeid sõnas ja pildis jagab ta „Meie Elu" lugejatele alates järgmisest numbrist. Enne seda aga seab ta üles näituse oma varemalt mitmes maailmajaos tehtud fotodest südalinnas Royal Trust Toweris, kus asub tema advokaadibüroo. Mäitus on fuajees avatud 2.—20. veehruarini. peetud kahekordse aastapäeva tähistamisel, kus kolmest rahvusest sõnavõtjad kinnitasid ühist taotlust ühiseks sihiks — oma kodumaade vabastamist võõra ikke alt. Balti Sõjaveteranide Korpuse •asutamisest möödus 15 aastati ja Toronto Eest! Võitlejate Ühing (TEVÜ) märkis oma ŽS-d^t aastapäevad Aktus algas kolme Balti ,võitlejate ühingute lippude auvalves, sissetoomisega Esimese sönavõtjanarTEVÜ : esimees Hans Kivi ütles lühikokkuvõttes alljärgnevat. PEAME .OLEMA VALMIS Oma pagulasaastate alul ei uskunud meist keegi, et peame kodumaast eemale jääma nii pikkadeks aastateks. Nüüd aga pühitseb TEVÜ juba oma 28-dat astapäev.a jä Balti Võitlejate Liitgi on juba 15 aastat vana. Me ootame aega, mil vabaneks, jällegi meie kodumaa. Meie suurim lootus' tugineb meie kodumaal tegutsevail vastupanu gruppidel. Kui saabub õige aeg, siis vajavad need meie abi majanduslikult ja ka• relvade . näol ja see .aeg võib saabuda õige varsti. Pagulastena oleme majanduslikult heal järjel, i^raegu peaksime asa ette valmistama, et saaksime va-jalikud summad vabaks, siis kui neid on vaja. Kahjuks' leidub meie 1 seas ikka veelimedesse uskujaid, kes loodavad kodumaa vabanemist ilm^ meiepoolse panuseta, kuid seda panust vajab meie kodumaa. Toronto Eesti Võitlejate Ühipgut bn abistanud paljud kaasmaalased ja mitmed organisatsioonid, milledest eriti nimetaksin kolme: Toronto Eesti Selts, Toronto Eesti Maja ja Eesti Abistamiskomitee Torontos. Suur tänu neile kõigile. V&K KOOSTÖÖSSE J^^^^^ • ; v Inglisekeelse aktusekõne pidas E.V. aupeakonsul ja TpVÜ liige Ilmar Heinsoo lausudes kokkuvõttes alljärgnevat: Balti sõdalased on võidelnud külg külje kõrval ühise vaenlase vastu paljudes lahingutes. Oleme jaga'nud ühiselt võidurõõme ja ka kaotuste kibedusi. Üks meie ohvitsere lahinguväljalt ja hiljem tuntud kirjanikke väljendas kord sügavmõtteliselt: „Inimes€ vaim kasvab nii võidus kui ka kaotuses, niikaua, kui ta võitleb õilsa sihi eest." Ja tõesti ei ole õilsamat sihti, kui võidelda meie orjastatud kodumaade. Eesti, Läti jä Leedu vabaduse taastamiseks/See'võitlusvaim peegeldus ka Balti Sõjaveteranide Korpuse sõpruse deklaratsiooni sõnastuses. V Ta luges ette ingliskeelse sõpruse deklaratsiooni teksti,^ millega pandi i ii 0 0 alus . loomisele 15. jaanuaril 1966. a. Toronto Eesti Võitlejate Ühingu poolt kirjutasid alla Boris Leeman ja Aadu Tooming, Läti Äbistamisühingu Daugavas Vanagi Toronto Osakonna poolt 0. Perro ja I. Zamlovskis ning Toronto Leedu Veteranide Kaitseliidu nimel S. Jokubaitis ja G. Preik-saitis. Ilmar Heinsoo lõpetas oma kõne kindlas usus tihedasse ja edukasse kbostöösse ka tulevikus Eesti, Läti ja Leedu sõjaveteranide vahel. •TERVITUSED . Tervituste osas Läti aupeakonsul dr. E. Upenieks. avaldas headmeelt, et PEKING — Pärast baltlased nii üksmeelselt on tööta- mõisteti Mao Tsetungi lesk ^Jiang nud koos ühise eesmärgi heaks. Ta Quihg surma> kuid otsuse täidesaat-ayaldas lootust, et meie kodumaad mine lükati edasi 2 aastat, ja kui wvad peagi nautida vabaduse uut süüdhnõistetu end parandab, jääb koidikut. V eluks ajaks üksikvangistusse sunni- Leedu aupeakonsul dr. Jonas Zmuid- tööga. Sama karistuse sai ka nn. zmas'elt oli kirjalik tervitus ja õn- „nelja gängi" teine liige, endine nitlus 15. aastapäeva puhul. Shanghai kommunistliku partei juht E. Ozols Läti Äbistamisühingu Dau- Zhang Chunqiao. Partei abijuht gavas Vanagi Toronto Osakonna pre- Wang Hongmen sai eluaegse ja presidendina avaldas eriti headmeeh pagandist Yao Wenyuan 20. a. vang- Balti Sõjaveteranide Korpuse asuta- lakaristüse. mise ja senise hea koostöö üle. Kui Toronto esinduslik hotell Inn on the Park põles ööl vastu 17. jaanuari, viibisid seal arhitekt Guido Laikve ja lauljatar õnne Laikve, kes tähistasid oma 27. pulma aastapäeva. Nad einetasid restoranis Cafe de TAuberge ja pärast keskööd läksid hotellituppa, mis asus 15. korrusel Nagu jutustas Õnne Laikve, olid nad nagu eelaimduse tõttu ettevaatlikud. Vaatasid kus on väljapääs trepikotta. -Kuna pesuruumi oli tunda kõrbenud kummi lõhna, otsisid läbi toa, et leida selle põhjust. Midagi, kahtlast aga polnud.. Kuna tv-s näidati huvitavat filmi,, vaatasid nad seda kuni kl. 2-heni ja olid just uinumas kui helises alarm-kell. Vaatasid siis välja, ja kui midagi ei märganud, helistasid hotelli infor-matsioonikeskusesse küsides, kas on tulekahju. Sealt vastatiy et ei tea praegu. Laikved hakkasid siiski, tasapisi oma asju kokku panema. Varsti helises alarmkell uuesti ja siis oli juba suitsu märgata. Nad pakkisid riided ja läksid siis trepikotta kust tuli vastu paks suits. Liikusid .pooljoostes treppidest alla koos teistega. Keegi ei ütelnud sõnagi, vaid püüdsid selles' surmavaikuses kiiresti.jõuda allapoole. Jõudes 3. korrusele oli suits juba nii lämmatav, et edasi enam ei saanud. Nad läksid trepikojast kbridori ja hakkasid koputama tubade ustele, et sisse pääseda. Kee- bi nutu nagu ta ise ütleb. gi ei vastanud. Kas tagasi minna ülespoole? ' „Sattusime paanikasse", ütles pr. Laikve. „Hüüdsin läbi suitsu ja ku-^ sagilt vastas hääl — seda teed... Mis edasi juhtus, enam ei mäleta. Äkki olime väljas värskes õhus." Inn on the,Park hotelli põlemisel said surma 6 isikut, neist kaks last. Osa neist leiti 6, korruselt, osa 10.- nendält ja üks oma ruumist 20. korruselt. Üle poolesaja s^id suitsumür-gituse. JUHISED - " Õnfte Laikve annab neile, kes peatuvad hotellides mõned juhtnöörid: 1) Selgitada kohe kus on pääs treppidele, sest tõstukid tulekahju ajal ei tööta. 2) Kui lahkute oma toast, võtke k,aasa võti nagu tegime meie. Kui tuleb tagasi minna oma ruumi, ei pääse muidu sisse. 3) Võtke kaasa ruumist märg riidetükk, et varjata nägu kuumuse ja suitsu eest. . „Ise ma kunagi ei lähe hotellis kõrgemale kui 3. koraisele", ütles pr. Laikve. Tal on mõndagi ette heita hotelli aclministratsioonile, kes ei olnud treenitud käitumiseks tulekahju korral, kuigi mitmed juhud on olnud hoiatuseks. Kuigi läbielamustest sügavalt vapustatud Ja suitsumürgist poolhaige — soDran õnne Laikve oli väga tubli. Pühapäeval ta juba laulis Kolmai-nu Koguduse'jumalateenistusel. Lä- MKöostöös võib alati rohkem saavutada kui üksikult. Kahju, et paljud (Järg. Ihk. 3) Kõik neli olid kohtu all 1966—76 toimunud ,;kultuurirevolutsiooni" ai toimepandud kuritegude pärast. S. veebruaril a keskmises saalis^ • a. kell 5—7 w Ave. Toronto, Eesti noored — olete lahkelt kutsutud, Informatsioon tel.: 762-7942 ^ EgiptiBse president Anwar Sadat hoiatas Liibüät mitte rünnata Sudaani. Egiptuse president lubas anda kõike võimalikku sõjalist abi Sudaa-nile rünnaku korral vaatamata sellele kui kaua sõda peaks keetma. Liibüa ja Egiptuse vahel sõlmiti vastastikune abistamise leping 1962 aastal. -jtr Lõuna-Ameerika riigis San Salvadoris on katkenud telefoniühendus 35 Hnna ja asula vahel valitsusvägede ja vasakpoolsete revolutsionääride vaheliste lahingute tõttu. Valitsusringkondadest teatatakse mässu täie-, likust mahasurumisest. Kommunistide andmetel ei vasta see tõele ja ' " praegune vaheaeg on ainult organiseerimiseks, • - -k Paavst John Paul II ütles, et uii-mesed, kes ajavad taga maiseid lõbusid, ei ole vabad vaid oma lihahimu orjad. Ta ütles seda 6000 külastaja ees, kes oiid kogunenud Vatikani (Järg. lk. 3) i l L Iilil uur/"" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-01-29-01